PRONKSIST ODAOTSAD Eestist on seni saadud 12 pronkseset, mis kuuluvad vanemasse pronksiaega. Eestist on leitud kuus pronksiaegset odaotsa, mis kõik peale Iru kindlustatud asulast saadu, on juhuleiud. Neist Muhust leitud eksemplar kuulub vanemasse ja teised nooremasse pronksiaega. See on üks vanemaid Eesti territooriumilt leitud metallesemeid. Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste
Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises aineses taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud
Skandinaaviamaadest või Ida - Preisist. Neil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis, Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Mehed kogusid ahju lähistele hulga soomaaki. Nad leotasid mullakämpusid vees, et neist maagitükikesi eraldada. Siis tampisid nad soomaagitükid peeneks, kuivatasid need hoolikalt ja kogusid varjualusesse. Kui sütt oli küllaldaselt ja ahi kuiv, asetasid mehed sinna ühe kihi hõõguvat puusütt, peenestatud soomaaki ning sekka lubjakivitükke. Ahju parajalt soomaagi ja puusöega täitnud, asus üks meestest lõõtsaga tuld õhutama.
Sissejuhatus Pronks on tavaliselt vase ja tina sulam. Pronksiks võib lugeda ka vase sulameid teiste metallidega välja arvatud tsingiga, kuna vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks. Pronks on kõva ja rabe ning oli eriti oluline antiikajal, mille järgi nimetati ühte antiikaja osa ka pronksiajaks. Ajalugu Pronksi avastamine võimaldas inimestel luua paremaid metallist esemeid, kui varem oli võimalik. Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks. Tina pronks oli parem, kuna tina oli saadaval metallina ning arseen oli mürgine. Omadused Pronks on tunduvalt vähem rabe kui raud. Tavaliselt pronks ainult oksüdeerub pealiskaudselt, kui vaskoksiidi kiht on tekkinud, on selle all olev
konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid - põllupeenrad ja -kivihunnikud on säilinud tänaseni. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots
Iseseisev töö Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestusmärk 1. Mälestusmark on pühendatud Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute omakestele. 2. Pole teada. 3. Mälestusmärk asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri alevikus, Järva-Peetri kirikuaias. Ümbruses on hauad, puud ja kirik. 4. Kuju pikkus on 165 cm., samba kõrgus on 350 cm ja laius on 270 cm. 5. Samba materjal on betoon ja sõjamehekuju on pronksist. 6. Võrdhaarne rist samba peal. 7. Mundris sõjamees kes hoiab mõõka. 8. Raidkirjad puuduvad, kuid on pronksist tahvlid kuhu on kirjutatud langenute nimed ja veel on kirjad: "LANGENUILE VABADUS- JA MAAILMASÕJAS" ja "MÄLESTA LANGENUID". 9. Mälestusmärk pöördub kõigi poole, et nad mälestaksid langenuid. Tõnis Kruusement
Itaalia vararenessansi skulptuur · LORENZO GHIBERTI osales VÕISTLUSEL, kus otsiti Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku
ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviajal tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse ja käsitööga ning tööriistadeks olid sel ajal kivikirves, vibu ja oda Pronksiaeg kestis Eestis umbes aastatel 1800 - 500 eKr. Pronksiaeg tõi kaasa uue metalli kasutuselevõtu - tina ja vase sulamist saadi pronks, mis oli ühtlasi ka tähtsaim tööriistamaterjal. Pronksist tehtud tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad. Seda aega iseloomustab ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonna ning kogukonnas, eraomandi kujunemine ja varanduslik kihistumine. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine ning koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Kuna Eestis ei olnud pronksi tootmiseks toorainet, siis metalli sissetoomisega arenes kaubitsemine
Vana-Rooma Sivert Tähe Tugines Vana Kreeka mööblile Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. Mööbli dekoreerimiseks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD -
Vana-Rooma Karolina Toom Interjöör · Suurjooneline dekoratiivsus, ei põlatud illusioonsed lahendusi · Sisekujunduses esinesid välisarhitektuuri elemendid: portaalid, sambad ja pilastrid · Seinu katsid marmorplaadid või stukkpaneelid · Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid
Seejärel töötas 17.aastat Roomas, kus suutis kujurina läbi lüüa. Weizenberg on eesti rahvusliku skulptuuri rajaja. Lähtus klassitsismi iluideaalist, portreedes on märgata realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi KA-s. Seejärel läks Pariisi, kus kujunes välja realistlik kujutamisviis. Adamsoni parimad teosed on väikesed kaunite kehavormidega naisfiguurid , millele on allegooriline pealkiri. ,,Laeva viimne ohe" Adamson valitses meisterlikult erinevaid materjale. Tema tööd on marmorist, puidust, pronksist jne
Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal katus ja siseõu oli. Neid hakkasid ehitama rikkad inimesed. Ghiberti skulptor Firenze toomkiriku papistuksed. Kuntsnikud hakkasid ennast töödesse tegema. Donatello- skulptor Tema tööks on Püha Jüri kahe meetrine marmorkuju. Pärast antiikaega esimene vabafiguur. Kõige olulisem tema töö on Taavet. On pronksist, peaaegu elusuurune, kujutatakse võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. 16-aasstane süütu poiss. Gattamelata ratsamonument- kuntsnik ei suutnud niimoodi teha, et hobune oleks kolme jalaga (pani alla palli). Verrocchio- skulptur Tema tööd Taavet, mis on pronksist, 16 aastane poiss, kujutatud võitlejat, on rõivastatud. Colleoni ratsamonument- õnnestunud
tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud
Vase kasutamine ja tootmine Vask on punakat värvi metall, mis on väga hea elektri-ja soojusjuhtivusega. Elektrijuhtivusega jääb see alla ainult hõbedale. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda enamasti elektrijuhtmetes. Vasel on palju sulameid. Vase sulamitest on kõige tuntum messing (mis on värvuselt valge ja oksüdeerub palju aeglasemalt kui puhas vask) ja pronks. Pronksiajal valmistati pronksist relvi ja tööriistu, samuti ka ehteid. Hiljem valmistati pronksist münte. Vask on hea töödeldavusega ning seepärast kasutatakse seda mahutite valmistamiseks. See metall on pehme, seega hästi graveeritav. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste raviks. Vasesoolasid kasutatakse põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Õhu käes tekib vase pinnale oksiidikiht. See on rohekat värvi. Sellest saab hõlpsasti lahti hõõrudes pinda nuuskpiiritusega. Kuid hapukate toiduainete hoidmine vasenõudes pole
Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus. ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi
b) Hiliskeskaeg (1346-1558) Uusaeg a) Varauusajal esimene pool (1558-1629) b) Uusaja esimene pool (1629-1819) c) Uusaja teine pool (1816-1918) Tänapäev ehk lähiajalugu (1918-....) 3. Millised on muinasaja ajaloo allikad (koos selgitusega) Munasaja ajalooallikad a) Arheoloogia (esemelised allikad) b) Anitiikaja (esemelised, kirjalikud allikad) c) Ajalooline aeg (kirjalikud ajalooallikad) 4. Mis eristab keskmist- ja nooremat kiviaega Eestis. Esimesed pronksist esemed jõudsid Eesti alale II at.kp.eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad varasest rauaajast 6.sajandist eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis, siis on neid kahte perioodi ka sageli nimetatud ühise nimetajaga varane metalliaeg. 5. Millega tegelesid kiviaja inimesed (naised, mehed, lapsed) Naised tegelesid korlisusega, keraamika valmistamisega, käsitöö ja kodune
,dooria stiilis.Ehitusmeistriteks olid IKTINOS ja KALLIKRATES. SKULPTUUR Peamine, mida kujurid kujutasid oli inimene.Iga Kreeka skulptor tahtis leida oma viisi inimkeha kujutamiseks.Kreeklased hakkasid lähtuma sellest mida nad nägid.Proportsioonid skulptuuridel olid ebaloomulikud.kujud olid sirged.Kreeklased õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid inimfiguure.Kõige enam levinud alasti noormeeste kujud ja maani riietes naisfiguurid.Skulptuurid pehmetest kergesti tahutavatest kivimitest ja pronksist.5.saj.hakkavad tekkima skulptuurid,kus raskus on kantud ühele jalale.N:MYRON . Kettaheitja ,algselt oli kuju pronksist aga meieni jõudsid koopiad marmorist. 5.saj suured kujurid:MYRON,PHEIDIAS,POLYKLEITOS. Jätsid mulje liikumisest .Üha enam hakkasid skulptuuridel kujutama liikumist. VAASIMAAL Eriline osa oli vaasimaalil.Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid.Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad,mis jäid näha peente punaste joontega
Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugalis 3.Itaalia maalikunst 15. sajandil Masaccio (1401-1428) Paradiisist väljaajamine 1424-1428 Täisprofiilis portree noormehest, u. 1425 Fra Angelico (u. 1388-1455) Madonna inglitega Patron of Artists Paolo Uccello (1397-1461) San Romano lahing Draakonid
2) Mõõk 2) Kilp 3) Kirves 3) Rüü 4) Pistoda 5) Sõjahaamer 6) Falkonett 7) Hellebard 8) Morgenstern Relvad ja nende iseloomustused Ründerelvad Oda v Varrega torke või viske relv. Click icon to v Vars on valmistatud puust add picture ( põhiliselt kasutatud saarepuud). v Ots on tehtud kivis, pronksist või rauast. Mõõk Click icon to v Mitmeteraline löögi- ja add picture torkerelv. v Kasutati tavaliselt lähivõitluses. Kirves Click icon to add picture v Ots on valmistatud vasest, tinast või pronksist. v Vars on puust.
7. Itaalia skulptuur 15. Sajandil 1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed
See termin tulenes vanas eestikeeles olevast sõnast ehteken(ehe) ja alamsaksakeelsest sõnast maker(tegija) kokku liitmisest. Vanal ajal eestis oli põhiline ehe sõlg. Sõlgede motiiv oli vanal ajal traditsiooniliselt rahvapärane ja loominguline ning seotud erinevate traditsioonide, kombetalituste, usu ja erinevate tavadega. Sõlgede kuju ja tähedus oli paikkonniti erinev. Kuni 12 sajandini tegid ehetemeistrid sõlgesid põhiliselt pronksist messingust või isegi tinast ja kuld ning hõbeehteid toodi sisse välismaalt. Sellel ajaperioodil ei tohtinud tavalised sepad ehete valmistamisel hõbedat kasutada, seda võisid teha vaid kullassepad. Sõlgesid kanti riiete küljes ja need olid tihti õmmeldud riiete külge. Ehe oli ka element mis andis inimestele võimaluse end näidata. Ehte kandis endas kahte erinevat sõnumit tähenduslik ja esteetiline. Ehtel võis olla ka mitu tähenduslikku sõnumit
Alberti -uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid -pilastrite ja akende vaheldumine muutus hoone harmoonilisemaks, pidulikumaks, rõhutas hoone mittekindluslikku iseloomu -kasutas kirikuehituses antiikeeskujusid -arendas tsentraalperspektiivi õpetuse järjekindlaks teooriaks Skulptuur 15. Sajandil Ghiberti Võitis konkursi, kes pidi valmistama Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse -tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi (figuurid on kujutatud realistlikumalt kui gootikas) Telliti veel idapoolne kahe poolega uks - 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi) -Michelangelo nimeta seda Pariisi väravaks Donatello -ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga -Püha Jüri- üle 2m marmorkuju; kasutas kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikumaks
Kui inimesed surevad, jutustavad neist mahajäänud esemed meile, kuidas nad elasid. Selliseid tõendeid on aja kuludes üha raskem leida, sest kõik materjalid ei kesta igavesti. Nii nagu mööduvad sajandid, hävitavad ka üleujutused ja maavärinad külasid, linnu ja isegi suurlinnu. Hüljatud asulad mattuvad ja unustatakse. Meie õnn, et vanad hiinlased tegid pronksist, savist ja nefriidist esemeid ning kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku.
VANA-KREEKA SKULPTUUR Vana-Kreekast on originaalteoseid säilinud väga vähe. Enamasti tunneme neid tänu hiljem roomlaste jaoks valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest. Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr.
tema hoovõttu ning enne heidet. Nii mõjub see Myroni skulptuur eriti realistlikuna. Kuigi kettaheitja keha oli kujtatud väga tõepärasena, siis tema nägu oli täiesti ilmetu. Nagu kõikidel tolle aja skulptuuridel olid ka kettaheitjal lokkis juuksed ning tundetu nägu. Seda sellepärast, et sel ajaperioodil oli Vana-Kreeka meestel, eriti sportlastel, tunnete ja emotsioonide näitamine keelatud, seda peeti täiesti lubamatuks. Originaalkuju, mis oli valmistatud pronksist, on kadunud. Praegu tuntakse kuju ainult tänu mitmetele koopiatele, mis aga kahjuks pole ükski täpselt samasugused nagu oli originaal. Discobolusest on tehtud väga palju ja väga erinevaid koopiaid. Parimad koopiad on tehtud Roomlaste poolt. Tuntuim neist asub Suurbritannias Briti muuseumis, kuid ka see ei ole originaaliga identne. Suurbritannias asuv kuju on tehtud marmorist ning selle pea on vales asendis
Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid templid, mis tavaliselt ehitati marmorist. Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka maakohtades. Üks kõige kuulsamaid on Periklese ajal ehitatud juma- lanna Athena tempel Parthenon. Paljusid arhitektuuriobjekte ehtisid skulptuurid, millest on juttu hiljem. Skulptuur Skulptuur – kuju, nendega kaunistati Kreekas templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti. Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega.
Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner oli eesti kooli- ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetas 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna
siseveekogude äärde ja mereranda. Lõpuosas hakati tegelema viljeleva majandusega, st. asuti elama maaviljeluseks sobivatele aladele. Asutati esimest korda ka Eesti paepealsed ning sisemaa kõrgustike servaalad. Iseloomulik oli kamm- ja nöörkeraamika. Arenes edasi savinõude valmistamise oskus. Töö- ja tarberiistu tehti nagu enne luust, puust ja kivist. Lihvimistehnika arenes. 2. aastatuhande algupoolel jõudsid Eesti ala asukateni pronksist tööriistad. Kammkeraamika traditsiooni mehed olid pikemad kui nöörkeraamika mehed. Arvatakse, et kammkeraamika inimesed olid soomeugrilised ja nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid kiviaja asula- ja matmiskohti. Surnud maeti asulakohtade lähedale, kus surnu oli elanud. Kaasa oli pandud ka esemeid. Seal on sobiv säilimiskeskkond, sellepärast kõik säilinud.Tamulast on leitud 25 hauda ja põletatud skelette
pronksist nuppe ning kaitseraudu. Taolisi mõõgapidemeosi valmistati Kuramaal, muistsete kurelaste või kurside töökodades. Üsna sageli esineb mõõku, mille teramik on pidemeosadest tunduvalt vanem, see tuleneb sellest, et muinasajal oli kombeks surnud sõjamehele tema relvad hauda kaasa panna. Mõõgatuped tehti enamasti puust või nahast, seetõttu polegi need tänaseni säilinud, küll aga on leitud pronksist ja ka rauast mõõgatupeotsikuid. Pronksist eksemplarid olid kaunistatud ornamentidega. Mõõka kanti vasakul küljel vöö küljes. Eestist pole mõõgavöösid leitud, kuid pronksist ja rauast pandlaid, vöövahelülisid ning vööd kaunistanud naastukesi on leitud. Mõõka on peetud eeskätt pealiku või üliku relvaks, nagu viitavad kalmetest leitud relvad. Muinasaja lõpusajandite leidudes on odaotste ja mõõkade suhe üks kolmele, odaotste kasuks. Mõõk kuulus kindlasti 12.-13.
jumalale Heliosele. See oli linna enese võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Kuju paiknes valgest marmorist alusel sundimatus poosis, vaadates üle sadama. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli ja tema parem käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsioone. Valgusega ei ole kolossi ehitamisel mängitud. Rhodose välispind on pronksist. Järelikult see on metallist ja suure läikimisega. Suur läikivus näitab, kui suursugune, võimas ning hiiglaslik on koloss. See oli silmipimestav pronkskuju. Mõnedel andmetel olevat kuju ehitatud aastatel 292 eKr280 eKr ja ehitus olevat kestnud 12 aastat. Teiste arvates alustanud aga Kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane skulptor Chares (Hares) ehitamist 303. a eKr ja lõpetanud 291. a eKr. Kuju ehitati hellenistliku kunsti ajal, mil ideaali kujutamine asendus realismiga
· enne mustafiguurilist stiili läksid vaasimaalid reaalsemaks Arhidektuur 1. Arhailine tagasihoidlik savionnid 2. klassikaline templid · Ateena akropol o Parthenon o Erechteion o Propülee väravehitis mitmeosaline paraadvärav o Nike tempel propülee ees · Partheon o 59,51*30,86 o Iktinos ja Kalligrates o peripteer o pronksist kujud o puust kujud o säilinud meile marmor ja kips koopjatena o kõik matemaatiliselt välja arvutatud ning väga täpne · Erechteioni karüatiidid o karüatiidide koda o karüatiidid naise kujuga sambad o jumalanna Athenale, kui linnusekaitsjale · Nike tempel o 8,27*5,44 o marmorist · Zeusi tempel · Hera tempel
Aastal 609 andis Bütsantsi keiser Phocas temple Paavst Baniface neljandale, kes nimetas selle Neitsi Maarjale ja Märtritele pühendatud kirikuks. Kirikuks nimetamine tõstis (eelkõige) keskajal ehitise tähtsust. Suur osa templi väärtuslikust marmorist on ajajooksul kaotsi läinud. Lisaks on kaks selle pillarit ära kasutatud lähedal asuvate hoonete ehitusel. Seitsmeteistkümnenda sajandi alguses lasi Paavst Urban IIX Barberini eemaldada portikuse pronksist katuse, mille metallist osa leidis kasutust San'tAngelo lossi kahurite valmistamisel. Veel on Pantheon kaotanud vaid skulptuure ehisviilu eesosast, täpsemini raidkirjast kõrgemale jäävast alast. Sisekujundus on tänu suurtele taastamistöödele enamjaolt säilinud. Renessansiajal hakati templit kasutama kui hauakambrit. Teiste seas on sinna maetud ka kunstnikud Raphael ja Carracci ning ka muusik Corelli. 6 Arhitektuur
Kiiruga laeva maetud sõdalaste juurest tulid välja 40 mõõga katked (paljud neist uhkete ornamentidega), 300 mängunuppu ja kuus täringut, ent mitte ühtegi lihtsate sõdurite relvana tuntud oda või kirvest. Seetõttu on vägagi tõenäoline, et laeva maetud mehed olid üliku staatuses. Peetsi sõnul olid suuremast laevast leitud tapetud asetatud nelja kihti. «Alumine kiht mehi oli risti laeva kaartega, et nad tasandaks selle pinna ära,» ütleb Peets. «Kuid nendegi juures oli rohkelt pronksist pidemetega mõõku, mis näitab, et nad ei olnud niisama mehed, vaid midagi enamat.» Mis konflikt täpselt põhjustas sajandeid tagasi Salmel nende rohkem kui 40 skandinaavia sugemetega uhke sõjamehe surma, jääbki ilmselt teadmata. Arvestades, et tapetutel olid kaasas jahikullid ja koerad, siis on võimalik, et saatuslikuks saanud mereretk Saaremaale oli osalt võetud ette meelelahutuse eesmärgil. Peetsi sõnul on nüüd võimalik DNA
õrnavärvilised teosed. Sandro Boticelli 15. saj. II poole kuulsaim kunstnik. Suhtles kõrgklassiga, see soodustas tema loomingus antiiktemaatika levikut. ,,Venuse sünd" antiikaja legendi illustratsioon, aktimaali taastamine, side Neitsi Maarjaga. Kujutised on loodud tugevate ilmekate kontuuride abil, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. ,,Kevad". Hilislooming usuliselt kirglik, veidike gootipärane. 4. Renessanss skulptuur põhiliselt valmistati pronksreljeefe, samuti pronksist ja marmorist skulptuure, enamasti kujutati neil Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks. Donatello looming erineb gootikast, kuid ühendab antiigi traditsioonid uusaegse relismiga,
Sajandist eKr Põhja- ja Ida-Eestis, ühed sulatusahju jäänused on kaevatud välja Tartumaal Tindimurrus. 5) Ilumägi oli vanema rauaaja elupaik, seal asus laugjal nõlval paiknev 4-5 sajandi talu. Asulakohalt pole leitud küll ehitiste jäänuseid, kuid kaevati välja kaks savinõude valmistamiseks kohale toodud savikuhilat ja üks lahtine tulease. Koguti ka üle 500 savinõu killu. Tööriistadest leiti luiske ja rauast noa katkeid, ehetest pronksist spiraal ja tahuline klaashelmes. Leitud on ka mitmeid koduloomade luid. 6) Mitmetes kohtades rajati kindluseid, haudadesse hakati panema relvi, mis osutavad kogukondadevahelistele konfliktidele. 7) Esimene eestlaste linnus võis olla Alatskivi Kalevipoja sängiks kutsutud küngas Peatskivi külas Ida-Eestis, mille jäänused pärinevad aastast 270 eKr. 8) Seal on leitud hobuse luu, mis annab märku mingisusgusest maagilisest rituaalist
Arvati, et nefriidil on võluvõim ning selle abil saab säilitada surnukehi. Budismi levides muutus populaarseks hiiglaslikud kiviskulptuurid. Nendest tuntum on Buddha kuju, mis on 70 m kõrge ja selle viimistlemiseks kulus 90 aastat. Buddha kuju Metallide töötlemine Hiinlased avastasid sulamite valmistamise saladuse Shangi dünastia ajal. Pronksi valmistamiseks kasutasid nad vaske ja tina, mida sulatati eelnevalt vastavatest maakidest. Pronksist valmistati nõusid, kujusid, kelli, peegleid jne. Umbes 600 eKr olid hiinlased selgeks saanud rauasulatamiskunsti. Nad olid esimesed, kes hakkasid malmi kasutama. Hiina käsitöölised valmistasid ka hapraid kuld-ja hõbeehteid, mida kaunistasid vääriskivid. Pronksist kilpkonn ja kullast lõvi e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ase Kolmas tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Neljas tase Teine tase
tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Piiriks mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel loetakse
· Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 5. saj I poolt võib pidada üleminekuajaks arhailisest perioodist klassikalisse perioodi. MYRON ... kujutab meisterlikult liikumist. Teosed on rõhutaltult elulised. Enamus töid pronksist. "Kettaheitja" (Disklobos) ~ 450 eKr "Kettaheitja" kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Figuur on tabatud suurima kehalise pingutuse momendil. Myron tunneb rõõmu inimese keha liikumise jälgimisest, kasutab ära kõik oma tähelepanekud ning püüab oma vahetud muljeid vaatajale lähedale viia. 2 m kõrge pronksist raskepärases stiilis Zeusi/Poseidoni kuju annab samuti edasi hoogsat liikumist. Selle kuju uhtus meri kaldade 1928 a ja pole teada, kes on kuju autor
Rauaaeg Esimesed esemed ja materjalid Kui raud Eestisse tuli. tegi see eestlaste töö päris lihtsaks ja nad said paremini hakkama. Eestist on leitud ka osasid esemeid ja siin on mõned: Üks on rauast mõõk,pronksist ehtenõel ja väikeselouline kultusekivi. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem ka savinõude valmistamine. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja trääle ehk orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid.
Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirveskultuur levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Tegeldi loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelusega (odra, nisu, kaer). Matmispaigad oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas.
maaharimine, Kasvatati nisu, otra, hernest, uba, lina, küttimine ja kalapüük Tööriistad Jätkus kivikirveste Rauast, tugevamad, valmistamine, kuna teravamad, pronksist tööriistad olid vastupidavamad kui kallid, luust, sarvest pronksist Tööriistade Metallist, kivist, Pronks, tooraine Rauast, soorauamaak valmistamise materjal sarvedest, luust, Skandinaaviast, tihti pronksist kohapeal Tarbeesemed
2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline Tehnoloogia arengu tõttu sai valmistama hakata tõhusamaid tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik, kirja tundmine Tekkisid linnad Tunti kirja, mis soodustas riikluse kujunemist Tööjaotus Erinevad varanduslikud klassid 4. *Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on nähtud jumalate soosingut
täita need põimunud väätidega nagu oli tavaliseks Gildi kunstis. Üleüldine mulje jäi tasakaalu. Borre (830 - 970 a) Teine viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: laeva matmispaik Borres Vestfolis Norras. Stiil sai selle koha järgi oma nime. Sealt leiti veel pronksist päitseid, mis erinesid Osbergi stiilist. Motiivid: kasutati Osbergi haarava looma motiivi. Loomad olid paelja, väänleva kehaga. Nende nägusid kujutati otsevaates. Borrestiili lemmikmuster oli nn sõrmus - keti muster. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. On sarnane Osebergi stiiliga, millest Borre stiil on arenenud. Loomad on jätkuvalt põimunud,
Kunstkäsitöö Skulptuur Maalikunst Arhitektuur Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast 3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb ka spiraalmotiiv. 1100 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud. Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg. Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati violetsete plekkidega. Rohelised nõud pragudega.
Kontrapost- muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks. Seda kasutas näiteks Donatello. 14.sajeelrenessanss 15.sajvararenessanss. Tähtsaim keskus Firenze. Arhitektuuri suurmeister oli Filippo Brunelleschi (Firenze toomkiriku kuppel, Firenze leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. ) Leon B. Alberti- arhitekt, kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti- skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument). Andrea della Robbia majoolikameister (Madonna lapsega). Elavnes medalikunst, populaarseks said madonnareljeefid ja majoolikatehnika. Maalikunsti temaatika oli usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaaegsete inimeste taolisteks. Kirikute seinetele maaliti peamiselt freskotehnikas. Masaccio- rakendas ts
Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidiriiet. Hiinas tekivad riigid Ca 1700 a. eKr. tekkisid Huang He orus mitmed linnad. Nende elanikud oskasid valmistada pronksist relvi, tööriistu ja suurepäraselt kaunistatud nõusid. Arvatavast samal ajal leiutati Hiinas kiri. Seda tõendavad paljud kirjamärkidega kaetud luutükkide leiud. Kõik linnad allusid ühise kuninga võimule. Kuningas oli ühtaegu väepealik ja ülempreester. Tema võim oli piiramatu. Hiina killustub Aegamööda kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad, kes seni nende sõna olid kuulanud, muutusid iseseisvateks valitsejateks. Nii tekkisid
· Torud võivad olla õmbluseta(peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad), mustad või tsingitud · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid Tõmmatud toodetest enamkasutatavad on : · Traat ; terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist : · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahjutarbed · Keskküteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (peamiselt pronksist) Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõudude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus haprus.
Suurgildi hoone funktsioonid · Seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused. · See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks. · Seal peeti pulmi, jumalateenistusi teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid. Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Tallinna väikese vapi kujutis Gildisaal
väärtuslikest esemetest koopiate valmistamisel. Antud juhul tehakse algsest esemest 3D-skänneriga mudel arvutisse ning seejärel prinditakse mudelist koopia. Kriminoloogias on eelnevalt kirjeldatud tehnoloogiat kasutatud kannatada saanud asitõendite taastamiseks. https://www.youtube.com/watch? v=ePtUAf1iKfw 3D print disain Esimesena võttis kasutusele 3D-printimist oma töödes kunstnik Bathsheba Grossman. Kes valmistab skulptuure pronksist ja terasest kasutades arvuti abil projekteerimist ja neid printides kolmemõõtmelisena. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Aitäh!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!
Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki · Alumine park 102 ha, 150 purkkaevu (100 000 l) · Ülemine park korrapärase kujundusega regulaarpark, skulptuurid ja purskaevud. Purskaevud · Ropsa kõrgustiku allikad (22km) · Võimsaimad Suure Kaskaadi purskkaevud vesi langeb kolmest astmest lossi eest Merekanalisse - 64 erinevat purskkaevu, 200 pronksist kuju jt. · ,,Püramiidid" 505 veejoast seitsme eri kõrgusega · Purskaevude avamise pidustused - Terve päevane festival, mai lõpul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
