Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) ...
Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4
Kreeka arhailise ja klassikalise ajastu ehitusmälestised. Arhailine ajastu Kõige vanem on Apolloni tempel - Säilinud mõned sambad ja alus - Dooria stiilis - Asub Korinthoses Hera Tempel - Asub Paestumis - 2 templit [ suurem neist on nn. Poseidoni tempel või Hera tempel nr. 2. ] + [Hera tempel] - Mõlemad on dooria stiilis peripteerid. Zeusi tempel - asub Olümpias - ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril. - 64 m pikkune peripteer - on säilinud natuke friisi Joonia stiil kujunes välja 6. sajandil e.Kr. Kõige suurem joonia stiilis tempel Artemise tempel - ei ole säilinud, säilinud on ainult alus. - Efoses - arvatavad mõõtmed on 110x55x20 m. - See oli dipteer(2x sammasrida) tempel. - Seda templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. - tempel, mille üks poolhull põlema pani.
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia) · tekkis Kreeka kolonisatsioon · võeti kasutusele hõberaha · tekkisid kaunid kunstid (arhitektuur, skulptuur) 5. Tunne järgmisi ajalootegelasi: · Perikles Ateena riigitegelane, kes kaotas aristokraatia eesõigused · Sophokles Üks tuntumaid Kreeka tragöödia kirjanikke, ,,Kuningas Oidipus"
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folkloor...
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
-hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon kokus suure sõjaväe ja läks Trooja alla. Sõda kestis 10 aastat ning alles Trooja hobuse valmistamist suudeti linn vallutada. -Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal mitmeid kangelaseeposeid -"Ilias" ja "Odüsseia" Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet §14. >> ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad) -VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid
Vana-Kreeka skulptuurid ja templid Vana-Kreeka arhailise, klassikalise, hellenismi ajajärgu skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood 2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros Tavaliselt alasti. Vasak jalg ees. Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega.
..................... 4 Homeros ja Hesiodos........................................................................................................... 5 Kokkuvõte................................................................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Käesoleva referaadi peateemaks on arhailise perioodi eepos ja müüt. Töö valmistamisel kasutasin erinevaid materjale: töölehti, teatmeteoseid, entsüklopeediaid, kirjanduse õpikut. Järgnevatel lehekülgedel püüan teha juttu müüdist, arhailise perioodi eeposest, kangelastest ja kahest kuulsamast kirjanikust. Märkimisväärne on, et Homerose ja Hesiodose mõningad teosed on säilinud tänapäevani. Nende looming on aidanud tänapäeva inimesel aimu saada mitutuhat aastat tagasi elanud inimese mõttemaailmast.
Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi - esialgu kaeti puust skulptuure pronksiga, seejärel tehti kujusid lehtmetallist (detailide kaupa) -- valamistehnikat arhailisel ajastul veel ei tuntud. Pronks-skulptuuride ilmestamiseks kullati või hõbetati neid osaliselt üle. Suur murrang kreeka skulptuuris toimuski arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr seoses pronksi laialdase kasutusele võtmisega. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures - nüüd asusid skulptorid elama suurematesse linnadesse ja tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Arhailise ajastu skulptuuris võib eristada kahte põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju).
alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr. Ehitusmaterjalina kasutati ka marmorit, mis on Kreekas tavaline laialt levinud kivim. Muust kivimist ehitised kaeti tihti marmoritolmust krohviga. Skulptuur Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:
Samuti on Kreeka skupltuur mõjutanud hilisemat Euroopat. Peale selle peetakse Kreeka üheks suurimaks ehituskunsti saavutuseks templeid.Põhiline Kreeka skulptuuri õitseaeg oli klassikalisel ajastul ehk 5.-4.saj eKr. Mitte ainult tänapäeva inimesed ei imetle Vana-Kreeka võimsaid ning omanäolisi skulptuure, vaid ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad kindlasti arhailisest ajastust. Arhailine ajastu Arhailise ajastu skulptuurid on küllalt algelised: jäik sirge asend, külgedele surutud käed ning otsevaate määras ära püstine kiviblokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte sorti kujusid: 1) alasti noormehi kuros 2) riietatud tütarlapsi kore. Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga .
artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid poliseid. Ateenal oli ka Kreeka võimsaim laevastik. Sparta oli Lõuna-Kreeka võimsaim linnriik, mil oli Kreeka tugevaim jalavägi. Selles valitses range sõjaline sisekorraldus. Sparta ümber koondus paljusid Lõuna-Kreeka poliseid ühendav Peloponnesuse Liit.
u. 800 eKr - tähestiku kasutuselevõtt 776 eKr – esimesed teadaolevad ülekreekalised olümpiamaängud 1 u 700 eKr – Homerose eeposed ja Hesiodose “Theogonia” (Jumalate põlvnemine) Arhitektuur - 7 saj. eKr sai alguse templiteehitus – dooria stiil, arvatavasti palkidest. U. 600 eKr hakati neid ehitama kivist - vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7. saj. eKr, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel sealsamas (470-457 eKr) - Artemise tempel Väike-Aasias (7 MI) 550 eKr – joonia stiilis! Artemise templi plaan. Joonia, e stiil pärast dooria stiili 2 Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiil 3 Kreeka tempel Jumalate austamiseks hakkasid kreeklased rajama templeid. Algselt oli templiks mingile jumalusele pühendatud koht, nagu mõni metsatukk, koobas või allikas. Seal arvati jumal elavat ja sinna toodi talle ka ohvriande
III Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi · Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist · Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena · Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline · On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:
..head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku tema kasutamise korral professionaalses muusikas pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku tema kasutamise korral professionaalses muusikas kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku
aasta alguses. OORT haarab sarvist Suurel Härjal ja kannab sügavad vaod regirocki põllule. Nii kanduvad müütilised elamused aastatuhandete tagant Teieni, luues laulus meie rahva tulevikku. Oorti otsingud muusikas püüavad tunnetust ajast, mil regilaul väljendas eluviisi - kõik rõõmud, mured ning seos loodusega väljendus laulus. Oort püüab taasluua regilaulule kohta meie igapäeva elus, et see ei oleks vaid pelgalt meelelahutus või muuseumieksponaat. Ansambli kõlapildis võib arhailise rahvamuusika ümber leida nii popi-, jazzi- kui ka metali-varjundeid. Oma kuulajaid on Oort leidnud lisaks Eestile ka otimaal, Norras, Soomes, Leedus, Lätis, Poolas, Venemaal ja Ameerikas.
6. Nike tempel 7. Parthenoni tempel 8. Erechteioni tempel Skulptuur Skulptuur on Kreeka kõige iseloomulikum kunstiharu. Põhiliselt tehti neid marmorist ja pronksist. Enamus originaalidest ei ole tänaseks enam säilinud ning ka koopiad ei anna edasi täielikku kujutust. Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu. Kujud tehti algselt "egiptuse poosis", kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. "Kritiose poiss", mis loodi 480 eKr, tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt seisev mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga ega pole enam nii tardunud. Üleüldiselt kujutati kreeka meeste skulptuurides sageli sportivaid mehi - näiteks on tuntumad neist kettaheitja Myron. 9. Kuros 10. Kritiose poiss Vana-Rooma kunst ja arhitektuur Arhitektuur
mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitsejast saab ise peamine otsustaja. Hilis-keskajani domineeris kirjutamata õigustraditsioon. Võib õelda, et keskajal puudus kirjutatud norm, kehtisid tavad, reeglid.
KONTROLLTÖÖ KUNSTIAJALOOS 1. Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus
Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiilis Üks paremini säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis) Rajatud aastal 550 e.m.a. Joonia stiil Peeti üheks seitsmest maailmaimest Klassikaline ajastu Kuulsamad ehitised püstitati Ateenas Kasutusel oli dooria stiil. Sambad kõrged ning saledad. Avaldanud suurt mõju hilisemale lääne
Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil- iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest) Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid. Kreeka arhitektuuri näited: Vanimad sailinud templid on pärit 7.sajandist e.Kr. Need arhailise aja doorja stiilis ehitised on ranged, kohmakad. · Poseidoni tempel Paestumis (dooria stiilis) · Zeusi tempel Olümpias (dooria stiilis peripteer) Parthenoni tempel------> Ateena Akropoli tähtsaim ehitis. ---> Parthenoni tempel oli linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud tempel. Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju------>
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega.
Ka skulptuur on mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptorid on andnud maailmas palju imetletuid töid, millest mõned on ka tänaseni säilinud või üritatakse taas üles ehitada. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite tööd. Rooma ülikutel oli kombeks oma villaseid kaunistada kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega ja enamasti ongi säilinud just need roomaaegsed koopiad. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Arhailise ajastu skulptuurid olid küllaltki üheülbalised, algelised ning olid ka Egiptuse skulptuuri mõju all. Arhailisi skulptuure iseloomustas jäik sirge asend, käed surutud külgedele ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk. Tihti asetati kujul üks jalg veidi teise ette, et skulptuur tasakaalu suudaks säilitada. Algul valmistati skulptuure liivakivist ja marmorist. Leitud on palju alasti noormeeste kourose ja rikkalikult riietatud noorte neidude kore kujusid
ülesehitus. 16. Ravel kirjutas sümfooniaid, lavamuusikat, ballette, orkestripalu, klaverikontserte. 17. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Loobuti tundelistest äärmustest. Väärtustati selget meloodilist joonist ja vormi osas täpset kontuuri. 18. Ta pöördus vene rahvamuusika ja arhailise, paganliku kombestiku poole; asendas tavapärase orkestrikooseisu solistide ansambliga; tõi arhailise muusika kõrvale olustikumuusika; püüdis ühendada erinevate ajastuste helikunsti iseloomulikke jooni ja tegi pöörde dodekafooniasse. 19. Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc. 20. Peale nime ühendasid heliloojaid neoklassitsistlikud arusaamad muusikast ning ühine impressionismivastane hoiak. Kuusiku esteetilise programmi nurgakiviks sai põhimõte vältida
röömus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata, mõjuvad nead õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja Kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Mehe ideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. Kore 5. sajand e.m.a. 5. sajandi alguses toimus kreeka plastikas murrang. Selle sajandi esimest poolt võib nimetada arhailise stiili üleminekuks nn. klassikalisele stiilile või ka varajaseks klassikaks. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Järjest rohkem loodi vabalt seisvaid figuure. Kadus ka tinglikkus, mis oli iseloomulik idamaade ja osalt ka kreeka kunstile arhailisel perioodil, ning maksvusele pääses täiesti looduslähedane laad. Selle saavutamiseks aitas kaasa nõjajala-probleemi e. nn. kontraposti lahendamine. Nimelt oli ju sõjaväeline seisak üpriski ebatavaline asend,
sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega näol nn "salapärane arhailine naeratus" tavaliselt lokkisjuukselise soenguga Praxiteles
Need olid värvikirevad. Kujutati loomi, pidustusi, sporti. Kuulsamad seinamaalid asusid Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Kunst oli väga looduslähedane. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati võib võrrelda omapärade rõhutust karikaturismiga. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav põletatud savist valmistatud Veji Apolloni figuuris. Apolloni näol on tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kreeka kourusel, kuid ta on riietatud nagu kore. Keha on massiivne ja kohmakas, jalgu kujutatakse sammumas. Ilmekaid kujusid on loodud pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Marsi kuju, Kapitooliumi emahunt. Eriti tõetruud olidki just loomade kujud. Sidemetele idamaadega viitab fantastiliste loomade kimääride kujutamine.
Antiikkirjandus 1. Antiikkirjanduse mõiste Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandus. Tähistavad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. 2. Vana-kreeka kirjanduse mõiste ja ajajärgud On antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Arhailine ajajärk Atika ajajärk Hellenismi ajajärk Rooma ajajärk 3. Arhailise ajajärgu iseloomustus, peateosed, tunnused, jooned Peamine žanr oli laul Eepilie laul (jumalatest ja heerostest) Vanimad kirjaduslikud mälestusmärgid meie ajani on eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut – kreeka folkloori. 4. Atika ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Atika ajajärgul elas Kreeka ühiskond läbi oma suurima õitsengu.
Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Kreeka Skulptuur Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus.Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Kergelt rusikas käed on surutud külgedele ja pea suunatud otse ette. Kuju on eestvaates täiesti sümmeetriline. Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. Enamus arhailise perioodi skulptuuridest olid valminud hauatähisteks, kuid osad võivad kujutada ka mõnda jumalat. Klassikaline "Kritiose poiss" tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt astuv mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga.
1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A. Pervikuga, 1962), "Põdrasõit" (1965), eesti folkloori ja vanema kirj. ainete töötlusi lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958), "Suur-Tõll" (1959), "Kalevipoeg" (1961, proosaümberjutustus) ja "Kilplased" (1961). Ta on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid: "Ninatark muna" (lav. 1968), "Pusapratipundara printsi kingitus" (lav. 1985) jt
Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal);
Sõna - tähendus Vastandsõna tähendus Näitelause(d) Delikaatne - Sünkroonne - Obligatoorsus - Filantroop- Dünaamika - Aktiveeruma - Sifreerima - Optimist - Matriarhaat - Kvantiteet - Harjutus 3 Tõlgi tekst igapäevakeelde, st väldi võõrsõnu, asenda kõik võõrsõnad omasõndega. 1. Gümnaasiumi pedogoogid paneerisid kotlette ning demonteerisid modernse ridiküli. ___________________________________________________________________________ 2. Arhailise katedraali fuajees komponeeris emotsionaalne professor. ___________________________________________________________________________ 3. Doktor refereeris kirurgile patsiendi anamneesi. ___________________________________________________________________________ 4. Holism dikteerib antropoidsetelegi makaakidelegi, et materiaalne eksistents on nonsenss. ___________________________________________________________________________ 1
friisid kaunistatud reljeefidega. Pärslased suutsid lühikest aega Ateenas valitseda ja purustasid Akropolil olnud templid ja skulptuurid. Pärast sõda hakkasid ateenlased linna taastama ja uusi templeid ehitama. Tähtsaim ehitis oli Akropolil Athenale püstitatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer, 8x17 sammastega. Sambad on kõrgemad ja saledamad ning entaas vähem rõhutatud, kui varasematel arhailise ajastu templitel. Talastik on kitsam. Säilinud vaid varemed. Akropoli läänetipus asub väravaehitis Propüleed, mis pidi all-linna ühendama pühapaikadega. Nii selle välimisel kui ka sisemisel küljel oli 6 dooria sammast ja selleni viisid trepid. Treppidest põhjas asub Pinakoteek, milles ateenlased hoidsid oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus Athena Nike tempel. See on amfiprostüül mõlemas otsas 4 joonia sammast. Akropolile ehitati ka Erechteioni tempel, mis
01/11/2017 6 Vaatamisväärsused Saaremaal on palju vaatamisväärsusi Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii mõnigi, olgu selleks siis Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares (1917. aastani Arensburg) on olulisim turismimagnet 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis. Samuti on Kuressaare tuntud oma kauni ja hästi säilinud vanalinna poolest. 01/11/2017 7
Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul. Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega. Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad. Koopiad võivad üksteisest ka erineda. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist. Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena. Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline. On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi
Semper kirjutas 1944. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks. A. Adson Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. Tema esimene luulekogu "Henge palango" avaldati 1917. aastal
lühemat aega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, aastail 19351940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna Kuulus rühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" 1924. aastal abiellus Marie Underiga ning põgenes 1944 Rootsi 5. jaanuar 1977 Looming Adsoni kujunemisele luuletajaks andis suuna Marie Under Kirjutas võrumurdelisi luuletusi Arhailise värvinguga värssides peegeldub eesti luule arengulugu Põhiteosed: "Henge Palango" 1917 "Vana Laterna" 1919 "Roosikrants" 1920 Oma parima saavutas Adson esimese luulekoguga: "Kaduvik" 1927 Artur Adsoni luuletus "Tol õdangul" Õdangul tol jahedal ja tuulisel kõnnemi tiil omatsel ja truuvitsel. Näutsit puud mull süküsverevät Ma näi ennegi Su valget kätt. Näütsit nurmi juba mullatsit
kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult uksest Sambad 3 stiilis Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Tuntumad templid Zeus´i tempel Olümpias Athenatempel Olümpias Artemise tempel Efesoses,Väike-Aasia Zeus´i tempel Skulptuurid Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur Arhailise perioodi skulptuurid Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult materjal:Liivakivi ja marmor Klassikalise perioodi skulptuurid Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena. Maalikunst ja vaasid
Arutlev küsimus Miks ma oleksin tahtnud elada pigem Ateenas Vana-Kreeka oli killustunud polisteks. Igal polisel oli enda valitsus, valitsejad ja seadused, kuid nad kõik jagasid ühist keelt ja usku. Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile
otse eest) 3) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest). Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed (alus, friis), osa vertikaalsed (sambad). Kõige tipus kolmnurkne viil tasakaal, lepitus. Kreeka arhitektuuri näiteid: Vanimad säilinud templid on pärit 7. sajandist e. Kr. Need arhailise aja dooria stiilis ehitised on ranged, kohmakad. * Poseidoni tempel Paestumis (Lõuna-Itaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis. * Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Sees oli Pheidiase Zeusi kuju. Kreeka kunsti õitseaeg algas 5. sajandil e. Kr. Keskus oli Ateena (linnriik). Riigimees Periklese ajal toimusid seal suured ehitustööd. * Ateena Akropol kindlus. Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sammastega
kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. Hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks nii nagu hiljem reljeefikunstiski oli kreeklaste(või Olümposejumalate) võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis
pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Arvati, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist
rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed.
graatsilisemad naisaktid, portreed *Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid) VANAKREEKA MAALIKUNST *Säilnud ainult keraamika (vaasmaalid) ja seinamaale hauakambritest KERAAMIKA: *Arhailise aja keraamika- olendid kujutatud mustade siluettidena, palju ornamentikat *Mustafiguuriline stiil-relistlikum, vähese ornamentikaga *Punasefiguutiline stiil- looduslähedane *Kujutati stseene eepostest, mütoloogiast, sportlasi, jne. KK *1.Kuyidas nim. Teisi Kreeta Mükeene kultuuri? Miks? 2.Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid? 3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5
Homo habilis Homo neanderthalensis 2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad (tõenäoliselt Homo habilis) 1,6 mln a.t. Varaseim tõendus tule kasutusest (tõenäoliselt Homo erectus) 1,0 mln a.t. Algab Homo erectuse väljaränne Euroopasse ja Aasiasse 200 000 a.t. Pärisinimese tõenäoline sünniaeg Kesk Aafrikas 100 000 a.t. Algab arhailise pärisinimese ekspansioon Aafrikast teistele mandritele 12 000 a.t. Euroopas sureb välja inimese suurim jahiloom mammut Raul Vaiksoo "Aja lugu" http://static.guim.co.uk/sys images/Environment/Pix/columnists/2011/6/1/1306950332353/Australopith ecusafricanu006.jpg http://eternitynessy8.blog.com/files/2011/09/hom_habilis.jpg http://www.arthursclipart.org/prehistoricman/cave/homo%20erectus %202.gif http://www.knihya.cz/wpcontent/uploads/2010/03/homo
muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”. Kasutas puhkpillide mängimisel jazzile omaseid võtteid. 3. Too näiteid Stravinski „Kevadpühitsuse” uuenduslikkusest. Uus oli etendus väga segane, esines loomalike olendite tõmblusi, balleti ega tantsuteosega ei osatud enam seoseid luua. Süžee asemelolid tantsutseenid, mida seostati arhailise Venemaa paganlike rituaalide kujutamisega. Teos oli täiesti moonutatud ning inimestele pakkus see esialgu palju negatiivset kõneainet. Etenduses oli suur osa ka löökpillidel. 4. Kuidas avaldub Stravinski „Sõduri loos” eri kunstiliikide süntees? * See oli neoklassitsistlik teos. Muusika koosneb leierdatud mõõtu marsimotiividest. Stiliseeritud löögid. Kasutab mitmeste rahvaste tantsumuusikat. Iga pillirühma oli valitud värvikaim esineja
Siin arenevad välja erineva templi tüübid. Templi lagi oli lame ja seda kaunistasid süvendatud pinnad nn kassetid. Suuremates templites jaotas kaks rida sambaid templi siseruumi üheks laiemaks kesklööviks ja kaheks kitsamaks külglööviks (see oli suuremates, väikestes üks siseruum). Aknaid Kreeka templil ei olnud, templi ruumi valgustas uks. Kreeka templi ehitustes esineb kolm stiili: Dooria, Joonia ja Korintose. Dooria Nimetus tuleb doorlaste hõimu järgi, stiil kuulub arhailise ajastuse juurde. Sambad läksid ülespoole veidi peenemaks, keskelt olid paisunud. Sambal baas puudus ja kapiteel oli kaheosaline: ehhiin on ümmargune plaat, abakus kandiline plaat (nelinurkne).
annaabi.ee 
