Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...
- Renessanss 14. 16. saj. 9.Kus sündis ja levis kristlus? - Barokk 7. 18. saj. I pool. - Sündis Palestiinas. - Klassitsism 18. saj. I pool 19. - Levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja saj I veerand Põhja-Aafrikas. - Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste - ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ühiskeeleks? - proprium (vastaval kirikukalendri - kreeka keel päeval) - ladina keel
Eepose sündmused toimuvad Taanis ja Lõuna-Rootsis, sest germaani hõimud anglid ja saksid, kes V sajandil tungisid keltide asustatud Briti saartele, tõid kaasa oma pärimused, mis elasid rahvasuus edasi. Kangelane Beowulf võidab koletis Grendeli ja võitleb lohega. 5.Kuidas nimetatakse kangelaslaulude ettekandjaid eri maades? - Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. 6.Mis ajast alates sai Lääne-Euroopas mõjukaks rüütelkonna kultuur? Iseloomusta seda. - 7.Kuidas nimetatakse rüütlikirjandust? - Kurtuaasne kirjandus rüütli ja õukonnakirjandus, sai alguse 11. ja 12. saj Lõuna- Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, viljelejateks elukutselised laulikud. 8.Kuidas nimetatakse eri maakondades/maades rüütlilaulikuid? - Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill
Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga) sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud helikeel-väga väjendusrikkad, meeldejäävad meloodiad, tähtis osa klaverisaatel toob esile tunnete ja meeleolude varjundeid sagedane mazoori ja minoori vaheldumine üle 1,5 tuhande erinevas znris teose
Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid ja lauljad. 2) kitaroodia hingestatud soololaulud kitara saatel. Dionysose pidustustest arenes välja tragöödia zanr, mis põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel
· Antiikkirjanduse periood: 8. saj eKr 5;6. saj pKr · Vanimad kirjandusmälestised: Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", neid laulsid aoidid ja jutustasid rapsoodid. Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri.
Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks.
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks.
kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest, müütidest või reaalsetest ajaloosündmustest. Aoid- kutseline laulik, kes laulis ,,jumaliku sisenduse sunnil" ja oli ka laulu looja. Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides
Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf
korras. Vana-Kreekas oli muusika oluline kõlbelise kasvatuse vahend. Antiik-Kreekas peeti muusikat jumalate kunstiks ja kunsti jumalaks oli Apollo. Igal jumalal olid jumalannad e. Muusad, kes ka toetasid jumalate tegevust. Mõiste: muusade kunst musike, s.o. lauldes ettekantud luuletus. Vana-Kreeka muusikakultuuri tippajastul korraldati kultuslike kombetalituslike pidustusi, kus esinesid rändlaulikud s.o. rapsoodid ja kutselised laulikud s.o. aoidid. Pidustustest arenesid välja tragöödiad need on Dianysose(veini ja viljakuse jumal) auks. Tragöödiaid kanti ette amfiteatrites, muusika mis ette kanti oli ühehäälne e. musike, laulu saatis mõni instrument. Vanaaja muusika tervikuna oli:1) ühehäälne 2) seotud jumalatega 3)muusika allus sõnale KESKAEG(5-15 saj.) Keskaja algust tähistavad Vana-Rooma impeeriumi lagunemine sellega kooskäisid asjade ülestõusud ja barbarite sissetungid
on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste. Homerose eeposed Eepos-ehk lugulaul. Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid,
Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus. Kangelaslood on tavaliselt värsivormis, harvemini proosas või segavormis. Need lõid ja esitasid elukutselised rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Lugusid kandsid nad ette poollauldes, retsitatiivina mingi muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid, nad esitasid vähenõudlikke rahvalikke farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine ja köietrikid. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepost iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ning –epiteedid. Jutustamisviis on aeglane ja rahulik, sõnastus arhailine.
chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid: zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12
on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste. Homerose eeposed Eepos-ehk lugulaul. Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid,
Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid hümne esitasid koorid KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) muusika, laul, tants tsiviliseeritud ühiskonna põhiomadused Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon arvas, et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus
Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule. Ktesibios leiutas oreli Rooma: Tibia Kreeka aulose täiustatud variant · Meeldis sõu, põnevus. Varakristlik: Psalmilaul aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees. · Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja.
o ,,Nokturnid", ,,"Meri" o Klaverimuusikat kirjutas terve oma loometöö vältel. o ,,Prelüüd" ( kokku 24 prelüüd kahes kogumikus) o ,,Pelleas ja Melisande" (ainus lõpetatud ooper) MAURICE RAVEL (1875-1937) · Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Praiisi konservatoorium ( kompositsioon ja klaver) · LOOMING: o Loomingus Hispaania tantsude (boolero) rütmid o SÜMFOONILINE MUUSIKA ,,Hispaania rapsoodid" ,,Boolero" mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballett, tuntus orkestriteosena ,,boolero" kirj. idee Vene baleriinilit Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. EKPRESSIONISM · Hõlmab 20.saj esimesi aastakümneid
iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid proosas, Levinud olid rüütliromaan, perekonnalood, aoidid, lüroeepikas, draamas. Keldi pastoraal- ja kelmi- ehk rapsoodid, eeposed, eepika: jutuvestjad, bardid, pikareskneromaan. tragöödia ja komöödia, ulaadi tsükkel; islandi Reformatsioonikirjandus. filosoofid ja nende proosa eepika: edda laulud + Vana-Rooma: ladina keel, skaldide luule; anglosaksi rooma rahvaluule, eepos(,,Beowulf"), alliteeriv olustikujant, atellaan, kreeka värss, kroonikad,
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid
Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera,
enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia-
Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik. Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija"). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis- ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi. Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost "Iilias" ja "Odüsseia".Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon
- Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks - Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, - Vana-Kreeka pillid: forminks (pmst kitara), lüüra, harf, aulos (flööt), paanivile e süüriks (14 eri vile) Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk Arhailine ajajärk - Aoidid e kutselised laulikud - Rapsoodid e rändlaulikud - Kultus - ja eepilised laulud - Arendati välja nomos - reeglite kogum Klassikaline periood - Tragöödia hiilgeaeg (tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest e ditürambidest ja komöödia pöörastest sigivuslauludest) - Tragö’tes esitati soololaule ja laulvaid dialooge (vahelsus kooriga) - Tragö autorid: Sophokles, Aischylos - Komö autoreid: Aristophanes - Muusikast sai iseseisev kunst e musike
jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia – hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid
jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid
Tuntumad Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteeriumid. KULTUUR Linnriigid hoolitsesid koolihariduse eest. 7. eluaastast alates. AINULT POISID! Rikkamad kodus pedagoogi käe all, vaesed koolis. Õpetati lugema, kirjutama, muusikat, luulet + gümnastika. Jõukamad jätkasid sofisti juures. Väga vara lauldi lugulaulusid kangelastest, ka tumedal ajajärgul. Tähtsaim oli trooja sõja lugu Trooja kindluse vallutamine kangelaste ühisretkel. Rändlaulikud rapsoodid. Mitme eepose autos oli pime laulik Homeros (,,Ilias" ja ,,Odüsseia"). Trooja sõja eeposte tsüklist. Ilias räägib Agamemnoni ja Achilleuse tülist sõjasaagi pärast. Odüsseia räägib Odysseuse kättemaksust. Aristokraatidele. Lüürika lüüra saatel ettekantud luule, mille juurde kuulus viis. Avaldab aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet. Palju oli armastusluulet. Silmapaistvaim oli Pindaros. Teatrietendus draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest
14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn.
8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult meeleline soololaul. Alkaios. pKr üritustel pidustustel, muusikaesitustel, spordivõistlustel ja religioossetel Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud metalltrompet. Kitaroodia lüüra või kitara saatel esitatav Tuntumad tragöödiate autorid: tseremooniatel. Muusikal puudus iseseisev tähendus, ta oli kultuslike aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. hingestatud soololaul. Aischylos, Sophokles, Euripides.
ehitusega on seotud ka meloodia. NELI AJAJÄRKU KULTUURIS Arhailine 8.-6.sajand eKr Klassikaline 5.sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused) Hellenistlik 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused) Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi jagunemine) ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e.eeposteks Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut) Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e.hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajastul kujunes ka reeglite kogum e.nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise
"Odüsseias" mainitakse juba ka kutselisi laulikuid aoide. Aoidid ei esitanud kindlate tekstidega laule, vaid improviseerisid saates end lüüral või mõnel muul keelpillil. Kuna aoid laulab "jumaliku sisenduse mõjul", käsitseti tema laule ajaloolise tõena mitte väljamõeldisena. Ja et aoidid esinesid sageli valitsejate ja ülikute pidudel, olid nad aeg-ajalt sunnitud kohandama oma laule vastavalt kuulaja soovile. 6. sajandist eKr. pärinevad esimesed teated rapsoodidest. Rapsoodid olid rändlaulikud ja esitasid kindlaid luuletekste deklameerides. Ka "Ilias" ja "Odysseia" olid mõeldud ettekandeks rapsoodidele. (Kleis 1965: 29-30) 1.3.1 Hesiodos Linnriikide tekkimisega 8. saj. e. Kr. tekkisid suured muutused Kreeka ühiskondlikus ja majanduslikus elus. See oli sobiv pinnas didaktilise eepose tekkeks. Didaktiline eepos oli vormilt sarnane Homerose eepostega s.t oli kirjutatud joonia murdes, kasutati heksameetrit [kuusmõõt, riimi ei
· kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks( jongleur mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks · lugusid esitati poollauldes või retsitatiivina(kõnelaul) mingi muusikariista saatel · need olid rahvalikud etendused, mis sisaldasid teatraalseid veiderdusi, zeste ja miimikat · laulu süzee pidi olema tuntud · Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid · Roomas olid miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahvalikke farsse(akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid) · zonglööride seisus kujunes 10. saj: olid kirjaoskamatud, õppisid ettekantavad teosed pähe · nende repertuaar oli laialdane: näidati karusid, ahve; mustkunst, laadastseenid, pantomiimid · hiljem lisandus sõnakunst rüütli- ja linnakirjandusele iseloomulik teoste ettekandmine
annab Hesiodos talupoegadele nõu, millistel päevadel milliseid töid teha."Tööd ja päevad" sai kreeklaste moraali aluseks. Seda loeti koolides ja oli populaarne põlluharijate seas. Homeros: peetakse Iliase ja Odüsseia autoriks, lugude tekkeaeg 8.-7. saj e.m.a. H. oli pime rändlaulik ehk rapsood; sünni-, kodukohaks peetakse 20 eri paika; eeposte keelekasutus ja linnad/kohad H. elus viitavad, et need võisid sündida Kreeka Väike-Aasia rannikualadel ja saartel. H. eeposeod esitasid rapsoodid kitaara saatel, nende värss seostus üleva stiiliga. Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H
kõrgekõuene Zeus, Maa-süleshoidja Poseidon. 14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. üleskutsed muusale (oh, jumalanna; oh, muusa) 15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika? Erinevad: eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi, lüürikas minakõneleja. Eeposes narratiiv, lüürikas situatsioon. Sarnasused: ilmselt samaaegsed. 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? Aoidid olid laulude loojad, aga rapsoodid ettekandjad. 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? Heksameeter, koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid ( tähis _ U U) kui ka spondeused ( tähis _ _). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. 18. Mis oli ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? Arvatakse, et eeposes käsitletu on realistlik kreeka hõimude elu-olu käsitlus. "Ilias" kui
Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati võitjaks. 17. Millal oli Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk? Seleta mõisted – aoid, rapsood, paiaan, treen, ditüramb ja hümenaios. 8. - 6. sajand eKr. Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut). Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel Paiaane ja ditürambe lauldi kooriga, mida luues pidi järgima nomost ehk teatud viisikäike, rütmi, helilaadi ja vormi
tuntakse ditürambi nime all. Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati võitjaks. 17. Millal oli Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk? Seleta mõisted aoid, rapsood, paiaan, treen, hümenaios, hümn, nomos. 8. - 6. sajand eKr. Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut). Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel Paiaane ja ditürambe lauldi kooriga, mida luues pidi järgima nomost ehk teatud viisikäike, rütmi, helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud
jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1.,,Ilias" saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast, lõpeb Hektori surmaga. Solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi kui tema lähim sõber Hektori käe all langeb. Achilleus tapab Hektori. Seega: lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest. 2.,,Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Kaval Odysseus, kes
austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult aulose saatel, vaid teda saatis eei pillidest koosnev orkester, mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt ning
täiendamisega mõne tuntud sofisti (õpetlase) juurde. Tüdrukute kasvatamine piirdus tavaliselt majapidamis- ja käsitööalase õpetusega, vaid Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega. Kangelaseeposed Mükeene hiilgeajast kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu Trooja vallutamine kõigi kreeka kangelaste ühisel sõjaretkel. Aja jooksul kujunes sellest hulk terviklikke lugulaule, mida rändlaulikud rapsoodid ette kandsid. Pimedale laulikule Homerosele omistatakse kaks kuulsamat eepost: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". ,,Ilias": Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi
üleskutse muusale (,,Ilias": Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast...), eepilised vormelid alguses mälutehnikana (vt eelmine küsimus) 15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika? Ilmselt samast ajast pärit (arhailine ajajärk). Erinevus selles, et eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi ja on mingi narratiiv, lüürikas minakõneleja, kes räägib ühest situatsioonist. 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? Aoid oli laulik kui laulude looja, rapsood oli laulude ettekandja 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? Heksameeter, milles kuus jalga. Need võisid olla daktülid (üks rõhuline/pikk silp, seejärel kaks rõhuta) või selle asemel ka spondeused (kaks rõhulist/pikka silpi). Viimases, kuuendas jalas oli alati kaks silpi. Üks või kaks värsisisest pausi (tsesuuri). 18
elutunnetust ja mõttemaailma. Rahvuskirjanduste algust märgib rahvuste kui kultuurilise identideedi kandjate väljakujunemine. Eesti rahvuskirjanduse sünd seostub rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi kolmandal veerandil. raidkiri vanaajal kaljudele, kujudele, nõudele või selleks tehtud kivi- või metalltahvlitele uurendatud kiri. Antiikajal jäädvustati raidkirjas seadusi, keisrite korraldusi, müügilepinguid jmt. rapsoodid Vana-Kreeka rändlaulikud, kes esitasid enamasti teiste loomingut. Vaid vähesed rapsoodid olid ise luuletajaiks. Rapsoodid deklameerisid luuleteoseid, nad esinesid pidustustel uhketes riietes, loorberipärg peas ja sau käes. Esimene teade rapsoodidest on 6. sajandist e.Kr. realism kirjandus- ja kunstimeetod, mis tekkis 1830. aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist, s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist. Realistid käsitlesid
vaprast..." 15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika? Mõlemad olid ilmselt samaaegsed, pärinedes arhailisest perioodist. Kreeka keeles sõna epos tähendas sõna, jutustust, eepost, eepilist värssi. Ent eepikas kirjeldatakse sündmusi jutustaja pilgu läbi, lüürikas on minakõneleja, kes ei pruugi siiski olla luuletaja reaalne mina. Eepos on narratiivne, lüürika keskendub ühele situatsioonile. 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? Aoid oli Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul kutseline laulik, kes kandis lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides. Rapsood ei improviseerinud, vaid esitas valmis tekste. 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? Heksameeter on antiikse eepika puhul värsimõõt, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult
Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hiljem. Tuntumad on Homerose ,,Ilias" (www.ut.ee/klassik/ilias) ning ,,Odüsseia". Eepostes kajastuvad 14.7. saj ajaloolised sündmused. Homeros on nende ,,kokkuleppeline" autor. Homerose eeposed polnud ainsad tema omad kuuluvad nn Trooja eepika hulka. Teine varase perioodi oluline autor on Hesiodos ning tema kaks didaktilist eepost ,,Tööd ja päevad", ,,Jumalate põlvnemine".
Antiikaja kriitikat huvitas ka küsimus, kas Homerose eeposed on säilinud algkujul. Homerost publitseerides ja kommenteerides märkasid antiikaja uurijad poeemides mitmeid süzeelisi lahkuminekuid, vasturääkivusi, kordumisi, stiili ebaühtlust. Neid puudusi seletada sellega, et Homerose tekst olevat halvasti säilinud ja sellesse sugenenud meelevaldseid vahelisandeid. Arvati ka, et kui türann Peisistratose algatusel hakkasid rapsoodid Ateenas 6. saj. riiklikel pidustustel, nn. suurtel panatenaiadel Homerose poeeme ette kandma, siis kirjutas võib-olla mingi komisjon poeemid üles ja võttis nende tekstides ette redaktsioonilise muudatusi. Ühe teise hüpoteesi järgi polevat Homeros kasutanud kirja, ta teosed olevat säilinud ainult suuliselt, rapsoodide mälus üksikute laulude näol. Viimastes võis tekkida ka moonutusi, kuna Peisistratose ajal need üksiklaulud kokku koguti ja kirja pandi
* ilmselt samaaegsed * eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi, lüürikas minakõneleja * eepos narratiiv lüürika - situatsioon NB!Kreeka lüürika ei järgnenud eepikale orgaanilise arengu tulemusena Viited laulukultuurile juba Homerose eepostes Laulukultuur on väga arhailise päritoluga, osa värsimõõte ja laulutüüpe pärit muistsest ajast (lõikuselaul, pulmalaul, nutulaul... 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? aoid kui laulik, laulude looja (kr aoidos), vrd rapsood kui laulude ettekandja (kr rhapsdos) 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? See on Heksameeter Daktülid ( U U), asendus: spondeus ( ) Viimases jalas kaks silpi ( X) _ _ _ _ UU /UU/|U|U/UU/UU/X 1 2 3 4 5 6 //Mõõku ma laulan ja meest, toda saatuse aetut...// 18
Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja sõjast jutustavast eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle raames. "Iiliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega
Teatri elemendid: · Kasutati ära Dionysose kultus (seal oli saatürikoor, lauldi jumalatele ülistuslaule, teatris sai temast traagiline kangelane). Ta oli kõikidest jumalatest kõige traagilisem (pidevalt surev ja taas ülestõusev jumal). · Kasutati ära Demeteri kultus (müsteeriumid, võeti üle katsumuste tee jõuti tõe tunnetamiseni). · Kasutati ära Apolloni kultus (laenab teatrile esitusmaneeri. Apollonilt rapsoodid, kes esitasid lugulaule pikki kangelaslugusid; võeti üle kirjanduslik tekst ja selle esitusmaneer; meenutas retsitiivi). Apollon ise oli traagiline kangelane, kes väljenduslaadilt sarnanes rapsoodiga käib läbi kannatustetee (Demeter) ja seda kõike Dionysose koori saatel. Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast
Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja sõjast jutustavast eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle raames. "Iiliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega
annaabi.ee 
