7. Iseloomusta skulptuuri hellenistlikul ajastul (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Suurte mõõtmetega figuurid, keerukamad ja dramaatilised poosid, teosed emotsionaalsemad 8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9. Kirjelda vaasimaali arhailisel ajastul. Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga elavavärvilised.8. saj. lõpupoole hakati vaasidelkujutama ka inimesi ja loomi, alguses skemaatilisena kuni järgmiks sajandiks jõuti juba mütoloogiaaineliste piltjutustusteni.Läbivaks teemaks(nagu kreeka kunstis
Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid 5. Kuulsamad skulptorid on : Polykleitos, Myron ja Praxiteles Nt. Kettaheitja, kaapija, hermes dinoysosega Hellenistlik periood 1. Suurepärane tehnika 2. Suurte mõõtmetega figuurid 3. Keerukamad ja dramaatilised poosid 4. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks Nt. Samothrake nike, laokooni grupp ja milose veenus Vana-Kreeka maalikunst Kreeka maalikunst tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini
Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse.
Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel.Juba umbes a. 540-530 eKr hakkab vaasimaalis tärkama uus stiil, mis varsti saab ainuvalitsevaks nn. punasefiguuriline vaasimaali stiil. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi
3.Milles seisneb vanakreeka templite tähtsus? Templitest võtsid eeskuju teised rahvad. 4.Mis on Parthenon ja kellele ta on pühendatud? Ateena linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud tempel. 5.Missugune muutus toimus klassikalise ajajärgu skulptuuris? Võeti kasutusele kontrapost(tugijalg ja nõjajalg ), hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus? Tänu vaasimaalidele teame, missugused olid ja millega tegelesid kreeklased. 7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Mört, poolsambad, pilastrid, võlvid, kuplid. 9. Nimeta Rooma ehitisi. Termid, Colosseum, triumfikaar, foorum, Basilica äri- ja kohtuhoone. 10
Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11
Nike tempel, Parthenoni tempel( suurim ja tähtsaim) , Erechtheioni tempel 5. Mis on kouros ja kore? Kouros(alasti meesfiguur) Kore( riides naisfiguur) 6. Leia kunstnikule õige töö: Praxiteles ,,Kettaheitja" Lysippos Hermes Dianysoslapsega" ,, Myron ,,Odakandja" Polykleitos ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris? 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal. Sildveejuhe, Pont du Gard 10. Mis on arkaad? Ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda. Püha peetruse kirik roomas, siseläbimõõt 42m, tehtud a 1547 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater
3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6.Millise suure muutuse tõi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8.Miks lõid kreeklased nii palju meesakte? 9.Mille kaudu saame aimu vanakreeka maalikunstist? 10.Millised vanakreeka vaasimaali stiile tead? Mida kujutati? 11.Millised olid kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen? Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntuimaid vanakreeka arhitektuurimälestusi
sajandil eKr. Oli üks Pheidias – elas 5. sajandil eKr. Kreeka kuulsamaid Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim skulptor. Kaunistas Parthenoni templit. maalikunstnikke. Kokkuvõte Arhitektuur on väga oluline kunstiliik. Templid olid Vana-Kreekas väga tähtsad ehitised. Templeid kaunistasid savist, marmorist või pronksist skulptuurid. Kreeklaste maalikunstist saab tänapäeval ettekujutuse vaasimaali põhjal. Kreeka kunst on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kasutatud internetileheküljed (tekst) 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/skulptuur .htm 2. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/ 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Mausolus 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Halikarnassose_mausoleum 5. http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Pheidias 7. http://et.wikipedia
Parthenonist tempel( see oli Dooria stiilis), Erechteioni tempel, Nike tempel 5. Mis on kouros ja kore?- arhailine periood, klassikaline ajajärk 6. Leia kunstnikule õige töö: 1.Praxiteles 3.,,Kettaheitja" 2.Lysippos 1.,,Hermes Dianysoslapsega" 3.Myron 4.,,Odakandja" 4.Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on
Inglismaal eluõigust omandama uus-gooti stiil. Ilusaim uus-gootika meistriteos on Parlamendihoone Londonis. See ehitati aastateil 1837 1868 Charles Barry (1795 1863) plaanide järgi. Charles Barry Parlamendihoone Londonis Skulptuur Inglise mõjukaim skulptuurimeister oli John Flaxman (1755 1826) Üks esimesi range klassitsismi eestvõitlejaid euroopa skulptuuris. Tuntud on Flaxmani joonistised, milles imiteeris antiikse vaasimaali naiivset stiili. Skulptuuris suure väärtusega töid ei loodud. Kasutatud kirjandus: Voldemar Vaga, Üldine kunstiajalugu (702 710) http://et.wikipedia.org http://www.google.ee/
Emotsioon kajastub liikumises. Ideaalsed proportsioonid, ilusad lihased. Skulptuurid- MYRONI KETTAHEITJA, POLYKLEITOSE ODAKANDJA.HELLENISTLIK AJASTU; Hakati tegema suuri skulpuurigruppe, figuurid muutusid toretsevamaks, mõnede töödes esines ülepakutud tundeid, liialdatud loodus lähedusega. Emotsioon kajastus kakujutatava ilmes. Skulptuurid- LAKOONI GRUPP, MILOSE VENUS, SAMOTHRAKE NIKE, SUREV GALLIALANE.ETAPID VANAKREEKA VAASIMAALI ARENGUS: GEOMEETRILINE STIIL- 8 saj e.m.a Muster asub ribadena, vahelduva ornamentide ribad stiliseeritud figuuride ribad. MUSTAFIGUURILINE STIIL- 5 saj algus e.m.a Figuurid joonistatakse musta läikiva värviga ja detailid kraabitakse figuuri sisse, kasutatakse peale musta ka punast ja valget värvi. PUNAFIGUURILINE- 5 saj lõpp e.m.a- Taust värvitakse, figuurid jäetakse värvimata ja hiljem maalitakse figuuridele ja esemetele peened detailid pintsliga. ROOMA ARHITEKTUURI SUURIMAD
· Amfora pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet · Krateer hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet · Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki · Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime · Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega · Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised · Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad · Kujundid kantakse vaasile musta lakiga · Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama · Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) · Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski · Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil punasefiguuriline vaasimaal
Liikumine ja võistlus. Palju kaldjooni ja nende lõikumisi, tugevad valgus-varju kontrastid. Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad. 11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13. Millal ja millises järjekorras võeti Kreekas kasutusele erinevad vaasimaali stiilid 8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega
Muutunud meeleolud valitsesid ka kunstis, skulptuurid muutusid meelelahutuslikumaks ja maalilisemaks, esialgne mehine kindlus taganes õrnuse ja pehmuse suunas. Skulptorid hakkasid rohkem kujutama naisi. Individualismi arengu tõttu muutus oluliseks porteekunst. Tuntumad skulptorid Lysippos (Kaapija) ja Praxiteles (Knidose Aphrodite). Kuigi kreeklased ise hindasid kõrgelt maalikunsti, ei ole sellest ajast palju säilinud. Rohkem tunneme aga kreeklaste keraamika ja sellega seostuva vaasimaali ajalugu. Vaase kaunistati algul vaid geomeetriliste ornamentidega, kuid hiljem hakati vaasidel kujutama inimfiguure. Vaasimaalil oli kujutatud vabamalt kreeklaste igapäevast elu, seetõttu on kreeka vaasid põhilisteks infokandjateks kreeklaste maailmavaate ja olustiku tundmaõppimiseks. 4.saj alistati kreeka Makedoonia poolt. Paljud kreeklased võtsid makedoonia valitseja Aleksandri juhtimisel osa kuulsusrikkast sõjakäigust, kuid valitseja äkilise surma tagajärjel
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud. Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: ·varasem Kamareskeraamika ·hilisem Paleekeraamika EGEUSE KUNSTIST Kamares-keraamika on väga ebapraktiline. Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad.
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud. Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: ·varasem Kamareskeraamika ·hilisem Paleekeraamika EGEUSE KUNSTIST Kamares-keraamika on väga ebapraktiline. Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad.
Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Haudehitised: kaevushauad umbes 2 meetri sügavusel maa all; kaljusse raiutud haud; kuppelhauad kuulsaim on Atreuse varakamber. Pseudovõlv kivid horisontaalselt väikese nihkega. Reljeefide tõttu on monumentaalselt kuulus Lõvivärav. Olid ka lõvisambad: ilma peata kuid käpad olid. KUJUTAV KUNST: Vaasimaali puhul on iseloomulik ornamentika, mis kasutab loodusmotiive, kuid eeskuju raske ära tunda. Halveneb tehnika, toon muutub segaseks, värv kahvatuks. Esineb looma- ja inimfiguure. 7. Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr): Eelnev kunst homerose perioodil oli tuntud geomeetrilise stiili kaudu. Selle ajastu vaasidel esinev ornamentika eelistab geomeetrilist laadi kujundeid, vaasidel on kujutatud siksakke, komnurki, sõõre, lainelisi jooni jne
selle temaatika oluliseks. • Idealiseeritust vähem. • Populaarsemaks muutus portreeskulptuurid, mis aeg-ajalt olid ebameeldivalt otsekohesed. • Skulptuurid olid, kas suured või väiksed - vahepealset sel perioodil eriti ei leidunud Laokoon - hellenistlik periood 2.3 Maalikunst / vaasimaal: • tahvelmaal, seinamaal • ainuke tõepärane allikas – vaasimaal • Vaasimaali kuldaeg vaasimaalid jagunevad : 1. Geomeetriline stiil - esimene kreeka kunsti mälestusmärk 2. Mustafiguuriline stiil - figuurid värviti mustaga helepunasele savipinnale (heledamad detailid kraabiti), kujutati kangelasi/olümpiavõitjaid 3. Punasefiguuriline stiil - foon värviti mustaks, figuurid ja detailid maaliti peale peene pintsliga - see oli paindlikum ja elavam stiil, antiikmütoloogia 4
Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon, ,,Kettaheitja" (Myron)," Odakandja"( Polykleitos), ,,Athena ,,(Pheidias). Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg. Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid, hakati kopeerima vanasid skulptuure. Ntks: Pergamoni altari reljeefid, ,,Milose Venus", ,,Laokooni grupp", ,,Samothrake Nike" Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus
V:Pergamon, Aleksandria ja Antiookia. 19.Milliseid perioode eristatakse Kreeka kunstis? V: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. 20.Kirjelda Kreeka templit. V:Ehitusmaterjal oli marmor ja lubjakivi, koosnes akendeta ruumist, seal asus jumala kuju, ümber olid sambad, nelinurkne ja tal oli viilkatus. 21.Iseloomusta Kreeka vaasimaali. ( 2 erinevat varianti). V:1) mustafiguuriline - punakaspruunile vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) punasefiguuriline- u. 530Ekr. Hakati kujundama vastupidist viisi: taust maaliti mustaks, jättes figuuride kohad katmata e. punased ja detailid kanti peale musta värviga.
Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus (nt. Marcus Aureliuse skulptuur). Kreeka maalikunsti on väga vähe säilinud. Põhiline osa sellest on vaasimaal, kuid tehti ka tahvelmaali. Vaasid olid nii tarbeesemed vedelike ja kuivainete tarbeks, kunstiteosed kui ka savist ajaloolised dokumendid. Vaas on nagu sammas, kolme osaline elumudel: baas, tüves ja kapiteel. Vaasimaali oli kahte liiki: musta figuuriline ja punase figuuriline vaasimaal. Rooma kunstiajaloos võib maalikunsti näiteid tuua juba etruskide ajast. Tarquini lähedalt hauakambrist leitud maal on väga sarnane Knossose palee härjavõitlusmaaliga. Kreeka vaasimaalidel kujutati igapäeva elu, vahel olid juures ka selgitavad kirjad. Musta figuurilisel vaasimaalil kasutati kohati kaelaosas erinevaid meandreid, nagu vaas teemaga Ajax ja Achilleus malet mängimas.
4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Geomeetriline ornamentika. 6. Kust sai nime meander? Kreeka ornament, nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. 7. Milleks vaase tarvitati? Erinevatel otstarvetel. Õli, veini ja teravilja hoidmiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil inimkeha anatoomia realistlik, kui punasefiguurilisel vaasil old liigutused kujutatud keerukamalt, ilmusid kehade pöörded, kogu kujutis ruumilisem ja looduslähedasem. 10. Vaasimaalidel võib näha palju figuurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Kreeklaste võitlus koletistega (kükloobid, kentaurid). Hiljem hakatikujutama rohkem igapäevaseid olustikustseene. Veininõudel kujutati Dionysost. HELLENISTLIK KUNST 1
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlak...
meandritega ning nurgeliste joontega. 6. Kust sai nime meander? Meandri nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõue Maiandrose järgi. 7. Milleks vaase tarvitati? Vee ja veini hoidmiseks, õli ja teravilja säilitamiseks ning vee ja veini segamiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Elusolendeid kujutati skemaatiliselt, mustade siluettidena ning anatoomia oli moonutatud. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali? Mustafiguurilises stiilis olid figuurise siluetid suuremas, ilmekamad ning anatoomia oli realitslikum. Figuurid maaliti mustaga punasele savipinnale, detailid kraaibti. Punasefiguurilises stiilis aga oli taust must ning figuurid jäid punase savi värvi ja detailid tehti pintslitega. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemdadel need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul?
saj teine pool eKr kuulsamad kunstnikud Ateenas Apelles ja Philoxenes. Philoxenes "Makedoonia Aleksander Issose lahingus" · Peamiseks oli vaasimaal Vaasimaal- erineva keraamika kaunistamiseks Tuntumad savinõud- 1)Amfora (kahe sangaga veininõu) 2) Hüdria (3 sangaga veenõu) 3) Krateer (kahe sangaga nõu veini ja vee segamiseks) · Vaasimaali stiilid al 8. saj eKr- geomeetriline: geomeetrilised kujundid, meander 8. saj lõpus lisanduvad skemaatilised inimeste ja loomade kujutised, temaatika mütoloogiast 6. saj algus eKr- kujuneb välja mustafiguuriline stiil 6. saj lõpp eKr- punasefiguuriline stiil
Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Skulptuurikunsti tähtsaimad avaldused on vabafiguurid ja ehitistega seotud reljeefid. Õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid figuure. 5 saj e.m.a. toimus üleminek klassikalisele stiilile. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole sellest praktiliselt midagi säilinud. Paremini tuntakse keraamikat ja vaasimaali. Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja". 6. hellenism 4saj e.m.a Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud nt komposiitkapiteel. Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m
riietatud naisfiguurid. Neid ehitati elusuurustes. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud. 16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt.Millises järjekorras need kasutusele võeti? Kreeka vaasimaali kolm stiili olid geomeetriline vaasimaal (1050-750ekr abstraksete kujutiste sekka ilmus inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav
inimkeha ilu. Selle eeskuju nägid nad gümnastilistel harjutustel ja võistlustel, mis olid muistses Kreekas nii sagedased. Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaasimaali õitseajaks oli VI ja V saj. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega. Sageli vastandati pildid selgitava pealkirjaga. Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid, VI saj. lõpul V saj. Alguses asendusid need punasefiguuriliste maalidega, mis olid maalilisemad, võimaldas paremat modelleerinut ja anda edasi peenemaid detaile. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte ja paljusid teisi teemasid
ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. Vaasimaal: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale
Vaas on sammas, elu mudel. Vaaside juures näeb ka, et hiljem tulid juurde figuurid. Vaasid olid savist ning oli kahte tüüpi: mustafiguuri vaasimaalid ja punasefiguuri vaasi maalid. Mustafiguuri vaasimaal on, et värvitakse savikarva vaasile musta tindiga. Mõnikord naise kuju heledamalt, mehe kuju tumedamalt, vahel ka riided valgega. Punasefiguuri vaasimaal on, et vaas värvitakse mustaks ning sealt kraabiti värvi maha ja saadi kujutised. Vaasimaali muudab eriliseks see, et seal kujutati ilustamata nin nagu ta on: elu, surm, pidustused, sündmused jne. seega nad on dokumendid missugused. Näide “Heraklese kuningas”, vaasile pandi ka juurde väiksed seletavad kirjed. Vaasid olid ka ühtlasi tarbeesemed ja teistpidi olid nad kunstiesemed, mis olid alati kaasas ja kuulusid elu juurde. Näide mustafiguuiline vaas…kaela otsas kasut nagu ka samba kapiteeli juures ornamentseid reljeefe.
3)Mille poolest erinevad Kreeta ja Peloponneseose asulad? 4)Mille poolest erinevad dooria,joonia ja korintose sambad?Milline neist stiilidest on vanim? 5)Millised materjale kasutaisd vanakreeka kujurid? 6)Millise suure muutuse tüi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7)Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8)Miks lõid kreeklased nii palju meeskate? 9)Mille kaudu saame aimu vanakreeka maailikunstist? 10.Milliseid vanakreeka vaasimaali stiile tead?Mida kujutati? 11.Millised olid kreka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen?Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntumaid vanakreeka arhitekuurimälestisi. ETRUSKI JA ROOMA KUNST Etruski kultuur Etruski kultuur 8-3 saj. e.m.a Itallia keskosas(olid põlluhairjad,meresõitjad) Etruskid mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri ja hiljem sulandisuid Roooma ühiskonda. Etruskidel oli oma keel,tegelesid ennustamisega,hauad erilist,linnad korrapärast planeeringuga.
Neid ehitati elusuurustes. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud. 16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt.Millises järjekorras need kasutusele võeti? Kreeka vaasimaali kolm stiili olid geomeetriline vaasimaal (1050-750ekr abstraksete kujutiste sekka ilmus inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad
Leiti 16.saj alguses, peeti algul kreeka skulptuuri ripuks. Hellenism oli emotsionaalsem, pigem kujutatakse noori jumalaid ilusate inimestena, lihalisus kadunud, pigem meeleline ilu. Hakkab kunsti iseseisvumine ja kunsti kollektsioneerimine. Maalikunst Kreeka maalikust pole säilinu. Kõige levinum tahvelmaal. Säilinud kirjeldused ja rooma koopiad. Paremini säilinud keraamika ja vaasimaalid. Vaasid pealt kaetud ornamentidega või maalidega. Alates 9.sajandist geomeetrilised mustrid. Kaks vaasimaali tüüpi: 1) Musta figuuriline vaas- musta lakiga maaliti vaaside peale u. 5-6. saj algusest kujutati mütoloogiat, eluole, olümpiamänge. 2) Punase figuuriline vaasimaal- figuurid jäeti punaseks ja taust värviti mustaks. Kehad pandi poolpöördesse, mis andis juurde ruumilisust ja liikuvust. Geomeetriline ornament (lianderint) ei kao. Valge värv andis veel rohkem elavust juurde. 4.saj kuulsaim kunstnik Apelles- Merevhaus sündinud Aphrodite valgusevarjuga on antud ruumilisust
Valitsevaks olid rõivais naisfiguurid. Neile oli iseloomulik tardunud hoiak ja grimassi-taoline naeratus. Materjalina kasutati pehmeid, kergesti tahutavaid kivisorteja sitket pronksi. Kreeka portree rõhutas esmajoones üldinimlikke jooni, rooma portree aga lähtus individuaalsest karakteristikast, kartmatanäidata inimest niisugusena, nagu ta oli. Maalikunst - Maalikunsti arenemist saame jälgida ainult vaasimaalide põhjal, kuna aja jooksul on kõik muud teosed hävinud. Vaasimaali süeed pärinesid mütoloogiast, ajaloost või olustikust. Väga harva kujutati stseene igapäevasest elust. Värvid olid dekoratiivsed, rikkalikud ja mõnikord lausa karjuvad. Kirjandus - Kreekas tekkinud ning sealt enamasti Rooma kirjanduse vahendusel Euroopasse levinud kirjandusliigid olid tragöödia, komöödia ja eepika ning lüürika. Kuulsaimad tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides, kuulsaim komöödiate autor oli aga Aristophanes.
skulptuure, määra teose stiil. Kattub eelneva küsimusega , vastuse saad eelmisest küsimusest. 9. Millised kaunistuselemendid on meander, munavööt, helmisnöör ja palmett? Meander on dekoratiivse piirjoonega ehitatud pidevjoon, mille sisse on vormitud kordav motiiv. Munavööt on munajate lehekujutistega rõhtne ehisliist. Helmisnöör on dekoratiivne kaunistusmotiiv joonia samba kapiteelil. Palmett on palmilehesarnane ornament. 10. Kirjelda Vanakreeka vaasimaali( kujutamisviisi areng, teemad, stiilid), määra vaasi stiil. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sama kujuga nõud jäid kasutusele ka hiljem. Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad
Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks, kujutas energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja – originaal pronksist aga pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid, üldiselt on ta oma töödes saavutanud täiuslikkuse, juukseid käsitleb vanamoeliselt, näod ilmetud. Levinud oli vaasimaal, vaasimaali tungivad oriendi elemendid, kujutusviis muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil – figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6
sõjategevusel pääseda. Akropol – kreeklaste pühapaik. Ateena akropolis asuvad näiteks Parthenoni tempel ja Athena Nike. 15. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Lihte, aga kangestunud poos, mehi kujutati alasti, aga naisi riides. Näoilmetega juhiti edasi inimeste emotsioone. Klassikalisel ajajärgul hakkasid skulptuuridele tekkima liigutused 16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt. Kõige vanem, 8.saj e.kr - geomeetriline ornamentika, kujutati lihtsaid kujundeid, näiteks kolmnurk või romb, kujundid kordusid. 6.saj e.kr tuli kasutusele mustafiguuriline stiil, tagataust punakas, kujutised olid mustas, lisandusid detailid. 6.saj e.kr lõpul tuli punasefiguuriline stiil, kujutised läksid punakaks, taust tumedaks. Liigutused keerulisemaks, rohkem detaile. 17. Mis oli hellenism
sõjategevusel pääseda. Akropol kreeklaste pühapaik. Ateena akropolis asuvad näiteks Parthenoni tempel ja Athena Nike. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Lihte, aga kangestunud poos, mehi kujutati alasti, aga naisi riides. Näoilmetega juhiti edasi inimeste emotsioone. Klassikalisel ajajärgul hakkasid skulptuuridele tekkima liigutused Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt. Kõige vanem, 8.saj e.kr - geomeetriline ornamentika, kujutati lihtsaid kujundeid, näiteks kolmnurk või romb, kujundid kordusid. 6.saj e.kr tuli kasutusele mustafiguuriline stiil, tagataust punakas, kujutised olid mustas, lisandusid detailid. 6.saj e.kr lõpul tuli punasefiguuriline stiil, kujutised läksid punakaks, taust tumedaks. Liigutused keerulisemaks, rohkem detaile. Mis oli hellenism
Kust sai nime meander? Meandriks nimetatakse jõelooget. Sarnase mustri tõttu hakati sõna kasutama ka kunstis. 7. Milleks vaase tarvitati? Veini hoidmiseks, veini ja vee segamiseks, veenõuna, õli ja teravilja säilitamiseks, mälestusmärgina haudadel 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel olid kujud mustad ja siluetitaolised, punasefiguurilisel savikarva ja ruumilisemad, looduslähedasemad. Mustafiguurilisel oli kujutise ümbrus savikarva, punasefiguurilisel must. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega. Hiljem hakati kujutama rohkem ka
vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles. Hermes Kettaheitja · Dionysosega Kaapija ·Samothrake ·Laokooni grupp Suurepärane Nike tehnika. Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale
vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles. Hermes Kettaheitja · Dionysosega Kaapija ·Samothrake ·Laokooni grupp Suurepärane Nike tehnika. Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale
Aphroditele. Polnud harv juhus, kui Athena lahingustseeni pealt vaadates ei suutnud end vaos hoida ja ise suure tuhinaga lahinguväljale tormas. Athena eriline soosik oli Odysseus, kes ilma tema abita poleks eales saatusliku Trooja hobuse ehitamise idee peale tulnud. Kui Odysseust koduteel Poseidon kimbutama hakkas, päästis Athena ikka oma lemmiku viimsel hetkel surma küüsist. NB! Suurenda pilte! a) Athena ja Herakles. Vanakreeka vaasimaal b) Pallas Athena. Vanakreeka vaasimaali koopia c) Medusa pea Athena aigisel (rinnakilbil). Vanakreeka vaasimaal Ka Heraklesele oli just see jumalanna vägitegude sooritamisel suureks toeks. Ja ega Perseuski poleks Medusal pead otsast raiuda saanud, kui Athena poleks talle soovitanud Medusa kivistava pilgu vältimiseks peeglit kasutada. Lühidalt sellele mehisele naisele sümpatiseerisid üksnes mehised mehed. Peale sõdimise oskas Athena veel hästi kududa ja heegeldada. Seda õpetas ta ka esimesele
· Amfora pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet · Krateer hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet · Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki · Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime · Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega · Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised · Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad · Kujundid kantakse vaasile musta lakiga · Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama · Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) · Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski · Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil punasefiguuriline vaasimaal
kehaosad elevandiluu). Hellenismi ajajärgul uuriti inimisiksust ja tema tundeid. Näiteks Lysippos Aleksander Suure portree, kus teda kujutati pigem jumalana, kuid samas kujutati nägu väga töepäraselt. Üha rohkem hakati ka naisi kujutama. Esimene oli Praxitelese Aphrodite alastikuju. Maalikunst Kreekas tehti palju vaasimaale. Üks kaunimaid vaase on kahesangaline veinisäilitusnöu anforat. Eristati kahte vaasimaali stiili: 1. Mustafiguuriline stiil punakaspruunile vaasi pinnale maaliti musta värviga figuur, detailid olid punased, sest need kraabiti hiljem (kuni 6. saj eKr) 2. Punasefiguuriline stiil taust värviti mustaks, jättes figuurikohad katmata (punased), detailid kanti musta värviga peale (alates 530 eKr)
* Polykleitos Tema tuntuim töö: Odakandja * Praxiteles Tuntuim töö: Hermes * Lysippose tähtsaim töö on: Kaapija Kirjelda Parthenoni reljeefe! Parthenoni lõunapoolel on friisi metoopide reljeefid: kenauride ja lapiidide võitlus (lapiidid on kreeka mütoloogias hiiglaste hõim, kes võitsid oma kuninga pulmas kentaure. Idafriisil on kujutatud istuvaid jumalaid Poseidonit, Apollot ja Artemist. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali! Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse, kuid punasefiguurilisel vaasimaalil värviti tagapõhi mustaks, figuurid jäid punaseks, ning detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga peale. Mille poolest erineb hellenistlik kultuur varasemast kreeka kultuurist? Sellepoolest, et senisest rohkem pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid ja muid avalikke hooneid. Nimeta hellenismi tähtsamaid keskusi!
Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel alal oli juhtiv Atika, kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid
Seinamaalidel kujutati loodusvaateid või mütoloogilist ainest. Pompeji's on üks kuulsamaid Aleksandri lahingu põrandamosaiik, tuntuimad maalid asusid Müsteeriumite villas, Fauni majas ja Vettiuste majas. Kasutati loodustvaatega seinale maalitud ,,akent". Vaasid tähtsamad tüübid amfora (populaarseim, 2 käepidemega, vedelike mahutamiseks, mahutas 20-30 l), krateer (veini lahjendamiseks veega, lai kael, 2 käepidet, mahutas 30-40 l). Düplonvaas geograafilise vaasimaali stiiliga Meander geomeetriline ornament Mustafiguuriline stiil u 600 eKr, kujutised värviti musta lakiga, suursugusem, mütoloogilise teemaga Punasefiguuriline stiil u 530 eKr, lakiga kaeti taust, esines ka erootilist teemat. Esimesed vaasid allkirjastati 6. saj eKr Francois' vaas üks tuntumaid mustafiguurilisi vaase, suur, hea tehnikaga, sai nime avastajalt Tanagra kujutised pisikesed põletatud (terrakota)kujud, ühe vormi järgi tehti palju
Need jämenevad ülaosas ning on värvitud punase, musta ja kollasega. Rõõmsalt värvikad on ka losside seinu katvad reljeefid ja maalingud. Inimesed neil mõjuvad palju loomulikumana kui egiptuse kunstis. Ühele kenale seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi "Pariisitar". NB! Suurenda pilte! b) Knossose palee seinamaal hüüdnimega ,,Pariisitar" (originaal) a) Knossose palee osaliselt restaureetud tuba c) Jumalannakujuke Knossose paleest Kreetal harrastati ka vaasimaali. Varasematel vaasidel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid, hiljem maaliti neile lilli, näiteks iiriseid ja liiliaid, samuti kalu, tigusid, kaheksajalgu, korallisarnaseid kaunistusi. Kreeta skulptuuri tuntuimateks näidisteks on väikesed edevates volangseelikutes jumalannakujukesed, kellel käes maod. Need jumalannad on kodude kaitsjannad. 15. saj. eKr. tulid mandrilt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose
Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Etruskide elamus kujunes keskseks paigaks aatrium, kus paiknes kolle. Katuse keskel oli avaus ruumide valgustamiseks mille kaudu valgus ka vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Eluruumid koondusid ümber aatriumõue. Sisekujundus: Etruskide ruumikujunduse põhimõtteid saab jälgida tänu hauakambrite kaunistamisele. Seinad oli kaetud mitmevärviliste freskodega, nende sisuks elatud rõõmus elu. Tajutav on kreeka vaasimaali mõju. Värvid: Kasutati taimseid ja loomseid värve, eelistatud värvideks mitmesugused ookritoonid, roheline, punane, kollane, must. Ornament. Etruskide ornament oli mõjutatud kreeka ornamendist, palju kasutati paletti, seinamaalid tihti piiritletud suhteliselt laiade joontega. Mööbel. Etruski mööbel pärineb suures osas hauakambritest, kas originaalmööblina või freskodel kujutatuna. Etruskid valdasid suurepäraselt metallehistööd, palju mööbliesemeid oli dekoreeritud
annaabi.ee 
