Vesiveskid Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud: o vilja jahvatamine o palkide saagimine o villa töötlemine o kanga kudumine o teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna- Eestis Vanimad vesiveskid o Jägala jõel o Härjapea jõel o Mihkli nunnakloostri veskid Enne II maailmasõda · Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade · Ettevõtted töötasid · Vanimad XVII saj. veejõul - jahuveskid kasvas veskite arv
Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, arenguks vajalike loodusressursside olemasolu. Tänu sellele tulid ka maadeavastused ja kolonialiseerimised Euroopa rahvaste poolt. Said kehtestada oma koloniaalvõimu. Michael Mitterauer: ,,Warum Europa?". Miks Euroopa arenes nii hästi, miks mitte teised? Erinevus tekkis juba varauusaja agraarrevolutsiooniga rukki ja kaera kasvatamine. Ader, vesiveski, transpordivahendid. Hiina riisikasvatus viis paigalseisuni. Vesiveski on küll leiutatud varem kui Euroopas, aga see on juba unustatud. Riisi kasvatamiseks ei lähe vaja selliseid uuendusi, nagu nõuavad rukis ja kaer. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Olulisem oli Põhi ja Lõuna. Põhjapoolt peeti rohkem barbaarseks. 18 sajandil hakkas see muutuma, sest Põhja-Euroopas oli kiirem areng.
Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki. Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas. Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 8,45 hektarit (Keskkonnaamet). Mõisaansambel aastal 2013-03-31 Mõisakompleks koos parkidega on terviklikult säilinud. Räpina mõisa muinsuskaitsealused objektid on Räpina mõisa peahoone, park, vesiveski, tall-tõllakuur, pargipaviljon ning aednikumaja. Kõik mälestised kuuluvad ehitismälestiste hulka. Räpina mõisa peahoone Räpina mõisa peahoone on ükssuurejoonelisemaid hilisklassitsistlikke hooneid Eestis. Mälestise üldseisukord on rahuldav. Hoone pargiküljel asuvat
Olemasolevaid leiutisi oli võimlik ainult täiustada, samuti on võimalik taaselustada antiikaegseid leiutisi ja neile vajalikke modifikatsioone teha ,,keskaja kõige revolutsioonilisemad leiutised" pärinevadki just antiigist. 11. sajandil hakkavad ilmnema ja arenema tähtsad tehnilised uuendused, kuid üldiselt leiutatakse siiski vähe. Tähtsamad leiutised, mida ajaloolased omistavad keskajale pärinevad tegelikkuses juba varemast ajajärgust. Siinkohal võib näitena tuua vesiveski, mis arvatavasti pärineb 2. sajandist eKr Illüüriast ja mida roomlased suuresti täiustasid, asendades horisontaalsed rattad vertikaalsetega ja ühendades ülekande abil rataste horisontaalse telje veskikivide vertikaalse teljega. Kuid määravaks jääb siiski käsikivi, mida käitasid orjad või loomad. Selliste vesiveskite esiletõus paigutub 11. ja 14. sajandi vahele. Vesiveskit koos moodsa puidust rakendiga võibki pidada keskaja põhiliseks tehniliseks saavutuseks. Moodne
Tehnoloogia ja meditsiin Johann Laure Kalle Jaaagup Annabel Brita Tallinna Reaalkool 7.b 2013 Tehnilised uuendused Kardeti et ohustab elu tasakaalu Võeti kasutusele siiani kasutatavad tehnilised lahendused Veski (tuule, vesiveski) Veejõul töötavad ääsid Tulirelvad Kell Mehaaniline kell Taskukell (1500) Spiraalne kellavedru Tunniosuti Trükikunsti leiutamine Johannes Gensfleisch Tähed metallist 50 korda kiirem Trükisõna levis kiiresti Arstiteaduse arenemine Tugines antiikaja õpetusele 4 kehamahla tasakaal Harmoonia kaob ja isik haigestub Paracelsus Doktorikraadiga 1527 reklaamkutse Iga aine ravim või mürk Haavad paranevad ise pestes ja sidudes neid La...
- Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele. - Iseloomujooni.
Kokku ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna Liitsõna Täiendosa põhiosa Vesiveski, sarvloom, verivorst Ainsuse omastav Jaanuarikuu, maikuu jne kuud. Hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkruvatt, klaasikild, singiviil Mitmusliku sisuga ainsuse omastav, NT: tikutoosm raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, k...
jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul
Anija vald Üldinfo Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Kose, Raasiku, Jõelähtme Click to edit Master text styles ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu Second level vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne- Third level Virumaal. Fourth level Pindala 518,1 km2 , elanikke Fifth level 01.01.2008 seisuga 6197. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni...
1820. aastal töötas siin 538 töölist. Hiljem vabrik rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 186-le, kuna vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga, Rootsi ning isegi Lõuna-Ameerikasse. 1792.-1795. aastal rajas aktsiaselts Amelung & Co, mille kaasosanikud olid Riia raehärra E. Rautenfeld ja V. Berends ning Võisiku mõisnik George v. Bock ja Carl Philip Amelung. Loodi mõisa aladele kaks uut vabrikut: Rõika vesiveski juurde peeglite lihvimise ja poleerimise vabrik "Catharine" ja Meleskisse klaasipuhumis- ja lõikamisvabriku "Lisette". Vabrikute nimed Catharine ja Lisette anti Võisiku mõisniku Bock`i abikaasa ja tütre järgi. 19. sajandi alguses kasvas klaasitööstus Eesti suurimaks tööstusteettevõtteks. 1822. aastal suurenes ettevõtte edu, sest võimsuselt konkureeris see vaid Rjazanis klaasivabrikuga, mis asus Venemaal
jääb kaasajal Harjumaale Saku vallaterritooriumile. Praegusele kohale lasid selle 1622. aastal tuua Scharenbergid. Millega mõisas tegeledi? Mõisas tegeledi õlu tootmisega. Valerian von Baggehufwudt laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt 1820 rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal. Mis hooned mõisale kuulusid? Mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned, vesiveskid, auru jõul töötav vesiveski, kangakoda. 4 Omanikud 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. 1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses. Peale Renbindereid oli mõisa omanik Rudolf von Patkul ja aastail 18491919 Baggehufwudtid. Tulekahju 1622 arutas kuninglik kaelakohus Saku teenijatüdruku Anne
kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi. NÕMMEVESKI JUGA Nõmmeveski juga on juga Harju maakonnas Kuusalu vallas 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga. Nõmmeveski juga asub Valgejõel. Vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka kanjonorg peaastangust allpool. Veejõu paremaks kasutamiseks ehitati 1920. aastate lõpul Nõmmeveskile varasema vesiveski asemele hüdroelektrijaam. JÄGALA JUGA Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Jägala juga on looduskaitse all.
Vinni-Pajusti Gümnaasium Lääne Eesti madalik referaat Getter Anett Arro 9A Õpetaja Siiri Seljama Vinni 2012 SISUKORD : 1. Paiknemine Eestis ja kaart lk 2 2. Geoloogiline ehitus lk 3 3. Pinnavormid ja pinnamood lk 4 4. Kliimaolud lk 4 5. Veestik lk 45 6. Muld ja taimkate lk 6 7. Vaatamisväärsused lk 6 8. Kasutatud allikad lk 7 Lk 1 ...
Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik Kui Gutenberg leiutas trükikunsti siis oli võimalik toota rohkem raamatuid ja see aitas väga palju kirjanduse ja hariduse arengule kaasa
midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri Kõo, tal oli olnud vesiveski ja suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pole sellest suurest ärist midagi järele jäänud, omajagu lasi poe põhja ka tema isa, kes oli sama aus mees nagu Villem. Ent vanaisa nii aus ei olnudki, oli teine ju lausa kordi- kaks vangimajas istunud. Mis siin imestada, ta polnud punapea nagu Villem ja ta isa, vaid täitsa tõmmuvereline, mustade läikivate juustega nagu mustlane ning kaval nagu rebane ja üldsegi mitte aus
Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri Kõo, tal oli olnud vesiveski ja suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pole sellest suurest ärist midagi järele jäänud, omajagu lasi poe põhja ka tema isa, kes oli sama aus mees nagu Villem. Ent vanaisa nii aus ei olnudki, oli teine ju lausa kordi-kaks vangimajas istunud. Mis siin imestada, ta polnud punapea nagu Villem ja ta isa, vaid täitsa tõmmuvereline, mustade läikivate juustega nagu mustlane ning kaval nagu rebane ja üldsegi mitte aus
Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta. KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimväärikus, betoontala sõna ainsuse omastavas olev jahikoer, taskukell, seapraad, marjakorv, NS, kui see mõiste sõiduauto, märtsikuu märgib liiki või laadi sihitisliku täiendiga konkreetse üksikjuhtumi rukkilõikus, kartulipanek, vennaarmastus,
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiiv...
maa juurde, mida nad harivad sunnismaisus. Maapäevadel lepiti kokku, et põgenenud talupoeg tuleb tagastada tema endisele omanikule(sellele tõrkusid vastu linnade esindajad). Põgenikke otsisid taga arda ja haagi kohtunikud. Liikumisvabadus säilis vabadel talupoegadel. Kujunes välja ka pärisorjus talupoeg oli mõisniku iskiklik omand. · Kasutati 3 väljasüsteemi. Tähtsaim tehniline uuendus vesiveski. Vilja kasvatamine suurenes(oder, rukis). Karjakasvatus andis lisa toidulauale. Enamasti taludes mite mõisates. Linnaõigused ja kaubandus · Linnaõigus tagas linnale seadusliku korra ja iseseisvuse. Linnakodanikuks võisid saada vabad inimesed(elas püsivalt linnas, maksis kodanikumaksu). Linnanõukogu ehk rae liikmete arv oli erinev. 14.saj 24aga, 15.saj vähens see 14. Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit(linnapead). · Maahärrat esindas linnafoogt
Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi, mille haridustasemele polnud eesti varasemas ajaloos võrdset. Siis asutasid nad tõlkide seminari, mille eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate. Pühajõe mäss 1642. a. toimunud Urvaste kihelkonnas sündmus, mille käigus hävitasid talupojad Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, sest see pidavat olema pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjus. Pietism kirikuõpetajate usuvool, mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises.
romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende, kui ühe kõige põlisema baltisaksa aadlipere käes, püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni. Praegune Palmse härrastemaja valmis lõplikult 1730. aastaks. Kõrvalhooned, Ilumäele ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. Peahoonetagust iluaeda hakati rajama 1738. aastal. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmsest saanud juba tõeline barokkansambel, kus leidus ligi paarkümmend ehitist. 18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817
" Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Johann Voldemar Jannsen oli eesti rahvusliku liikumise tegelane, luuletaja ja kirjanik, kes on tuntud eelküige eesti hümni autorina. Johan Voldemar Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajatest. Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra mõisa vesiveski möldriperes. Peale tema isa surma saadeti väike Jannsen ümbruskonna taludesse karjaseks. . oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "Kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit
Vaimuelu Eestis 17.-18. sajandil 1. USUPINGETE AJAJÄRK 1.1. Aeg 16. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni 1.2. Riigid 1.2.1. Prantsusmaa Pärtliöö Pariisis (1572) 1.2.2. Rootsi-Poola vastasseis 1.2.2.1. Poola 1.2.2.1.1. Sigismund II August riik on usuliselt tolerantne ja vabameelne 1.2.2.1.2. Stefan Batory luteri usk vaid katoliku usu kõrval 1.2.2.1.3. Sigismund III katoliiklus 1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648) 2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad pee...
Sellest ajast alates jäid kloostriehitised mõisas majandusruumideks. 1860. aastal ehitati kivist mõisahoone kahekorruseliseks ja fassaadile lisati klaasveranda. 19. sajandist pärinevad ka mitmed muud mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool. Rammidele kuulusid samal ajal ka Vihterpalu, Hatu ja Vasalemma mõisad. Vaatamisväärsematest hoonetest Padisel võiks mainida neogooti stiilis aita ning kaasajal veidi ümber ehitatud karjakastelli. Jõe ääres asus vesiveski ja viinavabrik (alates 2001.aasta tulekahju tagajärjel varemetes). Park koos endiste kalatiikidega asub teiselpool Keila Haapsalu maanteed. Mõis natsionaliseeriti 1920. aastal ja selles tegutses Padise kool kuni 1982. aastani. Peale kooli üleviimist uude hoonesse tegutses siin Koidula kolhoosi abitootmine. Aastatel 1993 kuni 1998 kuulus härrastemaja Padise vallale. Aastal 1998 ostsid mõisa peahoone tagasi Olaf Thomas von Ramm ja Clas Marten von Ramm
aastal Rostovi metropoliit Arsenios. Ta suri1772. aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud "Veretorniks". Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats. Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid. · Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava
tervisekeskus. Lahmuse mõisa juurde kuulunud laut-tall. Nüüd eralvalduses (ladu, töökoda). Lahmuse mõisa valitsejamaja Lahmuse mõisa nn. juustumaja. Tänapäeval kasutab seda Lahmuse kool ning seal paikneb tütarlaste käsitöömaja. Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal
Olümpias töötasid ka nimekad kunstnikud, et jäädvustada marmoris ja pronksis olümpiavõitjaid. Siin on loodud paljud Myroni, Polykleitose, Skopase jt. meistriteosed. Tehnika ja teadusasutused: Tõstemehhanismid. Linnad kindla plaani kohaselt. Veejuhtmed, kanalisatsioon. Öine tänavavalgustus. Tuletorn. Heitemasinad, ratastel liikuvad piiramistornid. Archimedes originaalne veetõstemehhanism tigu. Kinnitusvahend . polt. Tema õpilased hammasratas. 1.saj. e.Kr. vesiveski. Riiklikku teaduse ja kultuuri viljelemise asutust nim. museioniks. Museion oli ühtlasi kõrgem kool, teadusliku uurimise asutus ja raamatukogu. Suurim ja esinduslikem oli Aleksandria museion. Seal 700 000 kirjarulli. Hellenismi ajajärgu kultuuripärand on kaasaegse maailmakultuuri üheks alussambaks. Kasvatus ja kool.Üldharidus esimesena maailmas kehtestasid kreeklased kõiki vabu kodanikke hõlmava kohustusliku üldhariduse.
mis on kujunenud inimtegevuse läbi, näiteks linnamaastik. Traditsioonilisi Eesti pärandmaastikke võime erinevate ajaloo kihistustena kohata näiteks Lahemaa Rahvuspargis, Matsalu Rahvuspargis või Rebala muinsuskaitsealal (Maastikupärand). Pärandkultuuriks oleme viimasel aastakümnel hakanud nimetama eelmiste põlvkondade elu- ja tegevuse jälgi maastikul. Näiteks: endistest koolimajadest või metsavahikohast on saanud kellelegi suvemaja, vana kõrts või vesiveski on kasutuses mõnel muul eesmärgil. Vahel on aga aeg teinud juba oma töö ja maapinnalt kulutanud viimasedki jäljed heinaküünist või peitnud põlise piirikivi mulla alla (Pärandkultuur). Toidupärandi moodustavad perekondlikud traditsioonid ja retseptid, mida antakse põlvest põlve edasi, sinna kuuluvad ka nõud ja tekstiilid aga ka lauakombed ja mälestused (Toidupärand). Arheoloogiapärand on osa Eesti kultuurist, kuid mitte ainult – see kuulub lahutamatult ka
keskrisaliididiga härrastemaja Palmsesse vahetult pärast Pühjasõda. Praegune Palmse mõis valmis lõplikult 1730. aastaks. Hoonet ümbritses muruväljakute ja broderiikirjaliste lilleparteritega kahel erinveal tasapinnal barokkaed. Kunstliku tiigini viivad sirged teed jagasid pari alaosa kaheks võrseks ristkülikuks, millest vasakpoolne oli kavandatud radiaalalleedena, parempoolne keeruka labürindina. Parki raamisid kõrvalhooned, Ilumäele ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. 18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817. aastal sai Palmse mõisnikuks Carl Magnus von der Pahlen, keda tuntakse
1214 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale. Jägala juga on looduskaitse all. 10 Ajalugu Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik. Jägala joa juurest pärinevad esimesed kirjalikud teated vesiveskist Eestis (13. sajandi algus; umbes 1240). Aastast 1688. pärinevatele kaartidele on märgitud joa juurde vesiveski 11 Kokkuvõte Maailmas on palju jugasid, kuid kõik joad pole nii kuulsad kui eelmainitud. Kõikidel neil jugadel on omamoodi kiiksud, mis need eriliseks teevad ja turiste kohale meelitavad: üks kõrge, teine veel kõrgem, kolmas lai, neljas omapärase kujuga jne. Arvan, et kõige kuulsam juga on Angeli juga, kuna see on kõige kõrgem, või Niagara juga, oma hobuseraua kuju pärast.
kunstlikke tõkkeid. Ökoduktid võimaldavad ära hoida ülemäärast elupaikade fragmenteerumist, mis viiks elustiku vaesumiseni (elurikkuse vähenemise, liikide väljasuremiseni). Ökoduktid moodustavad osa rohetaristust. Õnnestunult rajatud ökoduktid töötavad ökoloogiliste koridoridena. Eestis asub praeguse seisuga ainult üks ökodukt, mis paikneb Tartu-Tallinn maanteel. [3] Joonis 1. Ökodukt Kalatrepp Juba Carl Robert Jakobson ütles, et iga vesiveski juures peab olema kalatrepp, kergendamaks segavat faktorit kalade teel. Praegusel ajal pole aga sellest pooleteise sajandi tagusest nõudest väga tugevalt kinni peetud. Lisaks veskitele on jõed leidnud rakendust ka enengiatootmises ning selle jaoks ehitatud konstruktsioonid on jällegi kalade rändeteedel ees. Eestis pole ühtki vee jõul töötavat elektrijaama, kuid mujal riikides on sellised takistused kalade jaoks rängaks katsumuseks.
seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, mõtles välja range kirikukaristuste süsteemi.Kõrgemaks vaimulikuks nimetati Hermann Samson. 1626.a avaldas ta üksikasjalise juhendi, kui- das nõida ära tunda ja temaga ümber käia.1642.a toimus Urvaste kihelkonnas Osulas Pühajõe mäss, kus talupojad hävitasid võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning seda peeti viljaikalduste põhjuseks. 1684.a loodi Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forselius. Õpetas kolme kuuga lugemise selgeks, usuõpetust, saksa keelt ja raamatuköitmist, rehkendamist.1986.a käib Forselius oma õpipoistega Stockholmis kuninga jutul. 1687.a võeti vastu otsus rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talu- rahvakool ning seada ametisse koolmeister. 1637
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid...
Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Viimastel aastatel on meie vooluveekogudel taastatud kunagisi paisjärvi või rajatud uusi. Eesmärgid on ahvatlevad: odav elektrienergia, töötav vesiveski või lihtsalt silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine. Kuid paisjärved kätkevad endas tõsiseid ohte, mida alahinnates tekitame majandusliku kasu kõrval nii loodusele kui ka endale algul vähemärgatavat, kuid aja jooksul järjest enam hoomatavat kahju. Hüdroenergia tootmine vähendab fossiilsete kütuste Eesti tingimustes põlevkivi põletamist ja seega ka atmosfääri saastamist. Hüdroenergiaga seonduvat käsitletakse liiga ühekülgselt: kasu
tornmaja võõrkeel, ürgmets võrkpall salasilm kristallvaas sinilill raudkang umbtänav õlgkatus kõrgkool laudlina hõõglamp, purskkaev vesiveski heegelnõel sarvloom triivjää verivorst s-tüveline liitumine nööpnõel välispoliitika vesiroos ehitustegevus juurvili vihmutussüsteem soolvesi kirjutuslaud
e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada: aastalõpu koosviibimine, keskkonnakaitse teemaline Nimisõna+nimisõna; - Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: vesiveski, nahkmööbel, verivorst - Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste: jahikoer, linnukoer, taskukell, seinakell, rongipilet, bussipilet, eksamitöö, muusikakool, seapraad - Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) sihitisliku täiendiga omaette tähenduse ühendid: vennaarmastus, rõõmuavaldus,
Ta andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikusüsteemi nagu häbipingil põlvitamine ja ukse ees jalgade pakkupanemine. Protestantlik kirik võttis üle katolikus kirikus valitseva nõiajahi ja hakati korraldama nõiaprotsesse. Eestlaste seas oli kõige olulisem juurida välja muinasusk. Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent. Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud
küljel. Tulekahjus 1982. aastal hävis juugendlike laemaalingutega saal hoone II korrusel. Kõrvalhooneid on palju, enamik neist paikneb hajutatult piki maalilise Mustoja kaldaid. Nendest ait (1831), palmimaja, pesuköök ja sammastega kohvimaja asuvad peahoone kõrval. Peaväljaku vastasküljel on nn Tagamõis, kahekorruseline härrastemaja 18. sajandi teisest poolest. Väljaku lõunaküljel on ait ja tall-tõllakuur. Peahoone juures paiknevad veel jääkelder, vesiveski ja möldri elamu. Jõe saarel on viinavabrik, kaugemal karjahoov, sepikoda jm. Paarkümmend aastat tagasi alustatud mõisahoonete korrastamine edeneb tasapisi. Osa hoonetest on saanud juba uue kasutuse. Tagamõisas on külalistemaja 27 kohaga. Ruumid on renoveeritud, säilitades kõiki ajaloolisi detaile. Endine tuvimaja korrastati 14 kohaga külalistemajaks 2005. aastal. Palmimajas paikneb 100- kohaline konverentsi- ja pidusaal, jääkeldris restoran ja baar kuni sajale külastajale
turvalisus. Kohvikud, kauplused, pangad, museumid, infolevi, spordirajatised. Maine ja turismi tõmbetegurid. Teha kindlaks turistide kulutuste tase, ülevaade finantseerimisallikatest. 17. Säästev turism- on eesmärgiks kõigile turismiliikidele ja turismipiirkondadele. Energia kokkuhoid- tuulegeneraator, päikesepatareid, puuküte, omatoodete kasutamine(juurvilad, puuviljad), õli korduv kasutamine, elektri kokkuhoid tuled on kustus, kui ennast ei ole, ühistransport, vesiveski, kaardinaid hoia ees- külm ei saa sisse, nõusid ei pese jooksva vee all, prügisorteerimine.
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka:
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke parema...
Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri." Tartu ülikooli asutamine Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest
· Enamik kogudusi jäänud õpetajata · Talurahva hulgas võtsid maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud J. Jheringu teened: · Andis välja esimese eesti keelse aabitsa · Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi Herman Samsoni teened: · Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks Bengt Gottfried Forselius 1684. a. aastal Tartu lähedal Piiskopimõisasse rajatud õpetajate seminri tööde korraldaja. Õpetas kasvandikke lugema, õpendas rehkendamist religiooni, saksa keelt, raamatuköitmist. Heinrich Stahl Esimese eesti keele grammatika koostaja Johann Hornung Tegi ladinakeelse eesti keelse grammatika.
nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivseimad liikmed. Levinuimaks karistuseks nõidumise eest oli
tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri." Tartu ülikooli asutamine Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli
· Hermann Samsonist sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. · 1626. Aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. · 1699. Aastal viidi Eestis täide viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus. · 1642. Aastal leidis aset Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Rahva hariduse algus: · 1684. Aastal leidis aset Tartus õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. · Detsemberis 1686 käis Forselius Stocholmis kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, kelle teadmistega kuningas igati rahule jäi. · 1697
Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga: Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonnas Osula Pühajõe mäss, mis puhkes selle tõttu, et Vühandu jõele lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse. Hakati läbi viima nõiaprotsesse. Levinud karistus oli põletamine tuleriidal. Rahvahariduse edendamine: Et kindlusada luteriusu mõju peeti vajalikuks lugemisoskuse levitamist. Esialgu õpetasid lugemist köstrid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis oma kanda Bengt Gottfried Forselius. 1684
Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine Peeti tähtsaks kirjaoskuse levitamist
8.1.Käändsõnast harilikult lahku. Nt: teed mööda, serva mööda. 8.2.Eritähenduslikud väljendid kokku. Nt: aegamööda 'aegalselt', kordamööda, pikkamööda 'pikkamisi'. 8.3.Kaheti võib kirjutada. Nt: meelt mööda ja meeltmööda, jõudu mööda ja jõudumööda, konti mööda ja kontimööda. Nimisõna + Nimisõna 1.Ainsuse nimetavas nimisõna + nimisõna = kokku. 1.1.Kolm või enamgi tüve = kokku. Nt: vesiveski, nahkmööbel, verivorst, betoontala. Nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, sadulsepatöö, käterätikuriie, seisuametnik. 2.Lühitüveline nim. + nim.= kokku. Nt: purskkaev, kuningriik, inimväärikus. 3.Nim ainsuse omastavas + nim.= kokku, KUI näitab liiki või laadi (Mis liiki? Mis laadi? Mis?) 3.1.Mitmusliku sisuga ainsuse omastav = kokku. Nt: jahikoer, toakoer, karjakoer.., taskukell, seinakell, käekell.., rongipilet, bussipilet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
