Vana-Kreeka ajaloo periodiseering (24)

Vana-Kreeka
Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud.
Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas.
Ajaloo periodiseering:
2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad.
2200 -2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad . Kreeta jäi hõivamata.
Kreeta- Mükeene periood
2000-1100 a eKr
Minoiline tsivilisatsioon , keskus Knossos.
Kreetalased domineerisid Egeuse merel.
1600 eKr tsivilisatsioon Mandri- Kreekasse , keskus Mükeene.
1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare.
1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik.
Tume ajajärk(Homerose ajajärk)
1100-800 a eKr
Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele tasemele .
Rändamine Väike- Aasia läänerannikule.
Relvade valmistamine rauast.
Arhailine periood
800-500 a eKr
Kujunesid linnad ja ülemkiht.
Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju.
Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet .
776 eKr olümpiamängud.
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel.
Raha müntimine –hõberaha.
Linnriiklik korraldus ( Sparta , Korintos ja Ateena (Balkani ps), Mileetos(Väike-Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused.
Sparta –karm sisekord . Võimsaim linnriik Kreekas.
Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord , aristokraatide võimu lõpp.
507 eKr demokraatia.
Klassikaline periood
500-338 a eKr
Pindarose ja Aischylose loomeperiood.
Sparta ja Ateena esiletõus.
Sophoklese tegevusaeg .
Sokratese tegevusaeg.
Platoni tegevusaeg.
Aristotelese tegevusaeg.
Kreeka-Pärsia sõjad
500-478 a eKr
490 eKr Pärsia kuningas Dareios - Maratoni lahing
480 eKr Pärisa kuningas Xerxes - Salamise merelahing
Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja
Kreeka hiigelaeg
480-431 a eKr
Sparta ja Ateena võimsaimad. Mõlemal liitlased, suhted pingelised .
Ateenas demokraatia – riigi eesotsas poliitik Perikles , edendas laevastikku, tugevdas riiki.
Ateena tähtis majandus- ja kultuurikeskus.
Peloponnesuse sõda
431- 404 a eKr
Vastuolud Ateena ja Sparta vahel.
Ateena laevastik merel, spartalased maismaal.
Spartalaste võit, ajutine lõpp Ateena võimsusele.
Sparta ülemvõim
404- 371 a eKr
Sparta liit Pärsiaga. Domineerib Kreekas.
371 eKr Teeba linnriigi väed purustavad Sparta armee .
Ülemvõimu lõpp.
Makedoonia tõus
359-338 a eKr
Elasid tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas.
Võtsid üle kreeka keele ja kombed.
Kuningas Philippos teine sekkus Kreeka riikide suhetesse. Otsis liitlasi.
Ateena vastuseis Makedooniale- Kreeka linnriikide liit.
338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla.
Hellenismiperiood
338-30 a eKr
334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur (Philippose poeg) Pärsia riigi. Tema vallutusretked panid aluse uuele ajajärgule –hellenismiperiood.
Pärast tema surma kujunes mitu nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia ( Seleukiidide riik), Egiptus ja Makedoonia. Kreeka linnriigid viimase võimu all.
Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse. Kreeka linnad Vahemere idaranikul, suurim neist Egiptuse pealinn Aleksandria.
146 eKr Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla
30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus.
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon :
1) Varasem minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. (2000- 1400 eKr)
-Elanikud mittekreeklased.
-Müütiline Knossose kuningas Minos.
-Linnad, lossid – lahutamatu tervik. Tuntuim Knossos, mille loss on Minose palee.
- Luksuslik sisustus, vannitoad , äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid.
-Eraldiseisvad templid puudusid.
- Lineaarkiri A Kreetal –loetamatu.
-Valitsesid preester -kuningad.
-Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine.
- Kunst : rahumeelne , elurõõmus temaatika .
-Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. ( Matriarhaalne –naiste valitsetud ühiskond.)
- Religioon : austati jumalannasid.
-Ohverdati. Pidulikud rongkäigud.
-Härjakultus –ohtlikud akrobaatilised rituaalid . Europe, Minose ja Minotauruse müüdid.
-1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine .
-Arhailased e joonlased –kreeklaste esivanemad.
2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas.
-Tänapäeva kreeklaste esivanemad.
-Kreetalastest tasemelt madalamal.
-Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas.
-1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur.
-Lineaarkiri B –kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet.
-Kindlustatud lossid –kuulsaim Mükeene.
-Kükloopilised müürid, kindlustatud väravad, laoruumid, töökojad.
-Losside ümber ei olnud suuri linnu. Loss omaette riigi keskus.
-Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi.
-Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt.
-1100 eKr –tsivilisatsiooni langus ( doorlased ).
Kangelaseepika:
-Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes.
-Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm.
-Armastatuim oli Trooja sõja lugu.
Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama . Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune , mille sees Kreeka sõjamehed.
- Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid.
Kuulsaimad „Ilias“ ja „Odüsseia“ .
1.„Ilias“ saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast, lõpeb Hektori surmaga. Solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi kui tema lähim sõber Hektori käe all langeb. Achilleus tapab Hektori.
Seega: lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest.
2.„Odüsseia“ keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Kaval Odysseus, kes eksirännakutelt tagasi, leiab oma majas tema naist kosida püüdvad noormehed. Athena abiga tapab ta nad halastamatult.
Kreeta-Mükeene kultuuri tähtsus:

• Sellest ajajärgust Kreeka jumalate panteon
  
• Kujunes Egiptusest ja Mesopotaamiast erinev tsivilisatsioon, võeti nendest õppust ja mugandati
  
• Loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks, mõjutas läänepoolseid Vahemere maid, seuunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut
  

Ühiskonnakorraldus:
Ühtset riiki ei teki.

• Linnriik e polis .
  

Poliitiline korraldus. Linn ja seda ümbritsev maa talupoegadega.
Kindlus – akropol .
Templid.
Turuplats - agoraa.

• Kodanikud.
  

30 aastased täiskasvanud, mehed, põliselanikud.
1)lihtrahvas – demos
2)jõukad –aristoi
Kaubandus, põlluharimine, käsitöö.

• Ühiskonna struktuur.
  

Arstokraadid –suurmaaomanikud. Ülemkiht. Konkurentsivaim. Kogusid andamit. Huvi riigi valitsemise, teenistuse vastu. Vaimuasjad.
Vabad talupojad –suur osa sõjaväest.
Käsitöölised –osakaal väike. Puudusid kodanikuõigused.
Orjad –omaniku vara. Osatähtsus tööjaotuses suur. Usuti , et barbarid on orjuseks loodud-osteti orje sisse. Ka sõjavangid. Orjanduslik demokraatia.

• Sümpoosium.
  

Tänapäeva konverents . Aristokraatide peod. Meeste maailm. Kõnevõistlused, luulevõistlused. Homoseksualismi teke.

• Perekond.
  

Naise positsioon madal. Kodu eest hoolitsemine, laste kasvatamine. Range monogaamsus. Patriarhaalne ühiskond. Meestel armukesed e hetäärid. Abielu äia ja peigmehe vahel.

• Olme.
  

Söödi puuvilju , kala, juurvilju, küüslauk!, veega lahjendatud vein. Kreeklane oli terve inimene, liigsöömist ei esinenud .
Riietus eristamaks barbaritest. Suhumine võõrastesse negatiivne.
Kitoon –põlvini üleriie.
Kimaation –külma ilma jaoks.
Sandaalid. Pükse ei tuntud, barbaarsuse tunnus.

• Rahvakoosolek.
  

Iga kümne päeva tagant. Tähtsamate riigiasjade otsustamine.

• Valitsemisvormid .
  

aristokraatia –riiki juhivad ametnikena, nõukogu liikmetena jõukam kiht. „Paremate võim“. Perekond, suguvõsa. Nt Spartas.

demokraatia –ametnikud, nõukogu liikmed rahva seast. „Rahva võim“. Rahvakoosolek, valimised.

türannia –ebaseaduslikult võimule saanud isik. Lühikest aega. Üleminekul aristokraatiast demokraatiasse. Ei olnud halb mõiste.
Tundmatu bürokraatia –riigiasju arutati avalikult, puudusid palgalised ametnikud.

• Kunst.
  

Vaasimaalid.
Geomeetriline stiil – inimfiguurid. Hiljem ka loomafiguurid. Tumedal ajajärgul.
Mustafiguurline stiil –figuurid tumedad , taust punane. 6. saj eKr Ateenas.
Punasefiguuriline stiil –figuurid punased, taust must. 5. saj eKr.
Ateena vs Sparta:
Ateena Sparta
Piirkond
Kesk-Kreeka, Atika maakond
Lõuna-Kreeka, Lakoonika maakond
Elanikud
Joonlased
Doorlased
Kodanikkond
Ateenlased.
Metoigid-võõramaalased.
Põhiosa talupojad.
Kodanikud maksudest vabastatud.
Spartiaadid .
Perioigid-überringi elavad.
Heloodid –maad harivad orjad. Põhiosa.
Hopliidid –raskerelvastuses jalaväelased. Kodanikuõigused.
Kasvatus
Lugemine, kirjutamine, luule.
Rikastes peredes pedagoog.
Keskne Homerose eeposed .
Gümnastika – sport .
Õpetlased –sofistid.
Pidev füüsiline treening .
Riigi huvid üksikisikust tähtsamad.
Ka tüdrukutel korrapärased kehalised harjutused.
Ühiskond
Esindatud aristokraatia, türannia, demokraatia.
500 liikmeline nõukogu –riigiasjade korraldamine.
6000 kohtunikku –liisuheitmisega valitud.
10 strateegi –väejuhid. Hääletamise teel.
Võimutäius rahvakoosolekul.
Riigi eesotsas 2 kuningat.
Päritav võim. Aristokraatia.
Geruusia - üle 60 a spartiaatide nõukogu.
5 efoori –kõrged riigiametnikud .
Mõju suur.
Otsused langetati spartiaatide koosolekul.
Ostrakism- killukohus.
Sõjaväekoosolekud.
Hiigelaeg
Peale Pärsia sõdu. Kreeka hiigelaja ajal.
Peloponnesuse sõdade ajal.
Sõjaliidud
Ateena mereliit . Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastane liit.
Peloponnesuse liit. Liit Lõuna-Kreeka linnriikidega.
Liit Pärsiaga.
Religioon:
Jumalad: antropomorfsed, eristusid inimesest suremaatuse, vägevuse poolest.
Zeus
Taeva-, tormi- ja piksejumal. Võimsaim, jumalate valitseja. Kutsuti isaks. Ilmus kotkana, meelisohvriloom härg. Valvas kõikide seaduste üle.
Hera
Zeusi õde ja abikaasa. Teava kuninganna. Abielu kaitjsa. Armukade , kiusab Zeusi lemmikuid ja nende lapsi. Lemmikohvriloom lehm, kutsuti veisesilmseks.
Poseidon
Zeusi vend. Merejumal. Võimas kolmhark, tormid , maavärinad. Lemmikloom hobune.
Hades
Zeusi vend. Allmaailma ja surnute valitseja.
Demeter
Zeusi õde. Mulla, viljakuse, kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja. Tütar Persephone , kelle isa Zeus.
Ares
Sõjajumal, julm, naeruväärne. Hera ja Zeusi poeg. Ei olnud kreeklaste lemmik.
Hephaistos
Lonkur tulejumal , jumalate sepp . Hera ja Zeusi poeg.
Athena
Zeusi tütar, sündis tema peast . Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna . Lemmiklind öökull.
Apollon
Kuldjuukseline luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Kreeklaste armastatumaid jumalaid.
Artemis
Apolloni kaksikõde. Neitsilik vibukütt, jahijumalanna , looduse, metsloomade kaitsja.
Hermes
Teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg, hingede juht allilma. Loomakarjade sigivuse edendaja. Võis olla petliku loomuga. Tiivuliste sandaalide ja kübaraga.
Aphrodite
Ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Tuntavad jooned Mesopotaamia jumalanna Ištariga.
Dionysos
Veini, viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumal, kelle ema inimene.
Olümpose asemel elas maa peal. Lõbusa kaaskonnaga .
9 Muusat:
Kleio –ajaloo
Urania – astronoomia
Melpomene –tragöödia
Thaleia –komöödia
Terpsichore –tantsu
Kalliope –eepilise luule
Erato – armastusluule
Polyhymnia –jumalatele määratud laulude
Euterpe –lüürika
Müüte:
Trooja hobune –pettus, millega Trooja vallutati. Suur seest õõnes puuhobune, mille sees kreeklased.
Ariadne lõng –selle abil leidis Theuses pärast Minotauruse tapmist labürindist tagasitee. Raskest olukorrast väljapääs.
Prokrustese säng –tema juurde sattunud rändurid sobitas ta sängi, raiudes nende jalad lühemaks või venitas pikemaks.
Pandora laegas –Pandora avas selle uudishimust lastes inimeste sekka sinna peidetud pahed ja lootuse .
Tüliõun –Erise poolt pulmapeole sokutatud kuldõun, millele oli peale kirjutatud „kõige kaunimale“. Seda tahtsid endale Athena, Artemis ja Aphrodite.
Sisyphos –teda karistati selle eest, et ta reetis kunagi Zeusi saladuse, pandi allilma igaveseks ajaks kivimürakat mäkke veeretama.
Parise otsus –valis Aphrodite „kõige kaunimaks“ Hera ja Athenaga võrreldes. Vastutasuks röövis Athena talle Helena.
Parnassos –seal asus Apolloni oraakel .
Kentaur –inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest.
Kükloop –ühesilmsed hiiglased.
Sireen –neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma.
Saatür –sokkinimesed, inetud, elasid Paani kombel metsas.
Najaad –kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes.
Oidipuse kompleks – poisi armumine oma enda emasse.
Kassandra –Apollon oli andnud talle ennustamisvõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud tema sõnadelt ustavuse.
Kassiopeia –ta olevat uhkustanud korduvalt, et on merenümfidest ilusam. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saaates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada.
Penelope truudus –ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, ettekäändega kosilastele, et ta tahab kududa Laertese surilina. Hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata.
Graiad –kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal.
Paan – leiutas karjaseflöödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilise hirmu ja paanika .
Pegasos –tiivuline võluhobune
Nümf –loodusjumalannad, veedavad aega ringtantsude ja lauludega.
Kuldlõige –muutumatu jaotus.
Agamemmos –Mükeene müütiline kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas.
3 Graatsiat :
Aglaia –Sära
Thaleia –Õitseng
Euphrosyne -Rõõmsameelsus
Pühamud:
-Pühamu keskpunkt oli altar . Paiknes lageda taeva all.
-Jumalakoda e tempel. Hoiti jumala kuju. Põles jumala koldetuli.
-Templi sisemusest olulisem oli välisilme, tavainimesed templisse ei siseneud.
-Templid silmapaistvamad ehitised. Näitas kodanike jumalakartlikkust, jõukust, võimsust.
-Arvukalt pühamuid. Iga pühamu kindale jumalale .
-Templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil.
-Ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud, madal viilkatusega ehitis.
-Kaunistatud reljeefidega.
-Adyton –preestriruum „see, kuhu ei tohi siseneda“
Preestrid ja rituaalid:
-Preestrid ja preestrinnad –suursugustest suguvõsadest. Elasid aristokraatide elu. -Korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, pühamud olid polise võimu all.
-Tähtsaim rituaal –vereohver.
-Usupidustused –pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav.
Oraaklid:
-Manteionid –koht, kus jumalatelt nõu küsida. Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel.
-Delfi oraakel –Kesk-Kreekas, Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi oli seal Apollon tapnud lohemao püütoni, seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks.
-Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik .
-Kuulutuste tõesuses ei kaheldud.
Surmajärgsus:
-Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal: ilmaelu rõõmutu lõpp.
-Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, allilmajõest viib üle paadimees Charon .
-Allilma sügavustes troonis selle emand, Demeteri tütar Persephone.
-Hellenismiperioodil kujunes ettekujutus, et siinpoolses elus saab surmajärgset saatust mõjutada.
Jumalate ja inimeste põlvnemine:
Maailm eksisteeris enne jumalaid.
Algul valitesid Taevas ja Maa.
Seejärel nende lapsed –vanema põlvkonna jumalad- titaanid.
Zeus tõstis titaanide vastu mässu, nii said jumalad valitsejateks.
Inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast.
Prometheus –inimeste kaitsja, kaval ja petlik titaan. Varastas inimestele tule ja õpetas.
Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem päästis.
Pandora –Zeusi saadetud imekaunis naine, kellest saavad alguse kõik maailma hädad.
Avalikud pidustused:
Panatenaiad :
Uue aasta alguse pidustused. Südasuvised. Naiste, laste, võõramaalastega. Terve kodanikkond. Rongkäik akropolile. Ohverdamised, pidusööming. Spordivõistlused, rapsoodide etteasted.
Athena kuulsuse ja heaolu edendamiseks, tagamaks jumalanna heasoovlikkust linna vastu.
Spordivõstlused:
Sport –aristokraatide meelisharrastus.. Kuulus paljude usupidustuste programmi.
Gymnasion –„alastioleku koht“ . Sprdiväljak koos puhke - ja olmeruumidega.
Gümnastika –spordiharjutused. Keskne koht hariduses.
Olümpiamängud –ülekreekalised võistlused, peeti kõigis linnriikides usupidustuste käigus. Osalesid ainult hellenid . Naistele keelatud. Peeti Zeusi pühamus iga 4 aasta tagant (Olümpias Lõuna-Kreekas).
Võitjate nimed märgiti üles aastast 776 eKr. Nimekirja kasutati aja arvestamiseks.
Eeskätt olid om pidustused Zeusi auks, võisteldi ka luules, muusikas, kõnepidamises.
Olümpiarahu –mängude ajal relvade kandmine keelatud.
Lüürika:
Eepika kõrval said populaarseks luulevormid. Esitati muusika saatel.
Poeedid –enamasti aristokraadid.
Solon –üks kuulsamaid kreeka poeete. Ateena seadusandja. Heitis oma luules ette saamahimu, äärmuslikke seisukohti, ühiste huvide eiramist. Tema poliitiline tegevus kui kuldne kesktee riigi huvides.
Pindaros –koorilüürik. Spordivõistluste võitjate auks loodud poeemid. Silmapaistvaim Kreeka lüürik. Võit kui inimlik täius.
Teater:
Draamakunst –sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest.
Dionüüsiatega näidati riigi jõukust ja vägevust.
Tragöödiad –tõsised, ülevad. Müüdisüžeede õpetlikud tõlgendused.
Aja-, koha- ja tegevusühtsus.
Aischylos –kuulus traagik. „Oresteia“
Sophokles –teine Ateena suurkuju „Kuningas Oidipus “
Komöödiad –lõbusa sisuga. Aines poliitikaelust. Näitlejatel riigimeeste maskid. Robustne nali. Naerdi ka jumalaid.
Filosoofia ja teadus:
Filosoofia
Teke 8.-6. saj eKr.
Maailma korraldust puudutavate probeelmide üle juurdlemine.
Thales – 6.saj eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane. Mitmekesisuse ühtne alus on vesi. Oskas päikesevarjutusi ennustada. Kreeka filosoofia ja teaduse alusepanija.
Demokritos –antiikatomist. 5-4. saj vahetus. Maailm koosneb tühjuses langevatest ja põrkuvatest aatomitest.
Sofistid
Pööre filosoofias. 5. saj eKr.
Tähelepanu inimese käitumisel ja moraaliküsimustel.
Õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, kõnekunsti.
Inimühiskonna seadused ei ole jumalate määratud vaid põhinevad inimeste kokkulepetel.
Nende loengute eest maksti kõrget tasu.
Kodanike ühtsustundele mõjusid sofistid laostavalt –õpetus tugevama õigusest.
Õpetust ka tauniti mitmelt poolt, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile.
Sokrates (470-399 eKr)
Vaidles sofistide vastu.
Ateena filosoof . Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud tasu. Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset, kokkuleppest sõltumatut.
Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus.
Õpetaja kui suunaja .
Ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. See polnud hüveline.
399. a eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla.
Mõisteti surma.
Platon (427-347 eKr)
Sokratese õpilane.
Ateena aristokraat . 35 teost. Koopamüüt.
Akadeemia (Akademos) –Platoni rajatud kool.
Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega.
Kõigil asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud olemuspõhjused e ideed.
Olulisim hüve -idee.
Õpetus riigist –riik pidi põhinema hüvel, muutumatu ja täiuslik. Filosoofid riigi eesotsas.
Hindas Spartat.
Aristoteles (384.32 eKr)
Platoni õpilane.
Antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus , füüsika, ajalugu, loogika, riigikord, eetika , muusika, kirjandu, maailmakorraldus.
Tegutses Ateenas.
Lykeioni gümnaasium –tema asutatud kool. Nimi lütseum tuleb sealt.
Võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal oma originaalsed seisukohad.
Suur mõju.
Vana-Kreeka kultuuripärandit tunti keskajal just tema tööde kaudu.
Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Suhtus kriitiliselt.
Inimene kui riiklik elusolend, väljaspool riiki ei saa elada õnnelikult.
Kesktee äärmuste vahel.
Hindas Ateena riigikorda Soloni ajal, mil demokraatia oli täielikult väljakujunemata.
Matemaatika
Palju Idamade teadusest.
Teoreetiline teadus. Sõnastati teoreeme, tõestati nende üldkehtivust.
Pythagoras -6.saj eKr. Edendas matemaatikat. Maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel. Tema teoreemi sõnastatud väide oli Idamaades juba tuntud.
Meditsiin
Kreeka arstid olik osavad ja laialt tuntud. Pärsia kuningatele ihuarstid.
Hippokrates -5-4.saj vahetus. Mitmeköitelise arstiteadusliku raamatu autor.
Haiguste põhjused looduslikud. Tervis sõltus nelja ihumahla : vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. See õpetus domineeris kogu vana- ja keskaja. Hippokratese vanne : arstide ametitõotus kaitsta patsiendi elu ja tervist.
Ajalookirjutuse algus
Aja jooksul hakati kirjutama proosavormis uurimusi.
Herodotos -5. saj eKr. Ajaloolane . Raamat Kreeka-Pärsia sõdadest- „Historia“. Nimetatakse ajaloo isaks. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid.
Hellenismiperiood:
Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed:
1. Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi, kõik maad Egiptusest Kesk-Aasiani.
2. AS-e maailmariigi lagunedes võimutsesid kreeklased ja makedoonlased Idamaades edasi.
3. AS-e vallutusretkedega kaasnes kreeklaste ja makelaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse.
4. Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast.
5. Kreeklased ja makelased sulasid varsti ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks.

• Seda perioodi, mil kreeklased Idamaades valitsesid, nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks (AS vallutustest kuni Rooma võimuni).
  

Hellenistlikud suurriigid:

Egiptus –valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad

nn Seleukiidide riik(Seleukiidide dünastia)- hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumaks kujunes Süüria.

Makedoonia –Kreeka linnriigid tema võimu all. Vaenulikud suhted.

• Linnriigid allusid hellenismiper. ajal surriikide valitsejatele. Kreeka-makedoonia päritolu monarhidele.
  
• Õukonna kommetes segunenud kreekapärane ja idamaine.
  
• Hellenistliku Egiptuse kuningad nõudsid jumalikku austamist. Sama nõudsid ka Seleukiidide riigi valitsejad .
  
• Seleukiidi kiningad võtsid suurel määral üle Pärsia riigi korralduse. Ka Egiptuses valitseti enamvähem samamoodi nagu enne.
  
• Muutus sõjaväekorraldus. Palgasõdurid. Aasia elanikke ei usaldatud, palgati kreeklasi ja makelasi. Tõusis armee professionaalsus. Ratsaväe tähtsus suurenes.
  
• Idamaade eeskujul sõjaelevandid.
  
• Ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Sõjalaevad kiiremad ja suuremad.
  

Hellenistlikud linnad:

• Uutest linnadest tähtsaim Aleksandria. Vahemeremaade suurim linn.
  
• Antiookia Süürias.
  
• Pergamon Väike-Aasias.
  
• Kreekapärastumine. Templid, teatrid , gümnaasiumid, sammaskäikudest piiratud väljakud, staadionid.
  
• Kaubanduse elavnemine . Orjapidamise suurenemine.
  
• Linnanõukogud. Valiti riigiametnikke, rahvakoosolekud.
  
• Võimuorganite volitused piirdusid enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes alluti suurriigi valitsejatele.
  
• Linnad sõltusid kuningavõimust.
  

Kultuur:

• Demonstreeriti oma tarkust ja suuremeelsust (hellenistlikud valitsejad)
  
• Egiptuse kuningad pöörasid kultuurile suurt tähelepanu. Aleksandria kui hellenismiaja silmapaistev kultuurikeskus. Museion –„ muusade pühamu“, seal tegutsesid poeedid ja õpetlased.
  
• Museioni raamatukogu –kogu kreeklaste kirjasõna, mida koguti, korrastati, ümber kirjutati jm.
  

Erastosthenes –juhatas raamatukogu. Geograaf , ajaloolane, astronoom . Maaümbermõõdu arvutaja.

• Teine suur keskus Pergamon.
  
• Ateena säilitas samuti oma tähtsuse hellenistliku maailma tähtsa filosoofiakeskusena.
  

Kirjandus:

• Luule –soositi Egiptuses.
  
• Pöörati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile, mitte enam elufilosoofiale ja moraalile.
  
• Luule pakkus valitsejale meelelahutust.
  
• Ainest otsiti mütoloogiast.
  
• Teater – eelistati komöödiaid erinevalt varasemale tragöödiaarmastusele.
  
• Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega.
  
• Teater oli igas suuremas linnas.
  

Filosoofia:

• Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse.
  
• Epikuros –lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni.
  
• Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa „sammaskäik“) -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu.
  

Küünikud –Diogenes.
Epikuurlased –Epikuros.
Stoikud –Zenon.
Teadus:

• Kreeka teaduse hiigelaeg.
  
• Teadusharud eraldi valdkonnad. Spetsialiseerumine. Teaduskeskus Aleksandria.
  
• Eukleides – matemaatik . 4. saj eKr. „Elemendid“ –kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu, tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni.
  
• Archimedes –füüsik ja leiutaja. 3.sa eKr. Sitsiiliast pärit. Leiutas kruvi (tollal veetõstukina), konstrueeris sõjatehnikat. Avastas seaduse kehade veeväljasurvest. „ Heureka !“
  
• Astronoomid –usuti, et maa on kera. Arvutati igikaudne ümbermõõt. Heliotsentriline maailmapilt(Päikese-keskne). Tollal ei leidnud see pooldajaid .
  

Aristarchis –täheteadlane. Tõestas heliotsentrilise maailmapildi.

• Ptolemaios –Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf. Koostas maailmakaardi. Tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni .
  

Religioon:

• Muutus religioonis – segunemine e sünkretism
  
• Ausati idamaiseid jumalaid.
  
• Salajased pidustused jumalate auks –müsteeriumid.
  

Arhitektuur :

• Dooria stiil –raskepärane ja lihtne. Baas puudub. Kapiteeliks ketta- ja ruudukujuline kivi.
  
• Joonia stiil – saledad sambad, kerged vormid. Kapiteeliks allapoole rulli keerduv voluut .
  
• Korintose stiil –Sale tüves. Kapiteel moodustunud lopsakatest taimeelementidest.
  

Skulptuurid :

• Vabaplastika domineerimine , marmori kasutuselevõtt.
  

Arhailine ajajärk –kored –riietatud naisekuju ja kurosed –alasti mehekuju
Klassikaline ajajärk –Myroni „ Kettaheitja “, Polykleitose „ Odakandja “
Hellenismi ajajärk – Lysippos. Praxiteles . „Laokoon“ „Aphrodite“.
Millega on ajalukku läinud järgmised isikud?
*Perikles
Ateena riigimees , teostas aastast 460 eKr tähtsaid demokraatilisi reforme.
Sõlmis rahu Pärsiaga 449 eKr ja Spartaga 445 eKr.
Peale seda valiti strateegiks.
Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu .
*Demosthenes
Ateena kõnemees ja poliitik.
Tegutses advikaadina Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos teise vastu.
Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enda.
Säilinud on 61 kõnet.
*Solon
Ateena riigimees ja luuletaja.
Tegi arhondina 594 eKr mitmeid reforme.
Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras igaühe õigused ja kohustused (timokraatia) .
Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõju.
Peeti üheks seitsmest targast.
*Homeros
Kreeka luuletaja. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse tema olemasolus.
Kujutatakse pimeda raugana.
*Pindaros
Kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks,kreeka rahuslike pidustuste puhuks.
Säilinud 4 raamatut olümpia-. püütia-. Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione.
*Aischylos
Kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise. hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogide osakaalu kooriosade arvelt.
Ilmekad, jõulised karakterid, tihe kompositsioon.
Kirjutas 80 näidendit. Nt „Aheldatud Prometheus“
*Sophokles
Kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali.
Saatustragöödia suurim esindaja („ Antigone “,“Kuningas Oidipus“,“Elektra“).
Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega.
*Thales
Kreeka fiosoof.
Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm. Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast.
Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine.
* Anaximandros
Kreeka filosoof.
Kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“ autor.
Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene arenend kalast .
*Demokritos
Kreeka filosoof ja looduseuurija.
Atomistika rajajaid , seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel.
Tema eetika keskseks mõisteks on õndsus mida saavutatakse lõbude õige valimise teel.
Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid.
Filosoofiline peateos „Väike diakosmos“.
Kujutas uurimusi astronoomia, füüsika, matemaatika jm aladelt .
*Pythagoras
Kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom.
Asutas Krotonis, Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing.
Keskne oli arvu, kui kosmogoonilse alge käsitus.
Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest selle kohta 4 mahukat biograafiat.
*Hippokrates
Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eeika rajaja.
Ametisse astudes andis vande nn. Hippokratese vande, selless on loetletud peamised nõuded arstile .
Esitas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid.
Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted.
*Herodotos
Kreeka ajaloolane. Nimetatud ajaloo isaks.
Kogus rikkalikult materjale maade ja rahvaste kohta.
Säilnud teos „Historia, mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tole aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478 eKr.
*Sokrates
Kreeka filosoof.
Õpetas Ateenas. Mõisteti surma vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast.
Pole ise midagi kirjutanud.
Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele (õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse.
*Platon
Kreeka filosoof. Sokratese õpilane.
Rajas 387 eKr Ateenas oma kooli (akadeemia), arendas ideedeõpetuse, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, õlimaks ideeks on hüve.
Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses.
Õndsuse eelduseks on voorus.
Platonilt säilinud 35 tööd. Kirjutatud dialoogivormis („Pidujooming“, „Phaidon“, „Riik“).
*Aristoteles
Suurim Kreeka filosoof ja õpetlane.
Platoni õpilane.
Aleksander Suure õpetaja.
ASutas 335 eKr Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli.
Metafüüsikas arndas Platonist erinevat ideedeõpetust (ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadusega, riigiteadusega jm.
Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet.