KALEVIPOEG Päeva tõusul tõstis Kalev pead, tõusis isutukile, tuli püsti. Võttis mõne kulbi leemepajast linnupetet keha karastamiseks. Kalevipoeg lootis leida kohta, kust ta pääseb põrgu piiridele, et jõuda alla-ilma. Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007
MITU KÄPPA ON KARUL? MÕISTATA: ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS? MÕTLE ISE MÕNI MÕISTATUS KARU KOHTA. ............................. ............................................................................................................ .……………………………………………………………………………….. 3 TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. TALVEKOOPAD ON SÜGAVAL METSAS. NEED ON HOOLIKALT JA OSAVALT VALMISTATUD. KARUD KANNAVAD OMA ELAMUSSE PEHMEID JA LÕHNAVAID KUUSEOKSI. NAD TOOVAD KA NOORTE KUUSKEDE KOORT JA KUIVA SAMMALT. NENDEST SAAB MUGAVA ASEME. KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI. HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA
oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 "Must tomat" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2013 "Hüppa tulle" (novellid), Nähtamatu Ahv 2014
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte hiiglane purju joota ja andis talle kannutäis veini. Pärast seda jäi hiiglane sügavasse unne ja Odüsseus mõtles, mida edasi teha. Siis tuli tal mõte üks pikk puu otsast mõõkadega teravaks teha ja see hiiglasele silma torgata. Odüsseus ja tema kaaslased torkasidki terava puutoika
hakkab oma endistele kaasvangidele kaasa tundma ning jõuab järeldusele, et ükskõik kui kehval elujärjel on maapealne elu parem koopas valitsevatest arvamustest. Selle põhjuseks on koopa ja maapealse elu erinevus teineteisest. Koopas on vabadus piiratud, inimene on ahelais ning ei näe muud, kui varje, millega ta peab leppima kui tegelikkusega. Maapealne elu võimaldab inimesel näha tõelist reaalsust ja terviklikku, nii öelda suur pilti, näha, et päikene on see, mis koopasse varje heidab. Kui inimene, kes on näinud päikest ja käinud koopast väljas, peaks naasema pimedasse koopasse, et oma kaasvange harida, naerdaks ta üle. Tema maailmavaade on muutunud, kuid nii nagu oli alguses raske valgusega harjuda, on nüüd raske tagasi pimedusse tulla ning ka kaasvangid näevad seda, mistõttu nad ei tahagi koopast lahkuda. Raske on õpetada inimestele seda, millest neil vähimatki aimu ei ole. Platon ütleb, et kuigi haritust ei ole võimalik koopas
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelseid teoseid On Eesti kirjanik,tõlkija ja libretist Looming "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 2010 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest
SININE KOOBAS EHK GROTTA AZZURRA Tony Uibopuu Sinine Koobas. Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus. Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele. Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste
tüdrukut : Mann, Merlin ja Triin. Nad olid eksinud ega teadnud kuhu minna. Natukese aja pärast märkasid nad ühte saart. Tüdrukud olid rõõmsad ja hakkasid sinna poole sõudma. Jõudes saarele, hakkasid nad endile midagi hamba alla otsima. Nad kolasid seal ringi mõned tunnid ja kõhud said neil täis. Saabus öö ja Mann hakkas pimedust kartma. Nad otsisid endale varjualust ja leidsid ühe koopa. Paar tundi maganud, tõusis Merlin üles ja vaatas, et nad on sinna koopasse lõksu jäänud. Keegi oli lükanud suure-suure kivi koopa ava ette. Tüdrukud hakkasid kartma ja uut väljapääsu otsima. Nad kobasid pimeduses, kuni lõpuks saabus hommik ja ühest seinast hakkas paistma hele päikesevalgus. Triin hakkas kive eest ära lükkama ja lõpuks oli ava juba nii suur, et tüdrukud mahtusid sealt läbi. Ehmunud ja hirmust värisevad Triin, Merlin ja Mann hakkasid randa, paadi poole jooksma, kummaliste helide ja karjete saatel.
karjakasvatajatele? Palju laialdasemalt kui papüürust tunti muistsete karjakasvatajatest rahvaste hulgas loomanahka. Millal sellise kirjutusmaterjaliolemasolu avastati? Kuidas see juhtus? Kaks karjapoissi- beduiini otsisid 1947. a Surnumere ääres jeruusalemmast 25m ida poole kitsekarjast eksinud talle. Oma otsinguil jõudsid nad kaljulõhe juurde, kuulsid nad, nagu oleks all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid imelikud savipotid. Ühe neist oli kivi purustanud.Pottides olid linasesse riidesse mässitud karjaga kaetud nahkrullid. Poisid viisid oma leiu koju. Beduiinid ei tundnud käsikirjade vastu huvi, sest kiri rullidel oli neile tundmatu. Nad müüsid rullid odava hinnaga Petlemma raamatukauplejale. Millal kasutati loomanahka kirjutusmaterjalina? Aasta pärast leidsid asjatundjad, et käsikirjad on originaalsed ja pärinevad 1. sajandist eKr. Nüüd algas
Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, sõjajumal Ares jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma Zeusi järglased Apollon ja Artemis- Zeusi ja Leto kaksikud Ares- Zeusi ja Hera poeg Dionysos- Zeusi ja Semele poeg Graatsiad- Zeusi ja Eurynome tütred
Tõlkinud: ·· Andrea Zanzotto ,,Hääl ja tema vari. La voce e la sua ombra" (2005) ·· Umberto Eco ,,Ilu ajalugu" (2006) ·· Hans Magnus Enzensberger ,,Tõmba sobimatu maha" (2006) ·· Valerio Magrelli ,,Luule DNA. Il Dna della poesia" (2006, koos Kalju Kruusaga) ·· Giacomo Leopardi ,,Mõtted" (2008) ·· Giorgio Agamben ,,Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu" (2009) Teosed "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest
Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest. Vangi tuli vedada jõuga lõkkest mööda koopa suu juurde. Kui ta astub välja Päikese kätte, tema silmad harjuvad viimaks ereda päikesevalgusega ja tema fundamentaalne nägemus maailmast, reaalsusest, muutub. Ta astub veel kaugemale, et uurida seda erilist ja kordumatut reaalsust. Ta tunneb, et ta peab ja ta lähebki koopasse tagasi vabastama ülejäänuid vange. Ta tutvustab neile uut ja kummalist reaalsust, kuid nemad lükkavad selle idee tagasi ja ähvardavad ta tappa. Platoni koopa allegooria on otsene vaade inimese konditsioonile, peamistele tõekspidamistele ja tüüpilisele käitumisele ühiskonnas. Allegooria kirjeldab metafooriliselt meie olukorda inimestena selles maailmas. Selles jutus kasutab Platon mitmeid võtmeelemente kirjeldamaks inimese oleku metafoori. Platoni pilt
Hektori. Theseus Ateena kuninga Aigeuse või Õilis kreeka kangelane, Teel Ateenasse tappis Poseidoni ja Aithra poeg. erinevalt Heraklesest, röövlid, tappis Nooruses elas Troizenis. Ta isa vähem verejanuline, Minotauruse, osales jättis enne ta sündi koopasse nõrkade kaitsja. Tema argonautide retkel, mööga ja jalatsid, ise läks juhitud Ateenas valitses võitles kentauridega, Ateenasse. Suurena läks demokraatia. võttis osa Kalydoni Theseus varustusega talle jahiretkest. Käis allilmas järele. Persephone järel ning
Siegfriedi lood Tegelased : Siegfried kuningapoeg, peategelane Siegmund kuningas, Siegfriedi isa Siegling kuninganna, Siegfriedi ema Mimer sepp Regin lohe, koletis sügavas metsas Brünhild üksik, sõjakas kuninganna Gana Brünhildi parim hobune Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma. Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapet...
oma karjast. Kaini ohvrit ei võetud vastu ning kain vihastas ja tappis oma venna. Jumal tegi kaini kodutuks. *Käsulauad-kivilauad,kuhu oli kirjutatud 10 käsku *egiptuse vangipõlv-iisraeli rahval oli raske orjus,kuna vaarao arvas et nad on ohtikud kui neid nii palju on. Jumal saatis vabastaja. *kuldvasikas-rahvale kummardamiseks,kui moosest pole.Rahvas hakkas ohverdama ja mooses hävitas selle. *taaniel lõvikoerte koopas-taaniel ei kuulanud kuningat ja visati koopasse, ta palvetas 3x päevas ja ta päästeti ning asemele visati need kes teda süüdistasid *messias-preesterliku salvimisega pühitsetud isik *variser-silmakirjateener,andis käsu jeesuse risti löömiseks *12 jüngrit-Siimon Peetrus,Andreas,Jaakobus,Johannes,Leevia Matteus ,Filippus,Bartolomeus,Toomas,Jakoobus Alfeuse poeg,Taddeus,Siimon Kaanast, Juudas Iskariot *4 apostlit-Matteus(ingel),Markus(tiibadega lõvi),Luukas(tiibadega härg),Johannes (kotkas)
Rein; Kuuno Rainthal; Maanus; Maanuse isa 1) 13. sajandi algul sattus eestlane isevärki naabrite keskele, kes omavahel tihti sõdisid 2) Vahuri põgenemine metsa, tema surm ja õpetussõnad oma pojale Tambetile, kes nendest kinni ei pidanud nendest pidas kinni hoopis tema poeg Jaanus 3) Jaanus ja Tambet läksid lossi, seal kohtas Jaanus kahte last Oodot ja Emmit ja ühte koera Tarapitat. Nendest said Jaanuse sõbrad 4) Oodo, Emmi ja Jaanus olid Prohveti- Pärdi koopasse teel, aga Oodo kukkus Jaanuse hobuse seljast maha 5) Prohveti Pärt istus oma koopasuu ees ja vaatas puulehtede liikumist ning meenutas mälestusi ja oma noorust 6) Oodo, Emmi ja Jaanus lähevad tülli ja Jaanus lõi Oodot; Prohveti Pärt pakub end Jaanust õpetama 7) Pidu Lodijärve lossis, mille Konrad oma laste Oodo ja Emiilia jaoks korraldas, seal jutustati kuulsatest inimestest 8) Emiilia sõjaretk, mil ta Jaanuse juurde sattus
nagu mõte. Hermes oli Zeusi ja tema armukese nümf Maia poeg. Meeldiv ja kärmas Hermes kandis tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Ta oli jumalaist nutikaim ja kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra. Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas ta loomad koopasse ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon läks asja uurima, kuid Hermes vandus pühalikult Olympose jumalate ees, et tema ei tea asjast midagi. Zeus naeris selle peale ja Hermes näitas oma leiutist ja lüürat, mille Apollon kahjutasuks endale võttis. Kuna see võlus teda niivõrd kinkis ta Hermesele isegi kuldse võlukepi. Kepikese abil
Teadmusühiskond on kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus ühiskonna valitsemises kasutatakse teaduslike uurimuste tulemusi, hinnatakse eelkõige innovaatilisust. Filosoofia Teema: Näilisuse ja tegelikkuse probleem filosoofias Näidisküsimus: Kuidas on näilisuse ja tegelikkuse probleemiga seotud Platoni koopamüüt? Materjal: õpik lk 35-37 Näilususe ja tegelikkuse probleem filosoofias: Platoni koopamüüt kujutab endast ette olukorda, kus inimene on aheldatud koopasse nii, et ta näeb vaid tema ette koopaseinale langevaid varjusid (sealhulgas iseenda varju). Ta on otsekui kinos ning koopasein on kinolina, millel toimub kõik tema selja taga toimuv tegevus, varju kujul. Nägemata ise selja taha, arvabki aheldatud inimene, et varjumäng on reaalsus; seega näilisuse ja tegelikkuse probleem tegelikult võib maailm olla hoopis teistsugune, kui see meile näib.
Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir olid hellade südametega ja otsustasid printsessi järgmisel hommikul lossitormnist päästa. Järgmise päeva hommikul ei kestnud päästetööd kaua, sest tegu polnud ju päris tavaliste meestega. Kohe, kui nad printsessi tornist alla olid toonud ja kogu tema ilu näinud ei suutnud mehed otsustada mida tehe ja nii mindi vanasse inimsööja koopasse edasist nõu pidama. Kõik mehed olid armunud ja keegi ei suutnud printsessist loobuda. Appi tuli aga printsess ise, kes lubas oma õilsatele päästjatele anda ka võluseerumi ja võlukepi millel on sulle meelepärane võluvõime. Kuigi pakutavad asjad olid head tahtsid kõik endale siiski ehtsat printsessi lossitornist. Lõpuks leidsid mehed siiski lahenduse, nad otsustasid teha kolme kivi viskamise võistluse, kus igaüks vastavalt kohale endale autasu valida sai
orased maha tallatud või välja kistud ja kellegi toores jõud oli kasutult lämastanud palju inimestele tarvilikke vilju. Inimesed rääkisid Heraklesele, et mäeveeru tammikus elab metskult, kes öösiti põlde rüüstab. Herakles asus koheselt Erymanthose mäele, kus ta kohtas noort kentauri, kes andis Heraklesele oma koopas liha, puuvilju ja veini. Teised kentaurid tundsid kaugelt veini lõhna ja läksid koopasse, kus nad avastasid võõramehe veini joomas, sellepeale läksid nad vihaseks ja soovisid Heraklest maha lüüa, kuid Herakles tappis nad kõik Lerna hüdra verega immutatud nooltega. Viies surnud kentaurid tagasi koopasse, leidis Herakles kiiresti kuldi üles, haavas teda jalga, sidus kinni, viskas õlale ja läks tagasi Mükeenesse, kus ta lasi kuldi ära tappa ja liha rahvale anda. Narkissos
Mehed mõtlevad, et peaks kirstu mujale peidupaika viima. Kui mehed lahkuvad, ei julge Tom ja Huck veel mõndaaega alla minna. Lõpuks nad võtavad ennast kokku ja jooksevad elu eest tagasi kuhugi kus oleks kindel paik. Huck otsutab indiaani Joed igal õhtul valvata ja vaadata kas see varandus on seal kus ta elab. Kui Tom ja Huck koostööl saavad indiaani Joe koju sisse näevad nad seal magavad Joed ja varandust nad ei leia. Ühel päeval läheb Tom koos oma klassikaaslastega suurde koopasse uurima. Tom läheb ühe tüdrukuga väga sügavale maa sisse ja seal nad eksivad ära. Neid otsitakse kaua aega ja samal ajal ekslevad Tom ja tüdruk koopas ringi. Tom näeb ühel hetkel indiaani Joed seal samas koopas. Ja ta põgeneb elu eest minema. Kui Tom ja tüdruk on täiesti läbi, otsustab Tom, et jätab tüdruku kindlasse kohta, kuhu ta oskab naasta ja läheb väljapääsu otsima. Tom leiab käigu kust saab välja ja läheb tüdrukuga sealt
Lugemiskontroll Raamat: Jäälohe Autor: George R.R. Martin Raamatu pealkiri on sellepärast „Jäälohe“, et raamatus kirjutab Jäälohe suhtest tüdrukuga ja ta võitlusest. Enamus oli kirjutatud Adarast ja tema olemas olust. Tema suhetest teistega ja kui eriline ta oli. Võitlusest tulelohedega ja Adara põgenemisest, kui isa tahtis ta lõunasse saata. Adara põgenes kodust ja peitis end suure tamme otsa. Ta nägi pealt kuidas kolm loheratsaniku ta onu Hal i tapsid. Ehmatusest jooksis ta jõe äärde ja peitis end koopasse, loendades päevi, mil tuleb ta sünnipäev, sest siis saabub ka külm ja jäälohe. Peale tukastamist ärkas ta ja tundis külma. Koopa ees oli jäälohe, kes kunagi suvel ei ilmu. Adara palus, et lohe viiks ta maale, kus on alati talv ja külm. Viimasel hetkel kuulis ta isa karjatus ja hakkas nutma. Ta pis...
tühjad nagu huntidel. Nad asusid peagi sööma, et varsti tööle tagasi minna. Vanalajal tehti ju tööd varavalgest hilisõhtuni, et oma perekonda ära elatada. Julle liikus veel natuke edasi ning nägi lapsi. Nnende näod ja juuksed olid mustad ning seljas olid ainult väiksed kehakatvad riidejupid. Nad jooksid paljajalu ringi, kuid sellest olenematta olid nad siiski väga rõõmsad ja sõbralikud. Üks poiss võttis Julle käest kinni ning juhatas ta koopasse. Julle nägi midagi enneolenematut. Seal oli haavatud lohe, kes lamas oimetuna vereloigus. Ta nägi, kuidas viis poissi olid lohe ümber ning põetasid teda. Samal ajal, kui lohe võiles elu ja surmaga. Ta imestus oli suur, sest ta oli lohedest ainult lugenud ja legende kuulnud. Tal hakkas lohest kahju ning ta tundis, justkui lohe haavad oleksid talle endale hakanud mõjuma. Ta ei tahtnud lahkuda, kuid miski sindis teda. Koopast lahkudes suundusid nad teiste lastega mängima
rasvast ja õrnamaitseline · 2,6 kg juustu valmistamsieks on vaja umbes 12 liitrit lamba toorpiima · Piim kuumutatakse, siis külvatakse sellesse kallid Penicillum roqueforti eosed. · Kui juust on lõigatud, kurnatud ja sool lisatud, märgistatakse juustutükid · Seejärel torgatakse juustu sisse umbes 40 auku KÜPSEMINE · Combalou mäes on looduslikud käigud ja koopad · Tänu sellele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. · Nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. · Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides muuta keldri temperatuuri ja niiskustaset. CAMBOZOLA · Cambozola -- saksa sinihallitusjuust tugeva valge koorikuga · Lehmapiimast · Juustu tegemiseks kasutakse Penicillium roqueforti eoseid · Juustu pehme konsistents saadakse kui lisatakse
Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac'i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3. 19.saj I poolel avastati koopamaale, mis omistati kromanjoonlastele. Neandertaallased surid välja pärast kromanjoonlaste levikut. Kas neandertaallased elavad siiani? -pakutakse välja, et nad võivad olla lumeinimesed -äkki ristusid neandertaalid ja kromanjoonlased? 36: ajakiri ilmus 11.jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost; Arvati,
Platon vs. ,,The Matrix" Mis on päris? Kuidas defineerida reaalsust? Need on vaid mõned küsimused, mis film ,,The Matrix" püstitab. Kuid see film pole esimene, mis sellel teemal arutab, vaid on olnud arutelus juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt
Järgmisel päeval jätsin teised laevad saare sadamasse varjule ja sõitsin omaga mannermaa poole, sest mind vaevas uudishimu kükloopide kohta midagi teada saada. Juba merelt märkasin suurt koopasuud, mida ümbritses loomade jaoks ehitatud aedik. Koos kaheteistkümne sõbraga, kes kandsid ande kükloopidele ja suurt, head veini täis nahklähkrit, randusin selles ilusas ja metsikus paigas. Näha ei olnud kedagi. Läksime tühja koopasse sisse. Seal lebasid hunnikus kitsejuustu kerad, mis olid äsja valmistatud. Mu kaaslased võtsid neid hulganisti ja hakkasid keelitama:,,Lähme ära, Odysseus. Pöördume laevale tagasi!" Oh, oleksin ma neid ometi kuulda võtnud!Ei," vastasin mina, ,,me jääme siia. Vaatame, kes selles koopas elab."Jäimegi sinna ja asusime sööma. Olime just lõpetanud, kui kuulsime kõva mürtsu: see oli hiiglane, kes viskas saabudes maha suure kandami puid. Ta ajas
noori haavalehti ning väikesi loomi ja linnumune. Südasuvel toituvad mitmesugustest marjadest. Siberis on karudel oluliseks toiduks seedripähklid, meie suure kodumaa lõunapiirkonnas aga sarapuupähklid, tammetõrud, kastanid ja metsikud puuviljad. Karu talv Talve, kõige toiduvaesema aja, veedavad karud koopas. Nende uni on põgus ega sarnane talveunega. Häirimisel võib karu iga hetk koopa hüljata ja alustada aktiivset elutegevust. Enne koopasse heitmist kogub karu aluspanuks mitmesugust metsakõdu ja sammalt, rullib selle kokku ja tassib ise tagurpidi juurekänkra varju. Kui ta aga sätib und "maapealsesse koopasse", korjab ta lisaks samblale ka oksi ja ehitab midagi pesa taolist ning murrab noori kuuski pea kohale kokku. Mõnikord kaabivad karud endale maa sisse ehtsa uru, mägedes kasutavad aga taliuinakuks kaljukoopaid ja kivilahmakate vahelisi tühemeid. Taliuinaku kestus sõltub laiuskraadist. Karupojad
saata. Kuldvasikas- Aaroni kuldrõngastest valmistatud vasikas rahvale, sest nad tahtsid jumalat kes neid juhiks kui Moosest pole. Rahvas hakkas vasikale ohverdama. Selle eest tahtis Jumal rahvast hävitada aga Mooses palus et ta seda ei teeks. Kui Mooses kuldvasikat nägi sai ta vihaseks ja hävitas selle. *kuldvasika kummardamine- ebajumala kummardamine Taaniel lõvikoerte koopas- Mehed kes Taanieli süüdistasid käskisid kuningal Taaniel lõvikoerte koopasse heita kuna ta ei kuulanud kuninga palveid vaid palvetas alatasa 3 korda päevas. Kuningas teadis et Taanieli jumal on kõikvõimas ja päästab ta. Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud ja need ei teinud talle midagi. Ta tõmmati välja ja hoopis teda süüdistanud mehed heideti sinna. A&O- algus ja ots. Kreeka tähestikus alfast omegani. Messias- Vanas Testamendis preesterliku salvimisega pühitsetud isik. Oodatav
armsaim naine läheb vanaks"). Tundub kohati nagu Gailit naeraks naiste üle, tehes neid maha ja pidades kõlbmatuteks. Kuid kohati tundub, nagu peaks ta naisi imeliseks, sest mehed kardavad naisi naised tekitavad meestes nõrkust ja mehed langevad nende küüsi ja selle läbi ka surevad. Raamatus näeme, kuidas inimesed käituvad sellises kriisolukorras, milliseid alatuid võtteid keegi kasutab, et veel midagi päästa: Joonas ja Morge põgenevad koopasse, seljas naisteriided, et peita ennast taudi eest. Ingriin peidab enda juures viimaseid elus mehi, kuid teised naised on vihased ja kadedad ning mehed surevad. Gailiti teost oli huvitav lugeda, sest ta stiil on väga põnev: ta kasutab palju piltlike väljendeid ja ütelusi, mis panevad mõtlema. Ma ei lugenud küll teost otsast lõpuni läbi, aga mind hämmastaski kõige rohkem see, kuidas Gailit kirjutab: äärmiselt huvitav sõnakasutus.
..2 (harva kuni 5) abitut poega. Pruun karu pildid Grisli Grislil ei ole looduslikke vaenlasi. Ta ei elutse ühel kindlal kohal, vaid väldib hoopis teisi enda liigi esindajaid. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Sügisel söövad grislid palju, et koguda rasva talvekuudeks, kuna nad magavad talveund. Päikeselistel päevadel ärkavad nad üles ja hakkavad jahti pidama . Talveuneks lähevad nad koopasse, kaljulõhedesse või kaevavad maa sisse koopa. Kohe pärast koopast väljumist vajavad nad toitu. Karu sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Samuti on nad võimelised tundma ära korjuse lõhna ligi 25 km kauguselt. Suuri loomi jahib ta ainult siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Isasloom saab suguküpseks 4-aastaselt ja emane 3-aastaselt. Nad ühinevad paaridesse juunikuus
Mehed vs naised: (John Gray; MEHED ON MARSILT, NAISED VEENUSELT; Kupar; Tallinn 1996; tõlkinud Tiina Vallkivi) originaali tiitel: John Gray; Men are from Mars, Women are from Venus; Harper Collins Publishers; New York, 1992) Meeste enesehinnangu määrab võime saavutada tulemusi. Naise enesehinnangu määravad tunded ja suhete kvaliteet. Naine soovib jagada oma päevaprobleeme(oodates mehelt tuge), mees hakkab aga kohe lahendusi pakkuma. Marslane poeb koopasse, et üksinda oma probleeme lahendada, veenused aga saavad kokku ja jutustavad avameelselt oma probleemidest. Naised ei otsi oma probleemidele kohe lahendust( nagu mehed), vaid soovib, et teda mõistetakse ja kuulatakse. (kumbagi ei tohi sellepärats taunida!!) Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid VAJATAKSE. Naised on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid ARMASTATAKSE. Kui naised pelgavad saamist, siis mehed pelgavad andmist.
dekoratsioon stangedelt ja Carlotta pääseb napilt surmast. Otsustatakse, et teda hakkab esialgu asendama Christine Daaé. Balettmeister Madame Giry leiab teate ooperikummistuselt, kes nõuab töötasu ja tasuta loozi ooperiteatris. Peale esinemist, saab Christine vaid positiivset tagasisidet ja kohtub Raouliga ning selgub, et nad mängisid väiksena koos. Peeglile ilmub Fantoomi kuju, kes tõmbab Christine peegli taha pimedusse ja viib oma maa-alusesse koopasse. Fantoom selgitab talle, et ta on helilooja ja Christine on olnud talle inspiratsiooniks. Christine võtab mõne aja pärast Fantoomi näolt maski, milletõttu muutub Fantoom kurvaks ja ta viha lahtub. Ta nõustub viima tüdrukut tagasi välismaailma. Lavatehnik Buquet näeb neid maa alt välja ilmumas. Fantoom saadab uue teate ooperimajale, kus nõuab, et ooperi Il Muto taasesietendusel oleks naispeaosas Christine. Leitakse Fantoomi mõrvatud Buquet' surnukeha.
Platon Sokratese õpilane. Elas Ateenas. Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline. Muutumise vool ja muutumatu reaalsus. Meie elame muutumise voolus. Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse aheldatud, näoga koopaseina poole, seljaga koopasuu poole, varjud on ekslikud." Ideed väljenduvad maapealsetes asjades. Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik. Ühes oma teoses ,,Politeias" saab olulisele kohale headuse idee. Hing on mingis mõttes võimeline tegema head. Kaevub ideede taha, kohtub lõpuks headuse ideega. Ütleb, et headuse idee on päike (ideede maailm on päike). Kõik olemasolev saab olemas olla vaid tänu päiksele. Headuse idee on teiste ideede olemasolu põhjuseks
valmis. Karu oli tehtud tööga väga rahul ja tänas oma abilisi. Ta oli väga rõõmus, et maja vähemalt kolmandal korral hea ja korralik välja kukkus. Pika ehitustöö ajal oli ilm külmemaks läinud ja karu otsustaski talveunne jääda. Ta läks majja ja viskas pikali. Karu lamas tükk aega, kuid und ei tulnud. Ta sai aru, et und ei tule, kuna majas oli külm. Karu mõistis, et maja võib olla küll suure ukse ja uhke katusega, aga koopas on ikka soojem magada. Karu läks koopasse tagasi ja veetis kogu ülejäänud talve seal. Sellest päevast peale veedab ta kõik oma talved soojas koopas.
· Haletsusväärne on inimene, kes kardab riskida. Ta ei koge pettumusi, illusioonide purunemist ja kannatusi nagu need, kellel on unistus, mida järgida. Ent tagasi vaadates ja tagasi vaatame me ikka kuuleb ta oma südant küsimas : ,, Mida oled sa teinud imedega, mis Jumal sinu päevadesse külvas? Mida oled sa teinud andidega, mis Jumal sulle osaks lasi saada? Sa peitsid nad sügavale koopasse, sest kartsid neid kaotada. Siin on nüüd sinu tasu : kindel teadmine, et oled kulutanud oma elu kasutult." · Haletsusväärne on inimene, kel tuleb selliseid sõnu kuulda. Sest siis, kui ta lõpuks suudab uskuda imesid, on tema elu nõiduslikud hetked juba möödas. · Oleksin võinud. Ealeski ei mõista me nende sõnade tõelist tähendust. Sest pidevalt on meie elus asju, mis oleksid võinud juhtuda, aga ei juhtunud.
poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Pruunkaru veedab oma talve tihnikus või koopas. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. ELUVIIS. Enne talve tulekut hakkab karu endale pesa tegema. Karud kannavad puujuurikate vahele või koopasse sammalt, kuivi lehti, kulu ja kuuseoksi, et poegadega soe oleks. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Mida kangem on külm, seda sügavam on karude uni. Nälga ta oma pika talveune ajal ei jää, sest suvega on ta ennast üsna rasvaseks söönud. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Emakarud lähevad talveunne oktoobri lõpul. KASVAMINE
kadeduse kasvatajatele. Kalevipoeg soovinud minna nende peremehe kotta, et pärida luba söögist osa saada. Paja ümber askeldavad mehed hoiatanud teda, et ta silmad lahti hoiaks ega kodurajalt eksiks. Seejärel käskinud nad Kalevipojal läbi väravate kummardades minna kuni toaukseni. Kalevipoeg sammus küürakil kuni tee muutus laiemaks ning ta sai jälle püsti kõndida. Jõudis siis mees koopasse, kus lae küljes rippus lamp. Tagaseinas oli kaunis lai toauks. Uksepiida kõrval seisid kõrvuti kaks ämbrit, mõlemas märg vedelik. Ühes piimakarva, teises tõrvakarva. Tagaukse tagant kostus vokikese ratta vurin, ketraja kena helin, piigakese lustilaul. Neiu kõneles ilusast elus, mis enne valitsenud oli. Ta ootas kosilast, kes ta sealt päästaks. Neiu lugu kuulnud, püüdis Kalevipoeg ukse maha murda, kuid uks seisis vankumatult paigal.
Võidmuehed hakkasid sõjasaaki jagama. Taplemisest tuli õppust võtta, mehed pidid seisma kui müürid ja vaenlase tabama. Kui riiki kaitsta, pole vaja karta võõrast võimu. Võim pidi jääma ühe isiku kätte, et tähtsusetust tüli ei tõuseks. Peale seda sõnumit saatis Kalevipoeg mehed kodu poole sammuma ja võidusõnumit edasi andma. Mõne aja pärast jõudsid kangelased kohta, kus poldud enne käidud. Taamal paistis suitsu, lähemale jõudes nähti lõket. Mehed jõudsid koopasse, milles istus vanamoor. Naine keetis midagi. Alevipoeg päris eide paja kohta. Vanaeit vastas, et ta keedab leemelakkekesta ja kapsapäid. Sulevipoeg tegi ettepaneku, et vanamoor võiks magama minna ja nad keedaks ise toitu edasi. Moor käskis meestel valvas olla, et võõras katla alt tuld ei kustutaks. Mehed lubasid kordamööda pajal silma peal hoida. Alevipoeg jäi esimesena valvesse. Järsku astus muru seest välja härjapõlvlane. Ta palus lasta maitsta leememärga
Leemetile ja see tekitas metsa igatsust. Samal ajal käis Ülgas kätte maksmas külas Leemeti majas. Ta oli vihane, et ei lastud Hiiet ohverdada. Ta tappis Magdaleena ja tema lapse. Leemet võttis Ülgasel kõik soolikad välja, et teda enam ei elaks. Külavanem oli ahastuses ja süüdistas Leemetit selles töös. Ka kuulis Leemet külatüdrukut Katariinat rääkimas sellest, et madudel on kroon peas mis annab võime rääkida lindude keelt. Katariina otsustas minna usside koopasse , et saada seda krooni, kuid sai nõelata. Külast tuli Pärtel ja pani koopa põlema selle eest, sest maod on saatanast. Kõik maod surid koopas. Pärtel oli rõõmus et maod surma said.. Jutustades temaga lendas äkki kohale vanaisa. Nad kahekesi ostustasid hakata sõdades käima, kuna külas olid enamus surnud. Leemetis oli ükskõiksus ja talle ei meeldinud uus maailm. Ta nautis vanaisaga koos olemist. Kuid siiski meenus talle et metsas on veel ta õde Salme koos karuga
oru ehitada. Kui ta esimese põlletäie kividega Põllemäele jõudnud, laulnud kukk ja vanapaganal kukkunud hirmuga kivid põlle seest maha ning sild jäänud ehitamata. Nõnda rahvajutt, mis küll mõne muu kohajutu järgi on sündinud. Tõepoolest on kiviladem vist mõni muistne matusekoht, nagu neid siin ja seal leida. Eeden all maa Bernhard ootas iga päev neidu, kuid ta ei tulnud. Munk oli kurb. Maimu oli peale isa surma meeleheitel koopasse jäänud. Kaski ja tema perenaise palved, kes valmis olid temale oma majas asupaika andma, ei olnud teda sealt meelitada suutnud. Tütarlaps ei raatsinud lahkuda paigast, mis tema meelest isa mälestuse läbi pühendatud ja kus ta oma lapse- ja nooruspõlve päevad oli elanud. Maimu ruttas üle oru Põllemäele. Isa tuhariismete ette, mida kivikangur varjas, heitis ta kummuli maha ja hüüdis: ,,Isa, kuule mind! Ma küsin sinult: oled sa rahul sellega, mis su tütar teinud ja teha tahab
Kaosest sündis kõigepealt kõikide elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasa Uranos-e (taeva). Gaia ja Uranose järglased titaanid hakkasid oma vanematele vastu. Salakaval titaan Kronos tegi oma isa sirbiga viljatuks ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid vanema põlvkonna jumalad Zeus jt. Kronos kartis oma lapsi ja sõi nad alati seepärast ära. Kõige noorema poja Zeusi suutis ema päästa ja koopasse peita. Zeus kasvas suureks ja alistas Kronose ja sundis ta kõik teised välja oksendama. Järgnes võitlus titaan. Zeus sai enda käsutusse välgu ja võitis tänu sellele. Gaia tõi ilmale veel sajapäise tuldpurskava koletise. Zeus võitis ka tema, ja mattis ta Etna tulemäe alla. Zeus oli kindlustanud endale valitsuse. Kreekas levinud arusaama järgi tegid jumalad inimesed maast, või voolisid savist ja mullast
Nad ratsutasid kõik koos. Oodo tahtis Jaanuse täkuga sõita ja Jaanus oli nõus. Ta istus Oodo vagase mära selga. Ta sõitsid kõik ühel joonel ja Jaanus jutustas neile mõned lood. Korraga, aga andis Oodo suure hoobi Jaanuse täku pihta, et see läks hulluks ja hakkas väga kiiresti jooksma. Oodo kukkus vihase täku seljast maha ja minestas. Jaanuse suur täkk jooksis metsa. Nad viisid Emiiliaga Oodo Prohveti-Pärdi juurde. Vanamees uuris teda natuke ja läks koopasse ja tõi sealt mingi vedeliku, ning hoidis seda Oodo nina ees. Oodo ärkas ülesse, ning Prohveti-Pärt hakkas talle rääkima kui häbiväärne ta on ja et õige rüütel ei unusta oma tegusid. Oodo läks väga närvi. Ta hakkas õiendama Jaanusega sellepärast, et tema täkk nii loll on. Jaanus tõmbus kohe tagasi ja oli imestunud. Oodo läks ruttu minema ja Emiilia läks tema järgi. Oli möödunud juba viis aastat, ning Jaanus
Tulge sisse! Rääkige endast! Mehed astuvad koos kaheksajalga sisse. Eva märkab kaheksajalga. Eva: Paul, kust nad sinu leidsid? Paul: Püüdsid mu merel kinni. Olid hämmingus, et rääkida oskan ja tahtsid, et sinuni juhataks. Nii et mul on 2 vend? Kalev: Kuidas see üldse võimalik on, et sa kaheksajala ema oled? Eva: Teie isaga reisil olles käisime kalal. Üks kaheksajalg tiris mind vette. Ta suutis mind vee all hingama ja rääkima panna. Me läksime ta koopasse, temaga oli üsna tore ja nii see juhtus. 3 meest: Väga veider! [Järsk pimenemine, lavavahetus. Maas lebab mees, kõrval tühjad pudelid.] Mees (vaikselt istuli tõustes): Säärast und pole ma varem näinud! Lõpp!
Põhiidee: Parimad riigijuhid ja-rajajad oleksid oleksid need haritud ja valgustatud inimesed, kes ihkavad võimu kõige vähem. Nad oleksid õiglased ning tooksid rahva pimedusest välja. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Koopavõrdpilt kujutab harimatust ühiskonnas, vaimse arengu puudumist, eluaegset ühe koha peal sammumist. Sellistel ühiskonnaliikmetel puudub mitmekülgne nägemis- ja mõtlemisvõime ning nad ongi piltlikult aheldatud pimedasse koopasse, kust enam iseseisvalt väja ei pääse. · Nähes vaid varje, on asjade üldpilt puudulik-minimaalne ning täpne vaatlus,- eristusoskus puudub. Midagi eredat esimest korda vaadata on luasa valus ja eemaletõukav. Olukorra parandamiseks on vaja vabatahtliku harjutamist ja harjumist. · Olles korra valgust näinud on raske pimedusse naastes endist viisi hakkama saada. Tekivad konfliktid nendega, kes on ahedatud ning tekib ka põlgus vana elu vastu.
Enne Sünklaant pidid päkapikud, isand Baggins ja võlur ületama Udumäed mis kubises mäekollidest. Olles parasjagu lõksus mäekollide koobastes, leiab Bilbo "asja võtme", õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis ka vana lohe koopasse, kus Smaug (lohe nimi) magas hiiglasliku aardehunniku otsas. Sünklaanes (koht kus nende seiklus jätkus pärast Udumägesid) ei olnud vaid halbu ja kurje olevusi. Laane äärealadel ja Suure Ürgmaa jõe kallastel elas Beorn. To hiiglaslik mees kes suutis karu kuju võtta ja omas karu jõudu. Õnneks Beorn tundis võlur Gandalfit, seega saavutas sõrmusevennaskond Beorni juures puutumatuse. Sünklaas oli tihe ja suur mets mida läbis vaid Vana laanetee. Seda teed hoidis lahti (et ei kasvaks
Kokkuvõte ,,Huckleberry Finn'' Huckleberry Finn oli poiss, kes otsid seiklusi. Ta nägi välja nagu tavaline poiss. Tal peas oli suur kübar ja ta armastas suitsetada. Ta sõbrutses Tow Sawyeriga. Koos nad leidsid hunniku raha , mille röövlid koopasse peitsid, ning nad said rikkaks. Kumbki sai endale kuus tuhat dollarit. Kohtunik võttis nende raha enda hoolde. Miss Watson oli lese õde, üsna kõhn vanatüdruk prillidega. Ta tuli tema juurde elama ja hakkas Finni õpetama aabitsaga. Ta alati kamandas Finniga: ,,Ära topi oma jalgu sinna Huckleberry,'' ja ,, Ära ole nii küürus, Huckleberry, istu sirgesti''. Ta jutustas alati Finnile kõiksugu asju põrgust. Õhtuti kutsus ta oma neegrid tuppa ja pidasid palvetunni.
asustamata saarele. Seal tuli tal kõigepealt säilitada rahu ja mõelda selgelt, millest alustada. Crusoe toob laevavrakist endale vajalikud esemed ja vähesed mittehävinud varud. Crusoe saab laevavrakist ka paar eluseltsilist laevale kaasa võetud kassi ja koera. Crusoe ehitas endale kõigepealt telgi, kuid leidis siis, seal paar päeva elades, et telk on ebasobivas kohas. Ta ehitas endale uue koha koopa sisepääsu, kuhu valmistas isegi tara, et oleks turvalisem. Mõtteliselt oli tal koopasse ehitatud juba köök ja magamiskoht, kus ta tundis end mugavalt ja kaitstult. Robinsonil oli kõik hästi ära paigutatud. Ta tegi endale puust laua ja tooli, et oleks mugavam süüa ja kirju kirjutada. Saarel olles märkis ta üles ka päevad ja kuud kaua ta seal olnud on. Ta oli väga tänulik nende asjade eest, mis olid aidanud tal ellujääda ja ta nägi kui palju kasulike asju on ta ümber... Robinson Crusoe was born in York in 1632 of a good family. His father was a wise and kind man
muutused. Meister testib väsimatult valmivat juustu, hindab selle tihedust ja kontrollib hallitusseente tihedust massis. Juustu küpsemine Roqueforti juustu küpsemise juures on oluline ka looduse abi. Üle 2 miljoni aasta tagasi tekkis tänu erosioonile Combalou mägi. Kui tonnide kaupa rändrahne üksteise otsa kuhjus, jäid nende vahele ja alla looduslikud käigud ja koopad. Tänu nendele avaustele, fissuuridele ja lõhedele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. Just nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11- tasemelised. Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides sättida keldri temperatuuri ja niiskustaset. Nii saab juust järk-järgult muutuda. Pärast seda, kui juust on võtnud juurde õrna lõhna ja sinaka värvi, peab see veel vähemalt 3 kuud küpsema. Pildid TÄNAN KUULAMAST!! :)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
