Vangist pääsemiseks ehitas ta Daidalos kaks paari tiibu, mille suled olid kokku liimitud vahaga. Ta hoiatas poega: „Ära lenda liiga kõrgel, muidu sulab vaha ära, ära lenda liiga madalal, muidu saavad suled märjaks!“ Ikros unustas isa sõnad, lendas aina kõrgemale, päiksele üha lähemale, kuni vaha tiibadel sulas – ta kukkus merre ja uppus. Langus (läbikukkumine) pärast tõusu (esmast edu). Nooruslik hoolimatus, iseteadvus, liigne enesekindlus. Kassandra Trooja kuninga ja tema abikaasa Hekabe tütar, naisennustaja ja üks kõige traagilisemaid kangelasi kreeka mütoloogias, sest ta ennustas ainult õnnetusi (nägi ette ka Trooja hobuse linna toomise hukatuslikke tagajärgi). Tema ennustusi ei tahetud kunagi kuulda võtta – nii ongi tema nimi on hakanud sümboliseerima isikut, kelle hoiatused (ennustused) inimestele EI MEELDI. Nägijaande sai kingituseks jumal Apollonilt, kes oli temasse armunud.
Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada. Eros armastusjumal (Aphrodite poeg) Atribuut tunnus Gorgoneion kilbil olev Medusa. See oli Athena ( sõjajumalanna) atribuut. Medusa pilk kivistas. Kassandra 50 venna ainus õde(Parise õde) ta isa oli Priamos. Kassandra oli selgeltnägija. Kassandra hüüded halva ettekuulutamine. Kui keegi oleks Kassandra ettekuulutusi uskunud, jälginud, oleks saanud halbu asju vältida. See oli tema karistus, et keegi teda ei uskunud . Luik ja Leda Leda oli Sparta kuninganna. Zeus läks luigena tema juurde. Peale seda tulevad 4 muna. Munadest tuleb 2 poissi Kastor ja Polydeukes ja 2 tüdrukut - Helena, Klytaimnestra
Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. · Menelaos Maailma ilusaim naine oli Helena, Zeusi ja Leda tütar, kes anti naiseks Menelaosele, Agamamnoni vennale. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Helenal ja Minelaosel oli ka tütar Hermione. · Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. · Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale
vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja Andromedast tema naine.Pärast surma tõsteti Andromeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Ketos taevasse tähtkujudeks · Iphigeneia- Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega. · Kassandra- Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. Tema ennustas, et puuhobuse linnatoomine ei ole hea mõte, ennustas hiljem ette Agamemnoni surma (ta anti talle sõjasaagiks), Athena pahameel kreeklaste üle oli ka temaga seotud- kreeka sõdalased kiskusid
Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. .Menelaos-Maailma ilusam naine Helena anti naiseks menelaosile, Agamamnoni vennale. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud, viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Helenal ja Minelaosel oli ka tütarHermione .Kassandra- oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. .Kassiopeia-oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki
vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja Andromedast tema naine.Pärast surma tõsteti Andromeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Ketos taevasse tähtkujudeks · Iphigeneia- Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega. · Kassandra- Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. Tema ennustas, et puuhobuse linnatoomine ei ole hea mõte, ennustas hiljem ette Agamemnoni surma (ta anti talle sõjasaagiks), Athena pahameel kreeklaste üle oli ka temaga seotud- kreeka sõdalased kiskusid
Tuntud poeedid: Sappho- Lesbo saarel Anakreon- armastuse ja veini laulik Pindoras- ülistuslaulud Aisopos- kirjutas proosas Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia Mükeene kuningas Agamemnon võtab sõjast kaasa Kassandra. Agamemnoni naine klytaimestra ja tema armuke Aigisthos tapavad nad. Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles Antigone, Oidipuse tütar, Kreon nõuab valitseja (enese) käsu täitmist, kuid Antigone kuulab südant ja matab oam venna kombekohaselt. Kuningas Oidipus-
Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. Menelaos Maailma ilusaim naine oli Helena, kes anti naiseks Menelaosele. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga naine. Ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nad kaebasid merejumalale ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise
Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet, kui juhtnööri, mille abil lahendusi leida. Tantalose piin - Tantalos oli Lüüdia riigi kuningas, kes suhtles jumalatega, nagu oleks ta üks nende seast. Kuid ta kuritarvitas jumalate usaldust ning karistuseks pandi ta ühte allilma järve, kus ta ei saanud ei juua ega süüa. Tantalose piin kehtib nendele, kes on kõige rohkem õnne nautinud, kuid pole selle väärilised olnud. Kassandra ennustused - Kreeka mütoloogias oli Kassandra Trooja ennustaja, Priamose ja Hekabe tütar. Apollon oli andnud Kassandrale ennustajavõime, kuid pettununa armulootuses võtnud ta sõnadelt usutavuse. Tänapäevases tähenduses oleks see, et hoiatused ja halvad ennustused inimestele ei meeldi. Prokrustese säng - kreeka mütoloogias Atika teeröövel, kes sidus kinnivõetud teelised sängi ja venitas neid pikemaks või raius jalad lühemaks. Ülekantud tähenduses on see nii
Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. Menelaos: Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. Kassandra: Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. Tema ennustas, et puuhobuse linnatoomine ei ole hea mõte, ennustas hiljem ette Agamemnoni surma (ta anti talle sõjasaagiks), Athena pahameel kreeklaste üle oli ka temaga seotud- kreeka sõdalased kiskusid Kassandra linna hävimisel Athena
laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale. · Menelaos: Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis Kreekasse ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Kassandra: Apollon armus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. · Iphigeneia: ohverdati Artemisele Aulises, et kreeka laevastik saaks Trooja poole lahkuda. · Ilias: vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse Homerost.Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud
sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja surmaheitlust madudega . See skulptuur on seotud ,,Trooja Hobuse" müüdiga. Kreeklaste juht Odysseus lasi Epeiosel ja Athenal valmistada puust hiigelsuure hobuse, kuhu ta oma parimate võitlejatega sisse ronis, et hävitada Trooja. Ülejäänud kreeklased lahkusid laevadega merele. Troojalased arvasid, et see hobune on kreeklaste kingitus. Paljud tahtsid seda kinki linna viia, kuid oli ka hoiatajaid, eelkõige õnnetusekuulutaja Kassandra. Kassandrat ei uskunud muidugi keegi peale Poseidoni preestri Lakooni, kes lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Apollon kartis, et tema plaan hävitada Trooja, nurjub ja saatis merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi, valu ja piinu annavad edasi skulptuuri käe- ja rinnalihased. Ka on näha valu Lakooni näol. Tajutav on poegade rabelemine, et end lahti päästa
käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Menelaos oli vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Mäel on mitu tippu, neist kõrgeim on Mtikas. Kassandra oli naisennustaja, kelle ennustusi kunagi kuulda ei võetud. Elektra oli Atlase tütar, plejaad. Elektra oli Mükeene kuninga Agamemnoni tütar. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga soerdi skulptuur, mis tähistas
Kr sõjamehed. Näiliselt sõitsid kr laevad minema, kuid jäid saarte varju pidama. Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest uskuma. Suur puuhobune, mis Tr väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr aga õnne. Priamose tütar Kassandra ning preester Laokoon ei usaldanud seda juttu ning arvasid, et hobune tuleb hävitada. Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid Poseidoni saadetud 2 suurt madu, kes tolle surnuks pigistasid. Nii polnud kahtlustki, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema
ANTIIKMÜTOLOOGIA Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“? • Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised...
ANTIIKMÜTOLOOGIA · Millest räägivad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised oli...
Enamasti metsikud, kuid Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop Ühesilmsed hiiglased. Sireen Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Saatür Sokkinimesed, ebainimlikult inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi
ka kasutada, sest seda hetke enam tagasi ei saa, elu läheb ainult edasi. 8.Lk 52 Kui ta oli ma kallimaga trepikojas koos kartis ta suurt armastust, mis tekitas temas hirmu. 9.Lk 55 Ta läheb kuskile ära, et ei taha meenutada seda, mis oli ja et mees teda ei peataks. 10.Lk 35 Autoril on kõrini sellest armastusest, ihast, igatsusest ja tujust. Jätab armastuse sinnapaika, kus tahes ja liigub eluga edasi. Luuletused Lemmik luuletus Kõige rohkem meeldis mulle "Kassandra", sest see on hea lühike ja riimuv mõte on tabavalt ära öeldud. Luuletus, mille sisust aru ei saanud "Sina, Probleem" luuletus, millest mina aru ei saanud, sest ei saanud aru autori mõttest, et mida ta selle luuletusega mõtleb või öelda tahab. Kõige kurvem luuletus Minu arust tundus "Hämar Vaksal" kõige kurvemana, sest see kujutab elu süngelt, et mis on inimeste vahel või koju jõudes oled lihtsalt tuim ja tühi.
Kõik täitsid isa käsu, peale ühe, Hypermestra, kellel hakkas noorest tugevast mehest kahju. Ta äratas oma mehe Lynkeuse üles, rääkis talle kõik ära ja aitas tal, hilisemal argoslaste kuningakoja esiisal, põgeneda. Horatius iseloomustas Hypermestrat kui "suurepäraselt reetlikku", kuid selle eest heitis ta isa Danaos ta vangi. Ülejäänud 49 danaiidi kannavad aga allilmas karistust oma meeste tapise eest: nad peavad igavesti kandma sõelaga jõest vett augulise põhjaga tünni. KASSANDRA HÜÜDED - Ka Alexandra (lad. Cassandra). Trooja kuninga Priamose ja Hekabe tütar. Teda kosis Apollon ja kinkis talle ennustajaande, kuid leidmata talt vastuarmastust, võttis ta tema sõnadelt usutavuse. Kassandra ennustas Trooja hukkumist, kuid tema hoiatused Parise ja Trooja hobuse eest jäid asjatuteks. Kui Trooja vallutati, klammerdus ettekuulutaja Athena kuju külge. Lokristlaste juht Trooja sõjas Aias tõmbas ta selle juurest eemale ja vägistas ta. Agamemnoni
Meelika Apolloni lüüra saatel esitatavad laulud (nt hümnid). Jaguneb monoodiliseks ja koorilüürikaks. Eleegia antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul, mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos ,,Oresteia" (Kassandra) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos) Iphigeneia Orestes Elektra ,,Aheldatud Prometheus" Euripides - ,,Medeia" Medeia ennastohverdav armastus Jasoni vastu pöördub halastamatuks vihkamiseks, kui mees eelistab temale Korintose kuningatütart. Ta raev on niisama tugev kui armastus. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" vend Kreon
6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma „unustuse istmelt“ ILIAS Menelaos – Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Iphigeneia – Agamemnoni tütar, kes ohverdati enne sõda Artemisele. Kassandra – Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia – ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine. Paris röövis ta ja algatas Trooja sõja.
Motiiv väiksem jutustuse üksus Nt Jala kaela taha paneku motiiv; õnnetu armastus; keelu rikkumine. Tegelaskujud Protagonistid antagonistid. Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod Otsene kõne Positsioon jutustatavas maailmas Nende seos tegevustikuga Tegelased tüüpidena vs. individualiseeritud tegelaskuju Kirjanduslikud kujud võivad "iseseisvuda": Sherlock Holmes; Don Juan; Kassandra. AEG Teksti ei ole võimalik kirjutada nii, et see vastaks täielikult sündmuste kulule.. Enamikul juhtudel on tekstis siiski ka etteruttamisi ning tagasipöördumisi, jutustades võetakse pikki ajalõike mõne lausega kokku, samas on võimalik mõnda sekundit väga üksikasjalikult kirjeldada. Teksitist leiame me sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks
kreeklased läksid oraakli juurde küsima, kuidas jumalannat lepitada. Oraakel vastas, et tuleb ohverdada üks kreeklane, kelleks valiti Sinon, kuid vahetult enne ohverdamistseremooniat sai ta põgenema ning Kreeka laevad purjetasid minema. Sinoni jutus ei osanud troojalased kahelda. Tal lubati hakata elama ühena troojalaste hulgast. Sinon rääkis veel, et puuhobune oli pühendatud Athenale ja et troojalased selle tervena linna viiksid. Preester Laokoon ja printsess Kassandra küll ütlesid, et hobust ei toodaks linna, aga keegi ei kuulanud neid. Kaks madu tulid merest välja Trooja linna ja tapsid Laokooni. Troojalased arvasid, et see on selle eest, et ta julges hakata vastu puuhobuse toomisele linna. Puuhobune toodi linna. Keskööl avati puuhobuse salauks, kust kreeklased välja ronisid. Nad tegid väravad lahti ja kreeklaste sõjavägi marssis linna. Trooja pandi põlema. Achilleuse poeg tappis Priamose. Ainsana pääses eluga Aineias.
· kreeklane rääkis: nad tegid Athena auks hobuse, mingi ohverdusvärk, ta tahtis olla ka troojalane (se oli kõik vale, aga troojalased arvasid, et see on õige) · mees nimega Laokoon hoiatas troojalasi, et kreeklastelt ei tohi midagi vastu võtta · merest tuli välja suur madu, kes kägistas Laokooni ja tema kaks poega(see oli Poseidoni saadetud) · troojalased uskusid kreeklast · ka Priamose tütar Kassandra hoiatas troojalasi(tal olid ennustamise võimed (keegi ei uskunud teda; ta teadis, et Trooja linn hävib) oli saanud Apollonilt) · troojalased tõid Trooja hobuse oma ilnna(kreeka laevastik oli lähelal varjul) · öösel tulid kreeklased eesotsas Odysseusega puuhobusest välja ja tegid Trooja väravd lahti · öö hämaruses tulid kreeklased laevadega randa tagasi · mehed(kreeklased) tulid Trooja linna
mahajäetud laagriasemele ning uurisid uudishimulikult hiigelhobust, mis kandis Athenale pühendamisest teada andvat pealdist. Jumalannal paluti kreeklasi kojusõidul kaitsta. Troojalased ei teadnud, mida kreeklaste kingitusest arvata,. Paljud tahtsid hobust linna viia: säärane võimas pühadekink Athenale pidi neile kindlasti õnne tooma. Teised hoiatasid selle eest, eelkõige muidugi õnnetusekuulutaja Kassandra. Poseidoni preester Lakoon lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Juba hakkas troojalaste seast kostma hääli, mis nõudsid jubeda puukuju põletamist. Ent Odysseus oli troojalaste umbusku ette näinud. Ta oli maha jätnud Sinoninimelise spiooni, kelle troojalased kinni võtsid, et teda üle kuulata. Tema riided olid räbaldunud, ja nõnda kõlas päris veenvana tema ütlus, et ta oli hädavaevu kreeklaste käest pääsenud, kui need hirmsa
end Kr sõjamehed. Näiliselt sõitsid kr laevad minema, kuid jäid saarte varju pidama. Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest uskuma. Sinon rääkis ka seda, et suur puuhobune, mis Tr väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr aga õnne. Priamose tütar Kassandra ning preester Laokoon ei usaldanud seda juttu ning arvasid, et hobune tuleb hävitada. Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid Poseidoni saadetud 2 suurt madu, kes tolle surnuks pigistasid. Nii ei kahelnudki tr, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal, kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma
sõjamehed. Näiliselt sõitsid kr laevad minema, kuid jäid saarte varju pidama. Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest uskuma. Sinon rääkis ka seda, et suur puuhobune, mis Tr väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr aga õnne. Priamose tütar Kassandra ning preester Laokoon ei usaldanud seda juttu ning arvasid, et hobune tuleb hävitada. Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid Poseidoni saadetud 2 suurt madu, kes tolle surnuks pigistasid. Nii ei kahelnudki tr, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal, kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema
Vastutasuks röövis Athena talle Helena. Parnassos seal asus Apolloni oraakel. Kentaur inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop ühesilmsed hiiglased. Sireen neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Saatür sokkinimesed, inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustamisvõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud tema sõnadelt ustavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on merenümfidest ilusam. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saaates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada. Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, ettekäändega kosilastele, et ta tahab kududa Laertese surilina
määrasid ikka veel olevikku. Juba sellest ajast peale, kui kuninganna Klytaimestra oli tütre ohverduselt tagasi jõudnud, oli kättemaks oodanud. Ta võttis enesele armukese, kelleks oli Thyestese, Atreuse venna ja Agamemnoni onu, poeg Aigisthos, keda ta ei saatnud isegi siis minema, kui Agamemnon Trooja alt tagasi jõudis. Rahvas teadis muidugi kõike. Palee õuele veeres kaarik, kus kuninga kõrval istus kaunis, kuid võõra välimusega neiu. See oli Kassandra, Trooja kuninga Priamose tütar, kelle Agamemnon oli sõjaväe poolt kingituseks saanud. Kui kuningas kaarikust väljas, tervitas Klytaimestra teda ülevoolavalt, kuid Agamemnon vastas talle külmalt, kuigi ta polnud oma naise truudusest kuulnudki, ja tutvustas talle Kassandrat paludes, et Klytaimestra ta vastu võtaks ja tema eest hoolitseks. Nad läksid paleesse, aga raugad ja Kassandra jäid endiselt palee ette ootama. Kassandra,
22. Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatatakse? Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod Otsene kõne Positsioon jutustatavas maailmas Nende seos tegevustikuga Tegelased tüüpidena vs. individualiseeritud tegelaskuju Kirjanduslikud kujud võivad "iseseisvuda": Sherlock Holmes, Don Juan, Kassandra. 23. Tutvuge Genetti eepilise teksti analüüsi põhimõistetega. Katsetage neid mõisteid Viivi Luige "Seitsmenda rahukevade" analüüsimisel. Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsige näiteid teosest, mida Te parajasti loete. 24. Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? - Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg.
abikaasaks. Kõik kreeka kuningad asusid Pärast Parise ja Helena põgenemist Menelaose poolele, sõdimaks Trooja vastu. Ärgitas oma venda Agamemnonit Trooja vastu sõjaväge koguma ee. Agamemnon, - kogus suure laevastikutäie sõjaväge. Ebasoodsad ilmastikuolud lükkasid sõjakäiku aastaid edasi. Agamemnon saatis pärast laevastiku lahkumist Menelaose ja Odysseuse Helena loovutamist nõudma. Pärast Trooja rüüstamist võttis Agamemnon liignaiseks Priamose tütre Kassandra. Kui nad naasid Mükeenesse, plaanis tema abikaasa Klytaimnestra ta mõrvata. Agamemnon oli enne tapnud Klytaimnestra endise abikaasa Tantalose ff. Klytaimnestra, - võttis armukeseks agamemnoni nõo Aigisthose. Nad uputasid Agamemnoni vannis. gg. Orestes, hh. Achilleus, - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema ema, Thetis, kastis ta lapsena Hadese jõkke, ent parem kand jäi puutumata.
Mõnes Zeusi ohvripaigas oli jutt, et loomadega koos oli ka inimesi, aga see on kaheldav. On olemas ka nö patuoina rituaalohver ehk pharmakos, kus halb aeti linnast välja. Võeti üks süüdimõistetud kurjategija ja nuumati aasta aega teatud toitudega- imes seega kogu halva endasse. Siis ta tiirutati ümber linna ja kihutati minema (ühel korral kirj et tapeti ja põletati). Lokrise neitsid- lugu saab alguse Trooja sõjast, kus Kassandra vägistati mingis templis ära ja lepituseks peab saatma jumalatele neitsisid. Rannajoonel lasti lahti tüdrukud, keda hakkas taga ajama sõjavägi. Kui kätte saadi, siis tapeti, kui jõudsid templisse, siis pidid sinna rangete reeglitega preestrinnadeks jääma. Ennete tõlgendamine. Oraaklid, kelle sõnu võeti hästi tõsiselt. Tõlgendati jumalate tahet ka lindude lennuga. Tuli istuda põhja suunas ja tõlgendam hakata. Oli ka pühaduse tõlgendajad hieromantis, kes saavutasid
.. Atreus oli Mükeene kuningas. Tal oli naine Aeropega 2 poega: Agamemnon (naine Klytaimestra, Tyndareose ja Leda tütar) ja Menelaos (naine Helena see, kelle pärast peeti Trooja sõda). Helena ja Klytaimestra olid õed. Trooja sõjas oli Agamemnon Kreeka sõjaväe ülemjuhataja; ohverdas sõjaväe pealekäimisel lahinguõnneks tütre Iphigeneia. Klytaimestra oli kättemaksuks soetanud armukese; kõik teadsid seda peale sõjast naasva Agamemnoni. Too oli toonud kaasa Kassandra, ennustajavõimega neiu. Klytaimestra tappis Agamemnoni, abiks armuke Aigisthos, kes oli Thyestese noorim poeg (Thyestese enda tütre Pelopeiaga, sest oraakel oli öelnud, et see on ainus võimalus Atreusele Thyestese väikeste poegade tapmise eest kätte maksta). Aigisthos maksis kätte oma vendade tapmise eest Agamemnonile kui Atreuse järeltulijale. Agamemnonil ja Klytaimestral oli veel 3 last: tütred Elektra ja Chrysothemis ning poeg Orestes
annaabi.ee 
