Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kudumine" - 144 õppematerjali

kudumine - silmuskudumine varrastega, telgedel kudumine Villakiud on ümar -silinderjas ja koosneb kolmest kihist.
thumbnail
3
doc

Soki kudumine

paarituarv, siis jagatakse silmused kahele vardale nii, et sellele vardale, kus algselt oli silmuseid rohkem, saaks ka nüüd üks silmus rohkem, nt 7 silmuse korral oleks jaotus 3 + 4. Lisaks põhjasilmustele korjatakse samadele varrastele veel kannalaka ääresilmused. Nüüd on neljal vardal kokku rohkem silmuseid kui algselt, seega tuleb üleliigsed silmused kahandada. Kudumine jätkub ringselt vastavalt mustrile. Kaks esimest ringi kootakse kahandusteta, kolmandal ringil tehakse esimesed kahandused. Kahandatakse ühel ja samal kudumisringil soki mõlemal küljel, so I varda lõpus ja IV varda alguses. I varda lõpus kahandatakse parempidise ületõstmisega ja IV varda alguses parempidise võttega. Pärast esimest kahandusringi kootakse 3 rida kahandamata ja 4. tehakse uued kahandused. Pärast teist kahandusringi kootakse 4 rida kahandamata...

Tööõpetus
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Labakinda kudumine

Kahendatakse igal ringil korraga neljast kohast - I ja III varda alguses ning II ja IV varda lõpus. Varda alguses kahandatakse kudumata silmuse tõstmisega üle kootud silmuse, varda lõpus aga parempidise kudumisvõttega. Nende kahandustega jääb kindaotsa külgedele kaks ühesugust paralleelset silmuste ahelikku. Kui igale vardale on jäänud veel üks silmus, katkestatakse lõng ja tõmmatakse kahe varda või nõela abil igast silmusest läbi. Pöidla kudumine algab pöidla-ava silmuste varrastele korjamisega. Lisalõngal (või haaknõelal) olevad silmused korjatakse ühele vardale ja teisele vardale korjatakse pöidla-ava ülemisest servast niisama palju silmuseid. Lisaks olemasolevaile silmustele võetakse vardale veel pöidla-ava kummastki otsast 1-2 silmust (kahe silmuse vahel olev lõng tõstetakse pahempidise võttega vasakule vardale ja kootakse sellest üks parempidi keerdsilmus)....

Tööõpetus
151 allalaadimist
thumbnail
1
doc

SOKI KUDUMINE

Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine . Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna...

Käsitöö
17 allalaadimist
thumbnail
11
docx

LOOVTÖÖ kudumine

Seega tuli idee, et koon omale salli ja mütsi. Salli ja mütsi koon soonik koes (kaks parem, kaks pahempidi) ning õmblen neile külge pärlid. Mütsi otsa tuleb tutt. Lõnga valisin sinist värvi kuna mulle väga meeldib see värv ning arvan, et mulle sobib see. Loodan, et mu sall ja müts tulevad ilusad ning sellised mida saaksin ja tahaksin külmadel talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine. Kudumise ajalooliseks eelkäijaks olid arvatavasti mitmesugused juba vanemal kiviajal tuntud punumistehnikad.(2) 2. TÖÖVAHENDID Töövahend on ese, millega tööd tehakse.(1) 2.1 Kudumisvardad Kudumisvardad on kudumisel töövahendid. Ilma varrasteta kududa ei saa. Varraste pika osa ülesanne on hoida kootava eseme lahtisi silmuseid, terava otsaga luuakse uusi silmuseid...

Ainetöö
84 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kinda kudumine

Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal...

Käsitöö
70 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Soki kudumine

Nt kui põhjasilmuseid on 8, siis 4 + 4, kui põhjasilmuseid on paarituarv, siis jagatakse silmused kahele vardale nii, et sellele vardale, kus algselt oli silmuseid rohkem, saaks ka nüüd üks silmus rohkem, nt 7 silmuse korral oleks jaotus 3 + 4. Lisaks põhjasilmustele korjatakse samadele varrastele veel kannalaka ääresilmused. Nüüd on neljal vardal kokku rohkem silmuseid kui algselt, seega tuleb üleliigsed silmused kahandada. Kudumine jätkub ringselt vastavalt mustrile. Kaks esimest ringi kootakse kahandusteta, kolmandal ringil tehakse esimesed kahandused. Kahandatakse ühel ja samal kudumisringil soki mõlemal küljel, so I varda lõpus ja IV varda alguses. I varda lõpus kahandatakse parempidise ületõstmisega ja IV varda alguses parempidise võttega. Pärast esimest kahandusringi kootakse 3 rida kahandamata ja 4. tehakse uued kahandused....

Käsitöö
28 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

KUDUMINE

KUDUMINE ÕPPEKURSUS Õppe- eesmärgid Omandab erialase terminoloogia ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse; Õpib töötama teksti ja tööjooniste ALGSILMUSTE LOOMINE ÜHE LÕNGAGA ALGSILMUSTE LOOMINE KAHE LÕNGAGA PAREMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Parempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarda taga ning läheb üle vasaku käe nimetissõrme. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras pistetakse eestpoolt varda alt, suunaga vasakult paremale, vasakul vardal olevast silmusest läbi. Kudumisvarda otsaga haaratakse varda taga sõrmel olev lõng vardale ning tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks. Läbikootud silmus lastakse vardalt maha. PAHEMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Pahempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarraste ees. Silmuse...

Käsitöö
17 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kinda kudumine Võrumaa kindakirjas

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2015 Töö kavandamine • lõnga valik • varraste sobivus lõngaga • kinda mustri- ja lõnga värvide valik • randme ja käelaba ümbermõõdu võtmine • tööproovi kavandamine Kindakirja sobitamine kindale • mõõta käelaba ülaosa ümbermõõt • saadud suuruse ja tööproovi järgi vajalike silmuste arvutamine • kontrollida mustri sobivust kindale Randme kudumine • loo vajalik arv silmuseid, jaga need neljale vardale, ühenda ringiks • valida endale sobiva randme kudumise moodus (kootud parem- ja pahempidises koes) • Randme kudumine sõltub kuduja soovist • Kasutatud üht värvi lõnga, kootud 10 rida Labaosa kudumine • kootud parempidises koes, kasutatud 3 värvi • labaosa kudumisel arvestatud kinda mustrit • mustri kudumist alustatud 12. realt • labaosa kootakse u 3-5cm, proovides kätte kuni...

Käsitöö
9 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Võrumaa kindakirjas kinda kudumine referaat

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2015 Sisukord...

Käsitöö
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sokkide kudumine

1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine...

Käsitöö
17 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kudumine - kordamisküsimused

·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornamente kaldruudud, kaldristid, siksakjooned, kalasaba jne.Vikeldamine on viklite kudumine enamasti parempidisele koepinnale. Ornament moodustub diagonaalselt üle koepinna kulgevatest parempidiste silmuste ridadest. kirjatud-, Kirjamine on parempidises koes mitmevärvilise mustri kudumine. Kirjatud ehk mitmevärvilise mustrilise koepinna moodustavad samal real kahe või enam eri värvi lõngaga kootud silmused. Kirjatud esemed on tavaliselt kootud parempidises koes (kuigi esineb ka pahempidi silmustest loodud...

Käsitöö
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Keskaja naine

Seega osutus naise roll tühiseks ja mehel oli täielik võim naise omandi üle. Vaesemate kodanike jaoks oli abielul hoopis teine tähendus. Naine tegeles koduste majapidamistöödega peamiselt üksinda. Ka oli naise ülesandeks tervishoiu eest hoolitsemine, seega pidid nad tundma maarohtusid. Perekonnale teenisid lisaraha tütred rohkem kui pojad, kuna ketramine ja kudumine oli tulusam poegade tehtavast tööst. Suurimaks häbiasjaks oli vallaslapse sünnitamine, seega oldi mõnikord sunnitud abielluma rasestumise tõttu. Tihti abielluti aga vanemate kokkuleppe tulemusena. Suhtumisest naistesse annab hea ülevaate järgnev tsitaat: "Mehed teevad naistele mitmeti palju ülekohut, muret ja suurt vägivalda, juba kasvõi sellega, et on tugevamad ja naised omakorda nõrgema iseloomuga ega suuda enda eest seista ning on alati valmis sõna kuulama ja teenima...

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine ­ Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina ­ nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu ­ laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi ­ trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva)...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esiaeg (kordamine 1. kt-ks)

Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alali...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusad, vägiteod - vana-kreeka

9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Val...

Kunstiajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Esiaeg ja Vana-Egiptus

TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit ­ pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama. · Tekkisid asulad ning viljelusmajanduse algus tõi kaasa ka senisest tõhusemate tööriistade ning uute tehnoloogiate tekkimise. · Kunst arenes ulatuslikult edasi ­ koopamaalid asendusid maalitud seintega. Ka religioon arenes uuele tasemele. 5...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

VILL

Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatust. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. Villase kiu töötlemiseks kasutatavad võtted: niitmine või katkumine - vill eemaldatakse looma nahalt kraasimine - villast tekitatakse heie (pehme kiududest vall) ketramine - heidest lõnga moodustamine voki abil (tänapäeval masinate abil) korrutamine - mitme lõnga kokku keerutamine kudumine - silmuskudumine varrastega, telgedel kudumine Villakiud on ümar -silinderjas ja koosneb kolmest kihist. Välimine kiht kaitseb kiudu ja annab talle läike. Keskmine kiht annab villale tema omadused ja sisemine kiht muudab villa soojapidavaks. Kui villast eset triikida, siis surutakse kiud lapikuks ja tema endised omadused ei taastu. Villa loomulik värvus sõltub loomast ja on valgest ja hallist kuni mustani. Värvitakse villa hapete mõjul. Värvained võivad olla nii sünteetilised kui looduslikud....

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kreeka ajaloo põhiperioodid

Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine ­ Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina ­ nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu ­ laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi ­ trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva)...

Euroopa tsivilisatsiooni...
81 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kursusetöö aines Elektriajamid - projekt

[email protected] telefon: (+372) 3850810 faks: (+372) 3850119 Firma juht: Heinar Koppel Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine, elektripaigaldiste ehitamine, elektrimootorite remont, kalapüügivahendite tootmine ja müük, kinnisvara haldamine. Kõrvaltegevus: Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldus, võrgulina kudumine ning nöörist ja võrgulinast võrkude tootmine ja parandus, kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel ROSENTOR Jüri tee 55, 75303 Lagedi, Harjumaa e-post: [email protected] telefon: (+372) 6766160 faks: (+372) 6766490 Firma juht: Olev Suurkask Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine, elektrimootorite mähkimine ELEKTRIMOOTORITE MÜÜK ELEKTRIMOOTORITE REMONT Tallinna Tehnikaülikool...

Elektriajamid - projekt
113 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Siid - Referaat

Priestley hinnangul saab ravisiidi esialgu kasutada perifeersete närvikahjustuste parandamiseks, ent pikemas perspektiivis on põhimõtteliselt võimalik ka seljaajunärvi ravi. AJALUGU Siidi kudumine on traditsioon, mida arvatakse tundvat juba 13. sajandist. Seda tänu siiditeed mööda rännanud inimestele. Siid sai populaarseks oma luksuslikkuse ja sära tõttu. Siidi kasutati kuninglikel pidudel,...

Keemia
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun