Adiós, papa! Actividades. 1. a) De la desaparición un chico que vive con su padre b) en un barrio de una ciudad al norte de España c) Policíaca 2. Un resumen. El padre estaba preocupado por la desaparición de su hijo y pidió ayuda de la detective. Él no quería ir a la policía porque sabía que amigos de Javier asociados con drogas. Para rescate a su hijo, entrega Fernández tiene que pagar dinero o ellos cortaron los dedos de Javier, y luego matarlo. Al final resulta que esto es engaño a causa del odio de su padre. Y Javier no ha muerto, y se pasó a vivir con una novia. Capítulo I 4. a) 3 la acción tiene lugar en martes 3 de octubre b) 6 6 de la tarde, Javier sale de su habitación con una bolsa en la mano. c) 17 Javier tiene 17 años d) 9 La cena es a las nueve, como todas las noches e) 11.30 11.30 de la noche, Javier no ha venido a cenar 6. Razones: Se ha escapado de casa porque está cansado de vivir con su padre. ...
Greteke Sachmeier Greteke Sackmeier on 14 aastat vana,kaalub 64 kg ja on 160 meetrit pikk. Sachmeierite perre kuuluvad: papa, mamma, tirts, hansuke ja muidugi greteke. Kõik nad on veidi tüseda võitu. Samuti on neil kõigil mingi kiiks. Papa tegi oma vuntsidest küsimärke ja hüümärke, greteke näris juukseotsi, mamma sikutas alailma oma kampsunit allapoole ja hansuke toppis oma vasakukäe näpu paremasse ninasõõrmesse. Ainult tirtsukesel polnud mingit veidrust. Sachmeierite pere käib iga nädalavahetus vanaemal külas. Ühel nädalavahetusel pidid Sachmeierid vanaema juurde sõitma ilma mammata,kuna mamma läks klassikokkutulekule. Seal kohtas ta oma endist klassiõde ,kes oli hirmus kõhnaks muutunud ja ka mamma tahtis
Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Lapsepõlves viibis terane poiss tihti meeleldi Vana-Vändra veskitoas, kus kuulas huviga veskiliste naljatlusi ja jutuvestmist, õppides sel teel varakult tundma piltlikku
lugu teadamata. Teevad ennatlike järeldusi. Nende perekond on heal elujärjel, puudust ei tunta. KERTU on kahekümne aastane lapsehoidja, käib ülikoolis. Stennu ütleb, et tal on kollased juuksed, kuigi neiu ise väidab blondid- valged. Kertu ei ole kuigi taibukas, pidevalt soovitab isa või ema käest küsida. RAUL on Kertu sõber või poisssõber. Pole täpselt defineeritud. Üldjuhul kui mees külla tuleb, saadab Kertu poisi jalust. Toob Sten-Erikule kingitusi, meeldib teha heameelt. PAPA on hallipäine suure habemega mees. Armastab Mariat, võttis oma hoole alla. Hoolimist saab välja tuua näiteks kooli asjade varakult ostmise näol. Võõraste silmade eest varjab oma elu, et vältida jutte. Hindab privaatsust. Ei ole jutukas, pigem oma ette hoidev. Polnud majanduslikult kindlustatud, ei oma kinnisvara, halval elujärjel. VANAISA JOHANNES on Siberis surnud mees, kes kaks perekonda ühendab. Ühelt poolt sugulussidemega ja teisalt sõjaväekaaslasega
” (Pr de Nucingen) “Surm ei küsi meie nõusolekut.” (Pr Vauquer) “Kaunid hinged ei või jääda kauaks sellesse maailma.” (Eugene de Rastignac) 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant ? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon ?kuhu läksid kõik pansionärid,miks? 1. Mis oli kirjutatud Vauqueripansioni sildile? Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? „ Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama “.9. Millest unistas Vautrin ? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine , kui viimasel oli vaja 6000 fran
Kui sõda läbi sai, siis oli venalstel selline asi nagu hävistuspataljon. See pataljon hävitas kõik viimase, mis hävitada veel oli vaja. Siia kanti jõudes olid need pataljoni mehed mingi usimasti mõju all. Nad liikusid edasi Pringi suunas. Enne venelaste tulekut oli Eesti maameestel ära peidetud kuulipilduja. Maamehed hakkasid sellest hävituspataljoni tulistama. Otepää kandis tuntakse seda lahingut Pringi lahingu nime all. Selle lahingu ajal läksid Viiding Paul, August Tints ja papa Girill Saar maja juures olevale kõrgele mäele. Papa Girill ja August ronisid puu otsa ja nägid et Pringi pool on suur tolmupilv üleval ja nad kuulsid ka laskmist. August ja papa võeti kinni sest kaevati et nemad olid hävitsupataljoni lasknud. Kui papa oli sellises olukorras, siis muutus ta enesele kindlaks ja vastas ausalt. August aga hakkas kogelema ja mõisteti süüdi. Kuna kõik teadsid, milles asi seisis, siis papa
Oma seiklustes saab Buratino teiste nukkudega väga lähedaseks, nad võidavad Carabas Barabasi, avavad kuldvõtmekesega salaukse ja saavad endale oma teatri. Buratinost sai tark, julge poiss, kes kaitses oma sõpru ega heitnud meelt . Ta oli leidlik ja lõbus poiss. Giuseppe Tisler, keda kutsuti veel Sinininaks. Papa Carlo sõber. Tema leidis puuhalu ja kinkis selle Papa Carlole. Papa Carlo Vana ja haige leierkastimees. Tema meisterdas puuhalust nuku ja pani talle nimeks Buratino. Carlo müüs maha oma kuue ja ostis poisile aabitsa ning saatis ta kooli. Kõnelev Kilk Vana tark putukas, mis elas Papa Carlo kambris. Ta andis Buratinole nõu ja
Perekond (La Famille) SÕNA HÄÄLDUS TÕLGE 1. La mère [la mer] Ema 2. Maman [mama] Ema 3. Le père [lö peer] Isa 4. Papa [papa] Isa 5. La fille [la fill] Tüdruk/tütar 6. Le fils [lö fis] Poeg 7. La soeur [la sör] Õde 8. Le frère [lö frer] Vend 9. L' oncle [l' oncl] Onu 10. La tante [la tant] Tädi 11. Le grand-père [lö granper] Vanaisa 12. La grand-mère [la granmer] Vanaema 13
Nii kurja nägu pole ma enam elus näinud. Aga pole ju minu süü, et keegi liivakasti välja ei viitsinud viia. Tegelikult ma nii riukalik kass ei olegi kui teile ilmselt paistab. Ainult vahel jälitan bussile jooksvaid inimesi, viskan nende ette pikali ja olen rõõmus, kui buss ilma nendeta minema sõidab, sest kes on ikkagi maailma naba? Mina või buss? Pärast vihahoogu nõustuvad ka bussist mahajääjad minuga sajaprotsendiliselt. Suurim ja tugevaim meie peres on papa Peeter. Ta on ka kõige pahasem, kui ma mõne krutskiga hakkama saan. Papa näeb neljakümne ühe aasta kohta päris noor välja, kuigi pea on tal pooleldi kiilakas. Peeter on ainus, kes julgeb mind laualt maha lükata, kui nemad parasjagu hommikusööki söövad. Vahepeal annab ta mulle paar laksu, aga sellest pole hullu. Enamuse ajast on ta ikkagi sõbralik ja kiunub kõrge häälega kui mind nägema juhtub. See kriiskamise harjumus on muideks neil kõigil küljes
postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863. Aastal kolima Tartusse. Seal saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe tunnustuse. Polnud ühtki suuremat ühisüritust, milles "Papa Jannsen" poleks algataja, ergutaja, juhi või toetajana kaasa löönud. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu eesti. 12
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen
,, Isa Goriot ,, küsimused (rühm I) 1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13
.............8 Kasutatud materjal...............................................................................................................9 3 Sissejuhatus Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 aastal Alam-Austrias (praegu Ungari) Rohrau külas ja oma elupäevad jõudsid tal lõpule 31.mail Viinis Austria suurmeistrina. Tema on klassitsismi perioodi alguse panija ning selle ajastu valitseja. Teda kutsutakse ka ,,Papa- ks" ja ,,Sümfooniate isa-ks". Tema tohutustest teostest peegeldus tõelist pillide meisterlikku kompositsiooni ja loo ülesehitust ka kõige karmimate reeglite ning nõuete järgi mida tarvis oli jälgida. Papa teostest juurdus välja uus helikeel ja uued muusikaliigid, mida ta ise oskuslikult kasutada oskas. Ta on läinud ajalukku kui suurepärane sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Tema elu ei olnud nii väga lilleline läbi
Greteke Sackmeier. Christine Nöstlinger. Margerethe Maria Sackmeier, keda hüüti lihtlat Greetekeseks oli 14.a spanjelpruunide juustega ja tillukese nöbininaga tütarlaps. Ta oli meeter kuuskümmend pikk ja kaalus 64,3 kg. Võimlas õblukese Evelyni ja kõhetu Sabine kõrval tundis Greeteke end kohutavalt priskena, hullemana kui mõni pontsik. Kodus mamma, papa, Hansukes ja Tirsu kõrval tundis ta end pigem saleda ja sihvakana. Kõigil Sackmeieridel olid omad veidrused. Greetekese mammala oli kombeks oma pulloveri puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6
Greteke Sackmeier Christine Nöstlinger Sackmeierit peres oli papa, mamma, Hansuke, Greteke ja Tirts. Margerethe Maria Sackmeier ehk Greeteke oli tüsedavõitu tüdruk. Kõik inimesed teme perekonnas olid natuke paksud. Üldiselt sai Sackeierite perekond hästi läbi. Naabritege nad eriti ei suhelnud ja naabrit naersid nende üle, kuna nad olid paksud. Perekonnas said kõik omavahel väga hästi läbi. Greetekesel ei meeldinud koolis käia ja ta ei saanud seal eriti kellegagi läbi.
............................................................10 Kasutatud kirjandus.......................................................................11 Lisad (JANNSENI TSITAADID) ................................................12 - 13 2 SISSEJUHATUS Johann Voldemar Jannseni teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Eestlaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele. Jannseni perekond: 3 ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16
Inseneri härral ei olnud tööd. Vestmanil läksid kõik asjad korda peale ühe, ta maksis väimehe eest liiga soolasi hinda. Vestman oli sellepärast kurb, et Sander pakkus külakoolmeistritele konkurentsi. Matilde ütles ka sõna sekka ja ei lubanud papal Ludvigit kiusata, kuna ta pidid töötama oma raamatu kallal. Vestmanile meeldiks see, kui tema väimehest räägitakse avalikult. Ludvig ei olnud oma raamatuga kuigi kaugel. Ta ei saanud raamatut kirjutada, teda segati koguaeg-kord papa siis Matilde. Võibolla ilmub raamat kevadeks vastas Sander. Ta on junma kolm aega lubanud, millal raamat peaks ilmuma, külaelanikud ka juba ootavad seda ja ei usu enam, et raamat ilmub. Ühel päeval oleks Laura autoalla jäänud aga üks mees tõmbas ta tee pealt ära ja kandis ta kätel üle tee. Laurale armus ta silmadesse. Need meenutasi talle öökulli-silmi. Siis ilmus välja Sandri sõber Tiit Piibeleht. Jutustasid teineteisele, mis nad kõik need aastad teinud on
muusikastiilidega ning laiemas plaanis on nu metal võtnud enda mõjutused pea, et kõikjalt. Näiteks Slipknot viljeleb harilikust karmimat nu metali stiili, kuna on võtnud üle mitmeid grindcore elemente, ka Soulfly ei mahu kuidagi ära harilikku nu metali lahtrisse, kuna meenutab paljuski thrash metalit, P.O.D. on võtnud mitmeid otseseid mõjutusi reggae muusikast, Static-X'i liigitatakse tihti nu-metali ansamblite hulka, mis mõjutatud industrial metali poolt ja Papa Roachi kirjeldatakse vahel kui punk rocki ja nu metali segu. Siiski tasub suhtuda neisse zanrimääratlustesse skeptiliselt, kuna nii Slipknoti, Soulfly, POD, Static-X'i kui ka Papa Roachi stiililine liigutus on väga laialdaselt vaidluse all (nagu enamike nu metal bändide oma) ja on põhjustanud mitmeid diskusioone, kuid rahuldavat vastust pole veel leitud. Tihtipeale peetakse esimeseks nu metali ansambliks Korni. Selle fakti võib vaidlustada, kuid selge on
1838. aastal asus Johann tööle Vändra köstrina. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. . Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Friedrich Paciuse
Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist.Seda protsessi tuntakse kui sünkronisatsioonina, mis väga tugevalt mõjutas Haiti voodoot : * Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad * Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid
Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist.Seda protsessi tuntakse kui sünkronisatsioonina, mis väga tugevalt mõjutas Haiti voodoot : * Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad * Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid
...........................................................................3 2 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses.
...........................................................13 Kokkuvõte................................................................................15 Kasutatud kirjandus.....................................................................16 SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas
NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Trumm NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Bandzo Kitarr NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tuuba Kontrabass AJASTUS: Võttis ilmet 19. ja 20.sajandi vahetusel. Õitseaeg kuni 1917.aastani. BUDDY BOLDEN PAPA JACK LAINE Esimene legendaarne Juhatas valgete kornetist muusikute orkestrit Noorte muusikute Trummar inspireeria JOE KING OLIVER (CREOLE JAZZ BAND) Kuulus kornetist Chicago mõjukaim bänd Creole Jazz Band LOUIS ARMSTRONG Karjääri alustas Creole Jazz Bandis Suur menu Hot Fivega Talent mängida
hääled on võrdse tähtsusega · 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi hääleliigi kasutuselevõtmisega · Madalmaade stiili arengut jagatakse viieks etapiks I põlvkond · Guillaume Dufai · Gilles Binchois II põlvkond · Johannes Ockeghem · Antoin Busnois · Johannes Tinctoris III põlvkond · Jacob Obrecht · Josquin Desprez IV põlvkond · Nicolas Gombert · Jacobus Clemens non Papa · Adrian Willaert V põlvkond · Philipp de Monte · Orlandus Lassus
..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene,
SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas
tähelepanu, loominguline Kavapunktid Vargus ja mansetinööbi leidmine Kokkusaamine salaseltsiga Lumesõda Kakao Reilika juures ning arutlemine Kuri vanainimene ja võõras kuuris käik Jooksumehed Veiko ja Contra Vanainimese ähvardus: kotipoisid on tagasi Sauruse Antiigiäri ja Soome mansetinööp Kahtlustatakse Veiko Suurt (Antoni telefonikõne Frankile) Papa küttepuuladu ja kuriteo heaks tegemine Teose sõnum Minu jaoks olid teose sõnumid: · Inimene ei pruugi olla see, kes ta välja paistab. · Tuleb anda inimesele teine võimalus. · Tulemuste saamiseks peab palju vaeva nägema. Hinnang raamatule Mulle meeldis küll raamat ,, Küttepuuvargad", sest seal pidi palju kaasa mõtlema, kuna muidu ei saaks sellest varga leidmisest ja muust aru, aga see oli natukene igav raamat minu jaoks, kuna seal ei toimunud
Noraga ei seostatud midagi muud, kui ainult suhet Helmeriga. Isegi siis kui Nora isa oli elus, käitus Helmer temaga nagu lapsega - kasutas hüüdnimesi, suhtus temasse nagu lapsesse (ütles mida Nora teha võis ja mida ei võinud, nt mandlikookide söömine jne). Samuti andis Helmer Norale ainult raha selleks, et Nora temaga rohkem ei vaidleks. Nora arvates käitus Helmer samamoodi nagu Nora isa käitus. “Nora: Aga nii see ometi on, Torvald. Kui ma kodus papa juures olin, siis rääkis ta mulle kõik oma mõtted ära, ja mina olin temaga alati ühel arvamusel, ja kui ma teisel arvamusel olin, siis varjasin ma seda, sest see ei oleks talle meeldinud. Ta kutsus mind oma nukukeseks ja mängis minuga, nagu mina mängisin oma nukkudega. Siis sattusin ma sinu majja…” Lisaks, kuna Nora teadis, et tema ülesanne oli majas lapsi kasvatada ja pere õnnelikuna hoida, üritas ta teha kõike, et tema mees oleks õnnelik (ehk alguses nii Nora kui Helmeri
KING CHARLES I (sinu nimi) Life The second son of King James VI and Annie of Denmark, Charles was born in Dunfermline palace, on 19. November 1600. Charles was a weak and sick child. Charles I liked to collect art He started English Civil War at 1642 He died on 30. January 1649 Family Mama and Papa: James I (19 June 1566 27 March 1625) Anne of Denmark (12 December 1574 2 March 1619) Family Children: Charles James (13 May 1629) Charles II (29 May 1630 6 February 1685) Mary of England (4 November 1631 24 December 1660) James II (14 October 1633 - 6 September 1701) Princess Elizabeth (28 December 1635 8 September 1650) Family Princess Anne (17 March 1637 - 5 November 1640) Princess Catherine (29 June 1639)
Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne. Laulud: "Vaid see on armastus", "Võta mind lehtede varju", "Päikeseratas", "Vitsalaul", "Rahalaul", "Vokilaul" (Ehi, kallis, ehi), "Põlev puu", "Laul surnud linnust", jne. Tunnustused: Suure Vankri preemia (1997), Valgetähe 5. klassi orden . Rahvusvahelised auhinnad joonis- ja nukufilmide muusika eest: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E". Lisainfo: Ajateenistus NSVL armees 1974-1975. Koostöö vokaalansambliga Kiigelaulukuuik. Ilmunud on CD-d "Siidiplaat", autoriplaat "Kino-Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Kooliajal mänginud ansamblis "Kristallid", osalenud telesaadetes ja filmides.
a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks. Paavst oli ühtlasi katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks
1 Which one of these rappers has called himself 'Kanye East'? 1 Genka; 2 Suur Papa; 3 Tommy Cash; 4 Beebilõust 2 Which one of these pop artits did Tommy Cash collab with? 1 Iggy Azalea; 2 Charli XCX; 3 Tove Lo; 4 Rita Ora 3 What is Estonia's most viewed YouTube video? 1 42GO - Bemmi kummid originaal; 2 Arop Kiki Miki; 3 TIGRAN - Pärnumaranda (feat. Kapatu); 4 Naised köögis- Aasta ema 4 How many times has Estonia won Eurovision? 5 What year did Estonia win Eurovision? 1 1998; 2 2007; 3 1995; 4 2001
· Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo jutustaja, kes on saanud surma. · Roosa, Mikaeli tüdruksõber. · Sirkku, Mikaeli ema. · Matti, Mikaeli isa. · Jape, Mikaeli parem sõber. · Tuomas(Tumppi), Mikaeli vanem vend. · Seija, Roosa ema. · Rott, Mikaeli sõber, müüb uimasteid. · Papa, Mikaeli sõber, bändikaaslane. · Tatsa, Mikaeli sõber, bändikaaslane. · Anne, Roosa parim sõbranna. Peategelaste iseloomustused Mikael oli väga sõbralik, tal oli palju sõpru, kuid kahjuks hukkus ta jalgratta õnnetuses. Mikael käis koolis harva ja õppe edukus ei olnud ka suurem asi. Roosa oli väga seltsiv ja armastas pidusid ja ta oli teiste vastu üldiselt sõbralik, kuid vahel ka ülbitses ja rääkis inetult. Eripära
Ning kuigi tal tuli, nagu õueteenritel ja -ametnikelgi, kanda livreed, oli helilooja päris rahul õuemuusiku kohaga, mida Mozart hiljem on kirjeldanud kui orjaametit. 1760. aastate alguses ehitas Miklós Esterhazy lossi, mis nägi välja pea niisama toretsev kui Versailles. Selle juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele, pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Sinna jäi ta 18 kuuks, mille jooksul kirjutas oma "Londoni
Johan Voldemar Jannsen TSERNÕSEVA JEKATERINA, BLÕK VERONIKA, NOVIKOVA SOFIA Johan Voldemar Jannsen Johann Voldemar (sündis 15. mail 1819.aastal Vana - Vändra vallas) - ajakirjanik, rahvusliku liikumise ja kultuuritegelane, Lydia Koidula isa. Lapsepõlv ja haridus Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, siis pühendus ta vabal ajal: raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. 1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas töötada Vändra köstrina. Johan Voldemar Jannsen
LAEVAS ON TULEKAHJU JA PARDAL OHTLIK LAAADUNG VÕI MINU LAEVAST LEKIB OHTLIKKU LAADUNGIT 11. K KILO MA SOOVIN TEIEGA ÜHENDUST VÕTTA 12. L LIMA PEATAGE OMA LAEV OTSEKOHE 13. M MIKE MINU LAEV ON PEATATAUD JA EI OMA KÄIKU VEE SUHTES 14. N NOVEMBER EITAV, EELNEV LOETAKSE EITAVAKS, AINULT VISUAALSELT VÕI HELIGA ANTAKSE, HÄÄLE VÕI RAADIOGA LOETAKSE EITAVAKS 15. O - OSCAR INIMENE ÜLE PARDA HELISIGNAAL KA 16. P PAPA SADAMAS: KÕIK PARDALE LAEV VÄLJUB, MEREL: TEATAB HELIGA ET VAJAB LOOTSI, MEREL: KALASTAVA LAEVA VÕRGUD ON PÕHJAS KINNI 17. Q QUEBEC MINU LAEVAL EI OLE NAKKUSHAIGUSI. PALUN VABA PRAKTIKAT 18. R ROMEO EI OLE TÄHENDUST 19. S SIERRA MINU MASINAD TÖÖTAVAD TAGASIKÄIGUL KOLM LÜHIKEST HELI 20. T TANGO HOIDKE MINUST EEMALE, MA TEOSTAN PAARISTRAALIMIST 21. U UNIFORM TE LÄHENETE OHULE 22. V VICTOR MA VAJAN ABI 23
koolipere kolis taamale Räämale teise koolimajja, kus õpitis õhtuses vahetuses. 1944 aastal pääses koolipere senisesse koolimajja tagasi. 1946. aasta kevadel sai kool nimeks Pärnu II Mittetäielik Kekkool. 1958. aastal septembris reorganiseeriti Pärnu koolid seoses uue koolihoone ehitamisega Ülejõele ja õpilased läksid üle tollesse keskkooli (praegune Pärnu Ülejõe Gümnaasium). Seega tegutses Pärnu Ülejõe Algkool (rahvasuus kutsutud ka ''papa Jannseni kooliks '' , Laadaplatsi kooliks ) erinevate nimede all kokku 108 aastat. Hoone funktsioon Püstitamise eesmärk Püstitamise eesmärgiks rajada Pärnu Eesti Valla Kool, millest hiljem erinevate nimede all olev kool sai lõpuks nimeks omale Pärnu Ülejõe Gümaansium. Hoone hinnang Hoone on värskeslt renoveeritud ja näeb väga korralik välja. Seest on muudetud trepid, klassiruumid , kokkuvõtvalt kõik.
Ei iial otsa saa. korv on Mannil, Ninnil, Minnil korv on ka. Näe, päikse paistel mängib Leiba Ninnil, Musttuhat sääse meelt -- leiba Minnil, Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Annil, Mannil leib ka. Kes oskab kõiga keelt. Tipa-tapa Sääsk õnn ja mina, sina, vaata, papa, Nii sügavusest tilk meie lähme marjule! Ja kuskil kohab meri -- Oi, kui kena, Suur surma silmapilk. vaata ema: meie lähme marjule! Allikad: ENE nr.2 lk 574, Minu esimene raamat lk 52, http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html, http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno
�ia�eoaaiaoa�ieau Uusaasta��vastuv�tuhommikuid�ll Kuulilennuteetunneliluuk Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine Ma m�tlen, et sa m�tled, et ma ei m�tlegi su peale, m�tle pealegi, et ei m�tle, m�tlen ikka su peale! Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti n�ha Vahete vahel on ka vahede vahelistel vahedel vahed vahel Ma tean, et sa tead, et sa tead, et ma tean S�h s�� see soe sea saba siin samas selle sooja soustiga Pai papa pane paadile purjed peale P�ua���udus Kakaooad Paksu sakslase pukspuust luksuks l�ks lupsti tuksi. Habemeajaja ajas majarajaja ja asjaajaja habet Haua���udused Tihti t�hti taevas n�hti, tihti n�hti taevat�hti Musta lehma saba valge lehma taga,valge lehma saba musta lehma taga Pole oluline mitme l�liline lillalilleline lohe Sada pada pudi keedab, seda pudi t�di kiidab Tulekahjusignalisatsioonis�steem
taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud vahendaja; presbüter - varakristluses ja vabakirikutes koguduse eestseisja Hierarhia (kr hieros – püha) pühaduse astmestik initsiatsioon (ld initiātio sissepühitsemine) Piiskop - kr episkopos- ülevaataja, kõrgem vaimulik ülevaataja Patriarh – kr patriarchés – esiisa) Autokefaalne (kr autos ise + kefalé – pea) Metropoliit (kr métropolités – pealinna piiskop) Paavst – ld papa isa; roomakat. kiriku pea der Pabst, the Pope Kardinal (ld cardinalis – peamine) Kr monahhos üksiklane munk Kr erēmos – üksildane eremiit Amhaara nonna puhas
Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Postimees ja Eesti Postimees? 1857- Perno Postimees 1864- Eesti Postimees 5) Kuidas oli ,,papa Jannseni" täisnimi? Johann Voldemar Jannsen 6) Millises suhtes olid J. V. Jannsen ja L. Koidula? Isa ja tütar 7) 1865. aastal loodi esimene laulu- ja mänguselts. Kus? Millise nimega? Tartus, ,,Vanemuine" 8) Nimeta järgmistena tekkinud laulu-mänguseltse. Tallinn-,,Estonia" Viljandi- ,,Koit" Võru- ,,Kannel" Pärnu- ,,Endla" 9) Kust pärineb laulupidude traditsioon?
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000). Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001). Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002). Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005). Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). jt. Tähtsamad teosed Tuntud joonis- ja nukufilmid, kus Ehala looming kõlab: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E", jt. Ehala kirjutatud muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Filmid, kus kõlab Ehala muusika: "Nukitsamees" (1981), "Karoliine hõbelõng" (1984), "Don Juan Tallinnas" (1971). Kuulamiseks "Päikeseratas" filmist "Nukitsamees": http://www.youtube.com/watch?v=dzCzg0R-4rA "Vana mehe laul" J. Viidingu sõnadele: http://www.youtube.com/watch
In two more months the world will forget about your Skrillexcrement. I can't believe the way you dress when you dubstep out of the house You're like an emo Steve Urkel and you *ooh* reek of dead mouse! I am the world's greatest composer! No one knows what you are! Except a lonely little troll who knows how to press a spacebar! [Skrillex:] I attack! You decay! Can't sustain my releases! Sidechain, Wolfgang, Bangarang you to pieces I'm a selfmade man, you're a slave to your papa! I'm a rrrrock star, mix it with the bass and drop ya! Global! My strobes glow like Chernobyl! Kids explode and get mobile! No one even knows you! I make the whole world move! You play community theatre! I gained your same fame from home on a blown out speaker! [Mozart:] Oh yes, I've heard that EP, and see I transcribed it here Tell me, what comes after the 68th measure of diarrhea? And what kind of drugs does it take to enjoy this? I've no idea!
Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud. 5. Naturaalmajandus. Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu. 6. Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele
Suhtus teistesse positiivselt ja samuti temasse. Tiit Piibeleht Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Suhtus teistesse positiivselt, vana Vestman aga pidas viha ta peale ja ei sallinud teda. Laura vaatas teda samuti kahtlase pilguga - seega ei sallinud eriti teda. Ülejäänud tegelased olid Piibelehe suhtes normaalsed. Nägi välja nagu nohik ja ei kandnud enda eest hoolt eriti. Rääkis murdekeeles. 4. Karakterikoomika näited - 1) SANDER. Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN. Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna. 2) VESTMAN. Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte. Situatsioonikoomika näited - 1) Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada.
`` lk.8 Matilde- kamandaja, uhkustaja. Matilde::,,See skandaal-see hirmus skandaal--härra, ma sureksin, kui see nende seinte vahelt välja ulatuks...`` lk.68 Laura- kaastudlik, helde südamega, kohmetu, lonkab jalga ja ei räägi oma käikudest suurt midagi. Laura::,,Sinu põli ei ole just kuldne, Ludvig.`` lk.13 Ludvig Sander(Matilde mees)- tahab ,,akadeemiale`` meeldida, on silmakirjalik ja kaval. Sander::,,Vestmani- papa materjalismile ei pea ükski muu filosoofia vastu- nii paksu nahka ei olegi!`` lk.10 Liina- Sandri vaene ja tagasihoidlik toatüdruk. Tiit Piibeleht- kannab vormist läinud mustjat ülikonda, mille taskutes ajalehed. Üks sokk on tal must, teine punane. Ise on ta kohmetu, kõne murdesegune ja lakooniline. Venemaal töötanud lapsehoidjana. Ta armasta vabakirjaniku põlve. Tiit Piibeleht(keritab säärtest pükse)::,,Ah nuu?-ei,nood om nimme nii. Tu pole hädä päräst- tu om toreduse peräst
suurt elevust. Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga tuttavaks saada. Londonis pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja veel teisi teoseid. See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Kontserdid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse. Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Pensionirahast elas ta oma elu lõpuni. Haydn suri 1809. aastal Viinis. LOOMING Haydni loomingus arenes sümfoonia õukondlikust meelelahutusest keskendunud kuulamist nõudvaks kontsertteoseks. Haydni küpse perioodi sümfooniatele on iseloomulikud aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. Keelpillikvarteti areng Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti.
Hinnang/suhted teistega Temasse suhtuti kui heidikusse, põlgus ulatus vihkamiseni, tagakiusamine oli haletsusesugune. Armastas tütreid. Sai hästi läbi Rastignaciga, kes tema eest hoolitses Isaarmastus Lk 149 ,,Ühe kuu jooksul on ta saanud uuesti selleks mis oli: rõõmsaks, säravaks, nooreks tütarlapseks. Ta hing on elavnemas, ta võlgneb teile oma õnne. Oh, teeksin teie jaoks võimatu võimalikuks. Ta ütles mulle veidi aja eest koju minnes:"papa, ma olen väga õnnelik!" Kui nad ütlevad mulle tseremoniaalselt isa, jäätub mu süda; kui nad aga hüüavad mind papaks, näib mulle; nagu nagu oleksid nad veel väikesed, ja nad kingivad mulle kõik mu mälestused tagasi. Tunnen end siis rohkem nende isana. Ma kujutlen, et nad ei kuulu veel kellelegi!" Lk 191 ,,Sa andsid mulle praegu kirvehoobi pähe,"vastas vanake. ,,Andestagu sulle jumal, mu laps! Sa ei tea kuivõrd armastan sind." Lk 201 ,,Ah, te võiate palsamit mu südamele
Vanaema oli raske laps, kaalus sündides 4 kilogrammi. Tema ema abistas sünnitamisel emaema Mari Kaiv. Hoolimata suurest sünnikaalust kasvas temast väike sale naine, kelle pikkuseks on 1,58 m. Vanaema oli peres kolmas tütar. Vanem õde Linda oli sündinud 1924.a. Linda elab praegugi Raitsil ning on suguvõsa kooshoidja. Keskmine tütar Silve sündis 1925.a. Silve suri 1999. a. Vanaema ema nimi oli Julie-Marie (edaspidi mamma Juuli) ning isa nimi oli Albert (edaspidi papa). Raitsi on tänaseni suguvõsa kokkutulemise paik. Seal käiakse jõulude ajal, aastavahetusel ning lapsed on veetnud enamuse suvevaheaegadest Raitsil. Suguvõsa liikmed on maetud Puhja surnuaeda. Foto 1. Nn. nelja põlve foto. Mamma ja papa on teises reas, vasakult äärmised. Foto tehtud 1931. a. Foto pärineb perekonna arhiivist. 5 KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
