Alkmenega. Selleks, et see võimalik oleks, peab Mercurius võtma Amfitrüoni teenri Sosia kuju. Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema. Jupiter saab veeta öö Alkmenega, kes isegi ei kahtlustanud, et tegelikuses pole ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama. Sellest kõigest tekib palju hirmu ja segadust surelikele, sest nad ei saanud aru, mis toimub. Mütoloogia põhjal teame, et Alkmenel sünnib poeg Herakles, kes saab oma elu jooksul väga kuulsaks üle maailma. Moliere'i näidendis on peakohal kuulus ja austatud Teeba väepealik Amfitrüon, kes on just võidukalt Teebat kaitsnud. Tema kõrval on peakohtadel ka Jupiter, Mercurius, Alkmene ja Sosia
veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose. Hera ja Zeusi tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge
Hades allilma valitseja, Zeusi vend Haimon Kreoni poeg harpüiad vastikud linnud vanaeide peaga ja raisakulli kehaga, kiusasid Phineust Hekabe Trooja kuninganna Hektor kuingas Priamose vanem poeg, Trooja kaitsja Helena Zeuzi tütar, Sparta kuninga Menelaose naine Helios päikesejumal Hephaistos tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg Hera Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna Herakes Zeusi ja sureliku naise Alkmene poeg, Kreeka suurim kangelane Hermes jumalate käskjalg hesperiidid nende aias kasvasid kuldõunad Hestia kodukolde- ja tulejumalanna Hippodamia Oinomaose tütar, kellest sai Pelopsi naine Homeros kreeka kõige suurem luuletaja Hyllos Heraklese poeg Iason kangelane, Aisoni poeg, tõi tagasi kuldvillaku Aieteselt, kosis tütre Medeia Ikaros Daidalose poeg, kes lendas vahatiibadega liiga kõrgele ja hukkus Iobates kuninga, kes kostitas Bellerophonet
hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. Kuna Dionysus sündis jumalast, sai temast surematu. Ta oli ainus jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Dionysus 8. Alkmene oli Mükeene kuninga Elektryoni tütar. Ta abiellus oma onupoja Amphitryoniga. Zeus, kes temasse armus võttiski Amphtitryoni kuju ning sigitas temaga kreeklaste kuulsaima kangelase Heraklese. Alkmene mägi vaeva nii suure lapse sünnitamisega ja piinles 7 ööd ja päeva. Hera üritas teda takistada, kuid täna oma teenijale Galanthisele, kes Hera üle kavaldas, sai Herakles sündida. Heraklese sünd 9
Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, sõjajumal Ares jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma Zeusi järglased Apollon ja Artemis- Zeusi ja Leto kaksikud Ares- Zeusi ja Hera poeg Dionysos- Zeusi ja Semele poeg Graatsiad- Zeusi ja Eurynome tütred Helena- Zeusi ja Leda tütar Hephaistos- Zeusi ja Hera poeg Herakles- Zeusi ja Alkmene poeg Hermes- Zeusi ja Maia poeg Minos, Rhadmanthys ja Sarpedon- Zeusi ja Europe poeg Muusad- Zeusi ja Mnemosyne lapsed (muusasid oli kokku 9) Persephone- Zeusi ja Demeteri tütar Perseus- Zeusi ja tütre Danae poeg Täname tähelepanu eest!
Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena. Ganymedese röövimine : Zeus võrgutas ja röövis kunginas Trosi poja, kauni Ganymedese. Selleks moondas ta end kotkaks. Ta tegi oma armastatu surematuks ja Ganymedes jäigi Olümposele jumalate veinikallajaks.
käis allilmas, võttis osa argonautide retkest, surmas oma naise Penelope kosilased. Herakles Zeusi ja Alkmene poeg Jõuline, taibukas, Tappis Apolloni poja keevalise loomuga, Linose. Tegi 10 vägitegu rahutu, kohati mühaklik (Nemea lõvi ja Lerna Hydra tapmine, Artemise hirve ja suure metssea kinnipüüdmine,
karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki. Keegi poleks ka suutnud nii paljusid karistusi taluda. Enamik tema elust kulus kuritegude lunastamisele. Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama. Zeus võttis endale Amphitryoni kuju ja magas tolle abikaasa Alkmenega. Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi pojal oli erinev isa. Selleks päevaks, mil Alkmenel pidi aeg täis saama, laskis Zeus ennustada, et sel päeval sünnib suur kuningas, aga armukade Hera takistas Heraklese sündi ja kiirendas tema vanaisa vennapoja Eurystheuse sündi, nii et ennustatud päeval sündis hoopis Eurystheus. Herakles ja tema poolvend Iphikles sündisid hiljem. Oma esimese kangelasteo sooritas Herakles siis, kui ta veel hällis lamas. Hera saatis kaks madu teda tapma.
suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis? Üks asi on kindel Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Kuid Heraklese päritolu peaks siiski teada olema isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu põrguks muutmine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Demeter (Ceres) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna.
Kariidid olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega -Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore,Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.
Teeba printsessi Semele poeg. Kariidid olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos (sepakunsti jumal) oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles (kreeka kangelane) oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes (kreeka jumalate käskjalg) oli Zeusi ja Maia poeg. Minos (Kreeta kuningas) oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhy mnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga ...
elasid heroilisel ajal. See asendus kaasaja viletsa, raudse ajajärguga. V inimpõlv külvas põllule enda tapetud draakoni hambad, millest sirgusid relvastatud inimesed. Prometheus Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas öösel tema maksa käis nokkimas. Päeval kasvas maks tagasi. Hiljem Herakles vabastas ta. Heraklese põlvnemine, suhted jumalatega, vägiteod Zeusi ja Alkmene laps, kangelane, kes saavutas jumalate väärikuse. Ta sooritas 12 vägitegu, neid meenutades, võib öelda, et ta puhastas nii Augeiase tallid kui ka kreeklaste maailma, hävitades selle koletised ja laiendades selle piire. Nende teenete eest kingiti surematus. Ta sooritas oma vägiteod, et lunastada oma süütegu, Eurystheus andis talle need käsud. Herakles ladus enda jaoks tuleriida Oite mäele ja ronis sellele, kuna ei suutnud piinu välja kannatada. Sümbolid
Heraklest ei pandud kuningriigi valitsejaks (nagu Theseus oli) seetõttu, et ta ei olnud vaimuelult nii vägev mees, ta ei oleks suutnud välja mõelda riigile vajalikke ideid. Herakles sündis Teebas. Teda peeti väepealiku Amphitryoni pojaks. Varastel aastatel kutsuti kangelast Alkideseks, st Amphitryoni isa Alkaiose järeltulijaks. Tegelikult oli Herakles hoopis Zeusi poeg. Zeus oli külastanud Amphitryoni naist Alkmenet sel ajal, kui see mees oli jahiretkel olnud. Alkmene sünnitas kaks last: Heraklese Zeusile ja Iphiklese Amphitryonile. Hera oli jällegi armukadedusest pöörane ning otsustas Heraklese tappa. Levib jutt, et ühel õhtul kui Alkmene oli lapsed hälli magama pannud, ilmusid tuppa maod. Nad läksid laste hälli juurde. Iphikles karjus ja kartis, kuid Herakles haaras neist naerdes kinni ning kägistas surnuks. Sellest hetkest alati teatigi, et sel poisil on imevõimed ning Alkmenele kinnitati, et paljud kreeka naised hakkavad õhtu eel villa
Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. 3 HERA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Juno (Iuno) oli Vana-Itaalia, eriti vanarooma abielu ja sünnituse jumalanna. Juba esiajal peeti teda suureks jumalannaks
Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli tütre Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg.Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
Ta oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Samuti oli ta ka Aphrodite esimene abikssas,kuid hiljem pettis Aphrodite Hephaistost Aresega.Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Herakles Herakles oli kreeklaste kõige armastatuim kangelane.Ta oli Zeusi ja Alkmene poeg.Kui Herakles veel imikueas oli saatis armukade Hera kaks madu last surmama,kuid laps kägistas need.Herakles vabastas Teeba linna teda piiravatest vaenlastest ning tasuks sai ta omale naiseks Teeba kuninga Tütle Megara.Nende kooselu oli õnnelik ja neil sündis mitu last.Kuida selline õnnelik elu ei andnud rahu Herale ning ta põhjustas Heraklesele meelesegadushoo,mille käigus Herakles oma naise ja lapsed tappis.Herakles oli mutesr murtus ning läks Delfi oraakli juurde
Kohila Gümnaasium HERAKLES Referaat kirjanduses Koostas: Alo Juhtma Kohila 2011 Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Herakles oli juba imikuna väga tugev, ta kägistas surnuks kaks poamadu. Kuigi hingelt oli ta väga hell ja hoolitsev, nt kui teda õigeks mõisteti, milles ta oli süüdi, karistas ta ennast ise. Heraklese haridusele pandi suurt rõhku. Tema juhendajaks sai väljapaistva muusikalise
Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. ,,Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis 4 ta taeva alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. Herakles: Vanakreeka mütoloogias armastatuim kangelane, Zeusi ja Alkmene poeg. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja. Herakles pidi kuningannale naist etendama. Heraklese 12 vägitööd oli: 1. Nemea lõvi tapmine, 2. Lerna hüdra tapmine, 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine, 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine, 5. Augeiase tallide puhastamine, 6. Stymphalose lindude tapmine, 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine, 8
Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi koha...
Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava. Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kirjanikud mainisid sealjuures suuremaid arve kui vaasimaalijad kujutasid. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Herakles- Oli vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Atlas-Vastab number 11. Atlas oli vanakreeka mütoloogias üks titaanidest. Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega. Prometheus- Prometheus oli kreeka mütoloogias titaanide Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Perseus- Perseus oli Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg
11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12. Kükloobilised müürid: Losse ümbritsevad võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kreeka pärimuse järgi ehitasid need müürid ühesilmsed hiiglased kükloobid. KREEKA KANGELASED Herakles: (ld.k Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg Homeros: oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose (Ilias ja Odüsseia) autoriks. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Achilleus: (ld.k. Achilles) on müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg
linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis? Heraklese perekond. Lapsepõlv. Üks asi on kindel Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Kuid Heraklese päritolu peaks siiski väljaspool küsimust olema isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese
Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse.Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle.Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et
Nad aitasid Zeusil jumalate kuningaks saada. Zeusist sai peajumal ning tuulte ja taeva valitseja. Zeus ei olnud oma abikaasa Herale truu, sellepärast oli tal palju lapsi kelle ema ei olnud Hera. Seaduslikke abielusid oli Zeusil kolm. Hera oli Zeusi kolmas naine ja nesit ka kõige kuulasam. Zeus võitis Hera südame käo kujul. Zeusi pilku püüdsid nii nägusad jumalannad kui ka surelikud kaunitarid. Ta muutis end ükskõik kelleks, et nende armatust võita. Näiteks kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks. Zeusi poeg oli näiteks Herakles. Enamus müüte ongi keskendunud tema armusuhetele. Zeusi püha puu oli tamm ja püha lind kotkas. Teda kujutati istumas troonil valitsuskepi ja välgukimbuga. Poseidon (Neptunus) Poseidon oli Zeusi vanem vend. Ta oli tugev ja äkilise iseloomuga (mis tekitas tema ja jumalate vahelisi tülisid). Ta oli vetejumal ja
Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia
oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. 4 1.2 Vaheolümpiamängud 1906. aasta vaheolümpiamängud toimusid Ateenas 22. aprillist 2. maini 1906. Algselt oli
Kreemide valiku aluseks on Selveri, Rimi, ja Maxima tootevaliki. Kuna nende kettide osakaal Eesti jaemüügiturul on üle 50% (aastal 2013) on tõenäosus sealt kreem soetada üsnagi arvestatav. Kreemide hulk kettide peale ületas arvu 130. Teistest kettidest selgelt eristus Selver. Selveri lettidel oli kreemitootjate esindatus laiem ja ka sortiment suurem. Uurimustöös on analüüsitud 18-ne tootja kreeme. Kaasatud on sellised brändid nagu: Nivea, Orto, Olay, Tšistaja Linija, Alkmene, Mediterraneo, Joik, Loreal, Ingli Pai, Lumene, Neutral, Natura Siberica, Larel, Belle Jardine, Eveline, Ziaja, Lirene, Garnier. Koostisainete nimekirjast otsisin parabeene, mineraalõlisid ja silikoone. Ftalaadid jäid välja, kuna nende kasutamine antud aastast keelatud. Soovituslik on siiski vältida kreeme, kus toimeainete all on kirjas „faragrance“ ja pooldada klaasi pakendatud toodet. Ka sulfaadid jäid
Amphitryoniks, venitas ühe öö kolme öö pikkuseks ja veetis mõnusasti aega. Järgmisel päeval, kui Amphotryon koju tuli, kandis Alkamene juba Zeusi last. Zeusi naine ja õde Hera oli väga armukade ning vihane ilmajumala armuseikluste üle. Tänapaeva inimesed maksaksid kätte sellele, kes neid pettis, kuid Hera kiusas Zeusi läbi tema laste heeroste. Heraklese kallale asus ta lausa enne tema sündi: pikendas kangelase kandmise päevi, et see ei saaks Mükenee kuningaks. Alkmene kohkus kui avastas, et on segatud Zeusi ja Hera vahelisse tülli ja hülgas lapse. Zeus palus abi Athenalt, kes kavalusega meelitas Hera last toitma ja hiljem viis lapse Alkmenele tagasi. Aasta hiljem saatis Hera talle hälli mürgise mao, et see teda salvaks. Aigeuse võõraspoeg Theseus (Poseidoni poeg) oli üks suuremaid kreeka kangelasi. Pärast inimsööjast Minotaurose tapmist Ariadne kuninga tütre abiga murdis ta neiule antud lubadust
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta
mitmeid müüte selle kohta. Üks müüt oli selline, et mängude alustaja oli Idaiose Herakles ja tema vennad. Nii kaua, kuni poisid olid alaealised teenisid nad Zeusi. Saades täisealisteks lahkusid nad Kreeta saarelt ja läksid Olümpiasse. Seal tegid nad tublit tööd ja selle tähistamiseks korraldati iga viie aasta tagant võidujookse. Teine müüt räägib aga räägib sellest,et olümpiamängude mõttele olevat tulnud Herakles, kes oli pooljumal. Herakles oli Zeusi ja Alkmene poeg. Herakles korraldas Olümpias võidujookse. Nende jooksudega olevat ta tähistanud võitu kuningas Augeiase üle. Kuna Herakles võitis need võistlused, hakkas ta neid iga nelja aasta tagant kordama. On ka kolmas müüt, mis räägib sellest, et Zeus hakkas olümpiamänge korraldama pärast seda, kui ta oli võitnud titaan Kronost. Ka neljas müüt on olemas. Selle kohaselt hakkas olümpiamänge korraldama hoopis Olümpia kuningas Pelops
varjata.Abikaasaks oli talle taevajumalanna Hera. Roomas kutsuti Zeusi Jupiteriks. ZEUSI JÄRGLASED: Apollon ja Artemis emaks titaanide Koiose ja Phoibo tütar Leto Ares emaks Hera Dionysos(viljakuse ja veini jumal) emaks Teeba printsess Semele Graatsiad(Aglaia,Thaleia,Euphrosyne) emaks Eurynome Helena emaks Sparta kuninga Tyndareose naine Leda Hephaitos(sepakunsti jumal) emaks Hera Herakles(kreeka kangelane) emaks Teeba kuninganna Alkmene Hermes emaks Maia Minos,Sarpedon,Rhadmanthys emaks Tüürose kuninga Agenori tütar Europe Muusad(Kleio,Euterpe,Thaleia,Melpomene,Terpsichore,Erato,Urania,Kalliope,Polyhymnia) emaks titaan Mnemosyne Persephone emaks Demeter Perseus emaks Argose kuninga Akrisiose tütar Danae Zeusi büst Briti muuseumis Zeus ja Antiope Hera Hera on Kronose ja Rhea tütar.Ta oli noor ja ilu, kuid mitte veetlev naine.Samas on ta ka Zeusi õde ja abikaasa
Helena Zeusi ja Leda tütar. Maailma kauneim naine. Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa Trooja sõja. Heliaadid - Merope oli Heliose tütar, heliaad. Helios päike, päikesejumal. Hephaistos tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. Ainuke inetu jumal, aga see-eest oli ta heasüdamlik. Veetis aega sepikojas. Hera taevajumalanna. Abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeusi õde ja ka naine. Herakles kangelane. Zeusi ja Alkmene poeg. Ei olnud tark, aga oli tugev. Tegi vägitegusid, et pääseda süüst oma naise ja laste tapmise eest. Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Zeusi käskjalg. Kõige kavalam jumal. Meisterlik varas. Surnute pidulik teejuht. Hesperiidid nümfid, kes valvasid kaugel läänedserilisi õunu. Heraklese 11. vägitöö oli nende õunte kätte saamine
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? Niikaua kui inimene elab, ...
Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparata kuninga Tyndareose naine. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid2 oli kokku üheksa- Kleio (ajaloo muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia (muusika muusa), Urania
roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope.
,,Ebahaige" 4. etendusel tabab verejooks ..kuskilt.. 17.02 sureb, 21. veebruaril pidid olema matused aga teda polnud kuhugi matta., kui pimedaks läks sis ,,matsid"... 1674 kaevati välja, ühishauda(kuulujutt), 1792 maetakse ümber Pariisi raekotta. 1817 maetakse Mol Pere-Laschaise kalmistule. 25. Ühe Moliere'i komöödia lähivaatlus ,,Amfitrüon" Komöödia kolmes vaatuses. Tegelased: Jupiter, Mercurius, Amfitrüon- Teeba väepealik, Alkmene- Amfitrüoni naine, Kleantis- Alkmene ümmardaja ja Sosia naine, Sosia- Amfitrüoni teener, Argatifonditas ja Naukrates ja Polidas ja Pausikles- Teeba väepealikud (ebatähtsad). J tahab Alk'i, selleks moondab end Amf'ks kes on sõjaretkel. M veenab Ööd, et see oleks pikem. M muundab end S'ks, kuna pärisAmf saatis pS'i Alk'le teadet edastama. valeS peatab pS'i. pS arvab, et teda ongi 2tk. vAmf lõbutseb Alk'ga. vS läheb Kleantise juurde ja läheb temaga tülli, ütleb et K võib üle aisa lüüa
Võitles Aigyptose poegadega, sai lüüa, andis loa naida. Pulmaööl pidid Tütred mehed tapma. Kõik peale Hypermestra täitsid nõuande. Hiljem pidid nad karistuseks kandma sõelaga vett augulise põhjaga tünni. u. Proitos ja tema tütred, v. Melampus, - kuulus selgeltnägija, ravi- ja lepituspreester, oskas loomade ja lindude keeli, Pehmendas uues Dionysose kultuses orgialikke kombeid w. Danae ja Perseus, x. Amphitryon, - Teeba legendaarne kuningas, Alkmene mees. y. Herakles ja Eurystheus, z. Tantalos, - Mõned lood räägivad, et ta reetis saladused, mille Zeus oli talle usaldanud; või varastas jumalate toitu; või üritas jumalaid tüssata , pakkudes neile toiduks oma pojast Pelopsist valmistatud rooga (hea tahte märgiks või arvas, et jumalad ei saa aru. Toitu oli lihtsalt vähe pakkuda.). Kõik jumalad said aru, välja-arvatud Demeter, kes oli Persephone tõttu mõtteisse vajunud. Hermes tõi Pelopsi hinge Hadesest ära
kõige kõrgemal mäel. Usuti, et seal paikneb nii peajumal Zeusi inimsilmale nähtamatu palee kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase
laineid nuhelda). Heraklesel olid tugevad tunded, mis ei olnud vahel kuigi hea (süütud inimesed said tema äkkvihahoogude tõttu kannatada ja kui kangelase vihahoog oli möödas, tekkis kahetsus). Ilma mehe nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanud. Heraklest ei pandud riiki valitsema, nagu seda tehti Theseusega. Tema jaoks oli tappa koletis, kes teda ähvardas. Herakles sündis Teebas, ta oli Zeusi poeg: Zeus külastas Alkmenet tema mehe näol ja Alkmene sünnitas kaks last, kellest üks oli Zeusi Herakles. Hera oli muidugi armukadedusest pöörane ja otsustas Heraklese tappa. Ühel õhtul pani Alkmene lapsi magama, aga lastekambrisse roomasid kaks suurt madu. Iphikles pistis karjuma, kuid Herakles asus madudega võitlema. Ema kuulis Iphiklese kisa, hüüdis abikaasa appi ja tormas lastekambrisse. Kui Alkmene kambrisse jõudis, hoidis Herakles käes kahte surnud madu. Nüüd teadsid kõik, et Herakles hakkab suuri tegusid tegema.
märkmed. Tema teos ”Poeetika” sai lähtealuseks klassitsismi kunstiteoreetikutele. Uskus, jäljendamisse, kui selle loomisesse, mis on võimalik toimuma nt looduses, mitte kopeerimisse ja mahategemisesse. Herakles Herakles sündis Teebas ja tükk aega arvati, et ta oli vapra väepealiku Amphityroni poeg, kuid tegelikult oli ta hoopis Zeusi poeg. Zeus oli Amphityroni naist Alkmenet ta mehe kujul külastanud, kui too sõjakäigul oli, ja varsti sünnitas Alkmene kaksikud: Heraklese Zeusile ja Iphiklese) Amphityronile. Hera sai asjast teada ja üritas armukadedusest Heraklest tappa. Ühel õhtul pani Alkmene pojad magama ja kui nad magasid, ilmusid voodi juurde maod. Iphikles pani kisama, Herakles aga kägistas maod ära. Heraklese Haridusele pandi palju rõhku, kuid keeruliseks osutus Heraklesele vastumeelsete ainete õpetamine. Näiteks muusikat õppides sattus ta raevu ja lõi õpetajal kitharaga pea lõhki. Teisi
Tol oli seos Hephaistosega, kes ju valitses tuld. Ixion oli Arese poeg või pojapoeg, kes abiellus Diaga. Ixion maksis äiale Deioneusele pruudiluna, aga see jäi maksmata, kuna too kaevas augu, kuhu see sisse kukkus. Nö esmane hõimlasetapp. Ixion nillis Herat seega Zeus valmistas Hera kujulise pilve Nephele, kus tema ja Ixiono vahel sündis kentaur, ilmselt Cheiron, kes on omakorda seotud Heraklese, Hera, Prometheusega jpm. Herakles oli nö Hera teener. Ta on Zeusi poeg, tema ema oli Alkmene, kellel oli abikaasa Amphitryon, neil oli juba poeg Eurystheus. Alkmenet nikerdasid mõlemad (Zeus ja Amphitryon) samal ööl ja sealt sündisid siis kaksikvennad Herakles ja Iphikles. (Tuleb Heraklese sünnimüüt). Herakles oli alati Hera kiusuobjekt, aga samas tema ori. Herakles oli kompleksne kuju. Ähvardus lapsepõlves, vägiteod, et tõestada end jne, müüt mis ta oli. Osad tema vägitegudest on allilmsed- nagu Kerberose toomine, Geryoni karjad, mida valvasid põrgukoera vend Orthos
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Min...
15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus). H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas (kui tal palav oli, sihtis noolega Päikest ning ähvardas seda lasta jne). Pidas end jumalatega võrdseks, kuna aitas jumalatel saavutada võitu gigantide üle. Hera püüdis Heraklese elu piinarikkaks muuta. Ta oli väga tunderikas, ohjeldamatud äkkvihapursked põhjustasid sageli teiste surma. H sündis Teebas, Zeusi ja Alkmene (Amphitryoni, väepealiku naine) poeg. Algselt arvati Amphitryon H isaks. H oli ka vend Iphikles=Eurystheus. Lapsena tappis H maod, kes tulid neid une pealt kägistama. H ei armastanud muusikat, tappes oma muusikaõpetaja. 12-aastasena oli H täiskasvanud ja tappis üksi Thespia lõvi, kandis tema nahka. H abiellus printsess Megairaga, kuid H läks Hera käsul hulluks ning tappis oma 3 poega ning Megaira. Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa
(Sparta kuninga Tyndareose naine)->Kastor ja Polydeukes e. Dioskuurid, kellele on pühendet Kaksikute tähtkuju ning Helena; Europe (Siidoni printsess), Z. ilmus sõnni kujul-> Minos, Kreeta valitseja ja Hadese kohtumõistja nr. 1, Rhadamanthys, tark seaduseandja ja Hadese kohtumõistja nr. 2 ning Sarpedon, esimene Lüükia kuningas; Semele ->Dionysos; Danae (Argose kuninga Akrisiose tütar), Z ilmus kuldse vihmana ->Perseus, vt. 18; Alkmene, (väepealik Amphitryoni naine) ->Herakles, kaksikvend Iphikles/Eurystheus, - inimpoeg; Dia ->Peirithoos, Iapiitide kuningas; Antiope (Teeba kuninga Nykteuse tütar) ->Amphion ja Zethos, püstitasid Teeba müüri. Nümfid: Maia, (Atlase tütar, mäginümf)->Hermes, Aigina (jõejumal Asopose tütar)-> Aiakos (Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas
edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle. Hannibal mürgitas end, kui roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist. Neli sajandit hiljem laskis Septimius Severus Hannibali surmapaika püstitada uhke hauasamba, mis leiti alles 1903. Herakles (ladina keeles Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia. Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
