Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
Pythagros- 580-500 eKr. Asutas Lõuna-Itaalias oma kooli, oli mungaordu taoiline askeetlik koht, kus võisid ka naised olla. Hommikul mindi mere äärde, vaadati päikese tõusu ja mõeldi läbi eelmine päev ja järgmine päev. Esimesed 5 aastat oli õpilane kandidaat, kus tal õigus ainult kuulata. Koolis olulisel kohal hingede rännaku õpetus, mille Pythagros sai tõenäoliselt Indiast (budism). Tema suur teene seisnes arvu tähtsustamises, eriti arvude kasutamine looduse mõistmisel ja iga päeva elus. Ütles, et inimese hing kujutab endas ka teatud harmooniat. Harmoonia teatud suhe arvude vahel. Ta avastas kolmkõla. Avastas, et keelpilli keelte tooni kõrgus sõltub keele pikkusest. Hingehaigused on seotud harmoonia rikkumisega, seega võiks psüühikat ravida muusikaga. Oli esimene mees, kes leidis, et kui me loodusy uurime tuleb eelkõige mõõta. Oli arvamusel, et universumi keskpunktiks on tuli ja maa ning päike keerleb selle ümber. Maad pidas ta ümmargus...
kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale. "Nool". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. Võib-olla tahtis Zenon lihtsalt näidata, kuivõrd keeruline on liikumist mõtelda. Herokleitos Efesisest- Tema kirjapandut oli raske mõista. Ta pani lapsepõlves tisi imestama, väites, et ta ei tea, ning hiljem, väites, et on kõiketeadja, teised ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest paljuteadmine ei tee targaks. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu"
Elea Koolkond 10:23 Traditsiooniline p6lluharijate maakond vanakreekas. Traditsioonilisus leidis v2ljenduse ka m6tteavalduses. Filosoofide t2helepanu oli suunatud k6igele pysivale siin maailmas. Iseloomulik kaldumine mystikasse ja religiooni. J6udsid j2rgmiste kysimusteni: Kuidas algaine muutub mitmekesiseks maailmaks? Kuidas yhendada muutuv ja muutumatu? Nad vastandasid materiaalse maailma ja filosoofilised ettekujutused sellest. Eleaatide t2htsus: Nad avastasid erinevuse olemuse ja n2htumuse vahel Nad formuleerisid vastuolud mateeria, ruumi ja aja vahel, yksiku ja yldise vahel. Nad n2itasid et olemine pole seesama mis konkreetsed esemed. Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Pa...
[5:21] Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Nad õpetasid oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist ning püüdsid teravmeelsete argumentidega näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivust. 3. ELEA KOOLOKONNA ESINDAJAD 3.1 Xenophanes Xenophanes (vt lisa 1) sündis 580. ja 560. aastate vahel eKr Kolophonis Joonias. Pärslaste sissetungi tõttu oli ta sunnitud kodumaalt põgenema. Rändlauliku ja kasvatajana liikus ta
Tegelikkus Näilisus · Elea koolkonna tähtsus. Tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud kui asi tegelikult on. Kumba usaldada, kas mõistust või meeli? · Zenoni apooriad. Loe õpik lk. 24. Apooria ummik, lahendamatu olukord Oma apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena nii, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Zenon jõudis ummikusse. 1. Dihotoomia enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et läbida pool, on vaja läbida sellest pool. 2. Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu kilpkonnale antakse väike edumaa. Natukese aja pärast
väidab, et ainus hea asi maailmas on nauding. Stoitsism aga väidab, et õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest. Hilisemad rooma stoikud keskendusid rohkem arvama, et elu tuleb elada harmoonias universumiga, ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli. Kaldun isiklikult rohkem Epikuurlaste poole. Kui elus ei oleks rõõme, ning kõik oleks ettemääratud, siis poleks inimeste olemasolul mitte mingit mõtet
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6
saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks. Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk, vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest filosoofilistest vooludest. Sellele järgnev keskmine stoiklus on juba eklektilise iseloomuga ja mõjutatud enim platonismist. Noorem stoiklus kuulub Rooma keisririigi ajastusse ning on täiesti eklektilist laadi ning tegeleb peamiselt eetilis-
Anarhism Eduard Kamenski, Karit Kängsepp, Peeter Talvik, Kaspar Kruusalu, Keijo Kaasik Mis on anarhism? Seadused ilma sunnita Riigivõimu eitav poliitiline vool; autoriteedi, korra, distsipliini eitamine Vägivald on halvim Sulam erinevatest visioonidest Anarhism läbi ajaloo Esimesed kirjalikud andmed Hiinast Zenon Kitioni õpetus Robin hood 19.sajandi periood Must lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ring, mille keskel on A Must rist Muusika Anarhistidele on omane punk muusika, kuulsamad punkmuusikud on Johnny Rotten (esines see aasta Rock Summeril) Sex Pistols J.M.K.E Tõnu Trubetsky Suuremad anarhistide üritused viimasel ajal Brasiilias Rio de Janeros 2013 Venemaal Peterburis 2011 USA Ohios 2011 Kreekas p...
maailma. See “ala”, mida inimene tõesti kontrollida suudab, paistis taanduvat üksnes omaenda hingele – selline on vähemasti stoa õpetuse hinnang inimese olukorrale. Kui meiegi ajastut tänapäeval nimetatakse tihti individualismi ajastuks, siis võib hellenismiaega selles mõttes pidada oma vaimsuselt kaasajale lähedaseks ajastuks. Üheks hellenismiaja filosoofia koolidest oli ka stoa või stoikute kool. Stoa koolkonna rajajaks oli ZENON Kitionist (u. 333-262 eKr.). Koolkond sai nimetuse koha järgi Ateenas, kus õpetamine toimus. Selleks oli maalingutega kaunistatud portikus, st sammaskäik, mis kandis nime stoa poikile. Zenon alustas seal oma õpetuse jagamist umbkaudu 300. aasta paiku. Kool eksisteeris Ateenas kuni umbkaudu 260. aastani pKr. Seda pikka perioodi on kombeks liigendada “vanaks” stoaks (Zenon, Kleanthes, Chrysippos), “keskmiseks” stoaks (Panaitios ja
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S
Arhe ehk kõige algus ning kõige olemus. See, mis läbib kõike maailma olemuses. Filosoofid (loodusteaduste eelkäijad) Thales - vesi (kõik elusolev vajab vett sest kõik elusolendid vajavad vett. Kõik muutub koguaeg nagu ka inimene) Anaximenes - õhk (Kõikjal ulatub igalepoole. Arhee on see, millest maailm koosneb.) Herakleitos - tuli (kõik on muutumises ning liikumises) Kõik need loodusfilosoofid on otsinud kõikidele küsimustele vastuseid loodusest. Eleaadid - Parmenidas ja Zenon Eleaadid ehk kunagine filosoofiline koolkond. 1) Eeldus-mõtlemine=olemine Arutlus: mõte muutumisest tähendab mõelda korraga kahele esinemisvormile Järeldus: muutumine pole võimalik (liikumist ei ole olemas kuna ei saa olla ühel ajal samas kohas, beebi kasvab ning lõpuks on vanatädi, aga see sama beebi ei saa olla see sama vanatädi kuna see ei ole võimalik) Zenon (noole lugu) - Nool, mis lendab, ei saa tegelikult lennata. Ühes kindlas aja
Beethoven oli muusikaliselt andekas. 7. Induktiivne ja deduktiivne teadusekäsitlus. Karl Popper. Karl Popper püüdis induktsiooniprobleemist mööda minna, väites, et induktsiooni otseselt õigustada ei saa, küll aga võib induktsiooni teel saadud järelduse tõesuse kasuks rääkida asjaolu, et seda ei ole õnnestunud falsifitseerida, mis seda järeldust korroboreerib. 8. Zenoni apooriate tähendus. Näited. Zenon oli Parmenidese õpilane, kes püüdis teda kaitsta. Zenon oma apooriatega võttis midagi Parmenidese tõekspidamiste vastu. Põhiapooria, millega Zenon tõestas, et Parmenidesel on õigus oli Ahilliuse ja kilpkonna võidujooks. Argumentidega selle kasuks, et pole võimalik paljusus ning liikumine. Üldse oli apooriaid umbes 45, meieni on jõudnud ainult 9, nende seas "Dihhotoomia", "Achilleus ja kilpkonn" ja "Nool". 9. Sokratese meetod Platoni esituses. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis.
Maailm= kosmos tõlkes kaunis kord. Kuulus Mileetose koolkonda. Demokritos- Kuulus atomistide hulka. ,, üksi asi ei teki planeeritult, kull aga hädavajalikkusest ka mõttest" väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi. Pythagoras- Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis matemaatika vaid arvud. Meelelise maailma aluseks on 4 elementi ja igale elemendile vastab geomeetriline keha. Zenon Kitionist oli stoikude koolkonna rajaja. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu, iha , mure , hirm. Apaatia-kiretus. Peab tähtsaks õiglust. Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest. Oli atomist. Protagoras - oli sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma. Teda v'ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks
kapiteelid), Aleksandria tuletorn, lk. 131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine. · Küünikud diogenes rannal, tünnis · Epikorused epikuros Surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota peale surma midagi, pole mõtet karta. Filosofeerimine aitab kõike mõista, vabastab hirmust hingerahu. · Stoikud zenon maailmas kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu ei saa. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu. Eratosthenes Eukleides Archimedes Aristorchos Ptolemaios Matemaatik, poeet, Matemaatik, teos Füüsik ja leiutaja Astronoom,
tõdedeni jõuda. Tõelised teadmised- teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed- kõik ülejäänud on aga empiirilised. Induktsioon- suure kogemusmaterjali põhjal järelduste tegemine. Deduktsioon- mõnes kindlast aktsioonist või eeldusest lähtudes loogilise järelduse tegemine. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid Elea koolkonna filosoofid, nendest kuulsamad Parmenides ja Zenon. Nad eristasid kahesugust arusaama maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamusõpetuse järgi Maailm (olemine) on ühtne ainemass, sest Maailmale on omane paljusus, asju saab ka puudub tühjus , mis ainet eraldaks. üksteisest eristada. Maailm on liikumatu, muutumatu. Maailmas toimub liikumine. Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele
Hariduse ja teaduse kohta mõtteteri, vanasõnu 1. Haridus suurendab inimese sünnipärast väärtust. ( Horatius ) 2. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. (Napoleon) 3. Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6. Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõ...
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil...
teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole · See ei vastaks Jumala väärikusele, kui ta loonuks sul kuhja ... Ja nii edasi ad infinitum. Nii on võimatu mateeria vahetult ise. lisada terade lisamisega kuhja. · Jumal kasutab selleks jõudusid, mille nimeks on "ideed". · Philoni jumalakujutlus · ZENON ELEAST · Ideede koondmõisteks on LOGOS s.o. Maailma valitsev u. 490 - 430 mõistus. · Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid · Philon nimetab Logost ka "Jumala pojaks".
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus.
Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr. Hõlmab Antiik-Kreekas ja Rooma impeeriumis levinud filosoofiat Thales (u. 624 – 546) Arvas, et looduse arche on vesi Vesi kui kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb kõige oleva üle. Eeldus, et olev tervikuna on elav. Eleaatide koolkond Lõuna – Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi Parmenides, Xenophanes, Zenon Parmenides (u. 540 – 480) Poeem “Loodusest” Filosoofiline teos müüdi vormis. Jumalanna õpetus: olev peab paratamatult olema või paratamatult mitte olema või peab niihästi olema kui mitte olema, mis on aga võimatu. Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus alethes - tõeline, tõene
........................................................................... 5 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)................................................................................ 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .................................................................................. 5 1.7 Stoikude koolkond........................................................................................... 5 1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) ............................................................................ 6 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) .......................................................................... 6 1.8 Epikuuros (341-270 eKr) ................................................................................ 6 1.9 Cicero (106-43 eKr) ........................................................................................ 6 1
idamaised maaomandivormid sulasid ühte. Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta, maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka,
võetud Kristuse sünnikuupäev. • Newton eeldas, et sündmuste toimumishetkede järjestus ajateljel ning kahe sündmuse vahele jäävate ajavahemiks pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused (absoluutse aja kontseptsioon). • Kui palju on üks ajavahemik absoluutse aja teljel teisest pikem? Newton kasutas perioodilisi protsesse (nähtusi), millele on omane korduvus või siis muutumatu kiirusega kulgevaid protsesse. Pikkus, kiirus ja aeg • Vana-Kreekas eleaat Zenon seadis oma eesmärgiks tõestada, et liikumine on vaid meelepete. Konstrueeris terve rea apooriaid, mis pidid tõestama liikumise võimatust. • Archilleus ja kilpkonn. Pikkus, kiirus ja aeg • Zenon väidab, et Achilleus ei saa kunagi kilpkonna kätte, sest Achilleuse ja kilpkonna vahekaugus ei saa kunagi nulliks. • Niimoodi väites eeldab Zenon vaikimisi, et nii Achilleuse kui kilpkonna kiirused kahanevad sujuvalt kuni nullini, mida lähemale kilpkonnale Achilleus
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A Modus ponens: Kui Ast järeldub B ja A on tõsi, siis on ka B tõsi. Näide: Iga anarhist on vabaabielu pooldaja Mõned valitseva partei liikmed on anarhistid --------------------------------------------- Mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad Näite jätk Iga x on y Mõni z on x ------------------- Mõni z on y Loogika ...
* 1959 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe vanad ja noored" (Maret) * 1960 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Martha) * 1962 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Åse) * 1962 Bertolt Brecht "Ema Couarage ja tema lapsed" (Ema Couarage) * 1963 Valdo Pant "Avarii" (Topka-Manda) * 1965 Molière "Tartuffe" (Dorine) * 1967 Jean Anouilh "Antigone" (Amm) * 1967 Maksim Gorki/Voldemar Panso "Ema" (Pelageja Nilovna) * 1968 August Kitzberg "Libahunt" (Vanaema) * 1969 Shakespeare "Romeo ja Julia" (Amm) * 1977 Maciej Zenon Bordowicz "Non-stop" (vanem Vana naine) * 1979 Tammsaare/Paul-Eerik Rummo "Ramilda-Rimalda" * 1980 Enn Vetemaa "Nukumäng" (Liispet) * 1980 Lev Tolstoi "Elav laip" (Anna Dmitrijevna) * 1983 Oskar Luts "Kapsapea" ja "Kalevi kojutulek" (Krõõt) * 1984 Oskar Luts/Kalju Komissarov/Kalju Orro "Kevade" (Arno vanaema) * 1985 David Lee Coburn "Dzinnimäng" (Fonsia) Rändesemed Anna Tamme Lisl Lindau kõrvarõngad K. Menningu ja P
Luule pidi pakkuma naudingut. Ühiskonna unistused tõid kaasa muutusi ka mõttemaailmas. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele inimeste hingelistel hingevajadustel. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda (arvasid, et filosoofia aitab inimestel oma hirmust ja muredest vabaks saada): 1) Epikuros ja tema järgijad uksusid, et kõik koosneb aatomitest ja surm on inimese hingeaatomite lagunemin. 2) Stoitsism loojaks Zenon, kus kõik maailmas toimuv oli jumalate ja saatuse poolt ära määratud ning sellele vastuhakkamine on halb. Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes tegeles nii astronoomia, geograafia ja ajalooga. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kronoloogilise süsteemi. Matemaatik Eukleides koostas elementaargeomeetriast väga põhjaliku teose ,,Elemendid". Matemaatik,
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11
Protokollid olevat väidetavalt tulnud hoopis venemaalt ning et Nikolai II salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et koolis loetaks seda protokolli ,et inimesed mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11
a) sarnane mütoloogia - müüdid ja eeposed 8) Hellenismiajastu koolkonnad, esindajad 3p b) koolid organiseeritud kreeka eeskujul, kreeka keel roomas kõrghariduse a) skeptitsism - Phyrron kriteerium b) epikureism - Epikuros, II laine Atomism - Demokritos, Eukippos c) Kreeka õpetuste ülekandumine Roomasse - skeptitsism, epikureism, stoitsism c) stoitsism - Zenon 9) Comte inimmõtlemise arengu 3 staadiumi 3p 8) Kierkegraadi inimese eksistentsi etapid 3p a) teoloogiline e fiktiivne - mõtlemine väljamõeldiste küüsis a) esteetiline - inimene on elunautija b) metafüüsiline e abstraktne - nähtused, mida saab kogeda
põhjused on meie eest varjatud Pilet 7 1. Stoikud ja nende filosoofia Stoiline rahu, apaatia. Pärast A. Suure surma riik laguneb, tekib kaos. Stoikude küsimus on, kuidas saavutada rahu ja õnne rahutul ajal. Stoikude arvates on olemas vankumatud seadused, mida ei saa muuta.. Riiklikud seadused aitavad nende kosmiliste seadustega tõime tulla. Nad õigustavad enesetappu – „kui maailm ikka ei soosi, mis siis ikka“. Rajajaks peetakse Zenon Kitionist(336-264 e.Kr) „Maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma suhtumist maailma.“ „Vabadus on tunnetatud paratamatus“ -> Kui ma olen vaba soovist midagi omada, siis ma olen tõeliselt vaba. Nt kui ma olen vaba soovist rikkuda seaduseid, siis ma olen vabam, kui see, kellel on vabadus rikkuda seaduseid. “Püüa selle poole, et sul kunagi ei tuleks midagi vastumeelselt teha,” soovitab Seneca. Stoikud said kuulsaks ka Rooma riigis, kõrgetasemelised stoikud ka Seneca ja
Filosoofia 4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega halb ja mõttetu. Tark inimene, ütlesid stoikud, lepib oma saatusega, teades kindlalt, et kõik, mis jumalad sündida lasevad, on hea. Kõigepealt tuli aga oma himudest lahti saada, sest just himud ja soov neid rahuldada
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda · Stoikud (stoa sammas) stoitsismi rajaja Zenon, kes kogus kuulajad Ateena agoraad piirava sammaskäigu alla. Stoikud väitsid, et pole olemas kõrgemat autoriteeti kui mõistus. Maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakkamine on ühtviisi nii rumal kui ka halb. Tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Saatusega suudab aga leppida vaid see, kes vabastab end himudest, sest just
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on...
Tõde pole inimkond saavutanud, sest tõene saab olla vaid üks ja lõplik seisukoht. Mitte keegi ei tea ega saagi seepärast teadmagi, kuidas asjad tegelikult on. Skeptikute eesmärk oli kummutada ja ümber lükata kõigi teiste koolkondade dogmad (tõestuseta, ebakriitiliselt tõeks peetav väide, kinnistunud ``tõde ``; religioonis kiriku õpetuslause, vääramatu tõena võetav seisukoht Võõrsõnastik 2005) Stoikud. Rajaja Zenon (336- 264 e.Kr) Kitionist Küprose lõunaosast. Algul kaupmees, Ateenas avastas enda jaoks filosoofia ja hakkas küünik Kratese õpilaseks. Külastas ka loenguid Akadeemias. Arendas välja oma filosoofilised ideed ja asus neid õpetama avalikus kohas kirjus sammaskäigus Stoas -> stoikud -> stoitsism. Õpetas 50 aastat tekitades põlgust oma teisitimõtlemise ja mittemugandumisega kui ka imetlust oma moraalse kindluse ja vähenõudliku eluviisi tõttu.
Riigikorra variandid Loomulik riigikord Ebaloomulikud riigikorrad Monarhia kõige jumalikum Türannia ühe hirmuvalitsus Aristokraatia parim mõeldatavast Oligarhia rikaste võim Polüteia ehk vabariik enamuse võim Demokraatia lihtrahva võim + demagoogid Poeetika dragöödia kõige väärtuslikum. Stoikud seltskond, kes on hingerahu otsingul. Esindajad: Vanem stoitsism : Zenon Kitionist Keskmine stoitsims: Poseidonios Noorem Stoitsism: Marcus Aurelius Zenon Kitionist tuli Ateenasse, rajas oma oma kooli hoones, mida hüüti Stoa poikileks. Stoikud on deterministid, st. et on veendunud et kõik toimub paratamatult ja ettenähtult. Eeika : Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, siis tähendab looduspärasus mõistuspärasust. Selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Adiafoorad asjad, mida inimesed kõrgelt hindavad, nagu elu, tervis, varandus, au, aga aka nende
defineeri metafüüsika Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja 2. epikureism Epikuros teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega 3. stoitsism -Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline rahu - Zenon seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust
kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia - Pyrrhon tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- epikureism Epikuros laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid stoitsism -Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. rahu - Zenon - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA 9.defineeri metafüüsika seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega ainult õpetab, suunab ja näitab teed seonduvate 3
Suure hulga aatomite ühinemine tekitab maailmu. Maailmu on lõpmatult palju, sest aatomeid on lõpmatult palju. Maailmad on erinevates arengustaadiumites, kuid kõik nad hukuvad kunagi. Inimese hing koosneb sammuti aatomitest. Kui inimene sureb, siis tema hinge aatomid hajuvad ja keegi teine hingab need sisse. 3. Elea koolkond – näilisus ja tegelikkus. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid elea koolkonna filosoofid, neist kuulsamad Parenides (u. 540-480 eKr) ja Zenon (u. 490-430 eKr). Nad esitasid kahesugust arusaama maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamusõpetuse järgi maailm(olemine) – kogu Maailmale on omane paljusus, maailmon ühtne ainemass, sest asju saab üksteisest eristada, puudub tühjus mis ainet ainest see tähendab maailm ei ole eraldaks ühtne ainemass
raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse. (Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta hellenismi ajastul klassikaliste traditsioonide taassünni keskuseks. Kuulsaim Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku
Euroopa Kohtu materjalidest väljend: · Klassikaline hääldus: Cicero [kikero] ·Traditsiooniline hääldus: Cicero [tsitsero] Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus ! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor ! qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk:
Seega jagas ta Thalese arusaama, et looduses toimuvate muutuste aluseks on teatud algaine. Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5.sajand eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias. Elea koolkond vastandab püsivat ja muutlikku, postuleerides igavesti püsivat ning muutumatut printsiipi (olemine) maailma muutlikusest ja mitmekesisusest. Sellega panid nad aluse filosoofilisele olemisõpetusele ehk ontoloogiale. Selle koolkonna esindajad olid Parmenides, Melissos ja Zenon Eleast. Tuntum neist oli Parmenides. Parmenidest peetakse teoreetilise filosoofia (loogika- ja matemaatikafilosoofia, keelefilosoofia, epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika) rajajaks. Ta oli esimene, kes tegeles olemise probleemiga. Ta on autoriks keerulisele metafüüsilisele luulele, mis kirjeldas teda kui varajast Kreeka filosoofi ning kõige sügavamat mõtlejat. Tema arvates oli kõik olev alati olemas olnud. See mõte oli kreeklaste seas laialt levinud. Nad pidasid
2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.), Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lauseid koostada. Süllogism on väitlus, kus mingitest väidetest järeldub uus väide.
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
umbteid. Nimelt on tema argumentatsioon üles ehitatud selliselt, et arutluse alguses eeldatakse vastupidist sellele, mida tõestada tahetakse. Seejärel näidatakse, et niisugune eeldus viib vastuoludesse või absurdsetele järeldustele. Järgnev mõttekäik toetub põhimõttele, et eeldused, mis viivad vastuollu, peavad olema ekslikud eeldused. Järelikult peab tõene olema aluseks võetud eeldusele vastupidine eeldus. Ja see oli just täpselt see, mida Zenon sooviski tõestada. Niisiis peavad Zenoni argumentatsioonid näitama, et Parmenidese õpetusele vastupidised eeldused viivad mõtlemise umbradadele, kohta, kust ei ole läbipääsu. Sel ajal kui Parmenides osutas mõtlemisele tõe tee. Apooriad jagunevad kahte gruppi: 1) apooriad olevate paljususe vastu, ja 2) apooriad liikumise vastu. 1) Eeldatakse niisiis olevate paljususe olemasolu. Siit võib Zenoni järgi tuletada järgmise vastuolu:
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
