Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse? Reisil Egiptusesse oleks väga raske valida, milliseid vaatamisväärsusi vaadata ning mida jätta järgmiseks korraks. Kui mina läheksin reisile Egiptusesse, siis kasutaksin võimalust minna laevaga Niiluse kruiisile, mis sõidab mööda Niiluse jõge ning annab suurepärase võimaluse vaadata nädala ajaga ära kõik olulisemad ajaloolised ehitised. Puhkus Niilusel ühendab nii päikese, puhkuse kui kultuurielamuse, mille vältel saan rännata läbi selle imelise maa ajaloo. Alustaksin oma reisi Memphise lähedal nüüdses Gizas, et tutvuda kuningate võimu ja jumalikkust kehastavate suurte püramiididega, mis pärinevad Vana riigi perioodist, ajavahemikust 2600-2500 eKr. Püramiide tahan külastada päris mitmel põhjusel. Esiteks, tahan ise näha neid suuri müstilisi ehitisi, mille ehitamiseks kulus umbes kakskümmend aastat ning saja tuhande orja tööjõudu. Teiseks soovin näha püramiidide kõrva...
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit
Arutlus Interaktiivne inimene vs kehaliselt aktiivne inimene. On selge, et inimese keha on mõeldud liikumiseks. Et keha heas vormis hoida tuleb end liikutada. Nii hoiad saad ära näiteks tervise probleemid mis tekivad interaktiivsetel inimestel kes ei liiguta ennast. Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavaid tegevusi. Parimad ...
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt. Kui tüdruk oli libahunt, siis miks oli näitsik põgenenud huntide eest oma ema hukkamise päeval, selle asemel, et jääda nendega? Libahundid ja nõiad on kuradi loomad, kuid Tiina oli tänanud jus...
Voltaire(1694-1778) 18.sajandit nimetatakse sageli Voltaire'i sajandiks, kuna ta oli oma aja üks kõige kuulsamaid ja tuntumaid autoreid ja selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Ta kirjutas väga erinevaid kirjutisi: poeeme, tragöödiaid, epigramme, romaane jpm. Samuti oli tema huvitegevus väga mitmekesine. Alustades näiteks ajaloo uurimisega ning lõpetades poliitika vastu huvi tundmisega. Tema romaanide ja jutustuste sisuks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Samuti on tema kirjutistes kummaline absurd, fantastika ning vastandlikud valguslik optimism ja valguslik pessimism. Voltaire'i tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig eh Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") ning tuntuim rüütli-ja seiklusromaani paroodia ,,Candide ehk Optimism". Charles De Montesquieu(1689-1755) Parun Montesquieu oli sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki. Ta pidas oma põhialaks õigusteadust, mitte kirjandust. Tema kuulsamad teosed on
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (kül...
"Lill mida teab kel elu vaid ilus on koduses aes Ei eales ta rända Ei maailma ta näe Veel vaidlema tuleb Ja räägib, mis teab" Sinilill turtsatas Arutut juttu Raske on hurmata Peas kui on nuppu "Arvad sa tõesti Põldu vaid tean Ise sa parem või Istud vaid peas" "Kuulsaks vähemalt Saada võin ma Paberil kirja vaid Mind peab veel pandama" Lilleke mossitas Mõttetu tundus See sihitu arutus Kellel on õigus 2 "Tead, vahest polegi mõttetu luule Vahel ei olegi Eesmärgiks kuulsus" "Millest sa räägid" Jäi Luuletus mõistma Lilleke väsinult Vangutas pead "Tülist mu kõrini" viimaks ta lausus "Õigus on mõlemal vahest nüüd aitab" Luulele aga Ei meeldinud see Et vaielda tahtnud Ei lilleke me Ta solvunult pilkas Et lilled on nõrgad Ei kellelgi vaja Neid mõttetuid võrke Mis kannavad ilu
......omab...........suurt osa minu vanaisa. Mille .....järgi.......sa küll selle ülesande lahendasid? Lillede vee.........tarvitus........ oli sel suvel väga suur. Mille põhjal te............eeldate.............. , et ta on hea inimene? käsitama, käsitlema, käsitsema, asendama, asetama, asetsema, asuma, omama, omandama, omastama, omistama, edendama, etendama, esitlema, esitama, eeldama, loendama, loetlema, lugema, tundma, tunnetama, tunnistama, tunnustama, tarve, tarvidus, tarvitus, arutus, arutlus, arutelu, arutamine, vast, vahest, vahel, vist, järgi, järele, järel
Prall ja prassing! Salgud sassis, rassin, vassin ... Enam tuld ja kõrged tahti! Juuksed lahti, uksed lahti! (Leelo Tungal ,,Pidu") Neiu 2: Tõusta siis, kanduda taas keset teeliste summa. Uskuda uuesti terendust, loitsu ja lumma. Uskuda lätet kesk tulvavee vahtu ja melu. Arutus hetkes uskuda igavest elu. (Ellen Niit ,,Viibida, vaikida ...") Neiu 1: Oo imelik mina, ma nüüd ka armastan sind! Ei teadnud, et su sees nii valged sügavused; Ei teadnud, et su sees nii kallid annetused Nii hää kõik nüüd, kus leidsin sind, kus leidsid sa mind. (Ernst Enno ,,Oo imelik mina ...")
sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Tema tuntuimate teoste "Zadig ehk Saatus", "Mikromegas", "Candide ehk Optimism"ning "Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati. Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed valgustajad, kes olid ühtlasi ka valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad,uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel. Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimu pimedust ning nad uskusid, et hariduse ja teadmiste levitamine kindlustavad
Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused). 5. Voltaire ja ühe tema teose tutvustus. Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest. Zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult, aga maailmas valitsev kurjus ja rumalus muudab kõik ebaloogiliseks ja mõttetuks. Jutustuse ,,Mikromegas" peategelane on teise planeedi elanik, kes avastab lõpuks, et on jõudnud parimast parimasse maailma. 6
Prantsuse valgustuskirjanikke. Lisaks kirjanikule, oli ta ka filosoof, ajalooteadlane, kirjandusteoreetik ning isegi Prantsuse Akadeemia liige. Tema mõistus oli ülimalt arenenud ning tema ütlused ning väites olid euroopas vägagi tuntud. Voltaire oli väga armastatud, kuid samas ka väga põlatud mees, eriti vaimulike poolt, kes ei sallinud tema humanistlikke ideid. Kirjanikuna olid Voltaire-i teoste põhiteemaks kurjus, barbaarsus ning arutus. Voltaire'i kirjanduspärandusse kuulub, kõrgstiilis klassitsislikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Tema teostes on segunenud ning samas ka eraldi ilmnev valgustuslik optimism ja pessimism. Voltaire kuulsamad teosed on ,,Zadig ehk Saatus" ning ,,Candide ehk Optimism" Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) sai kuulsaks endale ootamatult peale ajalehekuulutuse
Meditsiin- hakati lahkama, et õppida inimesi ravima. Filosoofiline proosa- Mõtteteadus läbi ilukirjanduse. (Nt. Voltaire) 3. Francois-Marie Arouet (Voltaire)(1694-1778) Kirjutas poeeme, tragöödiaid, karakterkomöödiaid, ajalooliseid töid, filosoofilisi jutustusi ning romaane. Mõju ulatus üle maailma Mitmekülgne Peamised teemad jutustustes olid barbaalsus, maailmas valitsev kurjus, arutus. Kirjaniku seisukoht, et need( eespool nimetatud: barbaalsus jne) võidutsevad igal pool ja alati, lubades tal hüpata ühest paigast ja ajastust teise, ühendada ühendamatuid aegu ja ruume. Tema filosoofia aluseks oli mõistus. Maailma vaadati kõrvalt "Mikromegas"- seob erinevad ajad ja ruumid. 18. Saj. nimetati Voltaire ajastuks, tema ideedest lähtuvalt.
Miks kunst ja kultuur armastab hulle? Mart Veelmaa, EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus Kui mõtlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm ,,Lendas Üle Käopesa". Randle P. McMurphy, keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pääseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna üllatavalt hästi ning tema teistsugune maailmavaade mõjub paljudele patsientidele lausa tervendavalt. McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama. Ahvatleb ravimitega tundetuks tehtud patsiente haigla reziimi vastu protesteerima, agiteerib neid pesapalli meistrivõistlustele kaasa elama ja lõppeks viib haiged linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid, haigla...
Ta on koormaks nii endale, kui ka oma lähedastele. Nüüd näikse ta olevat saavutanud rahu, mille poole ta püüdles kogu elu. Tegelikult ta ei ihanud rahu, vaid rahutust ja askeldusi: "Nad ei tea, et nad ei otsi saaki, vaid üksnes jahti. Inimesed selles tühises elus ei tunne "üksinduse võlu", milles on võimalik arutleda elu mõtte ja oma tegude üle. Mõtlemiseks ja isegi tõsisteks tunneteks puudub aeg. "Inimese seisund: püsimatus, tüdimus, rahutus." Inimeste arutus ja kergemeelsus avaldub Pascali arvates kõiges, kuid eriti võimetuses teha õpetlikke järeldusi oma tühisest elust. "Kes ei näe maailma tühisust on ise tühine." Õnnejahil on inimesed proovinud kõiki vahendeid. Nii kaua kestnud ja alati edutud katsed peaksid inimesi veenma nende võimetuses omal jõul saavutada õnne ja "ülimat hüve". Nende täitumatu õnneihas piinab neid ning nad nad loodavad kergeusklikult oma õnne vähemalt tulevikuski tabada. Pascal tegi järelduse, et
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
Nad hakkavad olema hea jaoks vankumatud ja esindama uut tüüpi inimesi. Inimesed loovad perekonna, nagu suur keha ning iga rahvas moodustab selles kehas organi. Uues rassis manifesteerub armastus nii täiuslikul moel, millest tänasel inimesel saab olla vaid ähmane ettekujutus. Maa jääb võitlemiseks soodsaks pinnaseks, kuid pimeduse jõud taganevad ja maa vabaneb neist. Inimesed nähes, et seal ei ole teist teed, astuvad Uue Elu teerajale, mis on päästetee. Oma arutus uhkuses, loodavad mõned kuni lõpuni jätkata maal elu, mille Jumalik Kord hukka mõistab. Kuid igaüks hakkab lõpuks mõistma, et maailma juhtimine ei kuulu neile. Päevavalgust hakkab nägema uus kultuur, see hakkab lasuma kolmel aluspõhimõttel: naise ülendamine, alandliku ja tagasihoidliku ülendamine ning inimeste õiguste kaitsmine. võidutseb valgus, headus ja õiglus; see kõigest ajaküsimus. Religioonid tuleks puhastada. Neist kõik sisaldavad Valguse
Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13. millest räägib Rousseau ,,Emile ehk kasvatusest"? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib? See on pedagoogiline romaan, mis räägib laste kasvatamisest. Teoses kirjeldadakse noormehe Emile´I kasvatamisest kooskõlas looduse seadusega. 14. mis on Voltaire tuntumate peoste peamine teema? Voltaire´i teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasi on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. 15. nimeta Swifi ja Defoe peateosed, millest need räägivad, mis vormis on kirjutatud? Defoe "robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Swift ,,Gulliveri reisid" Reisi jutustused päeviku vormis, romaanid. · ,,FAUST" 1. kes on raamatu autor, mis kirjanduszanriga on tegu? Mitmest osast koosneb? Autor on goethe. Värssdraama I osa 1808, II osa 1832 2. kaua Goethe raamatut kirjutas? Kas Fausti tegelas kuju mõtkes ta ise välja?
teises järjekorras seostub jumalakohtu mõiste teatavate võluväe proovilepanemistega. Selle seose õigeks mõistmiseks ei tule tegelikult arvestada meie vahetegemisega juriidilise, religioosse ja poliitilise vahel. Mida meie nimetame ,,õiguseks", võib arhailise mõtlemise järgi niisama hästi olla ,,jumalate tahe" või ,,ilmnenud üleolek". Loos, võitlus, veenev sõna on samaviisi jumalate tahte ,,tõestusvahendid". Võitlus on üks kohtumenetluse vorm, niisamtu nagu ennustamine või asja arutus kohtuniku ees. Et aga lõppude lõpuks igale otsusele antakse püha tähendus, võib omakorda võitlustki mõista ennustamisena (Johan, Huizinga 2004:103- 104). Sõda võib olla ka kahevõitlus, kus lahingut asendav kahevõitlus on vaevalt eristatav õigustüli lahendavast kohtulikust kahevõitlusest. On teada, milline tähtis koht oli kohtulikul kahevõitlusel keskaja seadustes ja tavades. Tüliküsimus, kas teda tuleb koos Brunneri ja
Tallinna Ülikool MICHEL FOUCAULT VÕIMUST Referaat Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Michel Foucault 1926-1984..................................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla............................................................................................................. 6 Lõputu peegeldamine.......................................................................................................... 7 Võimu definitsioon .....................
Absurd sõ1tub samavõrd inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise külge, nii nagu ainult vihkamine võib kokku liita." Absurdi vabadus ,,Kas surra, päästa end hüppega, ehitada ideede ja vormide hoone oma mõõdu järgi? Või sõlmida absurdiga südantrebestav ja imeline kihlvedu? Tehkem siin veel viimane pingutus ja tuletagem kõik järeldused. Inimlik keha, hellus, looming, tegu ja ülevus asuvad selles arutus maailmas kõik jälle oma köhale. Inimene saab viimaks maitsta absurdi veini ja ükskõiksuse leiba, millest ta oma suurust toidab." Camus' mõtteid ,,On raske mõista, et mõned inimesed peavad kõvasti pingutama, et olla normaalsed." ,,Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning surres saan teada, et tegelikult ei ole; kui et elan nii,et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on." ,,Me usaldame harva neid, kes on meist targemad."
Mihklil ei ole tugevaid soovituskirju. Mihklit ei võeta tööle. kehtib (??) 5. Rein ja Jaak on kõvad töömehed. Rein on järjekindel. Igaüks, kes on kõva töömees ja järjekindel, saavutab edu. Rein saavutab edu. kehtib 6. Ükski mereloom ei ole imetaja. Delfiinid on mereloomad. Delfiinid ei ole imetajad. Sarnane esimesega. Kehtib. (tegelikult ei vasta tõele, korrektne see arutus pole, kuid järeldus tuleneb eeldustest) 7. Toomas on kõigist oma õdedest targem. Toomas ja Mari on vend ja õde. Mari on kõigist oma vendadest targem. Türannosaurus Rex oli kiskja. Kehtib, aga ei ole korrektne, sest eeldused sisaldavad vastuolu. Eeldused moodustavad mittekooskõlalisuse hulga. Eeldused ei saa olla korraga tõesed. Mittekehtivust olla ei saa (definitsooni kohaselt – ei ole võimalik et kõik eeldused on tõesed)
talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo
vähenõudliku eluviisi tõttu. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm; tervis ja haigu; nauding ja kannatus; ilu ja inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt. parema elu näol pärast surma.
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Ühelt poolt oli Voltaire teadlane filosoof, ajaloolane, kirjandusteoreetik, Prantsuse Akadeemia liige -, teisalt satiirik, publitsist, poliitik, oraator. Tema vaimulaad oli majesteetlik, sõnad erutasid Euroopat ning kuningad otsisid tema sõprust. Voltaire´i tuntuimate teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasid on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire tuntuim filosoofiline jutustus ,,Zadig ehk Saatus" koosneb novellidest, mida ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Tegevus toimub ühtses Babülonis. ,,Candide ehk Optimism" on rüütli- ja seiklusromaani paroodia, mille pearõhk ei asetse tegelaste käekäigul, vaid ühiskonnakriitikal. Süütu nooruk kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
"Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp
Muuta tuleb oma suhtumist maailma. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus, ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt ehk stoilise rahuga ehk apaatiaga (apaatia tundetus, stoikud mõtlesid apaatia all mõõdukat rõõmsameelsust, tegelikult tundetust nad ei pooldanud). Sellised neutraalsed nähtused on: elu, surm, tervis, ilu, inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on arukus, tarkus, intelligentsus, mehisus, õiglus. Kurjuseks on vastavalt lollus, ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene soovib saatuselt seda, mis nagunii tuleb. Tuleb olla kõrgemal igapäeva muredest -> ,,Tuleb olla nagu kalju keset möllavat merd!" on üks filosoof öelnud. Nendelt on pärit ka praktiline elureegel: Kui mingi tegevus on paratamatu, tuleb see muuta endale võimalikult meeldivaks. Epikurose eetika on esimene eetika õpetus, mis on selgelt hedonistlik. Hedonism väidab, et inimese õnn peitub naudingutes
Julgeme väita, et koolitused meeldivad personalile, kuna alati on meeldiv saada välja rutiinist, sest koolitused toimuvad üldiselt töökeskkonnast väljas, lisaks on tore kohtuda sama ala spetsialistidega ja vahetada mõtteid. Inimesed on alati peale koolitust energilisemad. Oluline on valida personalile õige koolitus meetod. Enim levinud meetodid on all järgnevad. 1) Lühiloeng või ettekanne - reeglina ühe poolne, esitajalt auditooriumile suunatud sõnumi edastus või arutus kindlal teemal. Esinejaks võib olla vastava valdkonna ekspert, koolitaja või inspireeriv kõneleja nii organisatsioonist kui ka väljas poolt organisatsiooni. Eriti oodatud ja asjakohased on organisatsiooni enda ekspertide, tippjuhtide või juhtkonna liikmete sõnavõtud ning töötajate informeerituse suurendamise eesmärgil peetavad loengud. 2) Videod, filmid- nii spetsiaalselt õppeks loodud kui ka kaudsemalt konteksti
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asj...
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon k...
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade alt palju kirjutatud, võiks esile tõsta E. Raudami raamatut Ludvig Puusepp (Tartu, 1977). Viimastel aastatel on ilmunud käsitlused Henrik Koppeli (K. Kalling, 2007) ja Konstantin Koniku (K. Arjakas, 2008) kohta. Eelnev olnuks valdavalt siis History of Medicine. Medical history vallast mainitagu olulisi tõlketöid (küll filosoofiasse kalduvaid), nt M. Foucault' (Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, Tartu, 2003; Seksuaalsuse ajalugu. 1, Teadmistahe. Tallinn, 2005) ja S. Sontag (Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid, Tallinn, 2002). Teadusloo vallas soovitatagu S. J. Gouldi teost Vääriti mõõdetud inimene (Tallinn 2001). (Olgu ka öeldud, et nõukogude perioodil tõlgiti eesti keelde hulgaliselt populaarteaduslikke käsitlusi teadusloost.) Eesti keeles mainitagu kindlasti sellist teost nagu Lemming Rootsmäe Nakkushaigused surma
Tuleb mõista, mis on hüve, mis kurjus ja mis pole üks ega teine. Mis inimese tahtest ei sõltu, on neutraalne ja sellesse tuleb suhtuda stoilise rahuga (apaatia). Sellised asjad on elu, surm, jõud, rikkus, vaesus, kuulsus. Mida saab kasutada hea või kurja eesmärgi nimel, pole hüve. Rikkus ja tervis pole hüved, sest õnnelik saab olla ka nendeta. Tõelised hüved on voorused: tarkus, õiglus, mehisus, arukus. Kurjus on pahedes: rumalus, ebaõiglus, argus, arutus. Neutraalsete hüvede hulgas eristatakse eelistatavaid (tervis, jõukus), ebasoovitavaid (vaesus, autus, surm) ja täiesti ükskõikseid. Inime on maailma osa ja peab olema tervikuga kooskõla, s.t. elama kiretult ja mõistlikult. Stoik on mõõdukalt rõõmus ja kõrgemal argielust. Inimene on loom ja sellest tuleb lähtuda elulaadi üle otsustamisel. Naudingud on ebaloomulikud. Mõistusega loom on vaba kirgedest ja kollektiivne loom järgib norme. Vabadus on tunnetatud paratamatus
Ain Kaalep 2004 ostlemine. 12 keskust Tallinnas, m2/inimese kohta üle EU riikide absoluutselt ja vanade keskmise. Uuringu tulemused Moraalne dilemma Æ mitte ainult Nliidu probleem, vaid ka lääne kultuuri sees. Vajadus vs hedonism. Soppamine (võõrsõna) hea, kuna toob välja vastandlikke arvamusi. Porbleem on hästi pinna lähedal, ei pea otsima. Moraalne ja sümboolne tähendus tugev. 5 Peamine vastuolu: vajadus vs arutus. Ühelt poolt tüütu tegevus, kuid teiselt poolt mittevajalik, meelelahutuslik/lisategevus. Konsumerismi indeks (tarbimine lõbu pärast, brändide olulisus, reklaami järgmine jms) 15-19 aastaste seas 58% tugev konsumerism 22% üldisest populatsioonist üldse puudub 12% üle 65-ste seas, 27% põhiharidusega, 48% kõrgharidusega. Väärtustega korrelatsioon: Enesekehtestamine positiivne korrelatsioon (tunnustus, huvitav elu,)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
