predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback on öelnud, et Jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust. Marx arvab aga, et usk on oopium rahvale. Nietzche seevastu, et Jumal on surnud. Freud arvab, et religioon on neuroos. Kristlik- ontoloogiline tõestus: Mul on idee täiuslikust olendist. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. Järelikult täiuslik olend eksisteerib. Kausaalne- Mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline- Mis pani asjad liikuma?
Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: · Feuerbach jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas lohutab.
tutvustavate teoste eesti keelde tõlkimise ning sotsialistlikke ideid kandvate (valdavalt põrandaaluste) ajalehtede kaudu, mis levisid aga suhteliselt piiratud ringkonnas. Religiooniteemasid käsitleti ka loengutel, kõnekoosolekutel ja vestlusringides. Järjekindlalt taoti klassivõitluse teooriast tulenevat raudset seisukohta: kirik on kapitalistide käepikendus, töölise-talupoja kurnaja. Kuigi I Maailmasõja ajal ateistlik tegevus sootuks soikus, muutus olukord äärmiselt huvitavaks 1918. aastal, pärast ilmasõja lõppu. Bolševike üheks toonaseks oluliseks ideeks oli “maailmarevolutsiooni vallandamine”, mille nimel ei hoitud millegagi kokku. Novembrirahutuste tõttu Saksamaal eeldati revolutsiooni peatset puhkemist just Kesk-Euroopas, mistõttu sai Eestist möödapääsmatu stardiplatvorm, maailmarevolutsiooni üks võtmepositsioone.
usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest) paradigma tõekspidamine, arusaam (muutuv) ideoloogia põhimõtte kindlus (inimesed väärtustavad tõelisust, teisi inimesi ja ühiskonda)
Saanud hariduse jesuiitide kollegiumist, läks Descartes õppima õigusteadust, kuid hiljem valis ta sõjalise karjääri. See viis ta Madalmaadesse ja Baierisse, kus ta leidis enda filosoofilise ülesande: mitte ainult lisada filosoofiale, vaid rajada see uuesti algprintsiipidest peale. Descartes oli vaga katoliiklane ja näitas suurimat aukartust vaimulike, eriti jesuiitide vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema filosoofia on ateistlik. Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahetuses. Paraku põhjustasid karm kliima ja pidevane varajane tõusmine hommikusteks kohtumisteks Descartesi haigestumise ja ta suri 1650. aastal.
Religiooniõpetuse vajalikkusest Diskussiooni religiooniõpetuse vajalikkuse üle on peetud kaua. Rääkimisest kaugemale pole jõutudki, sest ei suudeta kokku leppida, kas tuleks õpetada, kuidas tuleks õpetada, miks tuleks õpetada. Kahtlemata teame me religioonist vähe. Me oleme uskmatu rahvas. Ilmselt seetõttu, et meie ühiskonnas on ülekaalus Nõukogude ajal elanud või sündinud inimesed, kelle jaoks Jumalat ei tohtinud olla. Ühiskond oli ateistlik. Tollal ei saanud sellisest diskussioonist unistadagi. Aga kuhu me oleme jõudnud? Uskmatusest teadmatusse. Me pole haritud. Ega religioon ei õpeta inimestele ainult usulisi tõekspidamisi, see harib neid. Pealegi tutvustatakse eri religioone ajaloos ja ühiskonnaõpetuses ning ka teistes ainetes. Mõne aine õpetaja peab seda aga rääkima seetõttu, et lapsed teistes tundides sellest ei kuule, seega teeb ta seda seepärast, et vastasel juhul oleks tal oma
Avalikud kirjad, pöördumised, kontakti otsimine läänega. 40 kiri. 6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast? V: Raadiojaamad, Soome TV Põhja-Eestis. Laevaliin Helsingi- Tallinn (1965). 7. Kultuuri iseloomulikud jooned. V: 1) Hävitati eesti meelsed raamatud. 2) Ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhustused/vallandamised kultuuri ja teadusasutustes. 3) Meedia hakkas laienema: Soome TV, raadio, ajakirjad. 4) Kohustuslik keskharidus. 5) Ateistlik mõttelaad levis. 8. Gulag vangilaagrid. Kolhoos enamjaolt põllumajanduse ja kalandusega tegelev töölaager. Ateism maailmavaade, mis välistab jumalate olemasolu. 40 kiri 28.10.1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja meeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. 1924 1991 Nõukogude Liit!
Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise, isetegevus taandus. (jäi ainult rahvatants ja koorilaul) Kiriku koht ühiskonnas Vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele takistusi Kiriku hooned ja varad riigistati, tuli maksta üüri Kirikuõpetajate väljaõpe koondus Usuteaduste Instituuti (TÜs kaotati usu tk) Ateistlik propaganda, ilmalike tavade juurutamine Leeriskäimise asemel korraldati noorte suvepäevi (esimene 1957. a), asendusrituaalid: ilmalik surnuaiapüha ja abielusõlmimine Ateistlikud artiklid ja trükised Kuid kirik oli ainsaks organisatsiooniks, mida NK Liit ei suutnud täielikult allutada Haridusolud · Ühtluskooli süsteem · Muutused õppeprogrammis: surve all humanitaarained, süvendatult NSV ajalugu
religiooniteemalised küsitlused võivad ateismi defineerida erinevalt või tõmmata erinevaid piire ateismi, mitte-religioossete uskumuste, mitte-teistlike religioonide või spirituaalsete uskumuste vahele. Lisaks eelmainitule, võivad erinevad inimesed hoiduda enda ateistiks nimetamisest, kartes diskrimineerimist, sotsiaalset halvakspanu või hukkamõistu. Britannica entsüklopeedias avaldatud uuring aastast 2005 väidab, et 11,9% maailma populatsioonist on mitte-religioosne ja 2,3 % ateistlik. Teadusajakirjas Nature 1998. aastal avaldatud uurimus märkis ära, et Ameerika Ühendriikide Teadus Akadeemia (U.S. National Academy of Science) liikmete hulgas on usk jumalasse või hauatagusesse ellu väga madal ainult 7% uskus isikulist Jumalat võrreldes USA keskmisega, mis on 85%. 2009. aasta alguses uuringuagentuuri Gallupi poolt läbiviidud küsitluses 143 riigi hulgas selgus, et kõige ilmalikuma ellusuhtumisega riik maailmas on Eesti. Küsimusele
Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP. Kultuuris: ülirange tsensuur, juhi kultus, Vene ajalugu, kultuur, sotsialistlik realism, EV kultuuri väärtuste hävitamine, monumentide lõhkumine (160), Nõukogude ajalpidi olema kultuur sisult sotsialistlik vormilt rahvuslik, ateistlik kasvatustöö. 2. Iseloomusta Saksa okupatsiooni Eestis (poliitika, majandus, kultuur) juuli 1941-22. September 1944 Poliitikas: Eesti kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe), Majanduses: peaülesanne Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine, sakslastele pakkus suurt huvi siinne põlevkivi, Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid, mingil määral suutis põllumajandus Nõukogude okupatsiooni
kõrgeim väärtus, mis defineerib edu ning kuidas ta põhjendab sündmusi, mille toimumise tõenäosus on väike. See mitmetele aspektidele toetumine on viinud meid sinna, et erinevaid maailmavaateid on mitmekümneid, sõna tõlgendatakse vastavalt kontekstile. Seega on meil olemas tarbimisühiskonnale omaselt materialistlik maailmavaade, aga ka poliitikast tulenevad kommunistlik ja demokraatlik maailmavaade, kindlasti ei puudu ka usust tulenevad vaated, nagu kristlik ja ateistlik maailmavaade. Erinevaid maailmavaateid on igaks eluvaldkonnaks, neid saab kaasmaalastega sobitada või hoopis valida üksteisele vastandumise, seega tuleb kas teatud maailma mõtestamise aspektides kokku leppida või sellest keelduda. Maailmavaadete rohkuse põhjuseks on lisaks üpriski meelevaldsele definitsioonile ka maailmavaadete kujunemise protsess. Nimelt on see sarnane regilaulude rohkusega Eestis –
ja hoolimatud. Kahjuks kuuleme igapäevaselt vaid kahe esimese grupi häält, saamata sealjuures teada, mida mõtleb suur hulk meie rahvast, kes lihtsalt keeldub religioonist kõnelemast. Ei oskagi öelda, kas teemat peetakse liialt isiklikuks või mitte piisavalt tähtsaks, kuid kahjuks kohtab seda tihti, kus inimesed üritavad Eesti rahva stereotüübile vastu võidelda, kuid siiski otsustavad paljudes teemades vaikida ja külmaks jääda Kas Eestis on usklik või ateistlik rahvas? Kuidas saada teada midagi, millest paljud keelduvad rääkimast, uskudes et teema liialt isklik on? Eestit peetakse vast et üheks maailma vähem usklikuks riigiks, kuid ega keegi ikka tõeliselt aru saagi, kas siis Eesti rahvas usub või ei usu, sest keegi ei räägi ju midagi. Uskujad ja vastuvõitlejad on aga vägagi valjud oma arvamust avaldama. Ei ole miskit millest rääkimist nad naudiksid rohkem kui Jumala teemade arutamist. Uskujad
Brahman pn tõeline hing, kogu nähtuste maailm on vaid pettekujutlus. Pääsemise teed: Teadmise tee (dznjaanamarga) - upnisade uurides saavutatakse teadmine, et atman on brahman; Tegude tee (karmamarga) - õige rituaalne ja moraalne tegutsemine, kohustused, ohvrid; Armastuse tee - jumalusele andumine ja jumaldav armastus tema vastu. 2. Samkhya-õpetus - maailm ja inimelu jaguneb vaimseks ja materiaalseks. Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest. Ateistlik õpetus. 3. Jooga - aluseks smkhya dualism, kahesus, kuid tunnustatakse jumaluse olemasolu. Tekkimise age u 3000eKr, otsne rajaja u 200eKr elanud Patandzali ja õpetuse aluseks tema kirjutatud Jooga Suutra. Õpetuses erinevaid suundi: ¤ mantrajooga - mediteerimiseks pühad silbid; ¤ hathajooga - hinge ja keha tugev vastastikune mõju. Asendite abil püütakse saluted kontrolli mõtete ja lihaste üle, viia need kooskõlla. Kultus ja eluviis. Kultus ehk jumalateenistus on väga individuaalne
• Eesti ametnikud vahistati • Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus • Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim • Ainuke partei-EKP, esimene sekretär Karl Säre<- riigi kõige tähtsam mees KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu • EV kultuuri väärtuste hävitamine • Lõhuti monumente • Ateistlik kasvatustöö • Kultuur sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik • Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead 5. Saksa okupatsioon 1941-1944 • 22.06.1941 algas sõjategevus III Reich ja NSVL • Suvesõda-relvastatud metsavendade võitlus Punaarmee vastu • Saksamaa üliedukas • NSVL viib läbi mobilisatsiooni- 10 000 eestlast NSVLi koosseisu • 1/3 vene vägedes eestlasi, 2/3 saksa vägedes
Ülikoolides käivitati kohustuslik teadusliku ateismi kursus, mõnes mõttes asendati sellega 1940. aastal suletud Tartu Ülikooli usuteaduskond (tol ajal oli see ainus luteri vaimulikke koolitav ning teaduslikke kraade andev fakulteet Eestis). Kristlust üritati välja juurida ka sellega, et vanu traditsioone asendati uute ja nõukogulikega, näiteks leeripäevade kombe asendamiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, milles põhirõhk oli meelelahutusel, kuid ei puudunud ka ateistlik propaganda. Abiellumise ja matusetalituse tseremooniad matkisid kiriklike talitlusi, ainult kristlik sisu oli kõrvaldatud, selle asemel ilmalikud laulud ja luuletused. Propaganda enda sisu oli enamjaolt suunatud eelarvamsute tekitamisele kirikust. Loodi kaks stereotüüpi usuinimestest: üks rumal ja teine vägivaldne ning neid levitati kõikvõimalikul moel. Laialtkasutatav oli ka kodeerimine, näitena võib tuua ,,Viimse reliikvia", kus kujutati kloostrit kui inimest ahistavat paika
ülejäänud maailmas ikka veel rängalt moonutatud dogmaatiliste aastakümbete poolt. Siiski on nad Lääne suhtes ääretult uudishimulikud ning avaldavad samasugust huvi teie vastu. Religioon ja demograafia Vene õigeusu kirik (ja terve müriaad teisi religioone varieeruval määral, kaasa arvatud islam, protestantlus ja judaism) on taas surnuist üles tõusnud maal, mis enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli seaduslikult ateistlik. Vene õigeusk on erakordselt müstiline ja konservatiivne. Selle üheks näiteks võib nimetada vanausulisi, kes hoiavad kinni mõnedest vanadest esialgsest riitusest, mida ortodoksne kirik 13. sajandil uuendas. Tulevikus on näha, kas kirik jätkab stabiliseeriva jõu mängimist muidu nii ebastabiilses sotsiaalses kliimas, sest kuigi paljud on leidnud tagasitee religiooni juurde, pole paljud seda teinud ning on religiooni
d) Kõrgkoolides kehtestati ainesüsteemi asemel kursute süsteem, üliõpilastele väike valikuvabadus. e) Vene keele ning venelaste ajaloo ületähtsustamine. 2) Kirjandus. a) Paljude loomeinimeste põgenemine läände. b) Paljud kirjanikud pidid oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. c) ENSV-s ilmus peaaegu nullilähedaselt romaane. 3) Usuelu. a) Ametlikult ateistlik propaganda. b) Usuvabadust tunnistati vaid vormiliselt. c) Kiriku hooned riigistati ja kogudused pidid nende kasutamise eest üüri maksma. d) Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. 4) Rahvakultuur. a) Hävitati kultuuripärandeid. b) Asjaajamiskeeleks vene keel. c) Eraldatus läänemaailmast, Eestil oli mõningane ühendus Soomega. d) Kultuurielu lõhestatus.
Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal.
(Upanisaad - istudes kuulamine, retsiteerimine) Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Tekkisid umb. 400 eKr - 400 pKr. Õpetuse alused Õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina braahmanit ehk maailmavaimu, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges, monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal on Brahma ehk Îvara (Issand), ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista. Jumalaid on miljoneid. Tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Vishnu ja Siva. Ajakäsitus on tsükliline. Brahma päev on maailma kestmine terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine). Nii on olnud ja nii saab jälle olema. Peasuunad Hinduismis on kolm peasuunda: Visnuism Keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on avataarad ehk kehastused
"Hüvastijätutseremoonia", kus kirjeldati Sartre'i kümmet viimast, vaimselt nõtra aastat. Elu lõpus lisandus täielikule kontaktivõimetusele ka füüsiline pimedus. Sartre suri 1980 kopsuhaigusesse.(4;5) 6 INIMESE EKSISTENTSI ERIPÄRA Sartre'i kinnitusel on kaht liiki eksistentsalismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa filosoof Karl Jaspers (1883- 1969) ja prantsuse filosoof Gabriel Marcel (1889- 1976), ateistlikku suunda aga saksa filosoof Martin Heidegger (1889- 1976), prantsuse filosoof Albert Camus (1913- 1960) ning Sartre ise. Mõlemat suunda ühendab asjaolu, et inimese olemasolu erineb põhimõtteliselt asjade olemasolust. Inimene ei ole asi nagu tool, laud, maja vms. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele
Egiptusest. Teine tähtsaim piirkond Peruu. Lisaks Assoori ja Kanaari saartel elanud hõimudel, Polüneesia Siirdumine teise ilma Ümbersünd India, Orfikud, gnostikud Olematus -ateism Igavene füüsiline edasielamine Teadusmetodoloogia 1.Positivistlik lähenemine jäik 2.Fenomenoloogiline lähenemine- eeldab suurt painduvust Maailmavaatelised lähenemisviisid 1. religioon kui eksitus lähenemisviis on põhimõtteliselt ateistlik. Lähtutakse maailmavaatest, et kui inimene ei oska või ei suuda, ei ole osanud oma küsimustele vastuseid leida, on ta neid otsinud valest allikast. Ateist käsitleb religiooni kui eksitust. Nt Lenin religioon on objektiivse reaalsuse moonutatud peegeldus inimeste peades. Mateeria on objektiivne reaalsus. Võitlev ateistlik maailmavaade. 2. religioon kui leiutis midagi sellist, mida olemasolevas maailmas ei ole, mille inimene mõtleb välja
" W. James ütleb, et religioosne usk on tõeline, sest ta on praktiliselt väärtuslik. Pragmatism on eelkõige meetod. Kõigepeale peab kaalutlema mõjusid, millised on reaktsioonid jne, ning selle järgi saab otsustada, kas miski asi on kasulik või mitte. ,,Kõik, mis töötab, on tõde!" Pragmatistilt saab küsida: ,,Kas tõde alati töötab?" või ,,Kas ebatõed ka töötavad?" EKSISTENTSIALISM S. Kirkekaard (1813-1855) religioosne eksistentsialism J-P. Sartre (1905-1984) ateistlik eksistentsialism S. Kirkekaard K on mõjutanud 20. sajandi filosoofiat. Tema vaateid hakati alles pärast tema surma tundma. Ta kirjutas taani keeles. Oli pärit vagast perest. Vennastekoguduse liikumine luteri koguduses tekkis liikumine, kus igaüks võis piiblit ette lugeda jms. Pietism isiklik vagadus, vanemad olid sellise kasvatusega (hernhuutlased). K isa oli pärit Taanist Lääne-Jüütimaalt. K isa läks vihast ühele künkale ja needis Jumala ära,
Soome plokki. Kõige muu kõrval võib neid teoseid vaadelda ka religioossest aspektist, kuna usk kui selline on olemas neis mõlemis. Ilmselt kuulub see aspekt nende kahe romaani ,,sarnasuse" kategooriasse, kuna mõlemas teoses oli erinevat sorti uske, kuid kummaski ei öeldud, et üks on parem kui teine. Samas on erinev see, et ,,Rehepapis" usuti Jumalat ja teeniti Vanapaganat, see oli kogu teose üks tähtis ja lahutamatu osa. Kuid ,,Ussisõnad" oli selles plaanis võrdlemisi ateistlik teos. Kivirähk ei tee siin tegelikult üht maailmanägemist, mõtteviisi või usku teisest paremaks, vaid nendib küünilise ratsionalistina asju sellisena, nagu nad on. Kui ristiusu demoniseerimine on eesti ajalooromaanis üldiselt tavaline, siis siin on hiiekultus sellega võrdselt negatiivne: "Hiietark on tavaline petis, kes oma pühade pärnade all vigurit teeb samasugune suli nagu need mungad, kes Johannesele ja külarahvale igasuguseid lollusi õpetasid"
et see hakkab raskendama arstide suhtlemist nendega . Mõnikord nad usuvad endal olevat õiguse otsustada meedikute eest, kuidas ja millega peab last ravima, sest nad on sellest lugenud ja teavad enda meelest kõike. Nii on vahel raske selgitada, et meditsiin ei ole matemaatika, kus kaks korda kaks on alati neli, et ei oska arstid alati kohe orienteeruda ja panna teatud hetkel täpset diagnoosi või määrata õiget ravi. ateistlik kasvatus. Frister oli ateist. Ta ei uskunud jumalasse. Kui talle öeldi, et tema isa oli hinge heitnud, oli ta vastanud, et mingit hinge pole, nagu ka kohta kuhu, see võiks minna. „Iga kõrgemail ametnikul on ametiauto ja autojuht“ (lk 282). Masina järgi oli võimalik määrata inimese positsiooni. Ministrid ja partei juhid sõitsid Ameerika Chervolet’dega, keskklass sõitis Vene Pobeda’ga ja vaesemad Poola autodega, millel olid Fiat’i mootorid.
saame otsustada, kas asi on õige. Kõik, mis töötab on tõde. Kas ebatõed ka töötavad? Eksistentsialism S. Kirkekaard: Kirkekaard Mõjutanud 20. saj filosoofiat, aidanud kaasa indiviidi (religioosne) tähtsustamisele. 1813-1855, Hakati huvituma alles peale surma. J.P.Sartre Oli pärit vaesest hernhuutlaste perekonnast. (ateistlik) Pietism- isiklik vagadus, religioosne tõde väljendub 1905-1984 igapäevaelus. Isa oli pärit Lääne-Jüütimaalt. Ükskord oli isa vihane ja needis Jumalat ja kogu ülejäänud elu arvas, et Jumal ei andesta talle. K kihlus Regina Olseniga, kuid kartis, et on liiga vilets talle ja pole ta armastust väärt ning ei abiellunud. Püüdis rõhutada üksikindiviidi unikaalsust.
Moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisetsioon. Usa soovis, et elu muutuks inimlikuks. 1) tunnistati de facto Euroopat sellisena nagu ta oli. 2) Lepiti kokku teaduslikes ja kultuurilistes koostöös 3) Inimõiguste austamine Tänu sellele oli võimalik hakata kritiseerima olukorda NSVL's Suhted hakkasid jälle jahenema... 1980. aastad Poola kriis 1980-81 Nõukogude Liit oli ateistlik ning alahindas kiriku mõju maailmale. Johannes Paulus II(poolakas, kes oli kogenud nii natse kui ka kommuniste) saamine paavstiks 1979. aastal. Mõjukas okupeeritute eestkõneleja. NSVL'l oli vaja paavst kõrvaldada. 1981. aastal tehti talle Roomas Bulgaaria salateenistuse ja KGB poolt tellitud atentaad. Gierek pandi Poola Kompartei etteotsa, kuid ta ei suutnud peatada opositsiooni liikumist. 1980 Lech Walesa(laevatehase elektrik) hakkas Gdanski laevatehase nimel nõudma õigusi.
Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon
1765. a. viis Diderot raamatu väljaandmise siiski lõpule. Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Vana feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioossetele mõistetele anti hävitav hinnang. Enamik prantsuse valgustuslikke ideid pärinevad Inglismaalt, enamasti J.Locke ja D.Hume loomingust. Seda filosoofiat iseloomustab radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Kõikidest olemasolevatest eeldustest tehti siin kõige kaugemaleulatuvad järeldused, kohkumata tagasi isegi nende võimalikust ühekülgsusest. Siin on tundmatu inglastele omane tasakaalukus ja elu tegelikkusega arvestamine, mis sarnaneb vahel ka ettevaatliku konservatismiga. Inglise mõtlejad säilitasid eetika ja religiooni suhtes alati teatud konservatiivsuse. See, mis kääris radikaalsete mõtlejate peas, see tuli võimalikult vahetult ja kiiresti paisata avalikkuse ette
Näiliselt pidid nad pooldama kommunismi kuid tegelikult kirusid ning mõnitasid kõik punavõimu Milleni võis see mõnikord inimese viia? Inimesed olid ära hirmutatud, võis hulluks minna, prooviti põgeneda välismaale, hakati dissidendiks 16. Kirik nõukogude ühiskonnas. Lk. 129-130; TV lk. 56 ül. 3 Missuguste võtetega võitles riik kiriku mõju vastu ühiskonnas? · Usklikele tehti kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi · kiriku hooned ja varad riigistati · ateistlik propaganda, ilmaline tavade juurutamine 17. Kultuuri areng Hrustsovi ja Breznevi ajal. Hrustsovi ajal: · saabus suurem loominguvabadus, sest tsensuur nõrgenes · tekkis uus põlvkond kirjanikke (H. Runnel, Kaplinski, J. Kross, E. Niit), kunstnikke, muusikuid (V. Tormis, A. Pärt) · lubati jazz, levis rokk- ja beatmuusika · 1955. a alustas tööd Eesti Televisioon · isetegevusega tegeldi vähe, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset
kujutlustega, kellele nad olid määratud moraalseteks õpetusteks. Ja ka kirjutanud neid ei ole autorid, kelle nime nad praegu kannavad. Selle kogumiku koostasid variserid niinimetatud teise templi perioodil (2: 164). Spinoza ei tunnustanud Kristuse jumalikkust, kuid asetas ta inimeste hulgas esikohale. Spinoza "Teoloogilis-poliitilise traktaadi" poolt tekitatud mõju oli määratu suur. Spinozat ründasid kõikide usundite teoloogid ja kirikutegelased. Traktaadi ateistlik tendents, religiooni taandamine moraaliõpetustele, pealegi niisugustele, mis peavad silmas lihtrahva madalat haridustaset, ajaloolise vaatekoha kasutamine Piibli kanooniliste raamatute päritolu küsimuses, nende jumaliku päritolu eitamine, tähelepanu juhtimine anakronismidele ja vasturääkivustele, millest piibli tekstid kubisevad, - kõik need ideed olid uued ja kutsusid mõistust vabanema usu kütkeist. Spinozast sai kauaks ajaks religiooni eitamise, ateismi kehastus.
Kui lapsed on kasvanud vähese emotsionaalse kontakti tingimustes ( sünnitusjärgne eemaldamine, lastesõimed-ja aiad, hoolimatus) või kogenud palju negatiivseid emotsioone (vanemate jõhkrus, tülitsemine, joomarlus), kui tunnete väjendamist peetakse üldsegi sobimatuks moodsasse tehnitsistlikusse maailma, ei saa ju lastelgi tundemaailm täielikult välja areneda. Et me just sellisest ajastust tuleme, on paratamatu. Samuti on ateistlik kasvatus jätnud paljud noored ilma käitumise religioossest regulatsioonist ja religioossetest elamustest ilmutusest ja ekstaasist. Juhuslik on inimeste informeeritus narkootikumide toimemehhanismidest ja tagajärgedest. Kui puudub informatsioon narkootikumi hukatuslikest tagajärgedest ning tarbijad jutustavad ainult ülimast naudingust, ei saa tekkida psüühilist tõrksust. Sotsiaalses plaanis on paratamatu, et antud ajahetkel puudub Eestis miski kandev usk
maailm hävib ja saabub Brahma öö, kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduismi õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnustatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaim, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges, monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal in Brahma ehk svara (issand), ateistlik, sest on voole, mis jumalat ei tunnista. Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rma ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgts. Levinud on see vool eriti Põhja-Indias. Uskliku tunnusjooneks on koln püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Prvat, Kl ja Durg
jutt, tegu,eluviis- hangitakse toitu õigel viisil,püüdlemine-positiivne mõtlemine püsimaks teel,mõtlus-ärkvelolek- olla teadlik mõtetest ja tegudest,keskendumine-ekstaas- kõik suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budistid- mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Budismi õpetuse alusepanija Siddhartha Gautama elas 6 saj. eKr. Algne budism oli ateistlik. Mahajaana-budismis austatakse jumalana Buddhat, samuti muid jumalusi ja bodisattvasid. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduism tekkis 1. aastatuhende keskel eKr brahmanismi (Preestritekeskne ohverdamisreligioon) reformimise tulemusena. Hinduism on etniline religioon tuhandete jumalustega ja tal puudub rajaja. 8 osaline tee: 1
olla, mis ta aastaid tagasi tegi.. Ta on väljaspool seda ning tänu oma väljaspoolsusele (erilisele asendile aja ja ruumi suhtes) on ta olend, keda iseloomustab kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Jumal ongi reeglite allikas, selline substants, kus need reeglid tulevad. Kui meie käitume eetiliselt hästi, siis käitume jumala moodi, mitte meie mõlemi üle kehtivate reeglite kohaselt. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: L. Feuerbach (1841- Ristiusu olemus)- Jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile. Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja
aga tegelikult ei tahtnud seda teha. Muud moodi polnud võimalik. See oli sund. Milleni võis see mõnikord inimese viia? SOTSIALISM + EESTI 11 Enesetapp, välismaale rändeni, masendusse, depressiooni. 3. Missuguste võtetega võitles riik kiriku mõju vastu ühiskonnas? - kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati, kogudus pidi nende eest küllaltki kõrget üüri maksma - ateistlik propaganda ja mitmesugused ilmalike tavade juurutamine. - kirikliku leeriskäimise vastu: hakati korraldama noorte suvepäevi 1957. - ilmalik surnuaiapüha kirikliku asemele - ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde 4. Hariduselu Eesti NSV-s: · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi olid humanitaarained:
jaguneb 3 vahel: 1) Woland 2) Ivan Bezdomnõile kõrgemalt poolt saadetud unenägu 3) Margarita loeb meistri romaani. See muudab loo tõepäraseks. B uuris kirjutades tohutult allikaid Jeesusega seotud, Pilatuse ja Rooma impeeriumiga, Piiblit, apokrüüfseid lugusid; tema raamatukogus oli ka okultismi teoseid jne. Käib evangeeliumi tekstiga vabalt ümber muudab seda ja parodeerib. Kuid ei taha sellega ümber lükata, vaid kinnitada. B-le hakkas sügavalt vastu tolleaegne ateistlik propaganda (ajakiri Bezboznik, Ivani ja Berliozi dialoog rom alguses). Kuigi B-d on süüdistatud ka antikristluses, ei ole see õige. See, et Jeesuse osaks lõpus on valgus, on kooskõlas õigeusu kaanoniga (palves kiidetakse Issandat, kes elab kättesaamatus valguses), samuti usaldas B end haigena Jumala hoolde (käsikirja servadel mitu sellist märkust). Samas oli noorena ateist ja vanana ei tahtnud kiriklikku matust. Nii et tema religioon oli omamoodi. Aga B
3 iseloomulikku tunnust: 1. Radikalism Pr tehakse kõige kaugemale ulatuvad järeldused nendest eeldustest, mida filosoofia pakub. Kui räägiti vabadusest, vendlusest, võrdsusest ei piisanud ainult seisustest vabanemisest, vaid tuleb hukata monarhismi pooldajad. 2. Agiteeriv suunitlus see mis oli uus idee, mis pähe tuli, tuli kohe välja kuulutada. Seda tehti vaimustusega ja pidi vaimustama suuri rahvahulkasid. Küsimus polnud mõtte õigsuses. 3. Ateistlik põhihoiak- prantsuse religiooni süsteemis puudus alternatiiv katoliiklusele. Kuna kirik oli kuningavõimu toetaja ja absolutism oli end ammendanud siis oli ka kirik end ammendanud. Blaise Pascal (1623-1662) Matemaatik, füüsik. Prantsusmaalt. Tugevalt mõjutatud Descartes't. Tegi esimese arvuti. 1654 elab läbi religioosse pöördumise. Saab temast veendunud kristlane. Pärast seda pühendab oma elu usu teenistusse. Tähtsaim teos: ,,Pensees" (,,Mõtted")
(hübriidsus-eestlane jäljendas sakslast minnes pastoriks õppima) Vilde ,,Prohvet Maltsvet" e Juhan Leinberg. Tervikuna pühendatud usuelule, kirjeldas usuelu tingimusi ja arengut eelnevatel sajanditel (olukord hetkel, kui rahva usk kirikusse hakkab hajuma, otsitakse alternatiive nagu nt vennaste kogudus.) Maltsvetlased vs vennaste koguduse liikmed. Raamatu II pool pühendatud emigratsioonile (Krimmi tõotatud maale). Vilde suhe religiooni on kriitiline, tugevalt ateistlik, ei pea religiooni eriti oluliseks oma elus. Usu kirjeldused teadlikult kallutatud ja äärmuslikud (usk ei aita talupoegi, pidev ekstaatiline palvetamine ei jäta aega tööle). (NB: Uku Masing kritiseeris Vildet, et tal pole empaatiat usu vastu, et ta ei mõista pastorit ja on seega pime inimesena). Orjus kõrgem seisus peab alamat tahtmiste ja hääleta olendiks. Kujund: orjaahel, löög=vabaduse piiramine, liikumise piiratus. -sunnismaisus, ei tohi mõisa maa piiridest lahkuda
et võisid olla ühekülgsed ega arvestanud elu reaalsusega. Inglismaal nt püüti alati säilitada teatud konservatiivsus, Prantsusmaal aga uued ideed ellu võimalikult kiirelt ja ulatuslikult. Agiteeriv suunitlus. Uus idee tuli võimalikult ruttu, kiiresti ning suurtele rahvahulkadele teatavaks teha. Kõik mis pähe tuleb, kohe välja (Facebook) Filosoofiast saab ka poliitilise võitluse vahend: filosoofid levitavad ideid, mis peavad muutma ühiskonda. Ateistlik põhihoiak. Kirik ja riik toetasid üksteist: prantsuse filosoofide silmis oli seisuliku ühiskonna kinnitaja kirik, uue ühiskonnaga tuleb inimesed vabastada kiriku ahelatest. Lõpuks täiesti usu vastu. Deism kujuneb edasi ateismiks (Jumala eitamine).
Dualistlik maailmakäsitlus: Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele nagu mehhaaniline surve ja tõuge. Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest. Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus. 5. Prantsuse valgustuse omapära Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: 1. Agiteeriv suunitlus 2. Radikalism 3. Ateistlik põhihoiak Esindajad: Pascal - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Voltaire - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat
see on ju meie enda valida, mida me teeme. Filosoofiline definitsioon: transtsendentne(väljaspool aega ja ruumi), ontoloogiline(ta on olemas tugevamas mõttes, kui kõik muud asjad, mis on ajutised, sest ta on alati. Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on võimalik teada) ja moraalne (ta on eristus hea ja halva vahel, moraalireeglid lähtuvad tema olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus Jumal on surnud 4
rõivaid ja ehteid. 14 4. Hinduismi ja budismi sarnasused ja erinevused Nii budismis kui ka hinduismis on oluline karma pälvimine. Mõlemad tunnistavad surma- ja sünnitsüklit. Usutakse reinkarmatsiooni ehk hinge aatamani taassündi pärast surma. Enamik budiste ja hinduiste on taimetoitlased. Hinduismi ja budismi erinevus seisneb selles, et budismi rajaja Buddha ei tunne Jumalat-loojat, pole ka ranget uskumustesüsteemi. Pigem on budisms ateistlik usund, aga ei eita, et Jumalad on olemas, nad ei ole vajalikud, kui järgida Buddha õpetusi.Hinduismis leidub aga mitmeid Jumalaid. Hinduism on veeda usund. Budism ei tunnista veedade jumalikku päritolu. Budism leiab, et maailm koosneb kannatustest ja budisti eesmärk on end vabastada kannatustest. Hindud aga usuvad 4 eluetappi, kuid budistid seda ei usu. Hinduismis on palju erinevaid viise, kuidas saavutada moksa, kuid budismis pole sellist teed. Nirvanani saab jõuda vaid munk, kuid see
Religioosne olemine. Seda iseloomustab usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike põhjusteta, usk ebakindluse ees. See tõukab inimese üksindusse, paljastab tema sisemise subjektiivsuse. Isegi moraal tõugatakse eemale. Religioosne inimene on kaugel mõistlikkuse piiridest. Tema ees on vaid kuristik ja teiselpool kuristikku on jumal. KARL MARX Materialism Marx annab materialismile uue sisu. Ateistlik ja materialistlik riigifilosoofia, kus põhiküsimuseks saab teadvuse ja tegelikkuse suhe. Inimene on see, mida ta sööb. Marx tahab leida seesugust materialismi vormi, mis võiks olla tugevaks taustraamiks ühiskondlikele muudatustele. Filosoofia ei ole eesmärk omaette, vaid tee kuhugi edasi. Elu materiaalsed tingimused asetatakse teadvusest ettepoole. Et mõista teadvuse olemust, peame me uurima ainelist maailma. Marx usub, et inimese teadvust
K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism". Sartre´i kinnitusel 2 liiki eksistentsialismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa fil. K. Jaspers (1883-1969) ja prantsuse fil. Gabriel Marcel (1889-1973), ateistlikku suunda saksa fil Martin Heidegger (1889-1976), prantsuse fil Albert Camus (1913-1960) ning Sartre ise- Mõlemat suunda ühendab veendumus, et inimese olemasolu erineb asjade olemasolust. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele, aga asjade olemus eelneb nende olemisele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb eksistentsialismi põhimõte. (inimene ei ole asi).
Olemasolu all mõeldakse kogemuse abil (empiiriliselt) tajutavat maailma, millest tuleb eristada olemist (eksistentsi) ennast. Viimast ei saa tunnetada ratsionaalse mõtlemise abil, vaid vahetult inimese individuaalse olemise ehk eksistentsi kaudu. Olemist nähakse siin sisemise olemisena ehkminaeksistentsina (ise olemine), mis vastandub asjade maailma välisele olemasolule. M.Heidegger ja K.Jasper 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism Ateistlik eksistentsialism 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sarter 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. Tegeleb usundi ratsionaalsete aspektidega. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19
ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine), kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduism kui õpetus on üheaegselt poluteistlik, sest on palju jumalusi monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges monoteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on Brahma ehk Isvara (Issand) ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgitas. Levinud on see vool eriti Põhja Indias. Uskliku tunnuseks on kolm püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Parvati, Kali ja Durga
poodi trügis." (M&M lk 337-338). Autor on lisanud loole veel poekülastaja, kes vaid mängib turisti, sest see annab võimaluse ebaausal teel omandatu valuuta kahtlusteta realiseerida ja/või laseb tavakodanikul tunda end elitaarsena. Kui teose üheks põhitegelaseks on Saatan, siis ei ole võimalik mööda minna Jumala teemast. Bulgakov käsitleb seda kohe romaani alguses: Berlioz on veendunud ateist nagu tolleaegne eeskujulik kodanik ikka, sest Nõukogude Liit oli ametlikult ateistlik, ja püüab oma vestluskaaslast selles samuti veenda, et too suudaks paremini kirjutada poeemi Jeesusest, keda tegelikult kunagi ei olnudki ""Sul, Ivan," seletas Berlioz, "on väga hästi ja satiiriliselt välja tulnud näiteks Jeesuse, jumalapoja sündmine, aga asja tuum on ju selles, et enne Jeesust sündis terve hulk jumalapoeg, näiteks früügialaste Attis, lühidalt öeldes aga pole ühtegi neist
kadumise tõttu)? 3. Elamuehitus. Milliseks hindate oma pere korteriolusid jms? 4. Kas ja kuidas puudutas Teid või teie perekonda küüditamine? 5. Riiklikud ja mitteriiklikud pühad ja nende tähistamine. Kuidas suhtuti uutesse riigipühadesse, 29 milliseks kujunes nende tähistamine? Ateistlik kasvatustöö. Milline roll oli kiriklikel pühadel ja tähtpäevadel jm kiriklikel kombetalitlustel (ristimine, laulatus, matus)? 6. Kuidas iseloomustaksite sõna- ja isikuvabadust ja turvatunnet sel perioodil? 7. Kuidas suhtusite Stalini surma, milliseid muutusi tõi see kaasa? 8. Mida ütleksite iseloomustamaks väljendeid ,,stalinlikud repressiooid" ja ,,isikukultus" 5. Hrustsovi aeg (1950. aastate keskpaigast 1964. aastani) 1
2 12. Mida tähendab stsientism? Filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos.
kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist,
annaabi.ee 
