Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse? Reisil Egiptusesse oleks väga raske valida, milliseid vaatamisväärsusi vaadata ning mida jätta järgmiseks korraks. Kui mina läheksin reisile Egiptusesse, siis kasutaksin võimalust minna laevaga Niiluse kruiisile, mis sõidab mööda Niiluse jõge ning annab suurepärase võimaluse vaadata nädala ajaga ära kõik olulisemad ajaloolised ehitised. Puhkus Niilusel ühendab nii päikese, puhkuse kui kultuurielamuse, mille vältel saan rännata läbi selle imelise maa ajaloo. Alustaksin oma reisi Memphise lähedal nüüdses Gizas, et tutvuda kuningate võimu ja jumalikkust kehastavate suurte püramiididega, mis pärinevad Vana riigi perioodist, ajavahemikust 2600-2500 eKr. Püramiide tahan külastada päris mitmel põhjusel. Esiteks, tahan ise näha neid suuri müstilisi ehitisi, mille ehitamiseks kulus umbes kakskümmend aastat ning saja tuhande orja tööjõudu. Teiseks soovin näha püramiidide kõrva...
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit
Arutlus Interaktiivne inimene vs kehaliselt aktiivne inimene. On selge, et inimese keha on mõeldud liikumiseks. Et keha heas vormis hoida tuleb end liikutada. Nii hoiad saad ära näiteks tervise probleemid mis tekivad interaktiivsetel inimestel kes ei liiguta ennast. Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavaid tegevusi. Parimad ...
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt. Kui tüdruk oli libahunt, siis miks oli näitsik põgenenud huntide eest oma ema hukkamise päeval, selle asemel, et jääda nendega? Libahundid ja nõiad on kuradi loomad, kuid Tiina oli tänanud jus...
Voltaire(1694-1778) 18.sajandit nimetatakse sageli Voltaire'i sajandiks, kuna ta oli oma aja üks kõige kuulsamaid ja tuntumaid autoreid ja selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Ta kirjutas väga erinevaid kirjutisi: poeeme, tragöödiaid, epigramme, romaane jpm. Samuti oli tema huvitegevus väga mitmekesine. Alustades näiteks ajaloo uurimisega ning lõpetades poliitika vastu huvi tundmisega. Tema romaanide ja jutustuste sisuks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Samuti on tema kirjutistes kummaline absurd, fantastika ning vastandlikud valguslik optimism ja valguslik pessimism. Voltaire'i tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig eh Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") ning tuntuim rüütli-ja seiklusromaani paroodia ,,Candide ehk Optimism". Charles De Montesquieu(1689-1755) Parun Montesquieu oli sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki. Ta pidas oma põhialaks õigusteadust, mitte kirjandust. Tema kuulsamad teosed on
tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist
"Lill mida teab kel elu vaid ilus on koduses aes Ei eales ta rända Ei maailma ta näe Veel vaidlema tuleb Ja räägib, mis teab" Sinilill turtsatas Arutut juttu Raske on hurmata Peas kui on nuppu "Arvad sa tõesti Põldu vaid tean Ise sa parem või Istud vaid peas" "Kuulsaks vähemalt Saada võin ma Paberil kirja vaid Mind peab veel pandama" Lilleke mossitas Mõttetu tundus See sihitu arutus Kellel on õigus 2 "Tead, vahest polegi mõttetu luule Vahel ei olegi Eesmärgiks kuulsus" "Millest sa räägid" Jäi Luuletus mõistma Lilleke väsinult Vangutas pead "Tülist mu kõrini" viimaks ta lausus "Õigus on mõlemal vahest nüüd aitab" Luulele aga Ei meeldinud see Et vaielda tahtnud Ei lilleke me Ta solvunult pilkas Et lilled on nõrgad Ei kellelgi vaja Neid mõttetuid võrke Mis kannavad ilu
.....omab...........suurt osa minu vanaisa. Mille .....järgi.......sa küll selle ülesande lahendasid? Lillede vee.........tarvitus........ oli sel suvel väga suur. Mille põhjal te............eeldate.............. , et ta on hea inimene? käsitama, käsitlema, käsitsema, asendama, asetama, asetsema, asuma, omama, omandama, omastama, omistama, edendama, etendama, esitlema, esitama, eeldama, loendama, loetlema, lugema, tundma, tunnetama, tunnistama, tunnustama, tarve, tarvidus, tarvitus, arutus, arutlus, arutelu, arutamine, vast, vahest, vahel, vist, järgi, järele, järel
Prall ja prassing! Salgud sassis, rassin, vassin ... Enam tuld ja kõrged tahti! Juuksed lahti, uksed lahti! (Leelo Tungal ,,Pidu") Neiu 2: Tõusta siis, kanduda taas keset teeliste summa. Uskuda uuesti terendust, loitsu ja lumma. Uskuda lätet kesk tulvavee vahtu ja melu. Arutus hetkes uskuda igavest elu. (Ellen Niit ,,Viibida, vaikida ...") Neiu 1: Oo imelik mina, ma nüüd ka armastan sind! Ei teadnud, et su sees nii valged sügavused; Ei teadnud, et su sees nii kallid annetused Nii hää kõik nüüd, kus leidsin sind, kus leidsid sa mind. (Ernst Enno ,,Oo imelik mina ...")
sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Tema tuntuimate teoste "Zadig ehk Saatus", "Mikromegas", "Candide ehk Optimism"ning "Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati. Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed valgustajad, kes olid ühtlasi ka valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad,uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel. Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimu pimedust ning nad uskusid, et hariduse ja teadmiste levitamine kindlustavad
Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused). 5. Voltaire ja ühe tema teose tutvustus. Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest. Zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult, aga maailmas valitsev kurjus ja rumalus muudab kõik ebaloogiliseks ja mõttetuks. Jutustuse ,,Mikromegas" peategelane on teise planeedi elanik, kes avastab lõpuks, et on jõudnud parimast parimasse maailma. 6
Prantsuse valgustuskirjanikke. Lisaks kirjanikule, oli ta ka filosoof, ajalooteadlane, kirjandusteoreetik ning isegi Prantsuse Akadeemia liige. Tema mõistus oli ülimalt arenenud ning tema ütlused ning väites olid euroopas vägagi tuntud. Voltaire oli väga armastatud, kuid samas ka väga põlatud mees, eriti vaimulike poolt, kes ei sallinud tema humanistlikke ideid. Kirjanikuna olid Voltaire-i teoste põhiteemaks kurjus, barbaarsus ning arutus. Voltaire'i kirjanduspärandusse kuulub, kõrgstiilis klassitsislikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Tema teostes on segunenud ning samas ka eraldi ilmnev valgustuslik optimism ja pessimism. Voltaire kuulsamad teosed on ,,Zadig ehk Saatus" ning ,,Candide ehk Optimism" Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) sai kuulsaks endale ootamatult peale ajalehekuulutuse
Meditsiin- hakati lahkama, et õppida inimesi ravima. Filosoofiline proosa- Mõtteteadus läbi ilukirjanduse. (Nt. Voltaire) 3. Francois-Marie Arouet (Voltaire)(1694-1778) Kirjutas poeeme, tragöödiaid, karakterkomöödiaid, ajalooliseid töid, filosoofilisi jutustusi ning romaane. Mõju ulatus üle maailma Mitmekülgne Peamised teemad jutustustes olid barbaalsus, maailmas valitsev kurjus, arutus. Kirjaniku seisukoht, et need( eespool nimetatud: barbaalsus jne) võidutsevad igal pool ja alati, lubades tal hüpata ühest paigast ja ajastust teise, ühendada ühendamatuid aegu ja ruume. Tema filosoofia aluseks oli mõistus. Maailma vaadati kõrvalt "Mikromegas"- seob erinevad ajad ja ruumid. 18. Saj. nimetati Voltaire ajastuks, tema ideedest lähtuvalt.
Ja meie peame vastutama nende eest. Meie võime vastu laupa lüüa ja tabada, et maailm on läinud vahetusse: hullumajas on need õiged ja väljaspool müüre valed. Küsimusele: kus siis tegelikult on hullud, müüridest väljaspool või sees, võib vastuse leida ka faktist, et Eesti ajaloos on 1917 algusest kuni tänapäevani vaimuhaiglad olnud pigem poliitilised vanglad kui raviasutused. Kus on peidus hullumeelsuse juured Michel Foucault räägib oma raamatus ,,Hullus ja arutus", et enne XIX sajandit polnud olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus. Kui pidalitõbi oli kadunud ja mälestused pidalitõbistest peaaegu kustunud, jäid vastavad struktuurid siiski püsima. Vaesed, hulgused, korrarikkujad ja "peast segased" võtsid üle varem pidalitõbistele kuulunud rolli. Keskaeg paigutas hulluse pahede hulka. Alates XV sajandist oli see sotsiaalne parameeter: kui inimene oli ohtlik teistele või endale, oli ta vaja isoleerida. Kõik pandi ühte patta kogu asotsiaalne
Ta on koormaks nii endale, kui ka oma lähedastele. Nüüd näikse ta olevat saavutanud rahu, mille poole ta püüdles kogu elu. Tegelikult ta ei ihanud rahu, vaid rahutust ja askeldusi: "Nad ei tea, et nad ei otsi saaki, vaid üksnes jahti. Inimesed selles tühises elus ei tunne "üksinduse võlu", milles on võimalik arutleda elu mõtte ja oma tegude üle. Mõtlemiseks ja isegi tõsisteks tunneteks puudub aeg. "Inimese seisund: püsimatus, tüdimus, rahutus." Inimeste arutus ja kergemeelsus avaldub Pascali arvates kõiges, kuid eriti võimetuses teha õpetlikke järeldusi oma tühisest elust. "Kes ei näe maailma tühisust on ise tühine." Õnnejahil on inimesed proovinud kõiki vahendeid. Nii kaua kestnud ja alati edutud katsed peaksid inimesi veenma nende võimetuses omal jõul saavutada õnne ja "ülimat hüve". Nende täitumatu õnneihas piinab neid ning nad nad loodavad kergeusklikult oma õnne vähemalt tulevikuski tabada. Pascal tegi järelduse, et
Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Tegevuskeskused Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikuring Vestlus teemal, mis Tutvume arvutiga Arutelu teemal: Arvutiga kaasnevad Arutus/vestlus on arvuti, milleks Mõisted: hiir, Mida inimesid tegid ohud. teemadel: Mida on see vajalik jne. klaviatuur, kuvar, enne arvuti loomist? saaab arvutiga teha? arvuti. Milleks on arvuti
Nad hakkavad olema hea jaoks vankumatud ja esindama uut tüüpi inimesi. Inimesed loovad perekonna, nagu suur keha ning iga rahvas moodustab selles kehas organi. Uues rassis manifesteerub armastus nii täiuslikul moel, millest tänasel inimesel saab olla vaid ähmane ettekujutus. Maa jääb võitlemiseks soodsaks pinnaseks, kuid pimeduse jõud taganevad ja maa vabaneb neist. Inimesed nähes, et seal ei ole teist teed, astuvad Uue Elu teerajale, mis on päästetee. Oma arutus uhkuses, loodavad mõned kuni lõpuni jätkata maal elu, mille Jumalik Kord hukka mõistab. Kuid igaüks hakkab lõpuks mõistma, et maailma juhtimine ei kuulu neile. Päevavalgust hakkab nägema uus kultuur, see hakkab lasuma kolmel aluspõhimõttel: naise ülendamine, alandliku ja tagasihoidliku ülendamine ning inimeste õiguste kaitsmine. võidutseb valgus, headus ja õiglus; see kõigest ajaküsimus. Religioonid tuleks puhastada. Neist kõik sisaldavad Valguse
Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13. millest räägib Rousseau ,,Emile ehk kasvatusest"? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib? See on pedagoogiline romaan, mis räägib laste kasvatamisest. Teoses kirjeldadakse noormehe Emile´I kasvatamisest kooskõlas looduse seadusega. 14. mis on Voltaire tuntumate peoste peamine teema? Voltaire´i teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasi on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. 15. nimeta Swifi ja Defoe peateosed, millest need räägivad, mis vormis on kirjutatud? Defoe "robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Swift ,,Gulliveri reisid" Reisi jutustused päeviku vormis, romaanid. · ,,FAUST" 1. kes on raamatu autor, mis kirjanduszanriga on tegu? Mitmest osast koosneb? Autor on goethe. Värssdraama I osa 1808, II osa 1832 2. kaua Goethe raamatut kirjutas? Kas Fausti tegelas kuju mõtkes ta ise välja?
Selle seose õigeks mõistmiseks ei tule tegelikult arvestada meie vahetegemisega juriidilise, religioosse ja poliitilise vahel. Mida meie nimetame ,,õiguseks", võib arhailise mõtlemise järgi niisama hästi olla ,,jumalate tahe" või ,,ilmnenud üleolek". Loos, võitlus, veenev sõna on samaviisi jumalate tahte ,,tõestusvahendid". Võitlus on üks kohtumenetluse vorm, niisamtu nagu ennustamine või asja arutus kohtuniku ees. Et aga lõppude lõpuks igale otsusele antakse püha tähendus, võib omakorda võitlustki mõista ennustamisena (Johan, Huizinga 2004:103- 104). Sõda võib olla ka kahevõitlus, kus lahingut asendav kahevõitlus on vaevalt eristatav õigustüli lahendavast kohtulikust kahevõitlusest. On teada, milline tähtis koht oli kohtulikul kahevõitlusel keskaja seadustes ja tavades. Tüliküsimus, kas teda tuleb koos Brunneri ja
Michel Foucault 1926-1984 Michel Foucault [mis'ell fuk'oo] (15. oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Foucault õppis filosoofiat ning psühholoogiat pariisis, filosoofia doktorikraadi omandas ta 1961.a. 1950-1953 a. oli ta kommunistliku partei liige. 1952-1960 a. õpetas ta Lille'I, Uppsala, Varssavi ja Hamburgi ülikoolides, 70ndatel õpetas USA's. Tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS'I tagajärjel. Looming
Absurd sõ1tub samavõrd inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise külge, nii nagu ainult vihkamine võib kokku liita." Absurdi vabadus ,,Kas surra, päästa end hüppega, ehitada ideede ja vormide hoone oma mõõdu järgi? Või sõlmida absurdiga südantrebestav ja imeline kihlvedu? Tehkem siin veel viimane pingutus ja tuletagem kõik järeldused. Inimlik keha, hellus, looming, tegu ja ülevus asuvad selles arutus maailmas kõik jälle oma köhale. Inimene saab viimaks maitsta absurdi veini ja ükskõiksuse leiba, millest ta oma suurust toidab." Camus' mõtteid ,,On raske mõista, et mõned inimesed peavad kõvasti pingutama, et olla normaalsed." ,,Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning surres saan teada, et tegelikult ei ole; kui et elan nii,et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on." ,,Me usaldame harva neid, kes on meist targemad."
Mihklil ei ole tugevaid soovituskirju. Mihklit ei võeta tööle. kehtib (??) 5. Rein ja Jaak on kõvad töömehed. Rein on järjekindel. Igaüks, kes on kõva töömees ja järjekindel, saavutab edu. Rein saavutab edu. kehtib 6. Ükski mereloom ei ole imetaja. Delfiinid on mereloomad. Delfiinid ei ole imetajad. Sarnane esimesega. Kehtib. (tegelikult ei vasta tõele, korrektne see arutus pole, kuid järeldus tuleneb eeldustest) 7. Toomas on kõigist oma õdedest targem. Toomas ja Mari on vend ja õde. Mari on kõigist oma vendadest targem. Türannosaurus Rex oli kiskja. Kehtib, aga ei ole korrektne, sest eeldused sisaldavad vastuolu. Eeldused moodustavad mittekooskõlalisuse hulga. Eeldused ei saa olla korraga tõesed. Mittekehtivust olla ei saa (definitsooni kohaselt – ei ole võimalik et kõik eeldused on tõesed)
talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo
vähenõudliku eluviisi tõttu. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm; tervis ja haigu; nauding ja kannatus; ilu ja inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt. parema elu näol pärast surma.
korraldamisega ühiskonnas, vaid ka seda, kuidas nad mõistavad oma kohta universumis ja suhteid teiste inimestega, maagilise realismi arendaja Foucault, Michel mõjukas prantsuse filosoof, tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti omaseksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Essee "Mis on autor?"Foucault näitab, et meie poolt tavaliselt iseenesestmõistetavaks peetud autori kui millegi ajatu ning mittetaandamatu mõiste on hoopis diskursuse 'funktsioon', mis on läbi ajaloo muutunud. Näiteks kui enne renessanssi oli teksti omistamine teatud autorile teaduses tähtsam kui kirjanduses, siis humanismi ja kapitalismi ajastul oli see vastupidi. Frazer, James - inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsaantropoloogia isaks
kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Ühelt poolt oli Voltaire teadlane filosoof, ajaloolane, kirjandusteoreetik, Prantsuse Akadeemia liige -, teisalt satiirik, publitsist, poliitik, oraator. Tema vaimulaad oli majesteetlik, sõnad erutasid Euroopat ning kuningad otsisid tema sõprust. Voltaire´i tuntuimate teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasid on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire tuntuim filosoofiline jutustus ,,Zadig ehk Saatus" koosneb novellidest, mida ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Tegevus toimub ühtses Babülonis. ,,Candide ehk Optimism" on rüütli- ja seiklusromaani paroodia, mille pearõhk ei asetse tegelaste käekäigul, vaid ühiskonnakriitikal. Süütu nooruk kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule
tööd), poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees, pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon - alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt), Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine, tõuseb esile
"Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp
Muuta tuleb oma suhtumist maailma. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus, ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt ehk stoilise rahuga ehk apaatiaga (apaatia tundetus, stoikud mõtlesid apaatia all mõõdukat rõõmsameelsust, tegelikult tundetust nad ei pooldanud). Sellised neutraalsed nähtused on: elu, surm, tervis, ilu, inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on arukus, tarkus, intelligentsus, mehisus, õiglus. Kurjuseks on vastavalt lollus, ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene soovib saatuselt seda, mis nagunii tuleb. Tuleb olla kõrgemal igapäeva muredest -> ,,Tuleb olla nagu kalju keset möllavat merd!" on üks filosoof öelnud. Nendelt on pärit ka praktiline elureegel: Kui mingi tegevus on paratamatu, tuleb see muuta endale võimalikult meeldivaks. Epikurose eetika on esimene eetika õpetus, mis on selgelt hedonistlik. Hedonism väidab, et inimese õnn peitub naudingutes
Julgeme väita, et koolitused meeldivad personalile, kuna alati on meeldiv saada välja rutiinist, sest koolitused toimuvad üldiselt töökeskkonnast väljas, lisaks on tore kohtuda sama ala spetsialistidega ja vahetada mõtteid. Inimesed on alati peale koolitust energilisemad. Oluline on valida personalile õige koolitus meetod. Enim levinud meetodid on all järgnevad. 1) Lühiloeng või ettekanne - reeglina ühe poolne, esitajalt auditooriumile suunatud sõnumi edastus või arutus kindlal teemal. Esinejaks võib olla vastava valdkonna ekspert, koolitaja või inspireeriv kõneleja nii organisatsioonist kui ka väljas poolt organisatsiooni. Eriti oodatud ja asjakohased on organisatsiooni enda ekspertide, tippjuhtide või juhtkonna liikmete sõnavõtud ning töötajate informeerituse suurendamise eesmärgil peetavad loengud. 2) Videod, filmid- nii spetsiaalselt õppeks loodud kui ka kaudsemalt konteksti
Michel Foucault arusaam filosoofiast. Michel Foucault (15. oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna Martin Heideggeri tehnikakäsitlus. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga setut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või halb, ta oli selle hindamisel üsna ettevaatlik. Küllaga oli ta mures, et masinad hakkavad varjutama meie olemasolu, eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me
(Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi. Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine. Tõuseb esile logotsentrismi
Teadmine- teadmine oli midagi millel oli jõud. Võim produtseerib teadmist, ei ole olemas võimu suhet ilma vastava teadmisalata, ei ole ollemas ka teadmist, mis ei eeldaks ega moodustaks samal ajal võimu suhteid. Kui usutakse mingeid ideid siis sellel viisil luuakse ja kujutatakse mingit tõerešiimi. Näiteks maakera on lapik, seda usuti kunagi aga nüüd me teame et see on tegelt ümmargune. „hulluse arutus“. Scientia sexualise- seksuaalsuse sidumine tõega, seksuaalsuse ja tõe kokku viimine diskursuses. Arserotica- seksuaalsus millel ei ole tõega sidusust. Kujunes loogika, et pihil räägid sa ära kõik patud, järjest enam muutusid need pihid seksuaalsemaks. Võim on tootlik ja võim on produktiivne. 1.04.2015 Postmodernism- tänapäevases tähenduses on ta seotud modernismiga,
käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks
(Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine
inimkonnale. "Võim produtseerib teadmist. Ei ole olemas võimusuhet ilma vastava teadmisalata, ei ole olemas ka teadmist, mis ei eeldaks ega moodustaks samal ajal võimusuhteid." Tõde on midagi mille puhul ta kasutab terminit nagu tõereziim - see on diskursuse liik, mis võetakse vastu kui tõene. Oluline on see, et neid aksepteeritakse tõesena. Diskursused produtseerivad teadmist. Teadmine on alati võimusuhte avaldus. "Hullus ja arutus" räägib hullumeelsuse diskursuse ajaloost. "Discipline and punishment" karistuse ajalugu. "Seksuaalsuse ajalugu" Teatud nähtused defineeritakse ajaloos erimoodi ning vastavalt sellele esinevad need võimusuhetes. Ta kirjeldab nihet, kuidas karistuse juurest on liigutud distsipliini juurde. Suvenäärne Ilmutab ennast brutaalse ja füüsilisena. Võim ei ole pidevalt kohal, see sekkub reeglite rikkumisel. Võim avaldus ritualiseeritult ja sümbolite teel.
On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud. Nt tülitses Rousseau'ga päris palju. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aastast ühes sündmusest Lissaboni maavärin. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt vajuda maapõhja, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat. ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast". ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale". ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika. Voltairel on juba teemaks keskaeg, mitte antiik. Veel üks teema: lihtsad inimesed. Enam me ei räägi tähtsatest inimestest, vaid keskmistest lihtsatest inimestest. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Idamaine temaatika on juhtiv. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline euroopa romaani
paralleelselt tekkisid teised mõtlejad ja kirjanikud, kellega Voltaire' ei nõustunud, sh Rousseau. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aasta Lissaboni maavärinast. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt maapõhja vajuda, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat: ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast", ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale", ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika.Voltaire' teemaks on pigem keskaeg kui antiik. Samuti lihtsad, keskklassi töökad inimesed. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline Euroopa romaani ülesehitus, vaid katsumuste jada. Inimene
Et näidata diskursuse piire,tegeles Foucault asjaga mida nimetas ,,teadmiste arheoloogiaks" (Archéologie du savoir): uuris, kust praegu kehtivad diskursused olid saanud oma alguse ja milline oli nende ,,ebapuhas päritolu", mida oli diskursusest kõrvale lükatud => huvi keskmes nn. ,,klassikaline ajastu" (l'âge classique) 16. saj. lõpust 18. saj. lõpuni - Folie et déraison: Histoire de la folie à l'âge classique (1961) (hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) (e.k: Hullus ja arutus; ingl. k. Madness and Civilisation): * 17. saj: pidalitõbiste mahajäetud latsaretidesse paigutati hullumeelsed, hulkurid, prostituudid, kurjategijad, kerjused läbisegi. Varem olid osa ühiskonnast # seostab: ühiskonna heakorrastamine, töö eetilise väärtuse tõus [vrd. Weber] * 18. saj: hullumeelsed eraldi institutsioonidesse. Teised pandi tööd tegema * 1794: hullumeelsed vabastati ahelatest Bicêtre'i haiglas (dr. Pinel). Ahelate asemel "vaimsed
keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade alt palju kirjutatud, võiks esile tõsta E. Raudami raamatut Ludvig Puusepp (Tartu, 1977). Viimastel aastatel on ilmunud käsitlused Henrik Koppeli (K. Kalling, 2007) ja Konstantin Koniku (K. Arjakas, 2008) kohta. Eelnev olnuks valdavalt siis History of Medicine. Medical history vallast mainitagu olulisi tõlketöid (küll filosoofiasse kalduvaid), nt M. Foucault' (Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, Tartu, 2003; Seksuaalsuse ajalugu. 1, Teadmistahe. Tallinn, 2005) ja S. Sontag (Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid, Tallinn, 2002). Teadusloo vallas soovitatagu S. J. Gouldi teost Vääriti mõõdetud inimene (Tallinn 2001). (Olgu ka öeldud, et nõukogude perioodil tõlgiti eesti keelde hulgaliselt populaarteaduslikke käsitlusi teadusloost.) Eesti keeles mainitagu kindlasti sellist teost nagu Lemming Rootsmäe Nakkushaigused surma
Tuleb mõista, mis on hüve, mis kurjus ja mis pole üks ega teine. Mis inimese tahtest ei sõltu, on neutraalne ja sellesse tuleb suhtuda stoilise rahuga (apaatia). Sellised asjad on elu, surm, jõud, rikkus, vaesus, kuulsus. Mida saab kasutada hea või kurja eesmärgi nimel, pole hüve. Rikkus ja tervis pole hüved, sest õnnelik saab olla ka nendeta. Tõelised hüved on voorused: tarkus, õiglus, mehisus, arukus. Kurjus on pahedes: rumalus, ebaõiglus, argus, arutus. Neutraalsete hüvede hulgas eristatakse eelistatavaid (tervis, jõukus), ebasoovitavaid (vaesus, autus, surm) ja täiesti ükskõikseid. Inime on maailma osa ja peab olema tervikuga kooskõla, s.t. elama kiretult ja mõistlikult. Stoik on mõõdukalt rõõmus ja kõrgemal argielust. Inimene on loom ja sellest tuleb lähtuda elulaadi üle otsustamisel. Naudingud on ebaloomulikud. Mõistusega loom on vaba kirgedest ja kollektiivne loom järgib norme. Vabadus on tunnetatud paratamatus
Ain Kaalep 2004 ostlemine. 12 keskust Tallinnas, m2/inimese kohta üle EU riikide absoluutselt ja vanade keskmise. Uuringu tulemused Moraalne dilemma Æ mitte ainult Nliidu probleem, vaid ka lääne kultuuri sees. Vajadus vs hedonism. Soppamine (võõrsõna) hea, kuna toob välja vastandlikke arvamusi. Porbleem on hästi pinna lähedal, ei pea otsima. Moraalne ja sümboolne tähendus tugev. 5 Peamine vastuolu: vajadus vs arutus. Ühelt poolt tüütu tegevus, kuid teiselt poolt mittevajalik, meelelahutuslik/lisategevus. Konsumerismi indeks (tarbimine lõbu pärast, brändide olulisus, reklaami järgmine jms) 15-19 aastaste seas 58% tugev konsumerism 22% üldisest populatsioonist üldse puudub 12% üle 65-ste seas, 27% põhiharidusega, 48% kõrgharidusega. Väärtustega korrelatsioon: Enesekehtestamine positiivne korrelatsioon (tunnustus, huvitav elu,)
annaabi.ee 
