Referaat Epikuros Epikuros Epikurose elu ja tegevus Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara
Õige vastus! b. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) Küsimus 2 Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et Vali üks: a. jumal ei suuda kurjust likvideerida. b. jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat c. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta Õige vastus! Küsimus 3 Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest Vali üks: a. me ei puutu surmaga kunagi kokku. Õige vastus! Epikuros väitis: "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid." b. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? Vali üks: a
olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Platon oli vanakreeka filosoof ja Sokratese õpilane. Tema arvates oli kõige tähtsam ideedeõpetud ehk see et asjad on mööduvad nähtused aga idee on jääv. Ideaalne riik oli tema arvates võimekate filosoofide poolt juhitud. Aristoteles oli vanakreeka filosoof ja Platoni õpilane. Ta oli loogikareeglite kirjapanija. Süstematiseeris varem tekkinud filosoofide ideed ja tegevused. Epikuros oli vanakreeka filosoof ja atomist. Uskus, et kõik koosneb aatomitest ja et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks ja vabaneda kannatustest. Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom ning Aleksandria raamatukogu juht. Arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Eukleides oli vanakreeka matemaatik. Koostas teose `'Elemendid'' milles sõnastas
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks. Jumalad ei taha ja ei suuda likvideerida kurjust.
· esiplaanile tõusis luule(hellenistlik poeesia- Aleksandria luule), luules ei tuntud huvi ühiskonnaelu ja moraali küsimuste vastu, pigem ülistati valitsejate perekonnaliikmeid, luulelt oodati sügava sisu asemel elegantset stiili, luule pidi naudingut pakkuma · kodakondsusel ega kodanikuvoorustel ei olnud endist tähtsust, juureldi selle üle, kuidas inimene saaks jõuda õnne ja hingerahuni, filosoofia pöördus inimeste hingevajadustele · Epikuros- kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. · Stoitsism-maailm toimis õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi, kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ja saatusele ei olnud mõtet vastu hakata, himud ei laskunud saatuega leppida. Filosoofia aitab muredest vabaks saada · filosoofia teadusharude eraldumine: Eratosthenes- astronoomia, geograafia, ajalugu;
Nad ülsitasid mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsast kreeka karjuse armastusest. Luulelt ei oodatud sügavust, vaid peensust ja elegantsi. Luule pidi pakkuma naudingut. Ühiskonna unistused tõid kaasa muutusi ka mõttemaailmas. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele inimeste hingelistel hingevajadustel. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda (arvasid, et filosoofia aitab inimestel oma hirmust ja muredest vabaks saada): 1) Epikuros ja tema järgijad uksusid, et kõik koosneb aatomitest ja surm on inimese hingeaatomite lagunemin. 2) Stoitsism loojaks Zenon, kus kõik maailmas toimuv oli jumalate ja saatuse poolt ära määratud ning sellele vastuhakkamine on halb. Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes tegeles nii astronoomia, geograafia ja ajalooga. Ta arvutas välja Maa
teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu
Väärtusõpetus ja eetika Aksioloogia ehk väärtusõpetus on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi. Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks eetikat ja esteetikat. Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik, mis on seotud inimeste või inimgruppide ning nende poolt pooldatavate või taunitavate väärtustega, nt kultuuriväärtused, kunstiväärtused, ühiskondlikud väärtused, rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofi...
Iisaku gümnaasium Aatomiõpetuse kujunemine Koostaja: ... Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused
küll juba varem erandiks) asendus individualistlikuga. Põhimõtteks sai, et inimene peab vabanema kõigest välisest, sest see on ebakindel ega sõltu temast, ja saavutama sisemise rahu. Samal ajal arenesid hoogsalt üksikteadused, eriti Aleksandrias, kus filosoofia edusammud olid tühised. Ateena jäi veel kauaks tähtsaks filosoofia keskusena, see oli viimane märk tema möödunud hiilgusest. Aristotelese järgseist koolkondadest on mainimisväärne eelkõige epikuurlaste koolkond. Epikuros, klassikajärgse filosoofia suurim materialist, jätkas Demokritose ja kürenaikute suunda. Tema tunnetusteooria on sensualistlik, natuurfilosoofia atomistlik. Atomistlikus õpetuses tegi ta olulise muudatuse: väitis, et vabal langemisel tühjas ruumis kalduvad aatomid sirgjoonest pisut kõrvale (deklinatsioon). See põhjuseta hälve sai inimese tahtevabaduse natuurfilosoofiliseks põhjenduseks. Inimese ülimaks hüveks pidas Epikuros
13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25.Millega said tuntuks Aristoteles ja Herodotos? 26
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks
Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli rajatud Museionis (muusade pühamu) Filosoofia Filosoofia vaaded olid muutunid: filosoofid uurisid rohkem inimest. Nas otsisid vastust küsimusele kuidas võiks inimene saavutada õnne. Epikuros surm on inimese hingeaatomite lagunemine. Stoitsistlik koolkond ()- inimese saatus on jumalaga ette määratud Teaduse aeng Hellenismi periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg Tähtsaim teaduskeskus on Aleksandria Matemaatik Eukleides () Füüsik Archimedes Astronoom Ptolemaios ()
Aristoteles 4) teleloogiline (otstarbekuse õpetus) aatomid erinevad üksteisest ainult kuju poolest. * põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse Demokritos varjamiseks. inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest. *Jumalaid pole vaja karta - jumalatele pole omane Epikuros jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse. Uusaja filosoofia õptus iidolitest e. Mõtlemisvigadest. esindab uusaja õpetust empirismi. eksperimenataal meetodi tooja Bacon (inglane) 1)viljakad 2)valguse rikkad Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine. tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus
ka vaba armastust ning käsitlesid iseendid pigem maailmakodanike kui mingi konkreetse riigi kodanikena. Epikurism (või epikuurlus) ja stoitsism Epikuurlus ja stoitsism olid vastuseks skeptikute ja küünikute väidetele, et filosoofial ei olevat igapäevaelu kohta midagi mõistlikku öelda. Mõlemad suunad olid pühendunud inimeste moraalse tegutsemise ja käitumise teemale ning mõlemad tuginesid empiirilisest maailmast saadavatele kogemustele. Epikuurlus Epikuros (ca 341-270 e. Kr.) tugines oma filosoofias Demokritose atomismile, kuid eitas tollele omast determinismi. Epikurose järgi ei kaotavat aatomid, millest inimene koosneb, kunagi oma võimet vabalt liikuda; seega postuleeris ta vaba tahte olemasolu. Ta nõustus Demokritosega selles, et pärast surma ei ole mingit elu, kuna ka inimese hing koosnevat vabalt liikuvatest aatomitest, mis pärast surma lihtsalt kõik laiali pudenevad. Aatomid ei tekkivat ega hävivat kunagi, nad üksnes paigutuvad
Edenes tänu valitsejatele Aleksandriasse rajati Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri ja teaduskeskus. Sinna rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kõike kreeka kirjasõnas. Väike-Aasias sai tähtsale kohale Pergamon, Kreekas aga püsis esiplaanil Ateena. HELLENISTLIK KIRJANDUS Teater kaotas oma senise tähtsuse Aleksandria luule luulelt ei oodatud mingit sügavat sisu, vaid elegantset stiili. FILOSOOFIA Epikuros ja järgijad uskusid, et kõik koosneb vaid aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite lagnumemist, siis ei ole surma mõtet karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Stoitsism kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega mõttetu ja halb. Filosoofia aitab inimestel hirmudest ja muredest vabaks saada. TEADUSE ARENG
ümbermõõdu, mediaani pikkuse ja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil, mis langesid keskpäeval erinevate laiuskraadidel. See ei olnud küll päris täpne kuid ta oli esimene kes seda üritas. Ta oli suureks eeskujuks teadlastele, kes uurisid Maa geograafiat. Tänu temale kujunes inimestel kujutlusvõime Maa suurusest. Tähtsal kohal Hellenistlikul perioodil oli filosoofia. Tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele . Epikuros ja tema järglased uskusid et kuna me kõik koosneme aatomitest, siis surm on vaid hingeaatomite lagunemine. Arhitektuur Hellenismi ajajärgul olid ilmalikud hooned nagu: raamatukogud ,lossid, teatrid ja koolid. Aleksandria linnas valmis üks ainulaadsemaid ehitisi ,tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline, umbes 120 meetri kõrgune. Kuplil seisis seitsme meetrine Poseidoni pronkskuju. See ehitis on ka üks maailmaimedest
komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest ja elu raskustest hoolimata saavutada õnne ja hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja surma pole mõtet karta *stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu ning tark lepib saatusega 7.religioon- *mitmed uudsed jooned *vanad jumalad jäid alles, kuid hakati austama ka mitmeid idamaiseid jumalaid(kõige armastatumaks jumaluseks tõusis Egiptuse Isis) *õpiti lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat *taevakehade järgi ennustamine muutus populaarseks
test4 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& &&& 14th of March 0:51 matis Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates >> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 14th of March 0:51 matis Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest >> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. b. mõni nauding ei ole taskukohane. c. mõni nauding on labane. 14th of March 0:52 matis Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros?
silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku probleemide ja hingevajaduste üle, otsiti vastust küsimusele kuidas võiks inimene elu raskuses hoolimata leida tee õnnele ja hingerahule Epikuros-väitis et inimest ei oota pärast surma midagi, pole mõtet karta, ka jumalaid ei tule karta neid inimeste asjad ei huvita,filosofeerimine aitab hingerahuni Stoitsistlik koolkond- kõik jumaliku korra järgi ette määratud, lepi saatusega vabasta end hirmudest, nii saad hingerahu Religioon-hakati austama paljusid idamaiseid jumalaid, kuulsaim Isis,astroloogia,sodiaagi tähtkujud Teadus- spetsialiseerumine, tähtsaim keskus Aleksandria, matemaatik Eukleides- sõnastas ja tõestas
raamatukogu, Aleksandria tuletorn). · Kreeka kunsti hellenistlik periood skulptuurid elavamad, korintose stiil (keerulisemad kapiteelid), Aleksandria tuletorn, lk. 131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine. · Küünikud diogenes rannal, tünnis · Epikorused epikuros Surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota peale surma midagi, pole mõtet karta. Filosofeerimine aitab kõike mõista, vabastab hirmust hingerahu. · Stoikud zenon maailmas kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu ei saa. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu.
Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms. Taas tõusis esile luule, mida tunti sel ajajärgul nime all Aleksandria luule, kuna Aleksandria oli tähtsaim luulekeskus. Luulelt oodati elegantset stiili ja naudingut. Mitte midagi enamat (mõtteid, lahendusi probleemidele, midagi lahti mõtestada jne.). Filosoofias pandi rõhku inimese voorustele. Pöörduti inimese hingevajaduste poole, otsiti õnne ja hingerahu võtit. Filosof Epikuros ja tema järglased olid arvamusel, et maailm koosneb aatomitest, kuid sellest õpetusest suurema populaarsuse saavutas Zenoni loodud Stoitistide koolkond (Stoitism), mis ütles, et kõik on jumalate poolt ette määratud, ja saatusele ei ole mõtet vastu hakata. Nende arust hirmust surma ees üle saades ja elu mõõdukalt nautides saavutaski hingrahu, ning filosoofia aitab inimestel hirmust üle saada. Kreeka teaduse suurmees Eratosthenes arvutas geograafias välja maa ümbermõõdu
5. Ateenas tõusid filosoofide huviorbiidile, mitte enam inimese käitumise ja moraaliküsimused, vaid hakkati arutama selle üle, et mis peaks olema poliste sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et ühiskonna seadused pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelistel kokkulepetel. 6. Hellenismi perjoodil hakkad filosoofia huvituma inimese probleemidest, kuidas saavutada õnne ja hingerahu. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimeste hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. 7. Kui Kreeka tegeles teaduses põhiliselt inimese ja ilma uurimisega, siis Mesopotaamias uuriti ajalugu vanade esemete põhjal või mingil muul moel. Mesopotaamia käsitles
suguvõsa Polis - Kreeka linnriik,sõltumatu,Sarnasus:tüdr.õpetas ema, ei kool, poisid:koolis. Sparta:kirjaoskus Hetäär - Aristokraatide kaaslannad Agoraa - Linnasüda, koosolekuplats Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus Sümpoosion - Koosviibimine (koosjoomine) Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja riietusruumidega Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus arutati riigi asju Ptolemaios- matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom, Maa universumi keskpunkt Filosoofia- Epikuros, Stoistlik koolkond Hellenism- A Suur vallutas egiptusest iraani ja kesk-aasiani, kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine lähis-idasse Herodotos- kreeka ajaloolane, ajaloo isa, kogus palju andmeid maade- rahvaste kohta Aischylos- kreeka näitekirjanik, Atika tragöödia peamine looja, lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogi Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse
Olümpia- 776.a eKr, osalesid mehed hellenid. HELLENISM- A Suur vallutas egiptusest iraani ja kesk- aasiani, kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine lähis-idasse. Riigid- Egiptus(kuningad Ptolemaiosed), Seleukiidide riik(valitses Seleuk. dünastia, kahanedes tuumaks kujunes Süüria), Makedoona(valitses Kreeka linnriike). Linnad- Aleksandria (Museion, kreeka jm haritlased), Antiootia, Pergamon, elulaad kreekapärane. Filosoofia- Epikuros, Stoistlik koolkond. Eukleides- Matemaatik. Archimedes- kruvi veetõstuk. Ptolemaios- matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom, Maa universumi keskpunkt.
Epikuurlus või stoitsism? Epikuurlus ja Stoitsism olid kaks filosoofia koolkonda, mis õitsesid antiik-Kreekas. Epikuurlus väidab, et ainus hea asi maailmas on nauding. Stoitsism aga väidab, et õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest.
poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik. NT. Laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hunnik puitu ei ole laud. Selleks et puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm. 8. Epikureism (Epikuros), Stoitsism (Seneca), Skeptikud, Küünikud (Diogenes). Õpetuse nimi Milline elu on Kuidas saavutada Kas maailma saab õnnelik? õnnelikku elu? muuta? Liider Epikureism Kui inimesel pole Tuleb elada lihtsalt Maailma saab kehalisi kannatusi ja rahuldada oma muuta, sest Epikuros ja ta on põhivajadused, inimesed saavad
Archimedes Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema teostest said käsiraamatud. Epikuros IV saj lõpul ja III saj algul eKr. Väitis, et peale surma ei oota inimest midagi ja seda pole mõtet karta. Lähtus atomistide õpetusest. Thales VI saj esimesel poolel eKr Mileetoses tegutsenud õpetlane. Arvas, et kõige aluseks on vesi. Oskas ette ennustada päikesevarjutust. 2. Vana-Kreeka Matemaatika Eeskujuks Mesopotaamia. Sõnastasid üldistavaid väiteid (teoreeme) ja tõestasid neid
Füüsika 1) Kust tuleb sõna aatom ning mida see tähendab? Aatomi nimetus tuleb vanakreeka sõnast (átomos) ehk ,,jagamatu". Esimesena kirjeldas aatomeid 5 saj. eKr. Demokritos. Demokritose ideid arendas 300. aastal eKr. edasi Epikuros. Aatom - jagamatu osa. Kreeklased arvasid, et aine koosneb aatomitest ja jagamatutest osakestest. Pikem: Aatom on väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole.
filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali.
test4 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 14th of March 0:51 matis Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates >> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad >>juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 14th of March 0:51 matis Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest >> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. b. mõni nauding ei ole taskukohane. c. mõni nauding on labane. 14th of March 0:52 matis Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros?
test4 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 14th of March 0:51 matis Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates >> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad >>juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 14th of March 0:51 matis Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest >> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. b. mõni nauding ei ole taskukohane. c. mõni nauding on labane. 14th of March 0:52 matis Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros?
veebruar 1748 6. juuni 1832) Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust. ("Principles of Morals and Legislation", 1789) Jeremy Bentham oli oli inglise õigusteadlane, sotsioloog, filosoof, majandusteadlane ja ühiskondlik tegelane, kes kasutas terminit kasulikkus, kui kõikjal toimivat põhimõtet. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima Oxfordi ja sai seal 1763. aastal bakalaureusee ning 1766.aastal magistrikraadi õigusteaduses. Jeremy Benthamit peetakse utilitarismi rajajaks. Utilitarism on positsioon, mille kohaselt
jätkamiseks 18. archimedes silmapaistev matemaatik ja füüsik, leidis üsna täpsed lähendid ringi ümbermõõdu ja diameetri suhtes. 19. nike kreeka võidujumalanna 20. non olet! raha ei haise 21. mentor - odysseuse sõber, kogenud nõuandja 22. ithaka odysseuse kodusaar 23. kerberos verejanuline,mitmepealine väänlevatest madudest ümbritsetud metalse häälega koer,kes valvas sissepääsu Hadesesse 24. epikuros filosoof,kes propageeris vaimseid ja hingelisi naudinguid, mis tulenevad nii voorusest kui tarkusest. 25. panteon algselt kõigile jumalatele pühendatud tempel, ainus täielikult säilinud rooma-aegne ehitis 26. artes liberares nn vabad kunstid, vabale mehele sobivad teadused : grammatika,dialektika, retoorika, aritmeetika,geomeetria, astronoomia ja muusika 27. colosseum- antiikaja suurim amfiteater roomas 28
Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus Atomistika. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema
jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri. Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle, kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata. Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva hingerahu tagamiseks, pidi oma saatusega leppima ja himudest vabanema, mis vabastas inimese kõigist muredest. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude eraldumine, mis klassikalisel perioodil olid filosoofia raames
Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki kunagi juristina. Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega Benthami juuraõpingud viisid ta arusaamale, et praegune ühiskond toimib valedel põhimõtetel ja sundisid otsima paremaid võimalusi
võltsing. Protokollid olevat väidetavalt tulnud hoopis venemaalt ning et Nikolai II salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et koolis loetaks seda protokolli ,et inimesed mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu
Eeika : Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, siis tähendab looduspärasus mõistuspärasust. Selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Adiafoorad asjad, mida inimesed kõrgelt hindavad, nagu elu, tervis, varandus, au, aga aka nende vastandid haigused, surm, vaesus, orjus ja autus. Adiafoorad ei ole head ega halvad. Afektid takistavad meid tõelisi väärtusi tunnetamast. Vältida tuleks nelja afekti: lõbu, iha, muret ja hirmu. Epikuurlased Epikuros 341-270 eKr, sündis Samose saarel, vaese Ateena kolonisti pojana. Tutvus paljud koolkondadega, kuid ei näinud neis väljapääasu. Lõpuks leidis oma tee ''muutumata makedoonlaste tallalakkujaks või hulkuvaks peniks'' (küünikuks). Epikuros lahkub Ateenast ja liigub ringi 18 linnas. 306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine
7) Mis iseloomustasid helleniseerumist Roomas? 3p e) inimlik kadedus juutide edukuse pärast a) sarnane mütoloogia - müüdid ja eeposed 8) Hellenismiajastu koolkonnad, esindajad 3p b) koolid organiseeritud kreeka eeskujul, kreeka keel roomas kõrghariduse a) skeptitsism - Phyrron kriteerium b) epikureism - Epikuros, II laine Atomism - Demokritos, Eukippos c) Kreeka õpetuste ülekandumine Roomasse - skeptitsism, epikureism, stoitsism c) stoitsism - Zenon 9) Comte inimmõtlemise arengu 3 staadiumi 3p 8) Kierkegraadi inimese eksistentsi etapid 3p a) teoloogiline e fiktiivne - mõtlemine väljamõeldiste küüsis
,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM Väidab, et kõlbelised tegevused pole midagi muud, kui vaid emotsionaalsed reageeringud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Väidab, et põhimõtteliselt polegi olemas ,,õige-vale"'t, on personaalsed tunded. Kogu eetika ongi üks hulk positiivsetest ja negatiivsetest tunnetest. EETILINE EGOISM Väidab, et hea on see, mis maksimaliseerib üksikindiviidi huve. ,,See, mis mulle on hea, see ongi hea." Hedonism Epikuros ,,Hea on see, mis põhjustab naudingut." Eetiline egoism + hedonism = nartsissism (eneseimetlus) (linnakultuurile omane) PSÜHHOLOOGILINE EGOISM Friedrich Wilhelm Nietzsche (1844-1900) rajaja; sakslane; põlgas natsionaliste. Tema õde eksitas inimesi, et N pooldab natsionaliste. Sündis pastori perekonnas. Sai Preisi kuninga järgi nime. Viie aastaselt suri tema isa, diagnoos oli ajude pehmenemine. N sai ise sama diagnoosi. Õppis dialoogiat, filoloogiat jms. 1867
seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiate kirjutamine küll jätkus - need käsitlesid uue ajal armastust, perekonnaelu ja olulisi teemasid -, tragöödiate poolel piirduti aga peamiselt klassika ettekandmisega. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Et kõige tähtsam luule peamiselt keskus oli Aleksandria, siis tuntakse hellenistlikku poeesiat Aleksandria luule nime all. Filosoofia 4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja
Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks
525 480 e.Kr. on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav. · Ta on Xenophanese õpilane. · Ta sureb uhmris surnuks tambituna. · Aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest ja · Epikuurlased mõttelaadi tõsidusest. · Epikuros · On säilinud õpetuslik poeem ( u. 150 rida) · 341-270 e.Kr. heksameetris. · Epikuros · · Sündis Samosel vaese Ateena kolonisti pojana. PARMENIDES · Tutvus Ateenas paljude koolkondadega, kuid ei näinus Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste .
eesotsas oli piiramatu võimuga monarh,tekkisid õukonnad,võeti palju eeskuju sama piirkonna varasematest valitsejatest,kaubandus elavdus,orjapidamine sai populaarsemaks,nüüd piirdusid linnade võimuorganite volitused ainult siseasjade korraldamisega.21.Muutsed hellenismiajal kultuurielus a)filosoofia-Juureldi rohkem inimest kui üksikisikud puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle.Kuidas saavutada õnn ja hingerahu ?(Epikuros-väitisd ,et inimest ei oota pärast surma midagi.Stoitsistlik-tark lepib saatusega ja vabaneb himudest.b)teaduses-Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks,Eukleides-tegi matemaatika kohta raamatu,geomeetria põhialused,Archimedes-kruvi.Astronoomid uskusid ,et maa on kerakujuline,maa ligikaudne ümbermõõt.Ptolemaios-maailmakaart.c)Kirjanduses-Silmapaistvaks zanriks luule,poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile.Luule eesmärk meelelahutus
arutlusprobleem hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest, kolm peamist koolkonda · Küünikud (kynikos nagu koer) tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid just võimes neist asjadest mitte sõltuda. Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda
Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Hellenistlikul perioodil juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu.
tekkida looduses esinevast ainest), Demokritos (aatomid). Inimese ühiskond- Sokrates (voorus), Sofistid (inimliku käitumise probleemid, hea ja halb on suhteline, seadused ja normid on inimese poolt tehtud, tugevad aluutavad nõrgad, absoluutset tõde ei ole), Platon (ideede õpetus, teosed dialoogidena), Aristoteles (idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, kesktee, loogika). Inimese hingerahu- Epikuros (aatomid, surm on hingeaatomite ahela lagunemist, surma pole mõtet karta, surmahirmust ülesaades ja elu nautides saavutab inimene hingerahu), stoitsism (kõik toimis jumaliku korra järgi, jumaltest ja saatusest oi kõik ettemääratud, saatusele vastu ei saa ning see on mõttetu, tuli oma saatusega leppida ja hirmudest lahti saada, paratamatuse mõistmise ja hirmudest vabanemine vabastas inimesi ühtlasi kõigist muredest ja tõi kaasa hingerahu) 7
hädavajalikkusest ka mõttest" väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi. Pythagoras- Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis matemaatika vaid arvud. Meelelise maailma aluseks on 4 elementi ja igale elemendile vastab geomeetriline keha. Zenon Kitionist oli stoikude koolkonna rajaja. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu, iha , mure , hirm. Apaatia-kiretus. Peab tähtsaks õiglust. Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest. Oli atomist. Protagoras - oli sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma. Teda v'ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks. Ta õpetas, et kõik on tõde mida tõeks peetakse. Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minujaoks, millistena nad näivad teistele inimestele, sellised nad ongi tema jaoks.
annaabi.ee 
