matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa,
lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Matma hakati asulatest vljapoole, krgematele kngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse. Mni luustik viitab kinniseotud hukkunule, mis vib viidata muudatusele usundis: surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG - ( 1800 - 1100 eKr ). Eestisse judis pronksesemeid vhe, sest siin puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ning valmis esemed olid liiga kallid, seega jtkus kivast, luust ja sarvest esimete valmistamine. NOOREM PRONKSIAEG - ( 1100 - 500 eKr ) eristub nooremast pronksiajast
Vana-Egiptus- Kes oli vaarao?- Kuidas periodiseeritakse Egiptuse ajalugu?-vaaraode dünastiate järgi,dünastia valitsejad.matmisehitised-vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati matma astmikpüramiididesse,valitsejad hakkasid matma kitsastesse ja sügavatesse orgudesse,looduslikku kaljusse raiutud hauakambrisse.(kaljuhaudadesse). Arhidektuur- egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks
maasse kaevatud hauad maja all või asula piires surnud osalt kividega kaetud üle puistatud ookri ehk punamulla kihiga kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid.
kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.flickr.com
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
3000-2900eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr Keskmine riik. 1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat. 1332-1323eKr Tutanhamon; taastati traditsiooniline jumalate austamine. 1279-1213eKr Ramses II ; võitlus h...
Perioodid: Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg ja viikingiaeg Kiviaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu.
11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad
umbes 1100 eKr) ja nooremaks( kuni umbes 500 eKr). Vanemal pronksiajal oli asutus ja materiaalne kultuur sarnased kiviaja lõpule, pronksesemete levik oli üpris vähene. Nooremal pronksiajal muutus pronksesemete kasutamine laialdaseks ning toimus ka mitmeid olulisi ühiskondlikke muudatusi. Eesti asustus muutus paikseks, levisid põlluharimise ja karjakasvatus, tekkisid kindlustatud asulad ning inimesi hakati matma senistest tunduvalt silmapaistvamatesse hauarajatistesse: kiviristkalmetesse. Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete või väiksemate tarbeesemete (nööpide,kammide) valmistamisega. Küllaltki tihdad majandussuhted olid jätkuvalt Skandinaaviaga. Erinevate hinnangute järgi ajavahemikus 2800-500 eKr langes Saaremaale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. Pronksiajal asus selle
Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid.
MAA- maa kasvatas vilja 15)Nimeta pühasid kohti, kus ohverdati. Hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed 16)Millega tegelesid targad ? loitsisid, nõidusid ja ravisid haigusi sõnadega. nad tundsid loodust ja oskasid selles olevaid jõune suunata. nad ennustasid, ning vahest võisid need väga täppi minna 17) Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmiskombeid. Nooremal pronksiajal hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse. Beed oli 5-8 m lõbimõõduga ringid ning keskel oli kirst ning kirstu peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt aeti kirstu mees, vahel tema kõrvale ka naine v laps. Eel-Rooma rauaajal hakati aga surnuid matma tarandkalmetesse. Need koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Surnud asetati tarandimüüride vahele.
Disposal of Nuclear Waste Mattias Allpere 5.b Radioactive waste is waste that contains radioactive material.Radioactive wastes are usually the by-product of nuclear techology and they are the remnants of nuclear fission. There are different types of nuclear waste.Low-level waste,intermediate-level waste and high-level waste.Radioactivity diminishes over time.Low-level waste is stored in sealed facilities for hours,days or weeks,but high-level waste stays isolated for thousands of years,it is buried deep underground. Radioactive waste comes from different sources as used nuclear fuel and from nuclear weaponry.If contracted, it will cause radiation sickness. http://en.wikipedia.org/wiki/Acute_radiation_syndrome Radioactive waste is also planned to be d...
suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida
ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena. Kirjandus Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. Näiteks võib tuua hümnid jumalatele, püramiidi raamatud ning surnute raamatud. Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk
Samuti läikis ta põnevalt punaselt ja nagu hiilgas väheke. Kivi oli ise päris pisike ja ümar ning seda oli mõnus käes hoida. Jonksule see kivi kangesti meeldis ja ta võttis selle koju kaasa. Kui linnarahvas kuulis, et Jonksu on leidnud mingi kahtlase kivi, muutusid nad väga ärevaks. Nad hakkasid kartma, et see on ohtlik ja kahtlane kivi mis võib neile kõigile halba teha. Nad ütlesid Jonksule, et ta peab selle kivi tagasi viima sinna kust ta selle leidis ja maha matma. Jonksu läkski kurvalt kivi ära viima. Kuna ta oli aga kangekaelne tüdruk, otsustas ta, et ta ei raatsi siiski kivist loobuda ja võtab selle ikkagi endale. Kui Jonksu linna jõudis, küsis linnarahvas kas ta viis kivi tagasi ja käskisid näidata Jonksul oma taskud ja käed ette. Jonksu oli aga kaval ja pistis kivi suhu. Õnnetuseks juhtus aga nii, et kui Joksu püüdis rääkida, neelas ta kogemata kivi alla. Kivi oli kuum ja Joksu küpses pruuniks ning
veekahjustusi. Kui räägime üleüldiselt kliimasoojenemisest, siis võime öelda, et kogu meie inimkond aitab sellele kaasa enese teadmata. Küll süüdistatakse suuri tehaseid õhu saastamise pärast, autosid ja palju muud. On välja mõeldud viis, kuidas inimesed saaksid rohkem kaasa aidata rohelisele eluviisile. Materjalide taaskasutus, prügi sorteerimine, ohtlike jäätmete vastuvõtt vastavas asutuses, et neid ei peaks inimesed ise maha oma kodu juurde matma. Võime loota, et see kõik aitab kaasa globaalsete probleemide lahendamisele, kuid me ei saa olla kindlad, et ainult selline käitumisviis on õige. Kui soovime koos midagi ära teha, peame panustama sellesse ettevõtmisesse sada protsenti. Üheskoos suudetakse, jõutakse ning leitakse tuge üksteiselt ja saadetakse rohkem korda kui üksi.
tõusule, muutumisele ja küpsusele. 2.1. Nooruspõlv (1606-1624) 1606 15.juulil sünnib Hollandi linnas Leidenis, oma vanemate majas Rapenburgi linnajaos Weddesteegis , Rembrandt Harmenszoon van Rijn. Rembrandt on Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltge Willemsdochter van Zuybrouchi üheksas laps. Vanemad olid oodanud tüdruklast, kuid sündis poiss. Olenemata sellest oodati Rembrandti sündi rõõmu ja lootusega. Vanemad olid pidanud ka 2 oma last matma. Hiljem olid nad sunnitud veel oma vastsündinud beebisid matma. 1613 Vanemad märkavad Rembrandti intellektuaalset võimekust juba väga vara. Sel ajal kui pere teised lapsed pühenvdavad end ametioskuste omandamisele, pannakse Rembrandt Lokhorststraati ladina kooli, et õppida lugemist-kirjutamist ning saada juhatust kalvinistlikus usus. Rembrandti religioosseid vaateid mõjutas kindlasti kalvinism, mida ta ema innukalt järgis.
Suurem osa Eesti elanikest Algupoolel jätkusid kujunenud põlluharimine elas pronksiajal ava mitmed pronksiaegsed koos karjakasvatusega. asulates. traditsioonid. Põllumajanduse arengut Hakati rajama erilisi Surnuid hakati matma soodustas käsitöö areng, maapealseid kalmeehitisi tarandkalmetesse. eriti raudesemete kivikirstkalmeid. Majandus hakkas are valmistamine. Eesti oli jagunenud kaheks nema seoses kohaliku Edusamme soodustas regiooniks: ranniku rauatootmisega
üsna vähe, oli Freudil vaid mõni ekspert kellelt oma eriala õppida. 29. aastaselt võitis Sigmund rahalise stipendiumi ning suundus Pariisi Jean Martin Charcoti juurde õppima. Freud õppis õpetlase käes palju: hüsteeriat ja selle ravimist, hüpnoosi ja palju muud seesugust. Viinis midagi sellist ei tuntud, seega avanes psühholoogil võimalus avada erapraksis Austria pealinnas. Kui esialgu ei läinud plaanitu nii nagu oli mõeldud ja Sigmund oli valmis juba maha matma idee saada uurivaks neuroloogiks, siis üsna pea vallandus temas meeletu loominguline aktiivsus, mille tulemusena kirjutas Freud raamatu aastas, kuni Natsi sõjaväe eest põgenemiseni Inglismaale ja seal 23. septembril 1939 hinge heitmiseni. Võib öelda, et Sigmund Freudi teooriad olid vaieldavad nii 19. sajandi lõpul kui ka tänapäeval. Küll aga on andnud ta läbi oma tööde märkimisväärse panuse maailma kirjandusele ning filosoofiale.
rajama kalmeehitisis - kivikirstkalmed. Need koosnevad suurtest kividest 5-8 meetriste läbimõõduga ring ja selle keskele oli asetatud rist, kuhu sängitati surnu. Ringi, kirstu vahele ja peale kuhjati kividest küngas. Keskele maeti tavaliselt mees ja sageli asetati kõrvale naine või laps. Kivikirstkalmetega samas kohas esines ka lohukivid. Kivisse kraabiti lohukesed. Lohkude tähendust pole siiani teada. Eelrooma rauaaeg 500 eKr.- 50 pKr. Sel perioodil hakati matma tarandkalmetesse. Need olid kiviridadest või müüridest. Nelinurkse kujuga, laius oli 1-2 m ja pikkus 2-3 m. Surnud maeti tarandmüüride vahele. Vahel maeti surnud ka põletatuna. Keskmine rauaaeg (450-500 pKr.) ja viikingiaeg (800-1050 pKr.) maeti ka surnud vanadesse tarandkalmetesse. Tehti ka uusi kivikalmeid, kuid need kujutasid endast ilma selge konstruktsiooniga kivivaresid. Surnule pandi kaasa kullatuid esemeid. Kagu-Eestis levisid kääpad põletusmatustega. Kääpad oli
küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute laadset mis läks sujuvalt ümber püramiidi ja kerkis, mida möõda lohistati kiviplokid paika. Niisuguseid haudehitisi hakati rüüstama mis tõttu hakati 18. dünastia vaaraost Thutmosis 1. alates vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Nendest haudadest on mõned tänapäevanigi veel rüüstamatta jäänud. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajastul Pühalikkust ja aukartust tekitas templisse minejas juba sfinkside allee, mis võis olla kuni kaks meetrit pikk. Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile
käsitööd jms · Isis-Osirise õde, koos poeg Horosega valmistas Osirisest I muumia · Seth-kõrvetav ja viljatu läänetuul, tappis Osirise, kuri kõrbejumal Pühad loomad kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus · Ehnaton tegi katset kehtestada usk ühte jumalasse (Atoni) · Monoteism-usk ühe jumalasse Arhitektuur · Kõige vanemad-mastabad (ülikute hauad) · Pärast loobuti püramiidide ehitamisest ja vaaraosid hakati matma kaljuhauda · Efreni hauda kaitseb suur sfinks Kuulsaimad templid: 1. Luksor(tavalisel moel ehitatud tempel) 2. Karnak 3. Hatsepsuti tempel (kaljutempel) 4. Abu Simbeli tempel (kaljutempel) · Polüün-sissepääs, kahe torniga väravehitis · Obelisk-templi värava ees seisvad, päikesejumalale pühendatud Egiptuse skulptuur · Värvitud, naisel heledam ja mehel tumedam, tehti näojoonte järgi
päikesejumala auks. Nelinurkne kõrge kivisammas, püramiidia. Tavalised sambad pandi kokku suurtest kiviblokkidest ning ülaosas meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi(palm, papüürus, lootos) Karnak ja Luxor Aastaks 1500 ekr oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstatiüsna kiiresti pärast matuseid.Vaaraod otsustasid kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi- valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Maalikunsti ja skulptuur Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus. Skulptuuride kujutamises võib eristada kaht suurt gruppi. Esimesse kuuluvad vaaraode ja jumalate kujud. Need on pidulikud, suursugused tardunud. Tavaliselt kujutatakse neid istuvate või seisvatena.
idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala - muinaslinnuste arv, 2 põhilist linnuse tüüpi u. 50? - põhilised tegevusalad käsitöö, põlluharmine, loomapidamine, küttimine ja kalapüük, metsmesindus, kaubavahetus lähinaabritega 12. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega? Tooge näiteid.
Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik. laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult. väikeselohulised kultuskivid-suured rändrahnud, väikeste lohukestega. Varsti õpiti ise rauda tootma. esimesed kohad- Tindimurru põhja-tartumaal, u 2000a tagasi
Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud. Põldu hariti sarvest või luust kõplaga. Väljakaevamised näitavad, et tegeleti ka kaubavahetusega, eelkõige Soome ja Rootsiga. Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhjalõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes. Samast perioodist pärinevad väikese lohulised kultuse kivid, millesse on uuristatud õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada. Metall kirveste ilmumisega hakati rajama alepõlde. Puud raijuti ja põletati ning vili külvati tuha sisse. Alepõld andis saaki väga lühikest aega. Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama
teistesse kehadesse. Peale surma, aga oli hinge lahkumine kehast lõplik. Siiski arvati mõnelpool, et peale surma siirdub hing putukatesse. Peale surma käidi enamasti lahkunu haua juures, et nö sidetpidada ning suhelda, jättes sinna nii mõnigikord liha tükk või leivakäär pruukostiks. Matuse talitluse juurs on ka nähe lääne kiriku mõju, mistõttu hakati mõninga aja pärast surnute põletamise asemel neid hoopiski matma. Muinaseestlaste suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed austasid loodust ja kõike sellega seonduvat sügavalt, uskudes, et loomadell, lindude, putukate, kividel, puudel jne on oma hing. Sellist hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Oluline koht oli ka ohverdamisel, mida peeti selleks, et jumalatele,vaimudele ja haldjatele meelejärele olla. Pühadeks puudeks, kus ohvritalitlused aset leidsin peeti enamasti pärnasid, tammesid kui ka pihlakaid. Teisteks
2,3 milj kiviplokist ( 1 plokk=2,5 t) 2.Chephreni püramiid · u. 136 m kõrge 3.Mykerinose püramiid · u. 66 m kõrge Sfinks · u. 20 m kõrge · algkujul oli ka habe · kolme inimese näojooned · valvab püramiide · püramiidides 3 põlvkonda(isa, poeg ja pojapoeg) Templid · peale püramiide hakati inimesi matma kaljude sisse · sissekäikude ees suur kolossaalne skulptuur · sellest kujunesid välja templid · tekkisid ka usutegelased · templi osad: 1) Sammasõu e. peristüülõu · pealt lahtine · sinna võisid minna ka lihtinimesed · kohe peale sissekäiku 2)Püloon e. väravehitis · nö
Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus
ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, sest tal polnud plaani, mille järgi toimetada. Kuna Andrese arvates oli olulisem parandada enda elutingimusi, mitte teha paremaks oma loomade elu, tappis ta osa loomi ja pidi neid lauda juurde matma. Sellega kahjustas ta oma karja ja haigused said laudas hästi levida. Peale lehmade surma tuli muretseda uusi loomi ja seega vajas see lisakulutusi, aga rahaga oli Andresel väga kitsas. Sellega kannatas nii tema perekond kui ka Oru talus elavad loomad. Andres ei mõelnud hoolega läbi otsuseid enne nende langetamist. Kuna ta ei võtnud kuulda ka
Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt hoolitseti niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Egiptlased uskusid surma järgset igavest elu. Surnud vaaraod palsameeriti ja asetati nende hauakambritesse- püramiididesse.Esimesed püramiidid olid astmelised.Inimesed uskusid,et vaarao hing ronib mööda astmeid üles ja ühineb seal päikesejumalaga. Sageli tuldi vaaraode hauakambreid röövima,ja selle tõttu hakati vaaraosid matma Kuningate orgu,mida valvati terve ööpäev.Seni on teadlased leidnud vaid ühe puutumata vaarao-Tutanhamoni.Tema hauas oli palju kullast,hõbedast ja vääriskividest luksusesemeid. Egiptuse püramiidid kuuluvad seitsme maailmaime hulka.Sageli ehitati püramiidi kogu vaarao valitsemisaja. Suurimat püramiidi-Cheopsi laoti kahest miljonist suurest lubjakivi blokist ning 100000 orja ehitasid seda 20 aastat.See ehitati 147.m kõrguseks ja see on kõrgem kui Oleviste kiriku torn Tallinnas
Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, kasutada tuld ja võrreldes oma eelastega, oli neil arenenumad tööriistad. Neandertallased olid esimesed hominiidid, kes hakkasid matma oma surnuid liigikaaslasi ja võimalik, et just see osutab religiooni algetele. Keskmisel kiviajal, umbes 9600 aastat eKr ühinesid Balti jääpaisjärv Kesk-Rootsis Billingeni kohal ookeaniga ja veetase langes Läänemere nõos. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Eesti vanimad inimasutuse jäljed on leitud Sindi lähedal Pullist, mille vanus võib olla 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti jäeti Pulli peatuspaik maha pidevate üleujutuste tõttu
materjaliks. Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus. Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr. Umes 500. aasta paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid : maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele asetati surnud. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega, kasutusele võeti rauamaak. Jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Järgneb rooma rauaaeg 50-450 pKr. Iseloomulikud tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid kividest müürid. Surnuid maeti sinna põletatult.
16-17saj-tööstusüh: vajadus ühtlustada inim haridust, Preyer- L psüühika UUDISHIMU- sünnipärane alghariduse levik; laste psüüh uurimine; trad perekonna 1950- Binet-Simone skaala- IQ test- eristada vaimset vanust kronoloogi muutus. Perekond kasvatab last, lähedussuhted *Stern IQ mõiste + sotsiaalsed tegurid: inimeste heaolu tõus 18.saj: ,,lapsepõlv"..-7 hakatakse lapsi i-e kõrvale matma *BALDWIN arengupsy rajaja; lapse mõtlemise arengud- lähevad 19.saj: pediaatriast eraldi teadus, õppeaine järjest keerulisemaks, areng toimub üles poole. KK mõjutab kõike. 1802- I lastehaigla Pariisis Assimilatsioon e sarnastumine-KK mõjutab organismi 1834- lastehaigla Peterburis Akommadatsioon e kohastumine-paindlik muutumine
professionaalsed ehitajad. Nemad planeerisid püramiidi kiht-kihi haaval täpselt paika. Kui püramiid sai valmis, ümbritseti see valge lubjaga. Nagu ka kõik teised siis see püramiid rajati, et matta sinna oma kuningad(vaaraod), sest egiptlased uskusid tugevalt hauatagusesse ellu. Püramiide rööviti sageli sellepärast, et vaaraode hauakambrites oli väga palju varandust, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Hiljem hakatigi vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Siiamaani on leidnud teadlased vaid ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. Tutanhamoni oli laps vaarao, kes armastas juua palju punast veini. Teadlased tegid kindlaks, laps vaarao hauakambrist leitud punane vein toodi 800 kilomeetri kauguselt egiptusest eesli ja paadiga. Hauakambreid ehitati keskelt väljapoole
Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Sajandist. Sarkofaagid maeti maa-alustesse koobastesse ehk katakombidesse. Sarkofaagi matmine sai siiski osakd vaid jõukamatele kristlastele *Katakombid on maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osalt olid need looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Need koosnevad käikudest ja hauakambritest. Näiteks Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku
ning asetati haudehitisse. Skarabeus oli levinuim õnnetooja Vana-Egiptuses. Sitikat peeti pühaks, sest see, kuidas ta kangelaslikult veeretab pikkade vahemaade taha oma sõnnikukuulikest (kus peituvad sitika munad), meenutab Päikese teekonda taevas. Nendest kuulikestest tulevad järglased ja sümboliseerivad uue elu tärkamist maast. Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina. Vanim haudehitis mastaba. Seoses vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati neid matma astmikpüramiididesse. Vaarao Dzoseri astmikpüramiidi kompleks Sakkaras, U.2600 e.Kr. Vana riigi ajal Giza väljakule ehitati püramiidid. Suurim ja vanim püramiididest on Cheopsi e. Suur püramiid. Küljed on orienteeritud põhiilmakaarte suunas. Püramiidi südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist (maha kistud). Cheopsi poja, vaarao Chephreni, poolt platoo kõrgeimasse paika rajatud keskmine püramiid paistab optilise illusiooni tõttu kõrgem
Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ühtsus, välise võimsuse hiigelaeg, vaaraosid hakatakse matma kaljuhaudadesse, 'jumalate sõjas' taheti Atonist ainujumalat teha, tekkisid uued arusaamad), Hiline periood (Egiptust laastavad vallutajad, võim jaguneb vaaraode ja ülempreestrite vahel). Ühiskond oli hierarhiline: Vaarao (piiramatu võimuga jumal) kõrgem ametnikkond (suunasid Egiptuse käekäiku ja omasid enamusi rikkusi; vaarao sugulased; preestrid, väejuhid, maakondade asevalitsejad nomarhid) madalam ametnikkond (kirjutajad e. kontrollijad) sõjaväelased
Siia toodi ka lääne kultuuri. Näiteid võib tuua mitmeid: linnades sai võimuorganiks raad, tekkisid gildid ja tsunftid, hakati hoogsalt rajama tosinate kaupa gootistiilis kirikuid ja kloostreid ning kuigi eestlased olid veendunud taaralased, nägid nad peagi selle usu võimsust ja suurejoonelisust, ja mõistsid, et uus usk on tugevam ja paljulubavam. Selle tulemusena muutusid peagi ka inimeste kombed ja talitlused: näiteks hakati inimesi matma ristiusu kombel, ehtena läksid moodi pronksristikesed, ilmusid mitmed trükised ja esimesed ajalooallikad (1535. aasta Wanradti ja Koelli katekismus, Heinrici chronicon Livoniae jm ). Järjest ulatuslikumaks muutus ka eestlaste kaubitsemine oma naabritega, mis oli eelduseks Hansa linnade tekkeks ja transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene ...
U 500. aasta paiku jõudsid Eestisse rauast esemed Esialgu suudeti neid hankida vähe, sest raud esemed olid kallid Jätkusid mitmed pronkisaja traditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid jne. Kindlustatud asulad jäeti maha Järk-järgult hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad jms. Uued põllud olid korrapärasemad Surnuid hakati matma tarandkalmetesse Uued kalmed koosnesid kiviridadest või -müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit . Surnud asetati tarandmüüride vahele, harvemini maeti ka põletatut Majandus arenes seoses kohaliku rauatootmisega kasutusele võeti oma soorauamaak Arvatakse, et jätkus üksitaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus Jõukamatel taludel oli võim ümbruskonna üle 3.-2. saj. Ekr toimusid muutused ühiskondliku võimuvõitluse tõttu
Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus" Euripides 6. Sophoklese tragöödiad: ,,Antigone"- Antigone tapab end, kuna pidi oma venna matma seetõttu, et venda peeti reeturiks, naist armastanud Kreoni peod tapab end samuti, seejärel meeleheitel Kreoni ema. Kreon jääb üksi leinama ja kahetsema. ,,Kuningas Oidipus"- Oidipus on abielus oma emaga ,,Oidipus Kolonoses"-pime Oidipus lõpetab oma elupäevad rahus ja õnnes ,,Elektra"-Elektra, uskudes oma venna Orestese surma, on valmis kättemaksu enda peale võtma ,,Aias"-Trooja sõda, Aias tahab ahhailastele kätte mäksta, kuna need langenud
kõikvõimalikke hauataguses elus vajaminevaid esemeid. Tänu nendele hauapanustele ja maalingutele hauakambrites teamegi tänapäeval Egiptuse kultuurist nii palju. Ehitistest on kahtlemata tuntuimad püramiidid. Tuntuimad neist asuvad Giza püramiidide väljal, kus on ka vaarao Cheopsile püstitatud 146m kõrgune Cheopsi püramiid. Kuna püramiidide ehitamine oli kulukas ja nendesse leidsid teed ka hauarüüstajad, siis hiljem neist loobuti ja ülikuid hakati matma hauakoobastesse. Tuntuim hauakoobas on vaarao Tutanchamoni hauakamber. Väärtuslikeim leid sealt on kullast surimask. Püramiididest ja ülikute haudehitistest moodustusid Niiluse äärde terved surnute linnad, mida valvasid hiiglaslikud Sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses olid ka templid usutalituste läbiviimiseks. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla
Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta. Jaroslav Tark-tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas tartu kohale tugipunkti, millele pani nime oma ristinime põhjal (jurjev). Tarapita- jumal, keda nim. H.L. kroonikas. oli saar- laste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas saaremaale. Fulco-Pr
kasutatsid aastasadu. ( Laibad põletati, enne matmist ) Rauasulatuskeskused ( söeahi, lõõtsaga, soorauamaak) Rooma Rauaaeg 50 450 eKr Rooma impeeriumi mõjust saanud nime. Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja Läänemere merevaik, mis olid kõrges hinnas. Põlluviljaks sai rukis. Matmise asemel hakati surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ SEPATÖÖ Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse. Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille puhul põllud on vaheldumisi vilja ja kesa all. Külad koondusid KIHELKONDADEKS ( 45 kihelk.) 8 maakonda Eestlaste koduks oli REHIALAMU. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti MÕISATEKS. KOLMEVÄLJASÜSTEEM, mille puhul üks osa põldudest olitalivilja, teine suvivilja ja kolmas kesa all. Relvadeks olid VISKE- JA TORKEODAD.
Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. (Esimesed püramiidid olid astmik püramiidid) Püramiidide ehitus · Arvatakse, et suur püramiid kaalub enam kui 5 miljonit tonni ning koosneb rohkem kui 2 miljonist kiviplokist.
Pronksiaegadest oli vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Sellel ajal tehti asju pronksist, aga enamus asjad olid rauast, kuna pronks oli kallis ja raskesti kattesaadav. Nooremal pronksiajal hakati ehitama kindlustatud asulaid Saaremaal. Hakati ehitama kivikirstkalmeid. Peamiseks sissetoojaks kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. Rauaajast on eelrooma rauaaeg ja rooma rauaaeg. Rauast riistad olid tugevamad, kui pronksist asjad. Inimesi hakati matma tarandkalmetesse ja majandus hakkas kiiremini arenema. Põldudele tekkis korrapärasus. 7. Mis iseloomustab eelrooma, mis Rooma rauaaega (esemed, matusekombed, asustus, majandus, ühiskond) Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse. Surnud pandi tarandimüüride vahele, väga enam ei põletatud. Kasutusele võeti soorauamaak. Uued põllud olid korrapärasemad, võrreldes varasematega
Peaosaks oli siseõu , mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma haudadesse või kaljukoobastesse, mille sissekäigud peideti kõrbeliiva sisse. Noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. See leiti 1922 a. ja andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede
Mina arvan, et inimestele ei peaks olema esmatähtsad materiaalsed väärtused. Igasuguse suurema ja väiksema kraami tagaajamine kisub meid kaasa oma aja müümise nõiaringi. On ju nii, et oma olemasolevat aega me kasutame paljuski ära raha teenimiseks. Kuu alguses, kui inimene oma palga kätte saab, saab ta endale osta, mida ta on ihaldanud, kuid iga korraga ta tahtmised suurenevad, ning ta hakkab järjest rohkem aega töö alla matma. Me ei peaks tõsiselt suhtuma ütlusse, et võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju. Inimesed peaksid hindama mitte materiaalseid asju vaid midagi olulisemat - sõpru ja perekonda. Teisalt kõik inimesed ei mata ennast töösse puhtast ahnusest ja suurest heaolu vajadusest, vaid hoopis ellujäämise eesmärgil. Enamusel meist on siiski vaja arved maksta ning toit lauale tuua ja seetõttu on nii mõnigi sunnitud töötama pikki töötunde. Sellise inimese