Danae ja kullavihm: Danae oli Argose kuninga Akrisiose tütar. Tema isale ennustas oraakel, et tütar toob ilmale poja, kes tapab oma vanaisa, seetõttu paneb isa tütre vangikongi luku taha. Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena. Ganymedese röövimine : Zeus võrgutas ja röövis kunginas Tros...
kiviks ning jättis Etioppa kuninga palee õuele igaveseks seisma. Edasi kiirustas perseus tagasi seiphosese saarele, et öelda kuningale, et ta sai Medusa pea, kuningas seda ei uskunud ning hakkas naerma, selle peale võttis Perseus Medusa pea kotist välja, näitas kuningale silma ja too muutis kiviks, mille tõttu lahkus Perseus oma ema ja Andromedaga tagasi Argosesse, et saada vana kuninga peitu pugemise eest Argose kuningaks, kellena ta kaua ei olnud, sest ühel vägimeeste võistlusel viskas Perseus pronksist ketast niisuguse hooa, et see lendas üle staadioni, langes salaja vaatama tulnud vana Argose kuningale pähe ja surmas ta silmapilkselt, mille tõttu ei saanud Persus enam pärida enda poolt tapetud vanaisa riiki ja siis lahkus vabatahtlikult Argosest. Theseus Ateena kuningal Aigeusel polnud poega, aga ta soovis teda väga, seega otsis kiiresti omale naise,
oli pooleldi mees, pooleldi härg) söögiks antakse. Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist tänu sellele, et oli saanud Ariadnelt LÕNGAKERA (ta oli lõngaotsa kinnitanud sissepääsu külge ja labürindis liikudes lõnga lahti kerinud – hiljem jäi üle vaid lõnga mööda tagasi liikuda). Armastus, vaprus, eneseohverdus Danaiidide töö Danaiidide töö on asjatu ja lõpmatu töö teine nimetus. Danaiidid olid kreeka mütoloogias Egiptuses elanud Argose asutaja Danaose 50 tütart, kes elasid Niiluse kaldal. Neiud polnud nõus Danose venna Aigyptose poegadega abielluma ning põgenesid oma isa laeval Argosesse. Argoslased hääletasid üksmeelselt pagulaste õiguste kaitsmise poolt ning kuulutasid, et nemad ei luba sundida ühtki naist vastu tahtmist mehele minema. Liidus Argose kuninga Pelasgosega võideldi jälitavate Aigyptose poegade vastu, kuid saadi lüüa.
osaliselt mütoloogia loole. Antud muusikavideos on lugu üsna lühidalt kokkuvõetud. Nagu hevimetal bändile kohane on selles väga palju eriefekte. Kuna tegemist on siiski lauluga, kus pole dialooge, siis müüti teadmata päris hästi ikka aru ei saa, milles lugu seisneb. Kui võrrelda seda videot soyuzmultfilmi loominguga, erineb see selle poolest, et siin oli mainitud Perseuse sünnilugu. Ehki veidi moonutatud. Põgusalt näidatud Argose kuninga Akrisiose tütre Danae merre viskamine koos pojaga. Vilksamisi näeb ka Perseuse isa Zeus’i. Multimeediate vahel leidub siiski ka mõningaid sarnasusi – Perseuse tulevane abikaasa Andromeda, võitlused koletistega. Sarnasusi ongi vast raskem esile tuua kuna multimeediatekstid on loodud eri vaatajaskonnale. Kasutatud materjal [1] - https://www.youtube.com/watch?v=krN41EQMoG4 (30.11.2016) [2] - https://www.youtube.com/watch?v=WoDHosKTi0s (30.11.2016) [3] – Hamilton, Edith 1975
Zeus (kreeka keeles Z) ehk Dias (kreeka keeles ) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi müüt Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, pi...
Io oli Nümf, jõejumal Inachose tütar. Zeus vägistas ta ja veidi enne seda, armukade Hera oleks teda neiuga tabanud, muutis Zeus Io lehmaks. Hera nõudis ilusat looma endale ja kuna Zeus ei suutnud välja mõelda ühtegi puiklevat valet, sai Hera looma endale. Kuna loomal olid liiga inimlikud silmad, teadis Hera, et tegemist on tema kadunud preestrinna Ioga ja pani sajasilmse Argose teda valvama, et Zeus teda tagasi röövida ei saaks. Zeus üritas poja Hermese abil, kes tappis Argose Iot päästa. Argose tapmise järel oli aga Hera eriti raevus ja kavatses piinata Iot. Ta saatis kallale parmu ja pani Io sihitult ringi jooksma kuni lõpuks Egiptuses ta kokku varises ja palus Zeusilt abi. Zeus palus omakorda Hera käest halastust ja lubas olla tulevikus parem mees. Hera halastaski ja Ios sai jumalannaks, keda hakati kummardama Egiptuses. Io on tüüpiline näide Zeusi seksuaalkompleksist, mille eest saab Hera käest karistada alati ohver.
Minos (Kreeta kuningas) oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhy mnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Zeus Võõravõitu sõnad : Titaanid - on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist. Tartarus on Vana-Kreeka mütoloogias sügav kuristik. Saatürid - on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved.
läheks ta kunagi. Hera Rhea ja Kronose tütar, kelle lahutamatuks kaaslaseks oli paabulind, temast sai peagi taeva haldjas ja Zeusi naine, ta ehiti rikkalikult, ta sai valitsuskepi, abielu ja naiste kaitsja Iris - üks taevajumalannadest, oli Herasse kiindunud Helone nümf, kes ei tahtnud Hera pulma minna, ning kelle Hera kilpkonnaks muutis Printsess Io zeusiga üle aisa lööja, Zeus muutis ta valgeks lehmaks, Hera köitis ta mäe otsa puu külge ja valvama pani Argose, kes oli sajasilmne hiiglane, zeus puudutas Iot ja ta sai poja, Epaphose, kellest sai egiptuse valitseja Titaan Prometheus - ettekuulutaja, kes oli zeusi poole kalju külge neetidega aheldatud Gorgosed elasid meres, jubedate lõustadega, madudest juustega Ixion laptiitide maa kuri kuningas, ta oli halb ja aeti laptiidimaalt välja. Ta tahtis Herat kaasaks, zeus tegi pilvest Nephele Hera sarnase naise, ixion sai temaga lapse, laps oli
Inglismaa kui Hispaania õukonnast. Rubens töötas ka diplomaadina. Peter Paul Rubens suri 1640. aastal Antverpenis. 5 Rubensi kolme olulisema teose analüüs Rubensi kolm olulisemat teost on ,,Leukippose tütarde röövimine," ,,Kolm graatsiat," ja ,,Kristuse ristilt mahavõtmine" ,,Leukippose tütarde röövimine" (1618) See maal illustreerib legendi Argose kuninga Leukippose kahest tütrest, kelle Kastor ja Polluks röövivad. Siis, kui hobusetaltsutaja Kastor haarab ühe neiu järele, tõstab Polluks teist üles venna poole. "Leukippose tütarde röövimine" on kindlasti Rubensi kõige kuulsam töö. Selles on näha ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega. ,,Kolm graatsiat"(1636-1638) Kolme graatsiat (Zeusi ja Eurynome tütreid) kujutasid
Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaima...
Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja. Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks jättes ta hobusest ilma. Vennad armastasid üksteist väga ja olid alati koos. Vendade erinevuseks oli see, et Kastor oli surelik ja Polydeukes oli jumalik ehk surematu. Zeusil oli erakordne suhe Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Delfi oraakel ennustas Akrisiosele surma oma lapselapse käe läbi, sulges ta tütre maa-alusesse vaskkambrises. Zeus tungis sinna sisse kuldse vihmana ja neil Danaega sündis poeg. Perseus oli päästetud koos emaga Zeusi poolt. Nimelt Akrisios saatis naise koos lapsega kirstus merele, kuid Zeus vaigistas Poseidoni abiga mere ja ema ja laps jäid ellu. Polydektes ahvatles Perseuse gorgo medusa pead tooma minema, et teda eest ära saada
Aga Pandora oli uudishimulik ja avas laeka, nii saidki õnnetused ja nuhtlused maailma, nende hulgas ainuke hea asi Lootus. Prometheus ja Io Prometheus olles vangis, tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Zeus muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Zeusi ja Iot märkas. Hera palvel andis Zeus lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest. Io sünnitab Zeusile poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Promeheuse kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. Narkissos
Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega. c. Tähtsamad kultuspaigad, sealsed müüdid ja rituaalid: Samos; Plataia Daidala; Argose Heraion. d. Seos Arese ja Hephaistosega; e. Ixion. 15. Herakles. a. Olulisemad vägitööd. ülesanded Tirynise kuningas Eurystheuselt i. 1. Tappa Nemea lõvi, kes Tirynsi elanikke terroriseeris kägistas ta, kuna relvad osutusid mõttetuks. Zeus muutis surnud lõvi Lõvi tähtkujuks. ii. 2. Tappa hüdra, 9pealine madu, Hera püha loom. Kasutas Iolase abi, kes
Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa- Kleio, Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Veel Zeusi kohta Jumalate valitseja Zeus paiskas võimsaid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise , lume ja rahega. 2 Meheikka jõudes sundis Zeus isa allaeelatud õed vennad välja oksendama. Õed ja vennad
Nad peavad koos nõu,kuidas kosilastele kätte maksta.Penelopeia kuuleb Telemachose saabumisest.Kosilaste luurelaev tuleb tagasi.Uus Telemachose tapmise kavatsus.Penelopeia hurjutab kosilasi.Eumaios tuleb tagasi maale Odysseuse juurde. Telemachos ja Odysseus tulevad Ithaka linna. Telemachos tuleb tagasi linna,kohtub emaga ja sõpradega.Ta jutustab emale,mis ta reisil kuulnud.Ka Eumaios ja Odysseus lähevad linna.Kokkupõrge kitsekarjase Melantheusega.Odysseus saabub oma majja.Koer Argose surm.Odysseuse kohtumine kosilastega.Teda solvatakse ja pillutakse asjadega.Penelopeia kutsub Odysseuse enda jutule.See lubab tulla alles õhtul. Odysseuse ja kerjus Irose rusikavõitlus.Tüli kosilastega. Kerjus Iros norib Odysseusega tüli ja Odysseus lööb ta rusikavõitluses uimaseks.Odysseus hoiatab Amphinomost.Penelopeia ehib end ja,tulnud meestesaali uksele,noomib Telemachost külalise solvata laskimise pärast.Penelopeia soovil toovad kosilased talle kingitusi
väljaõmmeldud siidkleit ja mehel austria-stiilis sulega kübar, mõõk vööl ning põlvpükstega sobiv narmastega kaunistatud vammus. Liiderlik ilme näol ja kasimata hambad paljastatud, tõstab ta klaasi vaatajate terviseks, kobades samal ajal teise käega naise pihta. See kõik räägib pillavast ja uhkeldavast iseloomust. ,,Danae" Danae oli vanakreeka mütoloogias Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps.Kompositsioon on teostatud nn itaalia stiilis, aga akti kujutatakse hollandi stiilis, mis vastab Põhja-Euroopa meistrite realistlikule traditsioonile. ,,Iisaki ohverdamine" ,,Öine vahtkond" Maali täpsem nimetus oleks: "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii". Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks.
Prometheus oli aheldatud tule viimise pärast, Iosse oli Zeus aga armunud. Iot olid juba ammu painanud unenäod Zeusist. Hera oli armukade, seega tekitas Zeus tormi ja peitis end pilvedesse, et Io juurde minna. Hera taipas, et selle taga on Zeus ja kuna ta meest Olümposelt ei leidnud, laskus ta maa peale ja hajutas pilved. Zeus oli Io kiiresti lehmaks muutnud. Hera palus lehma endale ja kui Zeus selle talle andis, saatis ta lehma Argose juurde. Argose oli sada silma, seega ei lasknud ta Iot kordagi silmist. Zeus käskis Hermesel mõelda, kuidas Argost tappa. Hermes muutis end karjapoisiks ja mängis vilepilli. Argos kutsus ta enda juurde ja palus lugusid jutustada. Hermes rääkiski lugusid nii uniselt ja igavalt kui suutis. Osad silmad jäid magama, aga mitte kõik. Siiski, lõpuks kandis üks lugu nümfist nimega Syrinxist ja Paanist vilja ja Argose kõik silmad uinusid. Hermes tappis Argose, kuid Hera võttis
merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja Andromedast tema naine.Pärast surma tõsteti Andromeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Ketos taevasse tähtkujudeks · Iphigeneia- Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega. · Kassandra- Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle
merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja Andromedast tema naine.Pärast surma tõsteti Andromeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Ketos taevasse tähtkujudeks · Iphigeneia- Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega. · Kassandra- Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle
Ta tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis (Hamilton, 1975). Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. Müüdi aineil põhinevad G. B. Tiepolo maal ja F. von Schilleri luuletus (Antiigileksikon, 1983). Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. 1 Perseus Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg, kelle isa oli Zeus. Preestritar ennustas, et Perseus tapab Akrisiose, mistõttu viimane pani ta ühes emaga kirstu ja heitis merre (Hamilton, 1975). Kalur Diktys päästis nad Seriphose saare lähedal. Danaet ihaldav saare valitseja Polydektes käskis Perseusel tuua hirmuäratava koletise Medusa pea. Perseust abistasid tarkusejumalanna Athena ja teejuht Hermes. Perseus kasutas Medusa kivistava
Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani, Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed. Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa- alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Hiljem täituski oraakli ennustus. Zeusi ja Danae armusuhet on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizzian, Tintoretto, van Dyck, Rembrandt jt
abistama, siis just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal. Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda lõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra, teisest aga kaks poissi Kastor ja Polydeukes. Leda lapsed on tihedalt seotud Trooja sõjaga. Hoopis erakordne suhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Et Delfi oorakel oli Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges kuningas tütre maa-alusesse vaskkambrisse. Kuid Zeus tungis kullavihmana Danae juurde ja tollel sündis Perseus. Kui Danae lapse ilmale tõi, laskis isa tütre koos pisipojaga kasti panna ja merre heita, Nad randusid Seriphose saarel, kus neid päästis üks lihtne kalur. Juhtus aga nii, et saare kuningas armus Danaesse. Ilusal naisel polnud aga mehe vastu
laenuks väites, et kasutab neid titaanidevahelise tüli lahendamiseks. Aphrodite nõustus kuid Hera leiab, et tal on veel abi vaja. Ta pöördub unejumal Hypnose poole, kes algselt kõhkleb. Aga Hera lubab talle tänutäheks naiseks ühe graatsiatest ning Hypnos ei saa sellisest pakkumisest keelduda. Koos otsivad nad ülesse Zeusi ning hoiavad teda sõjategevusest eemal. III. Hera pühapaigad ja sümbolid: 1. Templid Hera peamiseks kultuspaigaks oli Argose linn Peloponnesuse maakonnas, kus teda kummardati linna jumalannana. Seal asus silmapaistev Argolise heraion. Argoses asus hiljem kaotsi läinud Polykleitose kullast ja elevandiluust Hera kuju. Samuti peeti selles linnas Herale pühendatud avalike pidustusi. Iga nelja aasta tagant(hiljem iga aasta augustikuu täiskuu ajal) korraldati jooksuvõistlusi, kus paljarinnalised ning ülespantud juustega naised võistlesid kolmes vanuserühmas Hera auks. Need rühmad kujutasid Hera kolme staadiumit
14. Milliseid meie kooli seintele paigutatud vanakreeka taieste reproduktsioone oskad nimetada? 15. Kas tead inimest, kes on olümpiamängudel võistelnud igal spordialal? 16. Antiikolümpiamängude vanuseks on 1169 aastat. Kui vanad on kaasaegsed olümpiamängud? 17. Mida tähendas sõna olümpiaad antiikaja kreeklastele ja mida see tähendab praegu meile? II PERSEUS Perseuse ema oli DANAE ja isa Zeus ise. Perseuse sünnilugu on järgmine. Et Delfi oraakel oli Argose kuningale AKRISIOSele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges mees oma tütre Danae maa-alusesse vaskkambrisse. Kuid Zeus tungis läbi õhuakna kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga Perseuse. NB! Suurenda pilte! a) Titian. Danae. Prado, Madrid. b) Rembrandt. Danae. Ermitaaz, Peterburi. Kui Danae lapse ilmale tõi, laskis isa tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad
Tessaaliast. Ühel ööl pärast seda, kui ta oli päästnud maopojad ja nende eest hoolitsema hakanud, ärkas ta öösel imeliku une peale üles ja avastas siis, et ta oli saanud perfektse kuulmise, ta kuulis kõiki linde taeva all ning ussikesi mullas ning mõistis nende keelt. Tänu sellele sai Melampus ka tulevikku näha. Oma ennustajaametist loobus ta alles siis, kui oli korda saatnud ühe väga tänuväärse teo ning seeläbi Argose kuningaks saanud. Kõiketeadja Polyidos Polyidos on Melampuse järeltulija. Kõige enam võitis ta kuulsust, kui ta äratas surnust kuningas Minose poja. Poisike oli suures mänguhoos suurde meega täidetud tünni kukkunud ja uppunud. Polyidosele oli abiks üks öökull, kes ta õigesse kohta juhatas. Seejärel pidi ta poisi surnust üles äratama. Selgi korral tulid appi loomad maod, kes tõid Polyidosele ürdi, mis poisi äratas.
Graatsiad(Aglaia,Thaleia,Euphrosyne) emaks Eurynome Helena emaks Sparta kuninga Tyndareose naine Leda Hephaitos(sepakunsti jumal) emaks Hera Herakles(kreeka kangelane) emaks Teeba kuninganna Alkmene Hermes emaks Maia Minos,Sarpedon,Rhadmanthys emaks Tüürose kuninga Agenori tütar Europe Muusad(Kleio,Euterpe,Thaleia,Melpomene,Terpsichore,Erato,Urania,Kalliope,Polyhymnia) emaks titaan Mnemosyne Persephone emaks Demeter Perseus emaks Argose kuninga Akrisiose tütar Danae Zeusi büst Briti muuseumis Zeus ja Antiope Hera Hera on Kronose ja Rhea tütar.Ta oli noor ja ilu, kuid mitte veetlev naine.Samas on ta ka Zeusi õde ja abikaasa.Tema lapsed olid Ares,Hebe,Hephaistos ja Eileithyia.Hera on kreeka kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja ja abielunaiste abistaja.Selline suhtumine tuli tal peamiselt Zeusi armuseikluste tagajärel.Kuna ta oli armukade siis tema raev ja kiivus jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi
Cupido armastusejumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Tema nooled panid armuma kõik, keda need tabasid. Charon paadimees, viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe. Daidalos kunstnik, ehitusmeister, käsitööline, leiutaja. Põgenes Kreeta saarele, kuhu ehotas labürindi, kus hoiti Minotaurust. Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus. Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel. Demeter viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune. Diana jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist
austamine. Siis hävitab Z ka nemad. Pikka aega elasid maal ainult mehed. Z lõi naised siis, kui vihastas Promet peale. Seejärel valmistas Z Pandora imeilusa neiu, kellest põlvnevad kõik naised. "PROMETHEUS JA IO" Prom vangis olles tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Z muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Z ja Iot märkas. Hera palvel andis Z lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. "EUROPE" Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus
Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid2 oli kokku üheksa- Kleio (ajaloo muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia (muusika muusa), Urania (astronoomia muusa) ja Kalliope(eepilise luule muusa). Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 2 Vanakreeka mütoloogias olid muusad kunsti ja teadust kaistsvad jumalannad. Neid kujutati noorte neidudena. Kokku oli muusasid üheksa. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium HERA (Juno) Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna
Eurystheusele elusana näha toonud, olid vabaks lastud.Seejärel hulkus loom mööda Peloponnesost. Teda hüüti Maratoni sõnniks. Hull oli ta endistviisi ja kimbutas inimesi, kuni Theseus ta lõpuks surmas.Zeus tõstis sõnni lõpuks taevasse Sõnni tähtkujuks. 8.Diomedese hobuste äratoomine-Diomedese hobused olid vanakreeka mütoloogias Traakia kuninga Diomedese inimsööjad hobused, kelle äratoomine oli Heraklese kaheksas vägitöö. Argose kuningas Diomedes ei ole selle müüdi tegelane.Hobuseid oli neli ja nad olid kõik märad. Diomedes toitis neid inimlihaga. Nende nimed olid Dinos, Lampos, Podargos ja Xanthos.Herakles ajas hobused ära ja jättis nad siis oma abilise Abderose hoolde. Selle asemel sõid hobused Abderose ära. Siis sai Herakles väga vihaseks, tappis Diomedese ja söötis ta oma hobustele. Täis kõht tegi loomad rahulikuks, Herakles sidus neil suud kinni ja toimetas Eurystheuse juurde.Herakles mattis Abderose
Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse
Hera aimas, et sellel pidi olema mingi põhjus. Ta ei leidnud Zeusi taevast ja laskus maale ning hajutas pilved. Kui Hera viimaks Zeusi nägi, seisis viimane valge õhvakese kõrval, kelleks oli Io. Zeus ütles, et oli õhvakest alles nüüd märganud, mida Hera muidugi ei uskunud. Hera palus õhvakese endale kingituseks ja Zeus ei saanud keelduda, kuna teadis, et keeraks kogu asja muidu nurja. Zeus andis lehmakese Herale. Hera andis Io Argose (tal oli 100 silma) hoole alla. Io pidi nüüd kodutuna hulkuma, kuid zeus ei söandanud talle appi minna. Viimaks läks Zeus Hermese juurde, et mõelda välja plaan, kuidas Argos surmata. Hermes laskus maale pillimehena. Tema mäng meeldis Argosele ja ta kutsus Hermese lähemale. Hermes jutustas talle nii uniselt, et mõned Argose silmad uinusid ja mõned jäid avatuks. Viimaks rääkis Hermes loo, mille peale Argos täielikult uinus
Kuju loomisel kasutati krüselephantiintehnikat. Kuju pole säilinud. Kunstniku nägemus Olümpia "Zeus"i kujust. Akropol Akropol oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses näiteks kasutatud sõna tsitadell. Tuntuim on Ateena Akropol. Ehkki sõna akropol on Kreeka päritolu ning seostub peamiselt kreeka linnade Ateena, Argose, Teeba ja Korintosega, on seda kasutatud seda ka teiste sarnaste kindluste kohta, näiteks Roomas, Jeruusalemmas, keltide-aegses Bratislavas, paljudes Väike-Aasia linnades ning isegi Edinburghi Castle Rocki ja Iirimaal asuva Rock of Casheli kohta. Mõnikord nimetatakse akropoliks ka maaja linnade, näiteks Tikali ja Copáni keskseid komplekse, millesse kuuluvad väljakud ja püramiidid. Ateena Akropol. Visand 19
öökullideks. Väljend "öökulli ateenasse tooma" tähendas millegi tarbetu tegemist. Nimelt olevat Ateenas öökulle ja metallraha juba niigi küllalt! DANAIIDIDE TÖÖ - Mõttetu töö. Danaiidid olid Egiptuses elanud Danaose 50 tütart, keda tema kaksikvend, Egiptuse kuningas Aigyptos, tahtis vägisi naida oma viiekümnele pojale. Danaos põgenes oma tütardega Argosesse, oma esiema Io kodumaale, mille valitsejaks ta ka hiljem sai. Ta võitles neid jälitanud Aigyptose poegade vastu liidus Argose kuninga Pelasgosega, ent sai lüüa. Ees ootas pulmatseremoonia ja -pidu. Seal andis Danaos oma tütardele salaja pistodad, millega nad pidid oma peigmehed pulmaööl tapma. Kõik täitsid isa käsu, peale ühe, Hypermestra, kellel hakkas noorest tugevast mehest kahju. Ta äratas oma mehe Lynkeuse üles, rääkis talle kõik ära ja aitas tal, hilisemal argoslaste kuningakoja esiisal, põgeneda. Horatius iseloomustas Hypermestrat kui "suurepäraselt reetlikku",
Prometheus on peale inimestele tule andmist seotud Kaukasuse kalju külge. Sinna saabub Io, kes kuskil rahu ei saa, kuna on Hera viha all ja parm piinab teda. Io jutustas loo, kuidas Zeus oli temasse armunud. Hera armukadedust kartes kattis ta maa ööpimedusega, kui Ioga kohtuma läks. Hera sai aru, et midagi kahtlast toimub. Zeus hajutas pimeduse ning kui Hera kohale jõudis, nägi ta vaid Zeusi ja tema kõrval seisvat väikest lehma. Hera võttis lehma (Io) endale ja pani ta saja silmaga Argose valve alla. Zeus palus Hermeselt abi ja Hermes uinutas Argose oma ilusa pillimänguga ning tappis siis. Io ei saanud ikkagi vabaks, sest siis saatis Hera talle parmu järele, kes tal ei lase kuskil rahus olla. Prometheus ennustas talle. Joonia meri sai nime Io järgi, kes seal ääres kiini jooksi ja Bosporuse väin, kui Io lehmana sealt läbi jooksis. Niiluseni jõudes pidi Zeus ta uuesti inimeseks muutma ning Io sünnitama poja ja õnnelikult elama. Io järeltulijaks pidi saama veel Herakles.
See poeg pidi Z võimult kukutama. Prom aga ei teinud seda. Imelikul moel ta siiski hiljem pääses seal, päästjaks siis kas kentaur, kes suri tema eest või Herakles. 5.pilet PROMETHEUS JA IO Prom vangis olles tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Z muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Z ja Iot märkas. Hera palvel andis Z lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. 6. pilet EUROPE Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus
tulevase poja ema nimi. See poeg pidi Z võimult kukutama. Prom aga ei teinud seda. Imelikul moel ta siiski hiljem pääses seal, päästjaks siis kas kentaur, kes suri tema eest või Herakles. PROMETHEUS JA IO Prom vangis olles tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Z muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Z ja Iot märkas. Hera palvel andis Z lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. EUROPE Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus
Kreetale. Pronksiaegne Hellase kultuur jäi Minose kultuurile tugevalt alla. Mükeene kultuuri peetakse Hellase kultuuri hiliseks järguks. Kreeka mandriosa pronksiaja Hellase kultuur jagatakse kolme etappi: vara-hellas (2800 2000 eKr, v 25001900 eKr), kesk-hellas (20001650 eKr või 19001500 eKr), hilis- hellase kultuur (16501100 eKr). Osaliselt kattub Mükeene kultuur juba kesk-hellase II ja III perioodiga. Mükeene kultuuri keskus oli viljakal Argose tasandikul Kreeka mandril. Kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda u 1600 eKr. Mükeene kultuur ise jaguneb järgmiselt: vara-mükeene (17001550 eKr), kesk-mükeene (15501400 eKr) ja hilis-mükeene (14001100 eKr). Ent selle dateerimises on eri uurijatel palju erimeelsusi. Mükeene kultuuri võib käsitleda kui Hellase kultuuri hilist järku. Kultuuri nimi Mükeene linnast Peloponnesose poolsaarel Argolise maakonna kirdeosas. Mükeene sai alguse
poeedi Vergiliuse eepose ,,Aeneis" kaudu. Homerost hakati uuesti lugema 14.15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab uuesti 18. sajandil, kui haritlaskond hakkab huvi tundma rahvaluule vastu. 18. sajandil saab alguse ka Homerose küsimuse teaduslik käsitlus. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Kreeklasi on Homerose eepostes nimetatud: *Ahhailased Iliases 598 korda. * Argiivid- Vana-Kreeka linna Argose elanikud, alates Homerosest nimetatakse nii ka kõiki teisi kreeklasi. Iliases kasutatud 29 korda. *Danaoslased Iliases kasutatud 138 korda 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? Ei olnud. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost ,,Margites". Homerosele on omistatud koomilist eepost ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
Pärinevad VI - V saj vahetusest; kehad on täies profiilis, kehavormid loomutruud ja liigutused vabad ning loomulikud. Rõivastatud figuuri väljakujundamist peetakse joonia kunsti teeneks. Peloponnesose (dooria) kunstnikel suur roll alasti inimkeha kujutamise lahendamisel. Kõikjalt Kreekas leitud arvukalt alasti meesfiguure (kurosed), keda kutsutakse Apolloniteks Delfis leitud figuur, Argose meistri Polymedese töö. Tenea Apollon - pisut noorem eelmisest. Põhimotiiv veel egiptusepärane, kuid on püüd vabaneda vananenud kujutamisest: vasak jalg kõigil ettepoole asetatud, käed ripuvad alla ja on rusikas, näol enamasti kerge naeratus. Kõige selgem kujutlus kunsti arengust arhailisel ajastul Atikast. 480.a eKr hävitasid pärslased Ateena akropoli. Kui seda hakati hiljem
Programm: algul muusikas, hiljem atleetika- ja ratsutamisvõistlused Autasu: loorberipärg 3)Isthmose mängud: Kellele: Poseidon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 2. ja 4. aastal Kus: Istgmos Korintose maakitsusel Osavõtjad: ainult joonia rahvad Programm: alguses ainult spordivõistlused, hiljem muusikakonkursid Autasu: okaspuupärg 4)Nemea mängud: Kellele: Zeus Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadide igal 2. ja 4. aastal Kus: Nemea org, algul Kleonai, hiljem Argose linn Osavõtjad: ainult dooria rahvad Programm: peamiselt spordivõistlused, hiljem muusikute konkursid Autasu: luuderohupärg 5)Pan- Athena mängud (panatenaiad): Kellele: Athenale Millal: al 6. saj eKr, algselt igal aastal, hiljem nelja aasta tagant Kus: Ateena Osavõtjad: kõik vabad kreeklased Programm: Algasid öise tõrvikutega rongkäiguga, kestsid 9 päeva. Nii muusalised (esimesed 3 päeva) kui ka sportlikud alad. Autasu : õlipuuokstest pärg Pidulike mängude tuntuimad võitjad:
Hera kurjus tähendab abielu eitamist=ebanormaalne. Normaalsus tuleb taastada nii, et muudetakse taas abielukõlbulikuks või üldse abiellutakse. Kanathose allikas käis Hera kümblemas iga aasta, et taastada oma neitsilikkus. Mingi müüt: Io oli preestrinna. Teda hakkas armastama Zeus. Hera muutis ta valgeks lehmaks, kes aheldati puu külge ja teda valvas Argos Panoptes- kõikenägev, mitu silma. Zeus saatis Hermese Iot vabastama ja too tappis Argose, saades sealt nimeks Argosetapja ehk Argosphaontes. Io pani jooksu mööda maailma ja jõudis Egiptusesse. Seal sai ta inimeseks tagasi. Zeus puudutas teda ja sündis järglane Epaphos. Tal olid vennad Aiguptos (50poega) ja Danaous (50 tütart). Danaouse tütred põgenesid, pojad ajasid tagasi ja veensid abielluma. Pulmaööl 49 neist lüikasid meestel pead maha ja viskasid sohu. Kuna Hera oli sel ajal ära, siis oli olukord ebanormaalne. Normaalsus tuli taastada.
lõunarannikul. Ateenlaste domineerimine liidus järjest tugevnes. U 450 toodi liidukassa Deloselt Ateena akropolile. Liitlased allutati Ateena kohtukorraldusele. Liidu linnades käibis Ateena raha ja mõõdusüsteem. Ateenlaste domineerimine suurendas liitlaslinnade aristokraatia vastuseisu Ateena ülemvõimule. Sparta võimu kriis Peloponnesosel 470datel 460datel aastatlel Pärslaste Kreekast väljatõrjumise järel lõi suur osa Peloponnesose liitlastest, Argose õhutusel, Spartast lahku. Spartalased suutsid neid kahes lahingus võita ja hegemoonia taastada. Peagi seejärel (või umbes samal ajal) tabas Spartat ränk maavärin, millele järgnes helootide ülestõus. Spartalased piirasid heloote u 10 aastat Messeenias Ithome mäel ja olid sunnitud siis lubama paljudel neil vabalt emigreeruda (550datel). Sparta ülemvõim Messeenias taastati. Radikaalse demokraatia tõus Ateenas ja esimene Peloponnesose sõda u 460 445
Epeirose kuningas Pyrrhos, seejärel Lysimachos ja Ptolemaios Keraunos. Viimase hukkumine 279. a. galaatide sissetungi käigus viisid riigi kaosesse. Olukord rahunes järkjärgult Demetrios Poliorketese poja Antigonos Gonatase (277 239) võimuletõusuga pärast võitu sissetungijate üle. Esialgu tuli Gonatasel siiski võidelda 275. a. Itaaliast tagasi pöördunud Pyrrosega. Alles viimase surm Peloponnesosel Argose ründamise käigus (272. a.) vabastas Makedoonia valitseja ohtlikust vastasest. Gonatas oli oma isalt pärinud mitmed tugipunktid Kreekas (tähtsamad neist nn Hellase ahelad: Ateena sadam 64 Pireus, Korintose akropol [Akrokorinthos], Chalkis Euboia saarel ja Poliorketese rajatud Demetrias Tessaalias), kus paiknevad garnisonid lubasid hoida kontrolli all suurt osa Balkani poolsaare lõunaosast
Trooja sõjast naasev Idomeneo satub tormi kätte ja pääsemiseks tõotab Neptunile, et ohverdab merejumala auks esimese vastutulija. Selleks osutub ta enda poeg Idamante. Järgnev hargnebki selle ümber, kuidas Idomeneo püüab lubadusest mööda hiilida, samal ajal poega olukorrast informeerimata. Situatsiooni muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et isa ja poeg armastavad ühtsama neidu Trooja kuningatütart Iliat. Poja ametlik mõrsja on aga Argose printsess Elektra. Campra ooper lõpeb katastroofiga: pärast seda, kui Neptun on Idomeneole andestanud tingimusel, et Kreeta troonile tõuseb ta poeg koos Iliaga ning tähistatakse õnnelikku lahendust, kutsub raevunud Elektra appi kättemaksujumala Nemesise. Nemesise mõjul tabab Idomeneod meeltesegadus, ta tapab oma poja. Taas meelemõistusele tulnud, tahab ta surmata ka iseennast, ent teda takistab Ilia, teatades: ,,Surma lähen mina, sina pead karistuseks edasi elama oma süükoorma all."
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
