Ateenas valiti alates a-st 501 e.m.a maaväe ja laevastiku juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium. Selle eesistujaiks olid kõik liikmed kordamööda ühe päeva Sümposion ühised kodused pidusöögid koosjoomingud. Oli meeste omavaheline koosviibimine, kus tehti tähtsaid poliitilisi plane või lihtsalt filosofeeriti Türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindla korra Nimed Drakon (621 eKr) aristokraatliku päritoluga Ateena seadusandja. Ta kodifitseeris u 621 e.m.a tavaõiguse, millega piirati omakohut, eriti karmid olid seadused, mis kaitsesid aristokraatide eraomandit Lykurgos (8/7 saj) legendaarne Sparta seadusandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel või Kreeka eeskujul Sparta seadused. Perikles (u 495-429 Ateena kuulsaim riigimees
Archimedes - vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma kaalust niipalju, kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses Homeros kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Minos müütiline Knossose kuningas Agamemnon ,,Illiase" kangelane, Mükeene kuningas Drakon- riigiametnik, kes kirjuatas Ateenas, deemose nõudmisel seadused Lykurgos- pani legendi järgi aluse riigikorraldusele, lõi seadused Delfi oraakli nõuannete järgi Perikles Ateena kuulsaim strateeg Dareion I Pärsia valitseja kelle juhtimisel toimusid Kreeka-Pärsia sõjad Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid
(viimased ei olnud populaarsed). Peisistratos oli metseen, lasi esmakordselt kirja panna Homerose eeposed. Peisistratiidide hiilgavas õukonnas elasid poeedid Anakreon ja Simonides. Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus deemosel, oldi sunnitud neile ka seaduslikke õigusi andma, tekkisid kirjapandud seadustikud. Drakon (VII saj.) töötas välja tavaõiguse, millega keelati suguk-aülikute veritasu, piirati omakohut ja seati karistuste määramine areopaagi ülesandeks. Arist. eraomandit kaitsvad seadused olid väga karmid, põllusaagi varguse eest surmanuhtlus (siit väljend drakoonilised seadused). Soloni (VI saj.) seadused vähendasid karistusmäärasid, likvideerisid võlaorjuse. Riik kohustus juba välismaale müüdud ateenlased tagasi ostma. Kel palju õigusi, neil ka suuremad kohustused ühiskonna ees
Makedoonia võimu alla. Klassikaline ajajärk on seotud antiik filosoofiaga. Antiik filosoofia rajaja on Sokrates , Platon , Aristotheles. Aristoteles on kujundanud loodus seaduste kujunemist. Ateena polis. See oli kesk-kreekas . seal oli 200 000 elanikku, neis kodanikud olid 50 000. Kodanikud said olla vabad mehed ja põliselanikud. Ennem 5 saj eKr oli võim aristrokraatide käes. Lihtrahva olukord oli raske , talupoegadest võis saada orjad, kui nad oma võlgu ära ei tasunud. Drakon pani paika esimesed seadused Ateenas. Seadused olid karmid ja iga eksimuse eest oli ette nähtud karistus. 6 saj enne kristust andis Solon välja soloni reformid, mis keelas vaesunud talupoegi orjadeks müüa. Võimaldas talupoegadel osaleda rahva koosolekutel. 5 saj eKr Perikles pani aluse demokraatiale Ateenas. Seal toimusid rahvakoosolekud ja seal said osa võtta kõik kodanikud ja talupojad. Arutati riigielu
Kirjuas loogikaõpetuse, mis valdavalt on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi ja määras igaühe õigused ja kohustused. Tema reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Perikles Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla. Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kreeka ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse.
Need oli ligi 60 aastased vanamehed. Geront - geruusia liige. Apella - Sparta rahvakoosolek. Efoor - apella otsuste teavitaja. Hopliidid - raskerelvastatud jalaväelased. Faalanks - lahingurivistus. 1.4.2 ATEENA. Theesus - ühendas Ateena. Egeuse poeg, kes tappis Kreetal Knossose lossis pühvli. Metoik - Ateenas mitte sündinud vaba kodanik. Areopaag - Ateena nõukogu, mis käis koos Arese künkal. Arhont - Ateena ametnik. Esimesed Ateena seadused andis välja Drakon (7. sajandil eKr), need olid väga karmid seadused. VI sajandil kehtestas kuningas Solon seadused panid aluse demokraatlikule riigikorale. Solon kaotas võlaorjuse ning ühtlustas mõõdusüsteemid, suurendas rahvakoosoleku õigusi, jagas Ateena elanikud varaliselt nelja rühma. Trieer - kreeklaste laev. Peale Soloni valitsemisaja lõppu puhkes äge sisevõitlus, sest ei suudetud valida uut arhonti. Kleisthenes andis välja seadused ja laiendas demokraatiat. Kehtestas uue kohtusüsteemi -
panatenaiade pidamiseks Panathenaikoni staadion. Kylon 7. saj eKr aristrokaat, endine olümpiavõitja, kes üritas Ateenas ainuvõimu kehtestada. Vallutas poolehoidjate abiga akropoli, kuid rahvas hakkas mässama. Lubasid allaandmise korral elud säästa, kuid hukati reeturlikult. Alguse sai Kyloni needus. Kyloni vandenõu ebaõnnestunud katse türanniat kehtestada, mis on varaseim teadaolev sündmus Ateena ajaloost. Drakon töötas välja tavaõiguse, millega keelati sugukonnaülikute veritasu, piirati omakohut ja seati karistuste määramine areopaagi ülesandeks. Aristokraatide eraomandit kaitsvad seadused olid väga karmid, põllusaagi varguse eest surmanuhtlus (siit väljend drakoonilised seadused). Drakoni seadusandlus esimene seaduste kirjapanek Ateenas.
Platon- filosoof, rajas kooli nimega Akadeemia, Sokratese õpilane Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Kirjutas loogikaõpetuse, mis on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon- ateena riigimees, filosoof, luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi, määras igaühe õigused ja kohustused. Perikles- Ateena riigimees, teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga. Drakon- ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos- kreeka ajaloolane, luuletaja. Ajaloo ja etnoloogia isa ,,Historia". Kogus andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides- klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Aiscylos- kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse 3 näitleja, suurendas dialoogi osakaalu. Sophokles -kreeka näitekirjanik.
toimimine. Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees. Tavad ja kultus seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis andis oma linnale seadused). Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava Maaharijate ja kodanike linn omandiõigus 8. Kreeka Vana-Kreeka Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon) o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr
vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku. Kylon: 636 või 632 OM võitja Kyloni vandenõu, esimene Ateena ajaloo kindlalt dateeritud sündmus. Püüdis oma äia Megara türanni toel Ateenas türannivõimu haarata. Vallutas OM mängude ajal Akropoli, piirati, pääses põgenema. Kaasavandenõulased tapeti sõnamurdlikult Alkmeoniidide ülikusoo poolt pühamute altarite ees, sealt tuleneb pühaduseteotuse eest Alkmeoniididele `Kyloni needus' (Perikles oli Alkmeoniid). Drakon: seadusandja, lasi 621 seadused Ateenas kirja panna, lahendus Kyloni vandenõu sisepingetele. Olnud väga karmid - drakoonilised. Klassikalisel ajal ei kehtinud. Säilinud raidkirja vahendusel üks seadus tahtmatust tapmisest - lubati minna pagendusse. Ei lahendanud sotsiaalseid pingeid. Solon: poeet, valiti 594 Ateena arhooniks, sel aastal tema seadusandlus: Seisachtheia - koorma heitmine; pidi lepitama rikaste ja lihtrahva vastuolusid. Tühistas võlad, vaesed
Euroopa filosoofilise mõtlemise rajajad on Platon ja Aristoteles. Solon Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klasi ja määras igaühe õigused ja kohustused. Tema reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Perikles Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla. Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kr ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kr ajaloolane ja kirjanik
Kuid allaandmise hetkel vandenõulasi rünnati sõnamurdlikult ja nad tapeti, osa ka pühamute altarite juures, kust nad pääsu otsisid. Vastutus selle pühaduseteotuse eest jäi Alkmeoniidide ülikusoole, kelle seast pärines tol aastal esimene arhoon. Siit tulenevat "Kyloni needust" tuletasid vastased Alkmeoniididele meelde veel sajandeid hiljemgi. Mõne aja pärast tõenäoliselt 621. a. lasi seadusandia Drakon Ateenas esmakordselt seadused kirja panna. Võimalik, et seeläbi otsiti lahendust Kyloni vandenõu näol avaldunud sisepingetele. Kuna enamus Drakoni seadustest klassikalisel perioodil enam ei kehtinud, siis teama neist suhteliselt vähe, peale selle, et pärimuse järgi olnud nad väga karmid nö drakoonilised ja "verega kirjutatud". Kuid hiljemgi kehtis Drakoni seadus tapmiste kohta, millest meieni on ühe hilisema raidkirja vahendusel jõudnud seadus tahtmatust tahpmisest
türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos (viimased ei olnud populaarsed). Peisistratos oli metseen, lasi esmakordselt kirja panna Homerose eeposed. Peisistratiidide hiilgavas õukonnas elasid poeedid Anakreon ja Simonides. Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus deemosel, oldi sunnitud neile ka seaduslikke õigusi andma, tekkisid kirjapandud seadustikud. Drakon (VII saj.) töötas välja tavaõiguse, millega 18 keelati suguk-aülikute veritasu, piirati omakohut ja seati karistuste määramine areopaagi ülesandeks. Arist. eraomandit kaitsvad seadused olid väga karmid, põllusaagi varguse eest surmanuhtlus (siit väljend drakoonilised seadused). Soloni (VI saj.) seadused vähendasid karistusmäärasid, likvideerisid võlaorjuse
annaabi.ee 
