allmaailma jumal Hades. Selle nime sai Pluuto, sest asub nii kaugel Päikesest, et on pidevalt pimedas. Nime pakkus välja 11aastane inglanna Venetia Burney. Pluuto kaaslased 1978. aastal avastatud Charon, mis sai oma nime surnuid üle jõe allmaailma vedanud mütoloogilise tegelase järgi Orbiit 19640km kaugusel Pluutost, diameeter 1172km Peetakse pigem kaksikplaneediks kui kuuks. Puudub atmosfäär. 2005. aastal avastatud Nix ja Hydra Arvatakse, et majanduskriisi põjustas Pluuto liikudes Kaljukitse tähtkujusse, mis tähendab eriti suuri probleeme maailma rahanduses. Kas see võib olla seetõttu, et teadlasedastronoomid ta mõni aeg tagasi planeedi staatusest välja arvasid? Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid
Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias, Sküütias, Kaug-Läänes, hesperiidide maal ning allilmas. Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö. 1) Nemea lõvi Esimese Eurystheuse poolt määratud ülesandena pidi Herakles tapma Nemea lõvi. Nemea oli org Kagu-Peloponnesosel. Nemea lõvi puhul oli tegemist koer Orthose ja koletis Echidna elajasliku järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas.
keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. · 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra Orbiit · Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5, 9 miljardit kilomeetrit. Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, Nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 247, 7 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. · 21
Heraklese vägiteod · I. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning
Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias, Sküütias, Kaug-Läänes, hesperiidide maal ning allilmas. Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö. 1) Nemea lõvi Esimese Eurystheuse poolt määratud ülesandena pidi Herakles tapma Nemea lõvi. Nemea oli org Kagu-Peloponnesosel. Nemea lõvi puhul oli tegemist koer Orthose ja koletis Echidna elajasliku järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas
viiskümmend tütart. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha
Pluuto Vana-Rooma jumal Pluto; Vana-Kreeka allmaailmajumal Hades Venetia Burney 18. veebruaril 1930 Usa amatöörastronoom Clyde Tombaugh Diameeter 2390km(0,19 Maad) Mass 0.002 Maad Täispööre 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga 248 korda pikem Maa aastast Keskmine temperatuur -230°C 5,9 miljardi km kaugusel Päikesest Pinnases 70-80% kivimeid; 20-30% jääd 19. jaanuaril 2006 New Horizons Atmosfäär on hõre 19 000 km kaugusel Charon Nix ja Hydra P4 ja P5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/pluto.html http://en.wikipedia.org/wiki/Pluto http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html http://nineplanets.org/pluto.html
o Keskmine raadius 1195km (0,19 Maa raadiusest) o Mass on 0,002 Maa omast o Pinna temperatuur 228 kuni 238 C o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km Ainulaadne sünkroonis liikumine Madal tihedus: 2gm/cm³ NIX ja HYDRA 2005.aastal Avastamine 18.veebruar 1930, USA, Clyde Tombaugh Avastati Uraani uurimisel juhuslik sattumine otsingupiirkonda `'Planeet X'' otsimine 12.märts tehti teatavaks VanaKreeka allilmajumala nimi lingid http://www.youtube.com/watch?v=RmWHhJKHK 4.10
kitsepea, mis sülgab tuld. · Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit või asja, sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri · Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid Hydra · Hydra on vanakreeka mütoloogias olend, 9 peaga koletis, kes elas mädasoos. · Üks hydra peadest oli surematu. · Teised pead olid ka ohtlikud, sest kui üks pea maha raiuda kasvas kaks samasugust sedamaid asemele. · Elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). · Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö. · Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. · Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava.
Olgu lisatud, et seejuures oli Hera talle abiliseks ja nõuandjaks kuna peajumalanna ei suutnud eales unustada ja andestada, et Herakles oli Zeusi poeg. Ülesanded, mis Eurystheus vägilasele andis on tuntud kui "Heraklese 12 vägitegu". Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid
Deino, Enyo ja Pemphredo Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääri tappis Pegasose mütoloogias olend abiga müütiline kreeka Kimäär on pandud kokku kangelane Bellerophon lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld Hydra Lerna hüdra ehk Hydra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Kerberos Kerberos oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Minotaurid Minotaurid olid kreeta
Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu. Kimäär-on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna hüdra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö. Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Neemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava. Draakonid-olid hiina mütoloogias armastatud, neid maaliti majade seintele kaitseks kurja eest; draakoniamuletid pidid kaitsma omanikke kurja eest; draakonid olid muistse Hiina vihmavaimud
Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km Tiirlemisperiood on 6,4 päeva, mis on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus
2050714.jpg Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre https://et.wikipedia.org/w iki/Pluuto#/media/File:Plu to_Charon_Moon_Earth_C omparison.png Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon; 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra; 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx ; https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/media/File:PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet. Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha . Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi. Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast. Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 http://et.wikipedia
surmas oma naise Penelope kosilased. Herakles Zeusi ja Alkmene poeg Jõuline, taibukas, Tappis Apolloni poja keevalise loomuga, Linose. Tegi 10 vägitegu rahutu, kohati mühaklik (Nemea lõvi ja Lerna Hydra tapmine, Artemise hirve ja suure metssea kinnipüüdmine, Kerberose ja hesperiitide õunte äratoomine). Vabastas
Leht1 J. Galle 1846 Pluuto 9 9 248,09a N2 jt gaasid, väga hõre Tih=2,29 Charon, Nix, Clyde Tombaugh läbimõõt 4000km Temp. -235 ja -210 kraadi 70%kivi, 30% jääsegu Hydra 1930 Tiirleb ümber oma vahel. telje vastassuunas Lehekülg 2
Heraklese 12 vägitegu : 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi, kandis hiljem tema nahka, mis muutis haavamatuks; 2. Tappis Lerna Hydra (9-pealine koletis, üks pea oli surematu ning iga muu pea maharaiumisel kasvas 2 asemele. H nõbu Iolaos aitas: kõrvetas maharaiutud kohad kinni, siis ei kasvanud enam asemele. Surematu pea mattis H kalju alla.); 3. Püüdis kinni Kerynitia metsas eluneva Artemisele pühendatud emahirve; 4. Püüdis kinni suure metssea Erymanthose mäel jooksutas ja väsitas notsu ära ning ajas siis lumme; 5
mütoloogias olend, inimest, kellel on mitme kes Hesiodose järgi on inimese geenid "eestpoolt lõvi, tagantpoolt Kimääri madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Minotauros Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele pulli Minos pidi pulli jumalatele ohverdama, kuid palus endale ta tujuparandajaks jätta Minos astus pulliga suguühtesse ja sündisgi Minotaurus Kerberos vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Sireenid
Omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneedid Tuntuimad ja enimtunnustatud kääbusplaneedid: Pluuto (alates 24. august 2006) Ceres (13. september 2006) Eris (13. september 2006) Makemake (11. juuli 2008) Haumea (17. september 2008) Pluuto Avastati 1930 aastal 5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Diameeter - 2390 km (0,19 Maad) Kaugus päikesest - 5,9 miljardit km Pöörlemisperiood - 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit Tiirlemisperiood - 248,09 aastat Mass - (1,305 ± 0,007)×10*22 kg (0.002 maad) Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 19
atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, tiiru teeb peale 6 päevaga. Leitud kaaslase sai nimeks Charon. Pluuto äbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu.
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. ...
Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas Tritonit ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär Pluuto 2005 aasta seisuga on Pluutol 3 Kuud: Charon, Nix ja Hydra Pluuto kaaslased on talle väga lähedal, Charon on kõigest 19 000 km kaugusel Charoni pind on kaetud kristallilise vee ja ammoniaak jääga Kasutatud kirjanuds http://et.wikipedia.org /wiki/Planeedikaaslane http://w w w.obs.ee/astro/uudised/1997/uudis58.html http://et.Wikipedia.org/w iki/Saturn http://et.wikipedia.org/w iki/Marss(planeet) http://et.wikipedia.org /wiki/Neptuun http://www.spaceref.com/news/viewnews.html?Id=50 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://et
Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil 235°C ja 210°C vahele. Pluutol on kolm kuud : Charon , Nix ja Hydra. Kasutatud allikad: Wikipeedia Füüsika õpik 9 klassile
244 kartulit 220V lambi. Pinge tekib juhi otstel. Saturn tuntud rõngaste poolest, 60 kuud, väike tihedus. Lapik kiire pöörlemise ja vedela seisundi tõttu, sarnaneb Jupiteriga. Kuuvarjutus, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ja Maa vari langeb Kuule. Päikesevarjutus, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maa mustaks auguks, kui surutakse 1cm kuubikuks. Neg Universumisse kui singulaarsusele läheneda mingi nurga all. Pluuto kaaslased Charon, Nix, Hydra. Kuiperi vöö Päikesesüst piirkond, sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid taevakehi. Pöörleb külili. Kuu ühe küljega, sest tiirleb ümber oma telje sama ajaga, mis kulub 1 tiiru tegemiseks ümber Maa. Maavalged ööd-Maa peegeldub kuule, valge laik. Öö ja päev 2 nädalat. Virmalised pooluste lähedal nähtavaimad. Värv sõltub, millist aatomit ergastatakse. Jupiter, Saturn, Marss nähtud. Uraani avastas M. H. Klaproth, kuulub hiidplaneetide hulka. Komeedid jääst, tahkest
Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km (2) 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Planeet pluuto meeldib mulle sellepärast, et see asub nii kaugel ja on üksik. Nüüd on ta kuulutatud kääbusplaneediks ja selle pinnal pole veel käidud. Loodan, et kunagi käiakse ka seal ära ja tuleb rohkem infot. Meeldib ka sellepärast , et see planeet leiti nii hilja. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://haysvillelibrary.files.wordpress.com/2009/03/pluto.jpg
observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab
Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine
Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. · Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine
Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Hades - allmaailma valitseja- Pluto Hestia kodukoldejumalanna- Vesta Hera - abielu kaitsja- Juno Ares sõjajumal- Mars Apollon valgusejumal- Athena tarkusejumalanna- Minerva Aphrodite - armastuse- ja ilujumalanna- Venus Hermes - jumalate käskjalg- Mercury Artemis jahijumalanna- Diana Hephaistos tulejumal- Vulcan Heraklese 12 vägitegu, mis ta tegi et end pere tapmise süüst välja lunastada 1. kägistas ära Nemea lõvi 2. tappis oma nõbu abiga Hydra-nimelise üheksa peaga koletise ära 3. Püüdis elusalt kinni Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve , mida ta jahtis terve aasta 4. püüdis kinni suure metssea 5. puhastas Augeiase tallid ühe päevaga (juhtis kaks jõge kokku) 6. ajas Stymphalose linnud Ateena abiga minema 7. läks Kreetale ja tõi sealt ära ilusa metsiku sõnni 8. sai kätte Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad 9
taevaekvaatorist veidi põhja pool Eestis nähtav sügisõhtuti. Delfiin Eriidanus lad Eridanus Suur täht kuju taevaekvaatorist lõuna pool Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Eriidanus Hobu lad Equuleus Taevaekvaatoriga piirnev väike, silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Hobu Hunt lad Lupus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taeva lõunapoolkeral. Eestis osaliselt nähtav kevadõhtuti. Hunt Hüdra lad Hydra Tähtkuju ekvaatori vöö all Hõlmab veeradi taevaekvaatori pikkusest Hüdra Jänes lad Lepus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taevaekvaatori all Eestis nähtav horisondi lähedal talveöösiti. Jänes Jäär lad Aries Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav talveõhtuti Jäär Kaalud lad Libra Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva lõunapoolkeral taevaekvaatori vöös Eestis nähtav kevadõhtuti Kaalud Kaksikud lad Gemini Zodiaaki kuuluv tähtkuju
vastassuunas. Temp. umbes 235°C Geoloogiliselt aktiivne. On jälgi vulkaanidest. Lämmastikust koosnev atmosfäär. Pluuto kaaslased Pluuto on kääbusplaneet ja tal on kolm kuud. Pluutol on eriline kuu, Charon. Ta on Pluutost vaid poole väiksem. Charon pöörleb ümber Pluuto sama ajaga, mis kulub Plutol ümber ise enda pööramiseks. Charon on ka Pluuto kõige suurem kaaslane, ta läbimõõt on 1,207 km. Pluuto teised kaaslased on Nix ja Hydra. Click to edit Master text styles Second level Pilt Pluuto süsteemis Third level Fourth level tähtedena. Fifth level Pilt Pluuto süsteemist täpsemalt. Click to edit Master text styles Second level Third level
Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km [2] 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. 20. juulil 2011 teatas NASA, et Hubble'i teleskoobi abil avastati Pluuto neljas kaaslane, mille läbimõõt arvatakse olevat 1334 km. Taevakeha sai esialgseks nimeks P4. USA astronoomid avastasid kääbusplaneet Pluuto ümber tiirleva viienda kuu juuni lõpul 2012. Ebakorrapärase kujuga kuu kannab praegu nime P5. Astronoomid leidsid kuu Hubble'i kosmoseteleskoobi abil ja selle läbimõõt võib ulatuda 10st 24 kilomeetrini, teatas uudisteagentuur AFP.
merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja Maia poeg.Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares-Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline,verejanuline,argpüks. Hephaistos-Tulejumal,Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia-Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine
Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mosee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Dionysose teater on maailma vanim teadaolev teater, kus 5. sajandil pKr esitati esimest korda vana-kreeka kirjanike Aishylose, Aristophanese, Euripidese ja Sophoklese teoseid. Saar on tuntud selle kosmopoliitse õhustiku poolest, 1960ndatel ja 70ndatel oli see Ateena aristokraatide ja Kreeka kunstnike meelispaigaks. Hydra meresõidutraditsioonid on pikaajalised, maailmakuulsaks said saare meremehed ja kaptenid Kreeka vabadussõja ajal türklaste vastu võideldes. Vaprate merekarude ja laevaomanike, kellest hiljem said rahvuskangelased, villad palistavad siiani saare sadamaid. Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile. Lisaks kujutavale kunstile leiame selgeid Antiik-Kreeka peegeldusi ka teatri-,
keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Charoni tiirlemisperiood 6,4 päeva on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje. Seetõttu Charon nagu ripuks kogu aeg ühe ja sama Pluuto punkti kohal. Kaaslase avastamine andis võimaluse määrata Pluuto ja Charoni kogumassi -- see on üle neljasaja korra väiksem Maa massist. Seega ei saanud Pluuto tekitada ka Uraani liikumises selliseid 6 häireid, millel põhinesid P
Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. · Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine
Europa pind on hästi valgust. erakordselt tasane ja suurim ''kanal'' on kuni 3 km sügav. Pluuto Ganymedes Avastati 18. veebruaril 1930. Avastajaks oli USA Suurim kuu Päikesesüsteemis, pinnatemperatuur sama, amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Pluutol on viis mis Europal, pind on hallikas-kollast värvi. On tumedad kaaslast: Charon, Nix, Hydra, P4, P5. Pluuto on saanud ja heledad alad, heledad on tihedalt täis vagusid ja oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Pluuto on kraatreid. Pinnal leidub külmunud veevulkaane, mille Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet ja seetõttu ka kõrgus on kuni 2,5 km ja laius 250 km. Pooluste lähedal kõige vähem uuritud. 24. aug. 2006 nimetati Pluuto on õhukene polaarmüts, mis koosneb külmunud ja kääbusplaneediks. Pluuto keskmine raadius on 1195 km
6 liikumise määramist ümber süsteemi massikeskme, mis vajab palju peenemaid mõõtmisi - nad on nii väikesed ja kaugel eemal, et isegi HST'l on raskusi. 2005. aasta lõpus leitu Pluutole Hubble'i Kosmoseteleskoobifa kaks uut kaaslast, mille esialgsed nimed olid S/2005 P 1 ja S/2005 P 2. Nüüd on nende nimed Nix ja Hydra. [2] Charon Charoni koostis on meile teadmata, aga tal on madal tihedus, mis näitab, et ta võib olla sarnane Saturni jäistele kuudele (s.o. Rhea). Tema pind on arvatavasti kaetud jääga. Charonil, erinevalt Pluutost, pole suuri albeedo iseärasusi, kuid tal võib olla väiksemaid, millede suhtes pole veel lahenduseni jõutud. Charoni atmosfääri olemasolus kaheldakse.
soovitas Heraklesele, et tal on vaja puhastust ja see kuritegu tuleb lunastada. Ta käskis Heraklesel minna oma nõbu Eurystheuse juurde, Mükeene kuninga juurde ning teha seda, mida too nõuab. Herakles pidi sooritama 12 vägitegu: 1) Pidi tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Herakles kägistas lõvi ära ja siis selle Eurystheuse juurde Mükeenesse. Kuna kuningas oli ettevaatlik, siis andis järgmised käsud eemalt. 2) Pidi tapma Hydra-nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. See oli raske, sest kui üks pea maha raiuda, siis kasvasid kohe kaks asemele. Heraklest aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põletava tungla, millega Herakles peale pea maha raiumist kaela ära kõrvetas ja siis enam uut pead ei tulnud. Pärast mattis kangelane selle surematu pea kindlasse kohta suure kalju alla. 3) Tuli kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv, kes elas Kerynitia metsas
satellite Titan[7] 5 MINOR PLANET MOON Minor planet moon on kuu, mis tiirleb ümber Päikesesüsteemi asteroidide või kääbus- planeetide. Arvatakse, et paljud asteroidid (hetkenimetus) ja taevakehad Kuiperi vöös võivad osutuda sellisteks kuudeks. Näiteks Pluutol (kääbusplaneet) on 3 sellist kuud: Charon, Nix ja Hydra. Asteroidil 617 Patroclus on kuu Menoetius ja asteroidil 624 Hektor on S/2006 (624) 1.[8] Kääbusplaneet 243 Ida (vasakul) ja selle kuu Dactyl (paremal), pildistatud Galileo nimelise kosmoselaevaga aastal 1993.[8] 6 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED 2009-nda aasta juulikuuks oli ametlikult ,,kuu" nimetuse saanud 336 Päikesesüsteemi
aasta armatuuri, mis valmistati metalli asemel klaasikiust kuni 1969. aastani ja sinna ei olnud võimalik paigaldada raadiot. 5. GENERATSIOON Impala jätkas Chvrolet enim müüdud mudelina. 1971. aastal oli V8 veel saadaval, kuid Impala mootorite võimsus vähenes järgmiste aastate jooksul järk-järgult. 1971. aasta B- kere on suurim kere mida Chevrolet on tootnud. Kõikidel 1971. aasta General Motorsi V8 mootoriga auodel oli kevadest standardvarustuses Turbo Hydra-Matic ülekanne. Poweglide ülekanne jäi valikuliseks V6 mootoritega autodele kuni 1973. aastani. B- kerega Chevroletid sarnanesid mitmesti Cadillaciga. Tihti võis segi ajada 1971. aasta impalat Cadillac Eldoradoga. 1973.-1976. aasta mudelite standardiks sai kahe lõõriga karburaatoriga V8 mootor millel oli neli erinevat kubatuuri: 5 700cm 3, 6 550cm3, 6 600cm3 ja 7 400cm3. Kõige paremini müüs Custom Coupe keretüübiga mudel. 1972. aasta algusest ehitati mootorid
roheliste harudena. Järvekäsn on Eestis tavaline. Harilik jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv mageveekäsn. Harilik jõekäsn on üks levinumaid mageveekäsnasid, teda leidub ka Eestis. Teda võib leida kividele, puunottidele jne kinnitunult, sageli kasvuvormilt koorikjas, mõnikord sõrmjas. Domeen Eukarüoodid (Päristuumsed) Riik Loomad Alamriik Pärishulkraksed Hõimkond Ainuõõssed Ainuõõssed on näiteks pärishüdrad (Hydra), meriroosid (Actiniaria) ja korallid. Meririst on Eesti rannikumeres arvukas. Meriseent võib leida Soome lahe kesk ja lääneosast. Ainuõõsseid esineb Eestis meres ja magevees kokku 10 liiki, millele võiks lisanduda veel neli liiki. Ohustatuks on tunnistatud üks liik. 10. Ebapärlikarbi leidumine Eestis, kaitse, vähesuse põhjused. Riik: Loomad Hõimkond: Limused Klass: Karbid Alamklass: Erihambalised Selts: Jõekarbilised Sugukond: Ebapärlikarplased Perekond: Ebapärlikarp
kõrveraksed (Coelenterata) Klass hüdraloomad (Hydrozoa) Klass karikmeduusid (Scyphozoa) Klass täringmeduusid (Cubozoa) Klass õisloomad (Anthozoa) Harilikud kammloomad e. kleepraksed (Ctenophora) Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Kahekülgsete ehitus: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm.
Kallistole, Titanusele ja Tritonile. Pluutost kaugemal asuv teine kääbusplaneet on Eris. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, mille nimi on Charon. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast - Nix ja Hydra. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. 1988. aastal viibis Pluuto Päikesele kõige lähemal viimase 248 aasta jooksul. Palju ei teata Pluuto atmosfäärist, kuid see koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi
Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult Daidlus suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. Heraklese 12 vägitegu 1) Herakles pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. Herakles kägistas lõvi. 2) Herakles pidi minema Lernasse ja tapma 9-pealise Hydra. Üks pea oli surematu ja ühe maha raiutud asemel kasvas 2 juurde. Heraklest aitas nõbu Iolaos, kes pärast pea maha raiumist põleva tõrvikuga lohe kaela kõrvetas. Surematu pea mattis Herakles suure kalju alla. 3) Herakles pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. Herakles jahtis aasta aega looma. 4) Püüda kinni suur metssiga. 5) Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga. Herakles juhtis kaks jõge
Enam iialgi ei käskinud ta tapetud loomi linna sisse tuua, vaid piirdus sellega, et neid linnamüüri pealt näha sai. On koguni väidetud, et edaspidi suhtles Eurystheus Heraklesega ainult heeroldi vahendusel, kelle nimi oli Copreus.Edaspidi kandis Herakles lõvi nahka nii, et selle pea moodustas midagi kiivritaolist. Nemea lõvi nahaga kaetud kohtadest oli Herakles järelikult haavamatu.Zeus muutis Nemea lõvi Lõvi tähtkujuks. 2.Lerna Hüdra tapmine-Lerna hüdra ehk Hydra (vanakreeka keeles 'veemadu') oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö.Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava.Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kirjanikud mainisid sealjuures suuremaid arve kui vaasimaalijad kujutasid
Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Toimuvad kloroplastide stroomas *Süsinikuallikaks on õhulõgede kaudu taime sisenenud CO2 *Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO2+12NADPH2 C6H12O6+6H2O+12NADP ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline : · Uus organism saaab alguse ühest vanemast Jaguneb kaheks: 1) eos- sõnajalg taimed, seened, samblad 2) vegetatiivne- a) pookimine b)pooldumine-ainuraksed c) pungumine-pärmseened,hydra d) võrsikutega- karusmari e)sibul- tulp f) võsundikega- maasikas g)juure võsudega- vaarikas h)mugul- kartul i)risoomidega-piparmünt Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine,
66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp . 71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest
66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp . 71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest
annaabi.ee 
