4.Kõik uurimisvaldkonnad jaotada osadaks ja koguda erinevaid fakte, andmeid jne. Tunnetusteooria meetodilt deduktiivne. Liikumine üldiselt üksikule. Vabadus pole midagi muud, kui paratamatuse tunnetamine selle kohta, et inimene on vaba oma tahtmistes sedavõrd, kuivõrd ta mõistusega suudab tunnetada tõde. "Mitte haarata elust rohkem kui mõistus tõesena tunnetada suudab." Filosoofia Inglismaal 17. sajandi filosoofid käsitlevad maailma olemist materialistlikuna. Tunnetusteoorias pidasid nad tõeseks tunnetatud kogemuslikke teadmisi, mille põhjal mõistus (üldistuse ja analüüsi teel) jõuab olemise üldistumiseni. 18. sajandil on tegemist subjektiivse idealismi esindajatega. George Berkeley Jõudis järeldusele, et inimene võtab vahetult vastu oma ideid ja aistinguid. Asjade eksisteerimine seisneb tajutavuses. Ideed on passiivsed, neid tajub kehatu substants hing, mis omab võimeid ideid vastu võtta (mõistus). Reaalselt eksisteerib inimese taju
17. milline neist pole monistlik teooria: a- subjektiivne idealism b- kahe aspekti teooriad c- Kimbu-teooriad d- okasionalism 18. milline neist on dualistlik teooria: a- parallelism b- funktsionalism c- indentsusteooria d- füsikalism 19. praktiline filosoofia on: a-teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast b- üldteadmine, mille järgi saab toimida c- teadmine asjade olemusest d- loogika 20. utilatirism on: a- suund tunnetusteoorias b- moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve c- toimimine endast lähtudes d- kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus 21. Vana-Kreeka jagamatu ühik on: a- subjekt b- substants c- monaad d- reflect 22. Kõige utoopilisem võimu vastane projekt on: a- sotsialism b- kommunitarism c- anarhism d- libertarism 23. Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses: a- jumalik autoriteet b- mitteloomulik autoriteet c- nõusolekul
viirastuslikkus, mõistust alandav suund. Ratsionalismi vastand- mõistuse jaoks kättesaamatu. Hooned- Teemajake Sanssouci lossipargis, Cheopsi ja Cheaphaeni püramiid, Sfinks 2. Informalism on abstraktsionismi alamlliik. Sellega tähistati abstraktse ekspressionismi kunsti. 3. neorealism- tuntud filosoofia vool. Tuntumad neorealistid on George Edward Moore ja Ralph Barton Perry, kes peale välismaailma ka üldmõistete ja ideaalsete objektide objektiivset eksistentsi, tunnetusteoorias absolutiseerisid tunnetuse sisu sõltumatust tunnetusprotsessist. Neorealistid käsitlesid vastupanuliikumist ja proletariaadi elu, kasutasid dokumentaalset kujutlusviisi ja rahvalikku kõnekeelt. Neid võib nimetada inimesteks, kes kaasaajastavad realismi. 4. Andy Warhol - "Sinine Marilyn" , "Campbell's Soup Cans" Roy Lichtenstein - "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin" , "Uppuv naine" James Rosenquist - "I love you with my ford" , "F-111" , "Marilyn Monroe, I"
7. subjekt iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (nt. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. 8. objekt vastas- ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt objekti suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd seda tunnetab. 9. ratsionalism suund tunnetusteoorias, mis peab mõistust ainsaks tõese teadmise allikaks.(üldisus ja mõtlemine; oluline koht intuitsioonil ja sünnipärasel ideel.) 10. substants all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest eraldi. 11. panteism jamala asetamine kogu loodusesse. 12. empirism kujunes esimeseks suureks metafüüsika avastuseks. Vastandina
Mil määral on Nietzsche relativist? Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud, kõik ,,asjad iseneneses" ja ,,väärtused iseeneses". On vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid soovidesse ja tahetesse mähkunud inimloom., kes pidevalt loob ,,oma reaalsust", see on relativism. Samas on Nietzsche absolutist. Sest ehki ta hülgab absoluutse ja erapooletu tõe oma tunnetusteoorias ja absoluutsed väärtused oma moraaliteoorias, näib ta siiski eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Aga Nietzsche enda tõde kas seegi pole mitte ainult ,,vaatenurk" ja ,,tõlgendus", pelgalt suhteline tõde? Tema analüüsi kummaline võlu peitub selles imelikus ristivalguses, millesse ta oma arutlused asetab, selles iroonilises enesearmastuses
mõte kas puudub või on see vastuoluline. Teadmise objektid Teadmise objektiks on loomulikult välismaailm, kuid lisaks sellele ka minevik, tulevik, väärtused ja mis kõige tähtsam - teadmine meie endi siseolekust ning teiste inimeste teadvusest ja tunnetest. Inimene ei ole sisevaatluses ojektiivne. . Teadmise allikad Tavapärasel on välja pakutud 2 teadmiste allikat - meeled ja mõistus. Siit ka 2 suunda tunnetusteoorias - empirism (kr. empereia - kogemus) ja ratsionalism (ratio - mõistus). Kolmanda allikana on osa filosoofe (tuntuim H.Bergson) välja pakkunud intuitsiooni. 2. Tunnetuslik kontiinum naiivselt realismilt teaduslikule realismile (naiivne realism, J.Locke'i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus) Tunnetuslik kontiinum: on pidev üleminek ühelt tunnetusteoreetiliselt seisukohalt polaarselt vastandlikule seisukohale
jumalatekartusest. Epikurose filosoofiat on kujukalt käsitlenud oma poeemis Lucretius. Suur tähtsus - ka haritud roomlaste jaoks - oli stoal, millesse hiljem sugenes üha rohkem usundilisi jooni. Stoikud pidasid inimese elu kõrgeimaks eesmärgiks voorust, mis tähendas neile elu kooskõlas loodusega ja maailmamõistusega (logos). Et nende arvates oli tõeline kõlblus saavutatav üksnes tõese tunnetuse kaudu, omistasid nad suurt tähtsust teooriale. Tunnetusteoorias kaldusid nad sensualismi, loo- dusõpetuses materialismi. Oma teleoloogilistes väidetes ühinesid nad peripateetikute ja platoonikutega Epikurose vastu, ründasid teda äärmise teravusega ja isegi laimasid. Idealistlik on stoikute õpetus hinge surematusest. Diadohhide riikide ja hiljem Rooma impeeriumi kõrgemal seismisele rahvuslikest erinevustest vastas nende teostumatu unistus maailmariigist. Kolmas suur Aristotelese järgne filosoofiasuund on skeptitsism
a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism
peab olema juht, kes seda suunab. 9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas
· Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) · Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõige nimetada, kuigi seda on proovitud LOCKE · John Locke (1632-1704) oli inglise filosoof, empirismi rajaja · Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad lõppkokkuvõttes kogemusest · Locke oli mõtlejana esmaklassiline nii tunnetusteoorias kui ka poliitilises filosoofias · Esimeses pani ta aluse tööle, mida paljud peavad tänini selle ala tähtsaimaks nimelt inimmõistuse piiride uurimisele. Tema arvates, ükskõik kuipalju ei oleks võimalik tajuda, sel ei ole nii või teistpidi tähtsust, sest selleni, mis on väljaspool meie taju piire, me lihtsalt ei jõua · Oma meistriteoses ,,Inimmõistusest" väidab ta, et on vaja uurida meie endi
sama) ■ Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõigenimetada, kuigi seda on proovitud 8.JOHN LOCKE- inglise (1632-1704) ■ empirismi rajaja (EMPIRISM- arusaamine, et kõik teadmised tulenevad kogemustest, RATSIONALISM- teadmine tuleb mõistusest enesest, on sünnipärane) ■ hea tunnetusteoorias ja poliitilises filosoofias ■ pani aluse inimmõistuse piiride uurimisele- tema arvates, ükskõik kui palju ei oleks võimalik tajuda, sel ei ole nii või teistpidi tähtsust, sest selleni, mis on väljaspool meie taju piire, me lihtsalt ei jõua ■ meistriteos “Inimmõistus”- väidab, et on vaja uurida meie endi võimeid ning kindlaks teha mille käsitlemiseks mõistus sobib
piirid, mistõttu jääb alati ruumi kolmanda jaoks, mis ühendab neid kahte kontraarset mõistet omavahel. Mõistetevaheliste seoste käsitlemisel on seesugused mõisted nimetatud vastupidisteks ehk kontraarseteks mõisteteks. Seega on selgunud, et vastupidiste mõistete puhul teoreetiliselt korrektses käsitluses puudub kolmandat välistava printsiibi rakendamise võimalus. Teisest küljest, kõnesoleva printsiibi lõtv tõlgendamine loob võimaluse relativismi tekeks (relativism on tunnetusteoorias esinev suund, milline ilmneb mõtlemise subjektiivsusest ja tinglikkusest põhjustatuna), mis omakorda "toidab" sofistlikku mõtteviisi, olles seeläbi arendatud demagoogilise arutluse üheks meetodiks. Relativismi võib ilmestada järgmise mõistepaari abil: vabadus ja sundus (filosoofias: paratamatus, ka määratus, determineeritus). Piir nende mõistete vahel on subjektiivne, tinglik, mis taandub valdavalt tõlgendamise probleemiks. Ei saa väita, et seal kus lõpeb vabadus (kus ta lõpeb
Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid ise leiame, arutledes ja mõtiskledes. 3. Mõistus on sündides puhas tahvel (tabula rasa) kui laps sünnib, tal teadmised puuduvad. Ja teadmised hakkavad kogunema ümbritsevast maailmast välistemeelte e kogemuste kaudu ja enesevaatluse kaudu saame teadmisi iseendast e reflektsiooni ideesi. Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Püüdis ületada empirismi ja ratsionalismi puudusi, sest esimene alahindab mõistuse osa tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi iseeneses" mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas "asi iseeneses" meile aistingute kaudu nähtub on "asi meie jaoks" ja tunnetada saabki "asja meie jaoks" e nähtumusi.
306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest. Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest. Tunnetusteooria ehk kanooniks õpetus tõe kriteeriumitest. Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest. Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust eelkõige hirmust surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks. Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas.
Teadmised hakkavad sinna kogunema kogemusest. Inimese suhe ümbritsevaga on vastasmõju suhe, ja teadmisi hangib ta reaalsust vaadeldes. Kogemus võib olla kahesugune: väliste meelte kaudu saame aistinguid ja sisemise meele ehk enesevaatluse abil saame teadmisi iseendast ehk reflektsiooniideid. Kogemus räägib meile vaatluse abil, asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad. Sp nimetatakse tema õpetust ka esindusteooriaks. Immanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Kanti püüdis ületada ratsionalismi ja empirismi puudusi. Esimene alahindas kogemust ja teine mõistust. Tema arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me aga midagi öelda ei saa, sest ta on tunnetamatu ,,asi iseeneses". See asi iseeneses mõjutab aga meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseenesest meile nähtub, nimetab ta ,,asjaks meie jaoks". Tunnetada saab ainult nähtumusi (lauad, monitorid, hooned), sest asi iseenesest on tunnetamatu
ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole [ettemääratus]. Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu
hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Pole jumalat näinud, järelikult pole olemas, väga lihtne. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see kirjutabki selle valge lehe peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ja see on poolik. Locke'i tunnetusteoorias on olulisem on tema vaated kasvatusele. Kasvatus on üks juhtiv teema valgustussajandil. Essee haridusest. Rajab selle kogemusele ja tunnetusele. ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma ja aja ning eriti oma maa kombeid ja tavasid, veidrumisi ja puudusi. Need leiame inglise valgustusaja kirjanike romaanidest. Peab õpetama oma kasvandikke, kuidas luua enesele nii palju kui võimalik." Väline koor ei pruugi olla alati tõde inimese kohta. See jätkub ka 19.saj realismis.
· Tõe juurde viib vaid mõistus. · Tunnetusteooria ehk kanoonika (kr.kanon juhtnöör) · PARMENIDES · õpetus tõe kriteeriumidest. Kanoonika Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste . · Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist. · Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. · ld. Sensualis meeleline, aistingutel põhinev). · Kera on täiusliku olemise sümbol. · Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei · Parmenidest nimetatakse vahel ka "loogika isaks".
t inimene sünnib valge lehena, elu kulg hakkab teda kujundama ja muutma. 2 sajandit hiljem otsustasid Euroopa naturalistid, et see ei ole tõsi, sest osalt sõltub elukulg geenidest. Teine oluline idee: tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Näiteks: kui inimene pole jumalat näinud, pole teda olemas. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see n-ö kirjutab selle valge lehena sündinud hinge peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ning see pidavat olema pooleli. Locke' tunnetusteoorias on olulisim vaade kasvatusele see on üks juhtiv teema valgustussajandil. Locke-i teosed ja mõtted oli hiljem ka valgustusliku esteetika kujunemise alguseks. Alexander Pope (1688-1744) kannab esteetilist mõtet Inglismaal, oli mõjutatud Boileau vaadetest. Riigi- ja õukonnakirjanik. Eluajal tähtis kirjanik, kuid hiljem väga esile ei kerki. Tema idee: vormivõtetest loobumine kuni romantilise mässuni, st mitte mingit vormi pole olemas
võtta. Seadusandlik võim kuulub rahva ühendatud tahtele. Riigi ülesehituse küsimuses järgis Kant aga Montesquieu võimude lahususe teooriat, kuna vaid selline riigikorraldus suutvat kaitsta inimeste vabadust. Niiviisi jõudis Kanti õigusõpetus sellise piiri ja teelahkmeni, kust edasi oli samahästi võimalik valida kas ratsionalistliku loomuõigusõpetuse lõpuleviimine, või selle ületamine ja uus algus õiguspositivismi näol. Sellise valiku võimalus peitub Kanti tunnetusteoorias: lahutanud oleva olemapidavast ning piirates tunnetuse olevaga, asetas ta õiguse olemapidava valdkonda, seega väljapoole tunnetusteooriat. Kuid oli ka teine võimalus, mille kasutas ära J. Bentham: asetada õigus teadusliku uurimise objektina oleva sfääri (kehtiv õigus kui fakt). Kui Kant oleks teinud sama, oleks ta pidanud jõudma järeldusele, et puhtast mõistusest ei ole võimalik tuletada mingeid üldkehtivaid norme, sest sellise võimaluse eitamisele tema kriitika suunatud oligi.
Tõde on see, et meid juhib see, mida me tunneme ehk siis meie vaistud, instinktid, millest me isegi väga teadlikud pole. Väidab, et maailm ongi tahe. See tahe on allutanud kogu maailma, kogu oleva. Näeme seda looduses (nii elus kui eluta), näeme, kuidas elutahe võitleb ka iseendaga looduses toimuv eluvõitlus (näiteks lõvi versus antiloop). Tema teine väide on ,,Maailm on minu kujutlus.'' Maailm ongi selline, nagu ma seda näen ja ette kujutan, aga see on selline maailm mulle. Tema tunnetusteoorias toimub igasugune tunnetus lihtsal skeemil SUBJEKT (tunnetaja ehk mina) ja OBJEKT (tunnetatav ehk see miski muu). Miski on selline, nagu ta on vastavalt sellele, kuidas mina seda tunnetan. Kõige lähedam viis maailma tajumiseks on läbi meie enda keha. Me kogeme enda keha kahel viisil: keha kui minu kujutlus ja keha kui minu tahe. Kõik meie kehaga seotud väljendused on lihtsalt meie tahte aktid peamine jõud, mis meid seesmiselt suunab, ongi meie tahe. See tahe ise on tunnetamatu
Epikurose seisukohti ning arendab neid edasi. STOIKUD Soitsismi (stoa) rajaks on Zenon Kitionist (Küprosel) (~334-262 eKr.). Kõige kõrgemaks tuleb hinnata inimese mõistust. Loodus ongi tegelikkus, meie oleme osa sellest ja võimelised maailmast aru saama. Tõeline voorus on kiretu meelerahu - apaatia. Inimese seesmiseks vabaduseks on vaja hüljata kõik kired. Apaatia viib inimese tema loodusliku olemuseni. Stoikutel on olulisi saavutusi tunnetusteoorias ja loogikas. Stoitsism oli väga populaarne Roomas, väga tuntud stoitsistlikud kirjamehed on nt Seneca (~2. eKr.- 65 pKr.) ja keiser Marcus Aurelius (121-180), kelle teos Iseendale on ka eesti keeles kättesaadav. EKLEKTITSISM Eklektitsism (eklego välja valima) on püüd erinevaid filosoofilisi õpetusi ühendada. Tavaliselt võetakse üks õpetus aluseks ning sellega püütakse liita teiste õpetuste jooni. Boethos Siidonist (s 119
Tänu neile on säilinud suur osa praegu teadaolevast filosoofilisest pärandist. Muidugi tuleb eklektikute tegevuse 48 juures silmas pidada ka nende võimalikku pinnapealsust või isegi ebakompetentsust valiku tegemisel. Tähtsamaid eklektikuid oli Marcus Tullius Cicero (106-43 e. Kr.), kes oli kreeka filosoofia suurimaid populariseerijaid Rooma maailmas. Oli tõeline valikutegija: tunnetusteoorias kaldus ta ilmsesti skeptitsismi, eriti Karneadese poole, eetika osas eelistas stoikude ja peripateetikute seisukohti. Ise pidas end uusakadeemilise koolkonna pooldajaks. Terentius Varro (116-27 e. Kr.), Cicero sõber ja võitluskaaslane jagas üldiselt Cicero seisukohti, kaldudes moraaliküsimustes enam stoikluse poole ja suhtudes religiooni kriitilisemalt. Samasse mõttesuunda kuulusid veel isa ja poeg Sextused ja Seneca õpetaja Sotion Aleksandriast. Noorem künism
annaabi.ee 
