duaal – kaksus, kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid esimene häälikunihe – Grimmi seadus – helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Gooti keel- tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. Sõnavara u. 2500 ning gooti keel on abiks vana-inglise keele mõõistmisel.
Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole rahvastikust on katoliiklased, umbes 40% protestandid. Hollandis elab 16 318 199 inimest. Rahvaarvult on ta väikeriik. Rahvastiku kasv: 0.55% Sündimus: 11.85 sündi/1,000 elaniku kohta Suremus: 8.69 suremist/1,000 elaniku kohta Sooline suhe :
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed : Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode- Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub ...
VIIES RISTISÕDA Viies ristisõda (1217-1221) oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid...
Väljakut ümbritsesid hooned Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument Tagaküljel asus Basilica Ulpia Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel Kõikidele jumalatele pühendatud Ümar siseruum Läbimõõt siseruumil 43,5m Templit kattis hiigelsuur kuppel Monumentaalskulptuur Vabariigi ajal linn ümbritsetud müüridega Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust Need olid 6m kõrged ja 3,5m paksud Aurelianuse müüri osi ning väravaid on säilinud tänaseni Aurelianuse müürid Kasutatud materjal http://www.paideyg
pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist; TÄNAPÄEV: 2008. aastal alustati eraldi noorloomade ja kinnisloomade lauda ehitust. 2010. aasta suveks valmis see koos uute asfalteeritud teede ning silohoidlatega. Tänapäeval on Piistaojal 372 Eesti Holstein Friisi tõugu lüpsilehma, kes kõik on välja kasvanud seitsmest 1918. aastal Piistaoja talule ostetud lehmast. Piistaojal on palju mõeldud ka loomade heaolule. NÄITEKS:Lüpsilehmad elavad aastaringselt vaid neile mõeldud laudas; neile antakse täisratsioonilist sööta. MÜÜK : Eesti maaülikool kinnitas Pärnumaal asuva Piistaoja Katsetalu OÜ müümiseks korraldatud avalikul enampakkumisel võitjaks ainsa osaleja OÜ Selja, ettevõtte omandas vara 2,2 miljoni eurose alghinnaga.
monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj. Suurbritannia Konstantinoopoli
TAANI Üldandmed Pindala: 43 000 km2 – põhiterritoorium Autonoomsed piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared. Rahvaarv: 5,6 miljonit Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) ...
germaani seadustele. Valisin allika analüüsiks Lex Frisionumi, sest juba tema kõige kurikuulsam säte on paljude teadlaste seas ja ka minus tekitanud huvi ja müstikat. Lisaks sellele arvan, et kuigi on palju räägitud Karl Suure (Charlemagne) valitsemisajast ja tema vallutustest, on kahjuks jäänud suurema tähelepanuta tema töö rahvaste ristiusustamisel just rahvaste endi seaduste kaudu, mis just Lex Frisionumi puhul aset leidis. Antud allikaanalüüsis üritan luua pildi toonasest Friisi seadusandlusest, lisaks ka välja tuua seadusest tulenevaid erinevusi Friisia enda piirkonda seas, samuti analüüsin kristlikke ja paganlikke erinevusi erinevate germaani seaduste hulgas. Töö eesmärgiks on põhjalikumalt analüüsida kristluse mõju antud seadusele. Allikaanalüüsis tuginen põhiliselt erinevate teadlaste tänuväärsetele töödele, mis on põhjalikumalt kajastanud ja analüüsinud Lex Frisionumi sätete tagamaid.
· Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba. · Friis - Ehisriba. Arhitraavi kohal. · Triglüüfid - plaadid 2 püstise vaoga. Friisi üks osa. · Metoobid - Friisi osa, mis on kaunistatud reljeefidega. · Tümpanon - viilväli. Templit katva murdkatuse kitsastel külgedel asuvad kolmnurksed viilud. · Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa. Ei lase vihmaveel üle viilukülgede joosta. · Akroteer - Viilu tippu ja nurki kaunistavad detailid. Joonia order nt väike Nike; Artemise tempel(hävinenud) · Elegantne, ja õhuline üldmulje. Sammas peenem, kergem ja pikem kui dooria stiilis. · Sambal entaas puudub
levinuks. Templite juures on oluline templite lõige, mis hakkavad mõjutama arhitektuuri ajalugu pikalt ja põhjalikult kuidas trepiastmestik jaguneb. TEMPLI OLULISED KONSTRUKTSIOONI OSAD: PEAB TEADMA!!! STÜLOBAAT JA KREPIDOMA - trepiastmestiks TÜVES - sambad KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar ja võlv. ARHITRAAV - friisi alla jääv palgivöö. Tegemist on kasett laega, kus on palgid üksteise peale risti laes pandud.TRIGLÜÜF on palgi ots, mis laest paistab friisi all. METOOP on palgi vahe mis friisi alt paistab. FRIIS on katuse alune TÜMPANON on katus On siis 3 eshitusstiili, ehtiussüsteemi: DOORIA, JOONIA ja KRONTOSE ORDER. Dooria order tunnuseks on, et sambal puudub alumine baas, see toetub lihtsalt, katuse konstruktsioon on lihtne. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus
alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud.(1,6) 4 2.Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi.Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. Hollandi rahvastikutihedus on 378inimest/ruutkilomeetri kohta. (1) 5 3.Majandus 3.1 Põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu ja lilleistandikke
5. RISTISÕDA 11/28/15 1 Viies ristisõda Viies ristisõda aastatel 1217-1221 oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. 11/28/15 2 Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. 11/28/15 3 Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna...
mõeldud arvuti või kohandatud arvutisüsteem, mis tekitab videot kuvava signaali, mida saab kasutada kuvariga (nt televiisor, kuvar jne), et kuvada videomängu. · Tuntumad konsoolid on PlayStation ja Xbox. TUNTUMAD SUHTLUSVÕRGUSTIKUD : · MSN Loodi Microsofti poolt 1995. aastal 24. augustil. · Facebook Loodi 2004. aasta veebruari algusel Mark Zuckerbergi poolt. · Skype loodi 2003. aastal rootslase Niklas Zennström ja taanlane Janus Friisi poolt. KAUBAMÄRGID/IKOONID ESIMENE ARVUTI MÄNGUKONSOOLID AITÄH KUULAMAST!
raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati Idamaadel, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.
mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. * Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.
Kõige vanem on Apolloni tempel - Säilinud mõned sambad ja alus - Dooria stiilis - Asub Korinthoses Hera Tempel - Asub Paestumis - 2 templit [ suurem neist on nn. Poseidoni tempel või Hera tempel nr. 2. ] + [Hera tempel] - Mõlemad on dooria stiilis peripteerid. Zeusi tempel - asub Olümpias - ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril. - 64 m pikkune peripteer - on säilinud natuke friisi Joonia stiil kujunes välja 6. sajandil e.Kr. Kõige suurem joonia stiilis tempel Artemise tempel - ei ole säilinud, säilinud on ainult alus. - Efoses - arvatavad mõõtmed on 110x55x20 m. - See oli dipteer(2x sammasrida) tempel. - Seda templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. - tempel, mille üks poolhull põlema pani. Klassikaline ajastu Kõige tuntum on Ateenas asuv Parthenoni tempel.
Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Sambad meenutasid Kreeka dooria sambaid kuid neil oli baas ja puudusid kannellüürid. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.
rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi Etruski tempel Linnavärav emahunt Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Sambad meenutasid Kreeka dooria sambaid kuid neil oli baas ja puudusid kannellüürid. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.
MSN-i on võimalik internetist tasuta alla laadida. Skype Skype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik. Skype võimaldab kasutajatel teha kõnesid ja vestlusi läbi interneti. Skype´il on palju lisasüsteeme, mis sisaldavad kiirsõnumeid, failiedastust ja videokonverentse. Skype´iga on registreerinud 663 miljonit inimest. Skype´i areng Skype asutati 2003. aastal Rootsi ettevõtja Niklas Zennströmi ja taanlase Janus Friisi poolt. Skype tarkvara on välja töötanud Eesti arendajad Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn. Skype esialgne nimetus oli "Sky peer-to-peer", mis hiljem puudeti ümber Skype´ks. 2010. aasta okroobris ilmus hiliseim versioon Skype 5.0 Windows, mis sisaldas mitmeid parandusi ja funktsiooni täiendusi. Skype´i kasutamine Skype´i erinevaid programme on võimalik internetist tasuta alla laadida. Nagu MSN-is on ka skype´is võimalik rääkida oma kontole lisatud
kannata lehma või kitsepiima. Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g) lambapiima päevas katab täielikult inimese päevase kaltsiumi, riboflaviini (B2 vitamiini) ja 5 asendamatu aminohappe vajaduse ilma, et inimene peaks ühtegi teist toiduainet tarbima. Kuna lambapiima toorpiimana juuakse vähe, siis samale piima kogusele vastab 93 g lambajuustu või kahe klaasi jogurti tarbimine, Maailmas kõige suurema piimajõudlusega on friisi piimalambad. Tänapäeval eristatakse nende hulgas Ida Friisimaal aretatud saksa ida-friisi piimalammast või Lääne Friisimaalt pärit hollandi ida-friisi piimalammast. Kaheksa kuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega,
klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka kirik, Türgi armee peakontor, ladu ja valitseja palee. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Athenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Parthenon Akropoli peaehitis Parthenoni tempel oli pühendatud linna kaitsejumalanna Athenale, kes oli ka veel Ateena peajumal. See täiuslikem dooria-joonia segastiilis ehitisi valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Parthenon oli ehitatud peripteeriana, mõõtmed u. 70X30m ja sambad olid u. 10 m kõrged
Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase dooria stiili näide. Kõige paremini säilinud. Sambad Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida nimetatakse… Kapiteel- samba ülemine osa, kaks osa- ümmargune plaat, mille peal on kandiline plaat. Sammas on keskelt natuke paisutatud. Arhitraav on lehtne, tühi tala. Friisi peal on kujutatud reljeefid. Katus on madal kolmnurk viil. Joonia order- alus (kolm trepiastet), sellele toetub sammastik. Baas, tüves, kapiteel. Saledam ja sihvakam, kui dooria order, peetakse naiselikuks. Kapiteeli alumine osa on rullpadjanditega/voluut ja ülemine osa on neljakandile plaat. Erinevalt dooria orderist on friis üleni reljeefiga kaetud. Korintose order-kõige hilisem ja kõige sihvakam. Sambal on baas, tüves ja kapiteel. Kapiteel meenutab vaasi, kaetud taimse ornamendiga
linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt.
kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees. Joonia saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid populaarsed kaunistuselemendid. Korintos pikem, saledam, kapiteel peekri kujuline, taime ornamentidega. Korintose friisi puhul kasutati lihtsat hammaslõiget. Sammasterea taga asus risttahuka kujuline seintega ruum e naos, mille ainsaks valguseallikaks oli uks. (templitel puudusid aknad) Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid e kassetid (kassetlagi). Cellas paiknesid jumalakujud. Suuremate templite puhul võib naos jaguneda mitmeks. Templid olid ka värvitud, kui praeguseks on värv maha koorunud.
linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt.
Athena Nike kuju. Kiivrit kaunistavad sfinks (naise pea ja lõvi kehaga tiivuline olend) ning kaks tiivulist hobust; jumalanna jalge ees puhkab suurel kaunistatud alusel Erichthoniose madu. 12 meetri kõrgune kuju seisab suurel kaunistatud alusel ning on valmistatud elevandiluust ja kullast: ainuüksi mantel kaalub terve tonni! Elevandiluust osade säilitamiseks peab õhk templis olema kogu aeg niiske, seepärast asub seal bassein. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Umbes 426. Aastal viidi Athena kuju kuhugi ära, võib-olla Konstantinoopoli. Kuigi Parthenon oli kaotanud oma kuulsa jumalanna, jäi ta terveks. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a
mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. · Erechtheion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. · Jumalanna Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis amfiprostüüliga, mille friisid olid kaunistatud reljeefidega. Võidujumalanna Vaade Nike tempe Parthenonile Propüleed (Propylaia),
Theodor Pool 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I järgu diplomiga 1919. a. Eesti Asutava Kogu liige 1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister 1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. ...
....................................................................................................... 4 Põhja –Indias mõlemal pool Brahmaputra jõge asuv teeregioon on maailma suurim terviklik teekasvatuspiirkond. Assami teed nimetatakse ka India teeks- mägitee tugeva maitsega ja linnaseid meenutava aroomiga,punakas- pruuni tõmmisega. Assami tee on üldiselt kange ja vürtsikas, teda segatakse meelsasti noortest teemaadest pärit kergemate sortidega. Assami on Inglise või Ida- Friisi traditsioonide põhjaks. Tänapäeval annab Assam umbes poole India tee toodangust ja 15% maailma toodangust. oma kanguse ja vürtsikuse tõttu sobib ideaalselt hommikuseks ergutajaks. Assami teele sobib lisada ka suhkurt ja piima. ................................................................................................................................. 4 1.2 Gruusia............................................................................................................... 4
ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa). Tema elu ja loominguline tegevus olid tihedalt seotud Tallinnaga. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli. Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja pani tähele poisikese andekust, vabastas
Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett. Elektrit toodetakse viiel erineval viisil: 1) Tuuleenergia. 2) Hüdroenergia. 3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia. 5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt. Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit. Inimesed Põhirahvus hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust). Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Keskmine eluiga: 79,4 aastat. Religioon: katoliiklased (31%), protestandid (21%), muslimid (4,4%) ja teadmata (40%). Põllumajandus: tähtsaim haru piimakarjandus. Hollandi juust on tuntud kogu maailmas. Kõige rohkem lõikelilli eksportiv riik. Sellest ka nimetus "Tulpidemaa". Põhjamere alt kaevandavad hollandlased gaasi, selle toodangult on Holland maailma viies riik.
SAKSAMAA Saksamaa ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa. LOODUS Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega.
Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid,
PADUMERE RANNIK KUHJERAND, MIS TEKIB LOODETE MÕJUL. TÕUSU AJAL ON KÕRGVEE POOLT SUUR ALA VEEGA KAETUD - MARŠ PÕHJAMERE ÄÄRES. MÕÕNA AJAL VESI TAGANEB JA RAND SAKSAMAAL JA HOLLANDIS FRIISI SAARTEL PÕHJAMERE JÄÄB KUIVAKS – RANNIKUL, VENEMAAL VALGE, BARENTSI, VATID. BERINGI, OHHOOTA MERE RANNIKUL. USA MEHHIKO LAHE RANNIK MUUTUSED RANDADES LAINETUS UURISTAB RANNA-ASTANGU ALUMIST OSA JA ÜLEMINE OSA VARISEB. RANNAJOON TAGANEB LAINETUS KULUTAB NÕRGEMAID KIVIMEID. TEKIVAD VÕLVKAARED USA RANNAD
See on antiikaja suurim kuppelehitus kõgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Hoones asub ka Raffaeli haud. 9. Rahu altar See on tänapäeval osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legend Rooma asutamisest ja Augustusest oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. 10. Fortuna Virilise temple See on osaliselt säilinud vabariigiaegne tempel Roomas, kus on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Kunagised sambad on asendunud poolsammastega ning neil pole olulist konstruktiivset osad ning nad on mõeldud lihtsalt kaunistamiseks. Eliis Mets
Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.> Basiilika ja Trajanuse sammas Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste a...
paari märaga, tänu millele sündisid uut liiki olendid. Olulisi muutusi Vana- Kreeka ja Rooma perioodidel ei esinenud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kentaur ja lapiit Autor: Phedias Parthenoni friisi metoop u. 447-438 e.m.a. Asub: Ateenas Kentauride inimlikud voorused Tänapäeval elades oleksid nende positiivseteks külgedeks 1.Õpi- ja õpetamishimu 2.Üllasus 3.Abivalmidus Halbadeks külgedeks aga 1.Joomahimu 2.Kangekaelsus 3. Ohjeldamatus 4.Vägivaldsus Kentauri kujutus tänapäeval Kentaure kujutatakse tänapäeval mängudes, filmides ja maalidel.
piimakarjast maailmas. - Suurekasvuline, mahuka ja sügava kerega - Tugeva, kuid kerge luustikuga ja suhteliselt kuiva lihastikuga - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. - pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. - kõige suurema piima-, piimavalgu- ja piima rasva toodanguga lehm EHF aretus - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem Saksamaalt - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia kompaktse kehaga. -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka Saksamaalt. Selat saadud tõumaterjal ei olnud siiski nii väärtuslik kui USA-st pärinevad holstinid, kuid soodne
000-100 000 tonni, aastane veoste käive oli umbes 300 000 tonni. ● Suur rannavärav koos suurtükitorniga Paks Margareeta, ehitati 1529. aastal sadamapiirkonna kaitseks ● Vaekoda ehk kaalukoda asus turuplatsil. Vaekojas toimus kaupade kaalumine kontrollitud linnakaaludega. ● Pakkhoones pidid välismaa kaupmehed hoidma oma kaupu ja võisid kaubelda ainult seal asuvates poodides igal teisipäeval ja neljapäeval enne lõunat. ● Hansaeelsel ajal purjetasid friisi kaupmehed läbi Taani väinade Läänemerele ja tõid kaasa Reinimaa kaupu. Eesti muinasaja kahepoolse teraga mõõkadelt võib leida Reinimaa seppade märke. ● Friisi päritolu Koge oli hansalaevastiku tähtsaim laev. Koge kandevõime oli kuni 200 tonni. ● Mündrike amet- Tallinna sadam oli madal seega suurematele laevadele juhatas ankrupaiga mündrik, kes toimetas laadungi maale paatides. Nagu ka Visbys, olid
Kolesterool, mg 11 10 13 2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. Piimalambatõugusid ei ole maailmas väga palju. Tänapäeval teatakse umbes kahte tosinat lambatõugu, kellest enamikku kasvatatakse Vahemereäärsetes või sellega piirnevates riikides. Kõikidelt piimalammastelt saadakse suure valgu ja rasva sisaldusega piima, kuid erinevate tõugude piimajõudluses eksisteerivad suured erinevused. Maailmas kõige suurema piimajõudlusega on friisi piimalambad. Tänapäeval eristatakse nende hulgas Ida Friisimaal aretatud saksa ida-friisi piimalammast (Deutches Friesisches Milchschaf) või Lääne Friisimaalt pärit hollandi ida-friisi piimalammast (Dutch East Friesian Milk Sheep). Hollandi ja Belgia piirialade lähedal aretatud flaami piimalambad (Flemish Sheep) kuuluvad samuti friisi piimalammaste rühma. Geneetiliselt on nendele tõugudele lähedane ka Hollandist pärit tekseli lihalambatõug, kes umbes 100 aastat tagasi
(vastupidiselt klassitsismile kus arhitektuur ei teeninud enam religiooni). Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi (eeskujuks Rooma Panteon). Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab eeskätt ehitise massiivne terviklikkus, sümmeetria, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust, orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge, seal eendus sammastik, mida ülal kroonis viiluväli. Skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Samuti kehtis reegel ehitada majad väljast sissepoole, mis
Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega. Ehitised
Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), · Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), · F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente: Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis.
Terrakotad - Põletatud savist kujud, mis ilutsesid kirstu kaanel. Neile omasteks näojoonteks olid suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmas ja lopsakad huuled. Kanoobid - Inimpeakujulised savinõud hauakambrites. Kimäärid - hirmuäratavad koletised Terrakota Kimäär Arhitektuur: · Templid olid puidust; templi ees asus ilusate sammastega eeskoda; katus oli järsk ning friisi asset täitsid erinevad kaunistused. · Kasutasid võlvide ehitamis tehnikat. · Hoone paigutati kõrgele alusele. Etruski temple Veii`s
klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka kirik, Türgi armee peakontor, ladu ja valitseja palee. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Athenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. 6 LISA 4 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15026:muuseum--museion-muusade-tempel- raadile&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3394 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Temple_of_Athena_Nike 6 http://en.wikipedia.org/wiki/Erechtheion Parthenon 7 7 http://employees.oneonta.edu/farberas/arth/ARTH209/Parthenon_gallery.html Erechtheion8 8 http://www.historvius.com/the-erechtheion-1131/ Nike 9 9 http://intern
4. Milline on Kapitooliumi emahunt? Kapitooliumi emahundi skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja tema kaksikvenda Remust. See on valmistatud pronksist, ning esialgselt arvati, et see pärineb 500 aastatest p.Kr. 5. Kirjelda etruskide templit. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Hooned olid paigutatud kõrgele alusele. 6. Kirjelda Rooma Panteoni. Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik- Rooma jumalate templina umbes 115-125 p.Kr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asuvad orvad jumalakujudega
sellest omakorda kuulub riigile üle 35%. Ülekaalus on okaspuud (männid) aga leidub ka tamme-, kase- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad saksamaa metsadest välja surnud. Saared: Põhjamere ranniku lähedal paiknevad väikesed Ida- ja Põhja- Friisi saared, Läänemeres aga suuremad: Fehmarn, Rügen ja Lisedom, mille idaosa kuulub Poolale. Siseveed: Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Ems ja Weser, mis kõik suubuvad põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu. Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Arvatakse, et jõe vee igat liitrit kasutatakse NELI korda
Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa). Tema elu ja loominguline tegevus olid tihedalt seotud Tallinnaga. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli. Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja Bergmann, kes pani tähele poisikese andekust, vabastas ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
