Eesti mütoloogia Nõid ja tark Anette Pilt 7. Klass 2013 Targa ülesanne Vaimudega heas vahekorras olla, neid meelitada, lepitada ohvreid. Tark omandab endale sureliku, maapealse jumala väe. Inimeste ja vaimuriigi vahel olla. Targa võim Kogu loodus, looduse väed, haldjad peavad targa sõna kuulama. Tark sunnib loodust oma tahtmise järgi. Oskavad nõidu nuhelda. Suudavad vaimudega suhelda. Nõid Kirjeldatud kui inetut, lohakat, kurjapilgulist vanainimest. Pikk, kõva, esileulatuv hammas. Hamba kaotus hajub viha ja kadedus. Peale hamba kaotust pole vaja nõida karta. Erinevused Paha nõid oli rahval nagu nuhtlus kaelas. Nõia kiitust kardeti. Tarka austati sest ta näeb vaimuilma tegevust. matsoonid eeka mütoloogia Amatsoonid VanaKreeka mütoloogias naissõdalased. Sõjakate naiste kogukond. Meestevaenulikud. Poisid anti ära või tapeti. Tegevus Heitsid oda. Käisi...
tüdrukud, poisid anti ära või tapeti). ● Amatsoonidemüüdi ajalooliseks aluseks peetakse kaduva ürgühiskonna matriarhaalsete hõimude enesesäilitamisvõitlust. ● Nimetust "amatsoonid" on tõlgendatud kui „mehetud“ (without husbands) ja kui „rinnatud“ (a- mazones, without breast) – arvati, et nad lõikasid vibu hõlpsamaks käsitsemiseks maha oma parema rinna. ● Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas troojalaste poolel (kreeklaste vastu) ja nende valitseja Penthesileia langes Achilleusega võideldes. Vallutuslikkus, sõjakus (naiste puhul) Ariadne lõng Ariadne lõngaks nimetatakse JUHTNÖÖRI, mille abil leitakse probleemile lahendus või abi(vahendit) väljapääsmatus olukorras. Ariadne oli vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Minose ja Pasiphae tütar. Ariadne armastatu Theseus otsustas olla üks 14 ohvrist, kes
Kaukasuse ümbruses ja nende pealinna kutsuti Themiskyraks, moodustades sõjakate naiste kogukonna, keda sküüdid nimetasid ,,meestetapjateks". Nad heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst. Võidetuna Väike-Aasia kreeklaste poolt Thermodoni jõe ääres, tõmbusid nad Sküütiasse tagasi ning segunesid noorte pärismaalastega, kes nende usalduse võitsid ja nendega ühinesid, sauromaatide rahvaks. Arvamus, et amatsoonid lasid endal parema rinna ära lõigata või ära põletada, et nad saaks takistamatult vibu pingutada, ulatub rahvaetümoloogiasse, mis mõtestab lahti sõna a-mazones tähenduse ,,rinnatud" . Tänapäeval kasutatakse sõna "amatsoon" rohkem naissõduri, naisratsaniku või naismootorratturi kohta. Sisyphose töö Sisyphos oli kreeka mütoloogias Korintose (muinasaja Ephyra), võimsa Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja, ühe müüditeisendi kohaselt Odysseuse isa .
kolmest kreeka klassikalisest tragöödiakirjanikust 13. sapho- ...naislüürik, kes elas üliklikku päritolu tütarlastest kaaskonnaga Lesbose saarel. 14. arkaadia raskest läbipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas,kirjanduses, eriti luule-ja paradiislik karjuste maa. 15. eris tülijumalanna,Nyxi(öö) tütar, sõjajumalanna Arese õde 16. Pegasos ( ld pegasus) tiivuline hobune, luulehobu 17. amatsoonid sõjakad, vallutushimulised naised, kes vajasid mehi ainult soo jätkamiseks 18. archimedes silmapaistev matemaatik ja füüsik, leidis üsna täpsed lähendid ringi ümbermõõdu ja diameetri suhtes. 19. nike kreeka võidujumalanna 20. non olet! raha ei haise 21. mentor - odysseuse sõber, kogenud nõuandja 22. ithaka odysseuse kodusaar 23. kerberos verejanuline,mitmepealine väänlevatest madudest ümbritsetud metalse
meduusa-olend, kellel on juuste asemel maod , tema pilk kivistas muusad-neid oli 9 , apollon juhtatas nende laulu,nad olid kunstide-vaimse tegevuse kaitsjad nad innustasid kirjanikke. lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis.Lvi , kelle seljast tuleb vlja kitse pea ja sabaks on madu sfinks-lvi kehaga , naise pea ja rinnaga olevus moirad-saatusejumalannad , vanad naised pegasos-tiivuline vluhobune saatrid-loodusevaimud,metsikud ja lemeelikud amatsoonid-sjakad,vallutushimulised naised , elasid omaette argonaudid-rndajad sireenid , linnu keha ja naise peaga kurjad deemonid , vlusid on kauni lauluga minotaurus-hrja...
Groeninge Museum, Bruges · Kujutati relvade, kilbi ja kiivriga. Tänapäeval · Tänapäeval kasutatakse enamasti koomiksi või arvutimängu tegelasena. Graafika Mida uut... · Mars oli Juno ja võlulille pojana algselt rooma viljakuse ja kasvujumal. · Lahinguväljal saatsid teda alati kaksikud Phobos (,,paanika") ja Deimos (,,hirm" ja ,,õudus"). · Arvatakse et Amatsoonid pärinevad Aresest. Kasutatud materjal · Vikipeedia · Web Gallery of Art · Olga's Gallery · "Maailma mütoloogia entsüklopeedia" Arthur Cotterell ja Rachel Storm · Google pildiotsing Aitäh!
6. Ajas ära Stymphalose rahva nuhtluse inimsööjad linnud peletas nad peidust välja ning laskis maha; 7. Tõi Kreetalt metsiku sõnni, kelle Poseidon Minosele kinkinud oli. Ilmselt tegi Pasiphae sõnniga oma tembud enne ära (vt. 19) 8. Tõi ära Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D-e ja ajas märad ära. 9. Tõi amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Hera pani amatsoonid arvama, et H tahab kuningannat röövida; nood tungisid H laevale kallale. H lõi Hippolyte maha, sai ka ülejäänud vihastest naistest jagu ja sai vöö kätte. 10. Tõi ära Geryoni kariloomad (veised). Geryon oli 3 kerega koletis, elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel. 11. Tõi ära hesperiidide kuldsed õunad. H ei teadnud, kust neid otsida, läks hesperiidide isa Atlase käest küsima. Lubas hoida taevavõlvi, kuni Atlas õunad toob
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajuma...
peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel. Kentaurid mütoloogia tegevus, kel oli hobuse kere ent mehe ülakeha ja pea. Sireen-lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid müütiline rahvas eeposest O. Faun metsvaim. Amatsoonid naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Vergilius ülistatuim luuletaja. Ovidius tuntuim eleegik
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herak...
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
ANTIIKMÜTOLOOGIA Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“? • Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised...
ANTIIKMÜTOLOOGIA · Millest räägivad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised oli...
· IX. Üheksandaks ülesandeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna Hippolyte ta lahkesti vastu ja lubas anda vöö, kuid Hera põhjustas taas pahanduse. Olümplaste käskijanna andis amatsoonidele mõtte, et Herakles tahab nende kuningannat ära röövida, ja sõjakad naised ründasid vägilase laeva. Nüüd ei mõelnud Herakles üldse enam Hippolyte lahkusele ega millelegi muule, vaid tappis kohe amatsoonid kuninganna, pidades viimast kõhklematult rünnaku eest vastutavaks. Ta suutis ka teistest naissõdalastest jagu saada ja vöö ära tuua. · X. Kümnes töö oli ära tuua Geryoni kariloomad. Geryon oli kolme kerega koletis, kes elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel. Teel sinna jõudis Herakles Vahemere lõppu ning oma reisi mälestuseks veeretas ta sinna kaks suurt kaljut, mida kutsutakse Heraklese sammasteks (nüüdsed Gibraltar ja Ceuta). Siis sai ta
ega ladina keelt. Rooma impeerium lang. 395a. Elati külaühiskonnas, tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega. Kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Tugevaim kuningariik oli Sveariket(sveade riik). Skandinaavlaste suurim keskus oli Uppsala. Skandinaavia arheoloogilised leiud: ehted,mündid. Skandinaavlastest jutustavad Allikad: reisikirjad-Tacitus"Germania", kroonikad-Bremeni Adama kroonika; tal on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi. Väidet., et skandinaavlased on amatsoonid ja kükloobid, kes korraldavad verepidusid. Eeposed- Germaanlasde vanim eepos munk 8.saj. ,,beowulf"(oli götalaste kuningas). Veel üks eepos ,,Edda", mis koosneb vanemast Eddast" ja nooremast". Vanem-Edda kirjel. Jumalaid, kangelasi, elutarku. Vaadeldakse maailma 3-st tsoonist: kesktalu, välistalu, meri. Saagad-neis kirjeld. Jumalate võitlusi. Tegelikkus ja müüdid on sageli segunenud. ,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj
ega ladina keelt. Rooma impeerium lang. 395a. Elati külaühiskonnas, tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega. Kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Tugevaim kuningariik oli Sveariket(sveade riik). Skandinaavlaste suurim keskus oli Uppsala. Skandinaavia arheoloogilised leiud: ehted,mündid. Skandinaavlastest jutustavad Allikad: reisikirjad-Tacitus"Germania", kroonikad-Bremeni Adama kroonika; tal on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi. Väidet., et skandinaavlased on amatsoonid ja kükloobid, kes korraldavad verepidusid. Eeposed- Germaanlasde vanim eepos munk 8.saj. ,,beowulf"(oli götalaste kuningas). Veel üks eepos ,,Edda", mis koosneb vanemast Eddast" ja nooremast". Vanem-Edda kirjel. Jumalaid, kangelasi, elutarku. Vaadeldakse maailma 3-st tsoonist: kesktalu, välistalu, meri. Saagad-neis kirjeld. Jumalate võitlusi. Tegelikkus ja müüdid on sageli segunenud. ,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj
viitavad arheoloogilised leiud(ehted,mündid) ja mütoloogia.Ajavahemikus 800-1050 valitses siin viikingite kultuur.- allikad: reisikirjad,eeposed,kroonikad,saagad,ruunikirjad. Tacitus ,,Germaania''- 1.saj, ta mainib oma reisikirjades ka Eestit(Aestii). Munk 8.saj kirjutas,,Beowulf''- germaanlaste vanim kangelaseepos,tegevus 512-520 ja räägib Beowulfist e göötalaste kuningast. Bremeni Adama kroonikas on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi,väidab et skandinaavlased on amatsoonid ja gükloobid,et nad korraldavad verepidustusi(ohverdamised) ning iga mees pidi ohverdama 7 elu. Eepos,,Edda'' koosneb Vanemast ja Nooremast Eddast, ,,Vanem Edda'' (9-12saj) kirjeldab jumalaid, kangelasi, elutarkusi.Maailma vaadeldakse kolmest tsoonist koosnevana (kesktalu,välistalu,meri) [suuremast väiksemaks]. Saagades kirjeldatakse skandinaavlaste võitlusi,tegelikkus ja müüdid on omavahel segunenud. ,,Ynglingite saagas'' on ka Eesti ja eestlastega seotud lugusid
ära. Üheksandaks üleasndeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna Hippolyte ta lahkesti vastu ja lubas anda vöö, kuid Hera põhjustas taas pahanduse. Olümplaste käskijanna andis amatsoonidele mõtte, et Herakles tahab nende kuningannat ära röövida, ja sõjakad naised ründasid vägilase laeva. Nüüd ei mõelnud Herakles üldse enam Hippolyte lahkusele ega millelegi muule, vaid tappis kohe amatsoonid kuninganna, pidades viimast kõhklematult rünnaku eest vasttavaks. Ta suutis ka teistest naissõdalastest jagu saada ja vöö ära tuua. Kümnes töö oli ära tuua Geryoni kariloomad. Geryon oli kolme kerega koletis, kes elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel. Teel sinna jõudis Herakles Vahemere lõppu ning oma reisi mälestuseks veeretas ta sinna kaks suurt kaljut. Siis sai ta veised kätte ja vedas need Mükeenesse. Üheteistkümnes ülesanne oli senistest raskem
Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, ei lubanud ennast surelikel näha ja põgenesid. · Najaad: veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Sileen: osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kuigi neid kujutati hobusekapjade, alati hobusesabaga. · Sireen: nad elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, millise välimusega nad olid. · Amatsoonid: Arese ja Harmonia tütred. See rahvas koosnes naistest, kes olid kõik sõdalased.*eriti sõjakas, metsik või sportlik naine; meestega võrdväärsed, kuid samas kütkestavad naised. · Paan: väiksem maajumal,. Sokusarvede ja jalgadega lõbus jumal, kes mängis meisterlikult oma roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; · Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks
9)Hippolyte vöö Tundub, et peale kaheksandat ülesannet olid Eurystheusel ideed otsas, kuid nüüd aitas teda tütar Admete, kes noomis isa, et see Heraklesel ainult kõige jubedamaid loomi laseb koju tuua parem toogu kangelane Mükeenesse midagi tõeliselt ilusat, tema ise kannaks näiteks hea meelega Hippolyte kuulsat vööd - pealegi oleks see raske ülesanne. Eurystheus nõustus oma tütre arvamusega ning Herakles saadeti Hippolyte vöö järele. Hippolyte oli amatsoonide kuninganna. Amatsoonid olid sõjakad, vallutamishimukad naised ( sküütialased nimetasid neid näiteks `oeorpata'deks meeste tapjateks), kes elasid teispool Musta merd. Hippolyte oli oma kauni vöö saanud kingituseks isalt, Areselt, see sümboliseeris inimestest üleolekut. Amatsoonid võtsid Heraklese aupaklikult vastu ja Hippolyte oli nõus ka oma vöö loovutamisega, kui mängu sekkus Hera, kes muundas ennast amatsooniks ja provotseeris suure tüli. Herakles
talle püstitati ka palju kujusid. OOKEAN - Tuleb Uranose ja Gaia poja Okeanuse nimest, kes oli ümber maakera, alul, juba Vanade Idamaade rahvaste pärimusis, küll ümber maaketta, voogavate võimsate vetevoogude jumal. Ta oli üle kolme tuhande okeaniidi ning sama paljude poegade, jõejumalate, isa. Okeaniidid olid tema ja ta abikaasa Tethysi tütred, kellest osa olid vetejumalannad nagu Styx, osa aga sugulased nümfidega. AMATSOON - Amatsoonid olid sõjakate, vallutushimuliste naiste kogukond, keda sküüdid nimetasid "meestetapjateks". Nad elasid eraldi väikerahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad ainult soo jätkamiseks. Neid peetakse kõige rahuarmastavama nümfi Harmonia tütardeks, kuid nende isa olevat kohutav sõjajumal Ares. Ja tütred järgisid oma tegemistes isa, mitte ema eeskuju. Nad pingutasid vibu, heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst. Amatsoon peegeldab meestemaailma hirmu naiste ees,
loomad toitusid inimlihast. Herakles tappis tallipoisid ja laskis hobused mere äärde lahti. Peagi oli Diomedes ihukaitsjatega kohal. Herakles lasi käiku oma nuia ja surmas nad kõik. Nüüd võttis ta kuninga surnukeha ja andis selle hobustele eineks. Märad muutusid pärast kehakinnitust taltsaks. Herakles pani loomadele päitsed pähe ja tõi nad Mükeenesse. 9. Tuli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Amatsoonid olid sõjakad naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad vaid soo jätkamiseks. Neid nimetati amatsoonideks (tõlkes ´rinnata´), sest nad eemaldasid hõlpsamaks vibu käsitsemiseks parema rinna. Seda tööd pidas Herakles senistest raskeimaks, mistõttu ta kutsus kaasa ateenlasest sõbra Theseuse ja veel mõne heerose. Amatsoonide maal tuli neil peagi vaprate naissõdalastega lahing maha pidada. Heraklese vastaseks oli Hippolyte ise
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
pronkskujud (“Diskobolos”) 5. saj. eKr. on säilinud üksnes rooma marmorkoo- piatena. Skopas “Märatsev menaad” (menaadid – Dionysose austajannad). 4. saj. eKr. skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega, 4. saj. eKr. Polykleitose koolkonna jätkaja 4. saj. eKr. oli Lysippos. Pildil Lysippose “Kaapija”, roomaaegne koopia. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid: 1)veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora;
üksikud sabaotsad jäid vahele, sai ilusti kaljude vahelt läbi. Kiirelt mindi ka ise ja samuti ohvriks läks vaid ahtriornamendi tipp, mille tühise ohvriga olid nad hävingust pääsenud. Aga pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima ning nad pole enam kunagi meremehi kimbutanud. Oli lähedal ka sõjakate naiste- amatsoonide maa. Ema Harmonia ja isa Ares, järgiti isa eeskuju. Kangelased oleksid meeleldi peatuse teinud ja nendega lahingut pidanud, kuid see oleks ohvreid nõudnud, sest amatsoonid polnud kerged vaenlased. Ei tehtud peatust ja veel sama päeva päikseloojangul jõuti Kolchisesse, kuldvillaku maale. Öö pinev võõras kohas, loota vaid oma vaprusele. Jumalad pidasid aru nende saatuse üle. Hera, kes oli mures argonautide varitsevate ohtude pärast, läks Aphroditelt abi paluma. Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Tundub, et peale kaheksandat ülesannet olid Eurystheusel ideed otsas, kuid nüüd aitas teda tütar Admete, kes noomis isa, et see Heraklesel ainult kõige jubedamaid loomi laseb koju tuua parem toogu kangelane Mükeenesse midagi tõeliselt ilusat, tema ise kannaks näiteks hea meelega Hippolyte kuulsat vööd - pealegi oleks see raske ülesanne. Eurystheus nõustus oma tütre arvamusega ning Herakles saadeti Hippolyte vöö järele. Hippolyte oli amatsoonide kuninganna. Amatsoonid olid sõjakad, vallutamishimukad naised ( sküütialased nimetasid neid näiteks `oeorpata'deks meeste tapjateks), kes elasid teispool Musta merd. Hippolyte oli oma kauni vöö saanud kingituseks isalt, Areselt, see sümboliseeris inimestest üleolekut. Amatsoonid võtsid Heraklese aupaklikult vastu ja Hippolyte oli nõus ka oma vöö loovutamisega, kui mängu sekkus Hera, kes muundas ennast amatsooniks ja provotseeris suure tüli
Hippolytele järgnes troonil tema järgmine õde Penthesilea.Theseus viis Antiope Ateenasse ja abiellus temaga. (On ka väidetud, et hoopis Hippolyte sõitis Ateenasse ja abiellus Theseusega). Nad said ühe lapse, poja Hippolytose. Legend, et Theseuse naine suri sünnitusel, tundub vähetõenäolisena, sest teise naise võttis Theseus alles siis, kui Hippolytos oli hilisteismeline. Teise legendi järgi hülgas Theseus oma naise noorema ja kaunima Phaidra pärast. Antiope (või Hippolyte) kutsus amatsoonid appi ja need ründasid oma laevastikuga Ateenat Theseuse ja Phaidra pulmapäeval, ent said lüüa ja Antiope (või Hippolyte) langes lahingus. Theseuse eluajal Ateena rohkem ei sõdinud. 10.Geryoni kariloomade äratoomine-Geryon ehk Geryoneus oli vanakreeka mütoloogias kolmepäine hiiglane, Chrysaori ja Kallirrhoe poeg. Mõne allika järgi oli tal ka kolm keha, ent jalgu ainult kaks. Käte arvuks nimetatakse kolm kuni kuus. Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi
Ateena koolkonda kuulusid nt. MYRON, PHEIDIAS. Sparta koolkonda kuulus nt. POLYKLEITOS. Polykleitose ,,odakandja" lõi Kreeka sõdalase atleedi ideaaltüübi. Selle mõõtmed kujunesid normiks kaanoniks. Ateena skulptuur on vaataja jaoks huvitavam, omapärased poosid, püüdsid edasi anda liikumist. Nt. Parthenoni kujud (viiluväljal ja friisil) Naisesse suhtuti antiikkreekas halvasti, erandiks on amatsoonid. Lugupidamisega suhtuti hetääridesse e. prostituutidesse, mille põhjus oli see, et neile anti korralik haridus. Nad oskasid lugeda, pillimängida ja tantsida. Hetääri kasutamine andis kunstnikule suurema tähtsuse. Myroni ,,kettaheitja" PHEIDIAS'e kujudest on hästi tuntud krüselefantiintehnikas loodud kujud, nt. Athena kuju Parthenoni templis, kus on säilinud ka marmorkujusid ja Zeusi kuju Olümpias, mis on
Najaadid matsid surnukeha maha. Pilet 14 - Kangelased enne Trooja sõda, Theseus Pilet 15 - Herakles Nemea lõvi kägistas ära, kandis nahka turvisena Hydra tappis ära, kõrvetades päid ja viimase kivide alla mattes Püüdis aasta aega Artemise kuldsete sarvedega hirve Püüdis kinni metssea, ajas taga ja siis ajas lumme Puhastas Augeiase tallid kahe jõe abil ära Lasi maha Stymphalose linnud Tõi ära Minosele kingitud sõnni Tappis Diomedese ja tõi ära tema inimsööja märad Tappis amatsoonid ja võttis Hippolyte vöö Tõi ära Geryoni kariloomad Hoidis taevast kuni Atlas tõi ära hesperiidide kuldsed õunad, sai pettusega taeva tagasi antud Päästis Thesuse unustuste istmelt ja tõi Kerberose maapinnale Pilet 16 - Trooja sõda, proloog, Parise otsus Riiujumalanna Eris viskas kolme jumalanna, Athena, Hera ja Aprodithe vahele õuna, kus oli kiri ,,kõige kaunimale". Kõik tahtsid seda endale saada, nii mindi Trooja printsi Parise juurde, kes parajasti lambakarjas oli
tallide; 6. Ajas ära Stymphalose rahva nuhtluse inimsööjad linnud peletas nad peidust välja ning laskis maha; 7. Tõi Kreetalt metsiku sõnni, kelle Poseidon Minosele kinkinud oli. Ilmselt tegi Pasiphae sõnniga oma tembud enne ära (vt. 19) 8. Tõi ära Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D-e ja ajas märad ära. 9. Tõi amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Hera pani amatsoonid arvama, et H tahab kuningannat röövida; nood tungisid H laevale kallale. H lõi Hippolyte maha, sai ka ülejäänud vihastest naistest jagu ja sai vöö kätte. 10. Tõi ära Geryoni kariloomad (veised). Geryon oli 3 kerega koletis, elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel. 11. Tõi ära hesperiidide kuldsed õunad. H ei teadnud, kust neid otsida, läks hesperiidide isa Atlase käest küsima. Lubas hoida taevavõlvi, kuni Atlas õunad toob. Atlas tõigi,
Antiikaja teadlased püüdsid kindlaks määrata nende poeemide sisu ajalise järgnevuse ja jaotada neid selle keskuse järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose. Trooja küklos: ,,Küpria" Trooja sõja eellugu ja sõja käik ,,Iliase" alguseni. ,,Etiooplased" sündmused, mis järgnevad Hektori surmale (pärast ,,Iliase" lõppu). Kui Hektorit enam pole, on troojalastel abi vaja, kutsutakse amatsoonid, kelle pealiku Achilleus tapab, tulevad appi Etiooplased, kelle väepealiku Achilleus samuti tapab. Paris tapab Achilleuse Apolloni abiga. ,,Väike Ilias" Achilleuse matused. ,,Ilioni hävitamine" Trooja hobune. ,,Tagasipöördumised" koondpealkiri mitmele väiksele eeposele, kus Kreeka kangelased jõuavad koju (Menelaos, Helena, Odysseud). ,,Telegonia" Odysseuse ja nõid Kirke pojast (Telegon), tapab Odysseuse teadmata, kes ta on. Teeba küklos:
Eestis on ilmunud kirjanduslikke almanahhe (näiteks "Võitlev Sõna") ja koolide almanahhe ("Tipa-Tapa", "Trükitähed", "Noorte Sulega" jt). alogism loogika ja loogilise tunnetamise eitamine. Alogismi kasutasid näiteks 1950. aastate uusromaani viljelejad. Vt ka uusromaan. amatsoonid kreeka mütoloogias rahvas, kes koosnes sõjakaist naistest. Nad olid rahumeelse nümf Harmonia tütred, kuid nende isaks oli sõjajumal Ares. Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas kreeklaste vastu. ametlik stiil seadusandluses, haldusalal ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab ebaisikulisus, abstraktsus ning täpsuse taotlus. Näiteks: Kohapeal asjaoludega tutvunud riiklik komisjon konstateeris ametnike poolt võimu kuritarvitamist. amfiteater Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater, kus korraldati teatrietendusi, gladiaatorite heitlusi ja loomade võitlusi. Suurimad amfiteatrid mahutasid kuni 50 000 vaatajat.
kõrgeimaks sõjastrateegiks. Müüdis ’Seitse Teeba vastu’ paluti Theseuselt abi ja tänu tema sõjalisele abile saavutati ka Teebas valimatult kõikide surnute matmine. Tema aitas ka Heraklesel jätta enesetapp sooritamata pärast oma naise ja laste tapmist. Theseusel oli aga kirg ohtude vastu ning ta läks ka amatsoonide, naissõdalaste maale ja tõi sealt kaasa oma naise Hippolyte, kellega tal sündis laps, Hippolytos. Seepärast tulid aga amatsoonid Ateenasse ning vallutasid Atika. Nad löödi aga minema ning pärast seda pole keegi suutnud maad vallutada(Theseuse ajal). Theseus käis ka argonautidega Kuldvillakut otsimas. Samuti võttis ta osa suurest Kalydoni jahiretkest, kus kunn Kalydon kutsus kreeklasi endale appi tapma suur metssiga, kes laastas nende maad. Seal päästis ta ka oma sõbra, Perithoose elu. Perithoos’t kohtas ta esmakordsel siis, kui P mõtles, et tegelikult ei olegi T nii eriline ning õrritas teda endale järgnema
Teises versioonis teda ei ohverdatud, selle asemel oi hirv või karu. Se juhul viidi ta Taurisesse, kus temast sai Artemise preestrinna. Seal hakkas ta sooritama Artemise auks inimohreid. Tegelt seondusid seal üldiselt verised rituaalid, nt kõri kraabiti noaga. Üldse olid Artemise ohverdused ka inim/looma verega seotud. Orion oli üliha kütt, aga seksuaalne predator. Ephesuse Artemis, seal oli ta linnriigi keskne jumalanna. Selle linna oli rajanud amatsoonid. Seal austati Artemist suht tavaliselt. Kujunes välja kultuskuju, nö paljurinnaline Artemis (rinnaehe, kus ripuvad asjad alla, mis hiliantiigis peeti rindadeks. Praeguseks peetakse seda loodusandiseks). Kuju on ka üleni kaetud metsloomade kujutistega. Hekate Seotud Artemisega- nõod. Mõlemad päris taevastest jumalatest. Ta seondus oluliselt Kuuga, kuigi Selene on oli. Artemis oli noorkuu, Selene täiskuu ja Hekate vanakuu. Kui Hekate on taevas, on ta
Endale jättis Theseus vaid väepealiku e. strateegi ameti. Theseuse käest tuldi sõdades abi paluma, ta käitus laitmatu rüütlina. Theseus võttis vastu ta vana Oidipuse, kelle kõik ära olid põlanud, ning viibis ka viimase surivoodil. Theseus viis samuti Heraklese enesetapumõtetest välja ja tõi ta Ateenasse. Theseus läks amatsoonide maale (naissõdalaste maa) ja tõi sealt kaasa ühe naise Antiope/Hippolyte. Nende poja nimi oli Hippolytos. Pärast poja sündi tulid amatsoonid oma röövitud kaaslast päästma. Nad vallutasid Atika, maa-ala Ateena ümber ja tungisid isegi linna. Naistevägi löödi siiski puruks ja Theseuse valitsemisajal ei rünnanud keegi rohkem Atikat. Theseus purjetas ,,Argol", kui kuldvillakut otsimas käidi. Samuti käis ta Kalydoni jahiretkel, kui Kalydoni kuningas kutsus üllamaid kreeklasi appi tapma hirmsat metssiga, kes tema maid rüüstas. Sel jahiretkel päästis Theseus oma sõbra Peirithoose elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
