0.0612598kg V := 100 = 8.0605 L keskmine kütuse erikulu 100 kg km kohta 0.76 L 4. Uurida kuidas mõjutab sõiduki kütuse erikulu jõuülekande kasutegur, kui kasutegur muutub piirides 0.85 kuni 0.95 ü := 0.85 ü.2 := 0.90 ü.3 := 0.95 gm := 1.225 õhutihedus L Kütuse erikulu, kui kasutegur eeta on 0.85 1 m f g cos( ) + cd A v + m a + g sin( ) + B r = 0.0670254 2 kg Be := b e ( ) ü 2 km 0.0710833kg V := 100 = 9.35307 L kg 0.76
· Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. VALEMID Ek=mv²/2 ( J ) Ep = A = F*s = m*g*h ( J ) A = F*s ( F*g*h ) ( J ) A = F*s*cosA F= m*g (a*m) m= roo*V N=A/t ( W ) E=A Kasutegur eeta = Nkasulik / Nkogu x 100 % ( % ) Akasulik / Akogu x 100 % 1J = 1N*m 1W = 1kg*m2 / s3 1W = 1J/s
31; molaar ja vabadus Gaaside isobaariline erisoojuse valem: Cp=(i+2)R/2M, kus Cp-isobaariline erisoojus (J/kgK) Termodünaamika kujud: t=const| Q=A ehk U=im/2M RT P=const|A=pV ehk Q=U+pV; v=const A=0 Q=U Soojusmasinad on asjad, mis muudavad soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Kolm osa: soojendi, jahuti ja töötav keha. Näiteks: aurumasin, bensiini/diiselmootor. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa tarbitavast energiast muudab see masin mehaaniliseks tööks.eeta=A(Q1-Q2)/Q1*100% Eeta-kasutegur; A- kasulik mehaaniline töö, Q1/Q2 S=A soojendilt/jahutilt saadud soojushulk (J). P/V teljestikus ring.
PÖÖRATAV PROTSESS on protsess, kus on võimalik esialgsele vastupidises suunas toimuv protsess. (Klaas vett külmkappi-saame jää-välja võttes jälle vesi.) PÖÖRDUMATU PROTSESS on selline protsess, mis ei saa toimuda esialgsele vastupidises suunas. SOOJUSMASINAKS nim. masinat, mis muudab kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auto-, laeva-, lennukimootor, keskkütteahi on soojusmasinad. SOOJUSMASINA KOOSTISOSAD on: soojendi, töötavkeha ja jahuti. SOOJUSMASINA KASUTEGUR -eeta näitab milline osa kulutatud soojusest Q1 muudeti kasulikuks tööks A. IDEAALSE SOOJUSMASINA töötavaks kehaks on ideaalne gaas. REALSE SOOJUSMASINA kasutegu ei saa olla suurem sama tempe- ratuuriga soojendit ja jahutit omava ideaalse masina kasutegurist.
Hõõrdejõud on põhjustatud kehade aatomite koostisesse kuuluvate elektronide vastasmõjust Hõõrdetegur sõltub pindade töötlusest ja puhtusest ning materjalist Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga Liugehõõrdejõud on jõud, mis keha liikumisel on vastupidine keha kiirusega Kiirendusega liikuva keha kaal muutub vastavalt liikumise suunale (üles raskem, alla kergem) Impulsiks nimetatakse keha kiiruse ja massi korrutist (tähis p, ühik 1 kg*m/s) IJS Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade süsteemi, mida ei mõjuta süsteemivälised kehad ja süsteemi kuuluvate kehade vahel mõjuvad elektromagnetilised ja gravitatsioonilised jõud Keha teeb mehaanilist tööd siis, kui a)kehale mõjub kompenseerimata jõud ja b)keha liigub selle jõu mõjul Konstantse jõu poolt tehtud t...
V V-ruumala (kuupmeetrites) E. ÜLESTÕUKE JÕUD 14.KINEETILINE ENERGIA Ek J Ek= (m x v²) / 2 15. POTENSIAALNE ENERGIA Ep J 1. Ep= m x g x h 2. Ep=A 16. SAGEDUS f Hz f= n/T n-võngete sagedus, T- periood 17. KASUTEGUR (eeta) 1. = A/Q x 100% A-töö (J) Q-soojushulk(J) 2. = (Q2-Q1)/ Q1 18. KASUTEGUR % või J = (Tkas / Tkogu) x 100% Akas- kasulik töö (J), Akogu- kogutöö (J) 19. KIIRENDUS a m/s² a= v/t v - kiiruse muut (m/s) t - ajamuut (s) 20
Kolb on ülemises äärmises asendis. *Küttesegu plahvatus silindris. Kolb on endiselt ülemises äärmises asendis. Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks. =Akas/Q1·100% Akas- kasulik töö-1J Q1-juurdeantud soojushulk(soojushulk, mis vabaneb silindris küttesegu plahvatamise tagajärjel)-1J Q2-jahutile antud soojushulk -eeta-kasutegur- 0,3·100%(väiksem kui 40%) Akas=Q1-Q2 =Q1-Q2/Q1·100% Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ära kasutamise. =T1-T2/T1·100% T1-soojendi t°,küttesegu plahvatamise t° T2-jahuti t°,väliskeskkonna t° Soojusmasina kasutegurit ei saa suurendada põhimõtteliselt üle 90% TD-s on kahesuguseid protsesse: pööratav protsess ja mittepööratav protsess(sooja vett külmast eraldamine) Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad.
Soojusmasina põhimõtteskeem on järgmine: Q1-soojendilt saadud soojushulk A-gaasi paisumistöö (soojusmasina töö) Q2-jahutile antud soojushulk Soojusmasina töö efektiivsust iseloomustatakse kasuteguriga. Kasutegur näitab, kui suure osa soojendilt saadud soojushulgast moodustab kasulikult tehtud töö. -eeta = Kasutegurit väljendatakse protsentides. Energia jäävuse seaduse järgi A=Q1- Q2 = 5. Termodünaamika 2.printsiip Looduses kõik iseenesest toimuvad protsessid kulgevad kindlas suunas. Loomulikult ei mõelda siin suunda ruumis. Termodünaamika 2.printsiibi sõnastusi on mitu erinevat. Nad on kõik samaväärsed, kuid toovad esile nähtuste erinevaid külgi näiteks:
intensiivsuse lohk nende vahel on >10%. 4 Sellisel juhul määratakse optilise süsteemi lahutusvõime valemiga: C konstant ( tavaliselt 0,61) poolnurk, millega objekt projekteerub objektiivläätsele (lambda) valguse lainepikkus (delta) - lahutusvõime (eeta) objekti ja läätse vahelise keskkonna murdumisnäitaja 5 Kasutatud materjal: Henn Voolaid ,,Füüsika XI klassile Optika" Tallinn ,,Koolibri" 1995 LK 50-51 http://www.novaator.ee/ET/tehnika/maailma_voimsaim_optiline_mikroskoop_suudab_piiluda _viirusi/ Väino Sammelselg ,, Eksperimentaalsed meetodid materjalifüüsikas", Optiline mikroskoopia I LK 9-10 O. Kabardin ,,Koolifüüsika käsiraamat" LK 237
hulga muut(J), T- abs.temp(K) S-entroopia(J/K) Gaasi töö paisumisel on võrdne gaasi rõhu ja ruumala korrutisega A=p*V P-rõhk Sooj.mas. SoojendiT1 Q1Gaas--Q2JahutiT2, gaasist väljub töö A eeta-kasutagur (%) Reaalne gaas on gaas, kus on: 1)gaasi molekulidel olemas ruumala 2)gaasi molekulide vaheline vastastikmõju Pindpinevus vedelik üritab omandada võimalikult väikese Fp=*l Fp-pindpinevusjõud, sigma-pi- pindala. pi.tegur (N/m), l-pinna piirjoone pikkus (m) Pind käitub pingule tõmmatud kilena, sest mõjub jõud risti pinnaga.
K<1, siis trafo tõstab pinget (sekundaarmähisel rohkem keerde) Tõstes pinget 5x, väheneb voolutugevus samuti 5x. Põhjendus: primaarmähises ja sekundaarmähises voolutugevus ei muutu. P = UI I1I2 = U1U2 Trafosid kasutatakse elektrivoolu edasikandmisel, kuna eralduv soojushulk väheneb. Q = I2Rt Trafo kasutegur Vahelduvvoolu muundamine toimub väikeste kadudega. Voolu võimsus väheneb . P1 ~ P2 I1U1 ~ I2U2 - eeta 3. Elektromagnetlained Seoses ajas muutuva elektri- ja magnetvälja vahel. Ajas muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja. Ajas muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Selle tulemusena tekib muutuvate väljade süsteem, mis hakkab ruumis levima. Elektromagnetlaine on keskkonnas leviv muutuvate magnetväljade süsteem. Elektromagnetlainet iseloomustab elektrivälja tugevus ja magnetvälja tugevus . Elektromagnetlaine tekitamine
* Hammasratasülekandega võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust. * Kasulik töö on töö, mida tehakse lihtmehhanismita. * Kogutöö on töö, mida tehakse lihtmehhanismiga. * Kasuliku töö ja kogutöö suhe on kasutegur. Kasutegur = kasulik töö / kogutöö * Kasuteguri tähis (eeta), kasulik töö Akas ja kogutöö A. = Akas / A * Kogutöö on alati kasulikust tööst suurem, sest osa tööst kulub hõõrdejõu ületamiseks. Elektriõpetus: * Elektrilaengu ehk laengu abil kirjeldatakse keha hõõrumisel tekkinud omadust tõmmata enda poole teisi kehasid. * Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud keha on keha, millel on elektrilaeng. * Elektrilaeng on füüsikaline suurus. * Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kehad.
on ümbermagneetimise sagedus · masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest ventilatsioonikadu · hõõrdest laagrites hõõrdekadu Vaseskadu Rauaskadu P2 Ventilatsioonikadu Hõõrdekadu Kadude tõttu on elektrimasina kasulik võimsus võllil P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav
on ümbermagneetimise sagedus · masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest ventilatsioonikadu · hõõrdest laagrites hõõrdekadu Vaseskadu Rauaskadu P2 Ventilatsioonikadu Hõõrdekadu Kadude tõttu on elektrimasina kasulik võimsus võllil P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav
Siit ka mõisted kõrge inflatsiooni mõistmiseks. mõistmiseks Palgatasemete kvalifikatsiooniga töö ja kõrge palk. erinevused (mehed, naised jne.) Palga g erinevusi mõjutavad: j 1. Mitmed turufaktorid, näiteks uuemad ja arenevad tööstusharud peavad maksma kõrgemaid palku, et töölisi ligi meelitada. 2 Sisseveetava 2. Sisse eeta a tooraine (naftaaktsiis) või õi väljaveetava älja eeta a toodangu toodang maks maksustamine stamine (toll) (toll). 3
Tähis: (omega). Ühik: rad/s (radiaani sekundis). Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg. = 2f. Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. - Nurkkiirendus saame kui pöördliikumisvõrrandist võtame teise tuletise aja järgi (nurkkiiruse esimese tuletise). Näitab kiiruse muutumise kiirust antud ajahetkel. Tähis: (eeta). SI ühik 1 rad/s2 (radiaani sekund ruudus). - Liikumissuuna muutust põhjustavat kiirenduse komponenti nimetatakse normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb
Tähis: (omega). Ühik: rad/s (radiaani sekundis). Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg. = 2f. Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. - Nurkkiirendus saame kui pöördliikumisvõrrandist võtame teise tuletise aja järgi (nurkkiiruse esimese tuletise). Näitab kiiruse muutumise kiirust antud ajahetkel. Tähis: (eeta). SI ühik 1 rad/s2 (radiaani sekund ruudus). - Liikumissuuna muutust põhjustavat kiirenduse komponenti nimetatakse normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb
Väljendab korrapäratust, segadust Puudub energeetiline ühik Võimalik vähendada-korrastatuse suurendamine Soojusenergia ei saa täielikult üle minna mehaaniliseks energiaks! Universiumi ,,soojussurma" teooria- lõpuks ühtlustub kogu universiumi temperatuur siis on korratus kõige suurem tööd pole võimalik enam teha ja osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1
800oC ; Süsihappegaas. Gaaside olekut mõjutab temperatuur, rõhk ja elektriväli. Kõik nad mõjutavad gaaside koostise püsivust ja ioonisatsiooni protsessi. Seda protsessi kasutame valgustides. Gaasi omadusi mõjutavad: lagundav temperatuur, päikese UV kiired, Radioaktiivne kiirgus. Põhiline mis määrab gaaside kasutamist dielektrikuna on nende elektrilised parameetrid: Eritakistus -roo (*cm); Dielektriline läbitavus -eeta; Elektriline läbilöök Elä (kV/m); tan voolukadu 30. Nimetage vedeldielektriliste materjalide liigid, kasutusalad ja vajalikud omadused? Vedeldielektrikuid kasutatakse elektrotehnilistes seadmetes isolaator kui ka jahutusmaterjalina näiteks transformaatorides. Vedeldielektrikute liigid: nafta ümbertöötlemisel saadutd isoleer õlid; sünteetilised õlid; sünteetilised räni orgaanilised susbensioonid (räniorgaanilised
Suletud süsteemis mittekahanev suurus • iseeneslike protsesside puhul kasvav • mõnikord muutumatu • entroopia kasv väljendab energia kadu Suletud süsteemis ei saa entroopia väheneda! Väljendab korrapäratust, segadust. Võimalik vähendada – korrastatuse suurendamine. Soojusfüüsika Soojusmasin: Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina areng: Aurumasin→Sisepõlemismootor→Auruturbiin→Reaktiivmootor Soojusmasina kasutegur, η (eeta) on tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha! Külmutuskapi töö alused: 1) Kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad 2) Kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm) 3) Külmutusaine ringleb külmkapi torudes 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku – p ja T tõuseb
jahutisse läinud soojushulk Q2 on alati väiksem soojendist saadud soojushulgaga. jahuti Q2 T2 ( K ) jahuti teperatuur, see on alati madalam soojendi temperatuurist. Jahutiks võib olla mingi eriseade, kuid harilikult on jahutiks ümbritsev keskkond. Soojusmasina iseloomulikumaks näitajaks on tema kasutegur ( eeta ), mis näitab milline osa kulutatud soojusest Q1 muudeti kasulikuks tööks A. = A / Q1 = ( Q1 Q2 ) / Q1 = 1 Q1 / Q2 Ideaalse soojusmasina kasuteguri arvutamiseks võib kasutada soojendi ja jahuti absoluutsete temperatuuride vahet. (Ideaalse soojusmasina töötavaks kehaks on ideaane gaas. = ( T1 T2 ) / T1 = 1 T1 / T2 Ühegi reaalse soojusmasina kasutegur ei saa olla suurem sama temperatuurivahemikus töötava (s.o
➢ CH4 – metaan ➢ N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas ➢ F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid 39. Vedelike üldomadused. ➢ omandavad anuma kuju; ➢ ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ➢ ei pruugi seguneda omavahel; ➢ on väga vähe kokkusurutavad. 40. Viskoossus. Dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse mõisted. Viskoossus- vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (η(eeta), kg/ms ehk Pa.s; 1P (puaas) = 1 g/cm.s =0,1 Pa.s). Viskoossus = absoluutne viskoossus = dünaamiline viskoossus Dünaamilise viskoossusepöördväärtus on voolavus. Kinemaatiline viskoossusn (nüü): viskoossus jagatud vedeliku tihedusega v = η / ρ 41. Pindpinevus. Selle reguleerimise võimalused. 2 Pindpinevus – on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse.
sooritust tähelepanuülesandes mõjutada ka katseisiku sugu (II faktor, 2 taset, sõltumatud grupid). ANOVA tulemuste tõlgendamine Esmalt vaja üldse uurida, kas grupid on normaaljaotuslikud (asümmeetria- ja järsakuskordaja [-2;2]/ Shapiro-Wilk p>0,05) p-väärtus – kui p<0,05, siis seletavad grupid ära mingi olulise osa andmete varieeruvusest, kuid ei täpsusta, millised grupid. On vaja teha post-hoc analüüs! η² (eeta ruut) – näitab ANOVA puhul efektisuurust; varieerub 0-1, näitab, mitu protsenti varieeruvusest meie faktor selgitab. Vaja uurida ka homogeensust (JASP Assumption checks); Levene test p>0,05, kui hajuvused on homogeensed. (Kui hajuvused ei ole homogeensed, kasutada Welchi testi) Post-hoc analüüs – kas p-väärtus <0,05? Kui jah, siis on erinevused tulemuste vahel statistiliselt olulised. Tulemuste raporteerimine: ANOVA - mood.gain
Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsudamik, mida suurem on magnetsudamiku materjali hustereesisilmuse pindala ja mida suurem on umbermagneetimise sagedus · masinaosade ja ohu vahelisest hoordest ventilatsioonikadu ·hoordest laagrites hoordekadu Kadude tottu on elektrimasina kasulik voimsus vollil P2 alati vaiksem kui elektrivorgust tarbitav voimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka vaiketaht eeta) =P2/P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur soltub masina tuubist ning on seda suurem, mida suurem on masin, kuundides vaga suurtes masinates isegi ule 0,98. Vaikeste, alla 10 W voimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur soltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse maarabki tavaliselt soojenemise lubatav
tööst. Kasulik töö on see töö, mille tegemiseks masin on konstrueeritud ja milleks teda kasutatakse. Igas mootoris ja masinas on kasulik töö alati väiksem kogu tehtud tööst, sest masinale antud energiast läheb osa hõõrdejõudude ületamiseks ja masina osade liigutamiseks. Masina või mootori kasuteguriks nimetatakse kasuliku ja kogu tehtud töö suhet väljendatuna protsentides. eeta =Ak/Akogu ·100%. Nihe. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab liikumise algasukohta lõpp asukohaga. Nihe on vektoriaalne suurus. Vektori moodul on arv, mis näitab, mitme pikkus ühikuga võrdub nihe. Vektoritega ei saa teha matemaatilisi tehteid vaid neid tuleb joonistada graafiliselt. Võib esineda juhus, kus trajektoor on olemas, aga nihe on null juhus kus liikumine algab ja lõpeb samas punktis.
P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas kirjanduses avaldatakse kasutegur mõnikord ka protsentides. Seadeldise sildil avaldatakse tavaliselt · mootoritel võimsus mootori võllil P2 · kodumajapidamisseadmetel tarbitav võimsus P1. Kasutegur 14 P2 = P1 P2 kasulik võimsus P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse kaovõimsuseks ehk lihtsalt kadudeks P. P = P1 P2 Taskutelefoni tarbitav võimsus on 0,2...2 W
P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas kirjanduses avaldatakse kasutegur mõnikord ka protsentides. Seadeldise sildil avaldatakse tavaliselt · mootoritel võimsus mootori võllil P2 · kodumajapidamisseadmetel tarbitav võimsus P1. Kasutegur 14 P2 = P1 P2 kasulik võimsus P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse kaovõimsuseks ehk lihtsalt kadudeks P. P = P1 P2 Taskutelefoni tarbitav võimsus on 0,2...2 W
Kiirus – v(1m/s); aeg – t(1s); teepikkus – l või s(1m); tihedus – ρ(loe roo, ühik 1kg/m³); mass – m(1kg); ruumala – V(1m³); jõud – F(1N); võrdetegur ehk vaba langemise kiirendus Maal – g=9,8m/s²(varem ühik N/kg); optiline tugevus – D(1dptr); fookuskaugus – f(1m); rõhk – p(1Pa); pindala – S(1m²); kõrgus – h(1m); mehaaniline töö – A(1J); võimsus – N(1W); jõumoment – M(1Nm); kasutegur – η(loe eeta; %); võnkeperiood – T(1s); võnkesagedus – f või ν(loe nüü, ühik 1Hz); lainepikkus – λ(loe lamda,1m); soojushulk – Q(1J); temperatuur – t(1°C või 1K), erisoojus – c(1J/kgK); sulamissoojus – λ(ühik 1J/kg); aurustumis- ehk keemissoojus – L(1J/kg); voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi.
P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas kirjanduses avaldatakse kasutegur mõnikord ka protsentides. Seadeldise sildil avaldatakse tavaliselt · mootoritel võimsus mootori võllil P2 · kodumajapidamisseadmetel tarbitav võimsus P1. Kasutegur 14 P2 = P1 P2 kasulik võimsus P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse kaovõimsuseks ehk lihtsalt kadudeks P. P = P1 P2 Taskutelefoni tarbitav võimsus on 0,2...2 W
Odav ja kergesti puhastatav Mittetoksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; Keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht 1. Vedelike üldomadused. omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad 1. Viskoossus Vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (eeta), kg/m*s). Väheneb t° kasvuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). Viskoossus takistust voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt vedelik voolab Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava 1. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra(, N/m).
Põhivalem: =/t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg. = 2f Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. nurkkiirendus pöördliikumisvõrrandi teist tuletist aja järgi (nurkkiiruse esimest tuletist) nimetatakse nurkkiirenduseks. Kiirendus näitab kiiruse muutumise kiirust antud ajahetkel. Tähis: (eeta). SI ühik 1 rad/s2 (radiaani sekund ruudus). · Normaal- ja tangentsiaalkiirendus. Kiirusvektor on trajektoorile alati puutujaks ning näitab liikumissuunda. Kiirendusvektor on pöördliikumisel trajektoori suhtes nurga all. Kuna kõverjooneline liikumine tähendab liikumissuuna muutust, kaasneb sellega kiirusvektori muutumine isegi siis, kui kiiruse väärtus (vektori moodul) ei muutu
Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü - oomega 4 1. ARITMEETIKA 1.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed 24 = 16 29 = 512 34 = 81 44 = 256 64 = 1296 25 = 32 210 = 1024 35 = 243 45 = 1024 65 = 7776
ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α alfa Ν ν nüü Β β beeta Ξ ξ ksii Γ γ gamma Ο ο omikron Δ δ delta Π π pii Ε ε epsilon Ρ ρ roo Ζ ζ dzeeta Σ σ sigma Η η eeta Τ τ tau Θ θ teeta Υ υ üpsilon Ι ι ioota Φ φ fii Κ κ kapa Χ χ hii Λ λ lambda Ψ ψ psii Μ μ müü Ω ω oomega 4 1. ARITMEETIKA 1.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed 24 16 29 512 34 81 44 256 64 1296
P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas kirjanduses avaldatakse kasutegur mõnikord ka protsentides. Seadeldise sildil avaldatakse tavaliselt · mootoritel võimsus mootori võllil P2 · kodumajapidamisseadmetel tarbitav võimsus P1. Kasutegur 14 P2 = P1 P2 kasulik võimsus P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse kaovõimsuseks ehk lihtsalt kadudeks P. P = P1 P2 Taskutelefoni tarbitav võimsus on 0,2...2 W
kütuse ülemisel kütteväärtusel Gaasikatlad (malm, Vitoplex 100,300, Gaasikatla puhul võib 90 96,5 %* teras) Vitomax 100, De kütusena kasutada ka + gaasipõleti Dietrich GT, Arimax kerget kütteõli kui on Eeta, Buderus G, Mighty Therm HH, vastav põleti Tasso T Vedelkütuse katla Vedelkütuse katlad + Sime, Eetta, Thermia, puhul võib kütusena 90 - 95 % vedelkütuse põleti Tasso kasutada ka gaasi kui
Peamine erinevus X (hii muutus iksiks). 6 Kreeka tähestik: 1., [ alfa] üks , [beeta] maja , [gamma] kaamel , [delta] uks 6. [stigma] tempel, tähendab ka täppi v. punkti, on kasutatud kirjavahemärgina (punkt). Hilisem lisand tähestikule. 7. , [zeeta] vanasti tähendas üks 8. , [eeta] aed, müür 9. , [deeta] raskus 10. , [ioota] käsi 20. , [kapa] peopesa 30. , [lambda] terav asi, teravik 40. , [müü] vesi (lained) 50. , [nüü] kala 60. , [ksii] tugi 70. , [omikron] silm 80. , [pii] suu, vanasti 90. [koppa] ahv; joonia tähestikust VI-IV saj., seostub q ja u-ga. 100. , [roo] pea 200. , [sigma] silm, [zin] sõna
. . Z täisarvud . . . , -2, -1, 0, 1, 2, . . . Q ratsionaalarvud pq , q = 0 I irratsionaalarvud R reaalarvud C kompleksarvud n! faktoriaal 1 · 2 · · · n 2 0.2. 0.2 Kreeka tähestik alfa beeta , gamma , delta , epsilon dzeeta eeta , teeta i ioota kapa , lambda µ müü nüü , ksii o omikron , pii , roo , sigma tau , üpsilon , , fii hii , psii , oomega 3 PEATÜKK 0. TÄHISTUSED. REAALARVUD 0.3 Reaalarvud Definitsioon 0.1
Tuhandest geenus on vaja kokku saada miljon erinevat varianti. IgI geenid - Iga Ig1 perekond koosneb V geenist ja sellega seotud geenist. - geeniks nimetatakse üht struktuurset üksust kodeerivat järjestust, ei ole ühes piirkonnas perekond V geenid C geenid kerge ahel inimene / hiir inimene / hiir lambda ˂ 300 / 2 ˃6/4 kappa ˂ 300 / 1000 1/1 raske ahel (α, eeta) 300 / ˃ 100 9/8 - Hiirel ja inimesel tuleb toota 106 erinevat antikeha. - V – variaabel geenid - C – konstantsed geenid - antikeha tekib, kui veres on antigeen. Antikeha tekkeks peab antigeen minema rakku, kus see lagundatakse, tükid viiakse raku pinnale MHC kompleksiga. - MHC on koesobivuskompleks klass. Esineb kõikide somaatiliste rakkude pinnal. Paljunema hakkavad lümfotsüüdid, mis on parimaks immuunvastuseks. - 1 lümfotsüüt = 1 tüüpi antikeha
annaabi.ee 
