haudu, sest hällist hauani oli inimene määratud Gaiale. Kõik inimesed on tema lapsed, tema sünnitab nad ja kui nad surevad, avab Gaia neile süle. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse, et koos Gaiaga olevat koos sündinud ka Tartaros ja Eros. Taeva, mägede ja mere sünd Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses
mis pidi Kaose jõude vaos hoidma. Algkaosest tekkis Ge ehk Gaia (Maa) ja samuti Tartaros (allmaailm) ja Eros (armastus). Sama ürgsed Kaose lapsed olid aga Pimedus ja ö. Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi). Gaia ei hakanudki neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku.
Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Temas on põimunud nii kreekaeelsed kui kreeklaste müütilised kujutlused. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse olevat koos Gaiaga sündinud ka Tartaros ja Eros. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses
lüürika muusa.Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni, tõejumala saatjad. Vetejumalad Poseidon (Neptunus) oli Mere(Vahemere) ja Sõbraliku või Külalislahke mere (Musta mere) isand ja valitseja. Talle kuulusid ka maa-alused jõed. Titaan Okeanos oli Okeanose jõe isand.Tema naine Tethys oli ka titaan.Okeaniidid, suure jõe nümfid olid tema tütred. Kõigi maapealsete jõgede jumalad olid tema pojad. Pontos(täh. Ulgumerd) oli emakese maa poeg ja Nereuse isa. Nereust hüüti meretaadiks.Neruse naine oli Doris, Okeanose tütar.Neil oli viiskümmend nägusat tütart, merenümfi, keda kutsuti nereiidideks.Poseidoni naine Amphitrite kuulus ka nereiidide hulka. Triton oli Mere pasunapuhuja.Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Triton oli Poseidoni ja Amphitrite poeg. Proteus oli mõnede allikate järgi Poseidoni poeg, teiste järgi Poseidoni kaaslane. Proteus oli
mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2 Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m, maksimaalne sügavus 2210 m. Pikkus ida-lääne suunas 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. [2] Nime andmine Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina see tähendab tume, mitteläbipaistev, must. Varasemad kreeka meresõitjad panid merele nimeks Pontos Axenos (külalislahkuseta meri). Arvatakse, et tegemist võib olla iraani nime ümbertõlgendamisega, sest Vana-Kreekas kasutati nime ka Pontos Melas (Must meri). Straboni ,,Geograafias" oletatakse, et külalislahkusetuks nimetati merd navigeerimisega seotud raskistele ja selle mere rannikul elanud vaenulike põlishõimudele viidates. [4] Kui kreeka kolonistid olid mere edukalt vallutanud, nimetati see 7.sajandil eKr ümber ladina keeles Pontos Euxinus (külalislahke meri)
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde
suursugust impeeriumi. See paiknes vahemerest Reini ja Doonau jõeni . Suure osa moodustas sellest Itaalia ja Hispaania . Keisririik oli jaotunud hiliseks ajajärguks Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks . Selle viis täide keiser Dioclitianus. Lääne-Rooma riiki kuulusid Aafrika, Hispaania , Itaalia, Rooma , Inglismaa, Gallia, Korsika, Sardiinia ja Kartaago . Ida-Rooma riiki kuulusid Makedoonia, Traakia, Daakia, Pontos, Aasia, Küpros, Kreeka ja Egiptus . Ida- Rooma riiki kuulus hilis keisririigi ajajärgul pealinn Konstantinoopol. Selle rajas sinna keiser Constantinus Suur . Viimaseks keisriks , kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid juhtideks kaks erinevat keisrit
tühjus.Ühel hetkel, peale lugematuid sajandeid,tüdines ta üksi elamisest ära.Siis tuligi talle esimest korda mõte luua maailm. Kõigepealt lõi Kaos jumalanna Maa(Gaia),kellele rajas meie maailma.Siis lõi hirmsa Tartarose ja musta ÖÖ ning kohe ka kauni,särava Päikese. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna,kes tõi maailma elu kauniduse.Seejärel sünnitas piiritu sinise Taeva(Uranos),Mäed ja Mered(Pontos).Jumalanna Maa ehtis ja kaunistas kogu maailma ning tundis oma loomingust rõõmu. Maailma vägevaimaks jumalaks sai aga Uranos,kellest omakorda sai jumalanna Maa abikaasa.Nende lapsed olid titaanid,kükloobid ja hekatonheirid(100 käe ja 50 peaga hiiglased).Nende lastest kõige noorem titaan Kronos,sai maailma isandaks,kuna tõukas Uranose troonilt. Kronose lapsed olid Hestia,Demeter,Hera,Hades,Poseidon ja Zeus.Kronose abikaasaks oli aga Rhea,kes oli Uranose ja Maa-ema tütar
nedne isikulistest omapäradest. Alustama peaks ikka kõige varasemast olemusest ehk Kaosest. Nimelt on see mõõtmatu ja vormitu tühjus, korraldamatu algseisund, millest on sündinud Nyx (öö), Erebos (pime põhjatus), Eros (armastus) ja Gaia (maa). Gaia ongi kõigi kreeka jumalate esiema. Maajumalanna oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja. Temast sündisid partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Mäestikud. Kuna Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi: titaanid (kuus poega ja kuus tütart), kükloobid ja hekatonheirid. Tuntuimad titaanid olid Kronos (Aeg), Rhea. Okeanos, vennad Prometheus ja Atlas. (joonis 1) Mingil põhjusel Uranos aga vihastas oma laste peale ja heitis nad Tartarosse, mis
Tekstis, annab Ptolemaios kaardil oleva piirkonna kohta põhjaliku iseloomustuse: ,,Kaheksas Euroopa tabel [nii nimetati kaarti] kujutab Sarmaatiat ja Tauria Chersonesost [Krimmi]. Tema [kaardi] keskmine paralleel on suhtes meridiaaniga, nagu 11 on suhtes 20-ga. Tabel on piiratud idast Kimmeeria Bosporose [Kertsi väina] ja Maiotise soodega [Aasovi merega] ja Tanaise [Doni] jõega, mis on Aasia Sarmaatia juures; lõunast Pontos euxeniosega [Musta merega] ja Alumise Möösiaga, ja Saakiaga, ja rändurirahva jasilastega; läänest niinimetatud sarmaatide mägedega ja Germaaniaga, ja Visla jõega; põhjast Veneedide lahega ja Sarmaatide ookeaniga, ja edasi uurimata maadega. Kuulsatest Sarmaatia linnadest Tamirakerse pikim päev on 16 ekvinoktilist tundi ja ta on Aleksandriast läände ühe ja ühe viieteistkümnendiku ekvinoktilise tunni võrra. Nuaralil on pikim päev 16 ja 1/3 tundi."
Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega, ja nende järeletulevast soost, millega eepos lõpebki. Eros(armastus, paneb paljunema), Tartaros ja Erebus(pimedus, sügavus Hadese vallas), Nyx (öö), Aiter (ollus, mis piirab maailmaruumi), Nemesis (kättemaksu jumalanna. Figureerib Trooja sõjas kui Helena ema). Athe (tipp, millele järgneb kättemaks), Orchos. Gaia- maa, selle luuleline vorm. Sellel sündis kaks järglast- Pontos (meri), Uranus (taevas). Sai nendega järglasi (vt pilti kaustast ja loe juurde) Gaia ja Uranus sünnitasid titaanid. Cronus ja Rhea tegid enamik olümpialasi. Uranus kartis oma lapsi ja surus maapõue. Gaia plaanitses Cronusega ta tappa. Valmistati kõver sirp ja Cronus kasteeris ta. Sellest verest sündisid gigandid ja kättemaksujumalannad. Suguelund kukkus merre ja sündis Aphrodite. Teise põlvkonna valitseja oli Cronus. Ka tema kartis oma lapsi ja neelas need alla kuni Zeusini
kaasa edusamme kultuurielus. 17 Vanim kreeka koloonia praeguse Itaalia terr-l Kyme (läänerannikul).Läänes veel Lõuna- Itaalia rannikul Sybaris, Tarentum jpt.; Sitsiilias Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene. 27. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka
annaabi.ee 
