Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks. Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil. Mõlemal korral tõenäoliselt Aphrodite abiga on kuningatütred armunud kangelasse, kangelased saavad ülesandega hakkama tänu kuningatütre abile ja hiljem jätavad kuningatütred julmalt maha. Theseus oli Aigeuse (või Poseidoni) poeg Aithraga, kelle hoole all ta Troizenis üles kasvas. Kuna Ateenas ei olnud Theseusel turvaline üles kasvada, jättis Aigeus suure kivi alla enda tunnusmärgid - mõõga ja sandaalid, mille ainult kangelane suudab pealt ära tõsta ja käskis Aithral
" Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohvriks oma venna, ja aidanud Iasonil kuldvillakut röövida. Muid peagi jätab Iason Medeia nende kahe lapsega maha, et nautida Korintose kuninga tütrega. Meeleheitel Medeia palav armastus Iasoni vastu muutub niisama kirglikuks vihkamiseks nind see viib naise kohutavate kuritegudeni. Ta mürgistab Iasoni uue naise ja tapab seejärel ka oma pojad kuigi ta armastab poegi, on viha Iasoni vastu ja kättemaksusoov tugevamad... Tragöödia lõpus lahkub Medeia koos laste surnudkehadega Heliose saadetud tiivuliste lohede veetaval vankril
Jäära ohverdas Phrixos Zeusile ta päästmise eest, kuldvillaku kinkis Aietesile. 12. Meideia kutsus maa sügavusest kuldvillaku valvaja, lohe, kes mähkis end ümber tamme, kuhu oli kuldvillak kinni löödud. 13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks. Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut kätte saada, kuid kellegil see ei õnnestunud. Iason ja Medeia 1. Kuningast jäi järgi kaks poega- vanem Aiason ja noorem Pelias. Aiason pidi troonile astuma, kuid Pelias anastas ta trooni ja kihutas venna linnast välja. 2. Aiasoni poeg- Iason. Aiason kartis, et Pelias ihkab ta poja surma ja korraldas pojale matused ning saatis ta salaja mägedesse kentauri juurde. (inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid) 3. Iason kasvas suureks ja tugevaks, õppis kentauri tarkust ja 20aasta vanuselt läks Iason Peliaselt trooni nõudma. 4
Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära
Siis neil tuli kahe kalju vahelt läbi sõita, kõigepealt pidi tuvi sealt vahelt läbi lennutama ja kui see läks läbi, siis said ka nemad läbi ja siis see tuvi läkski läbi ja nad said ka läbi. Natuke laeva ots sai vigastada. Siis lõpuks jõutigi Kolchisse, kuldvillaku maale. Hera oli mures, et kuidas need mehed seal hakkama saavad ja siis jumalad otsustasid, et Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre Iasonisse armuma. Selle nimi oli Medeia. Siis igastahes vahepeal need mehed olid jõudnud kuninga juurde ja siis Eros kasutas võimalust ja pani Medeia Iasonisse armuma oma noolega. Siis Iason rääkis, et tahaks kuldvillakut ja Aietes (kuningas) ütles, et ainult siis saavad, kui Iason saab sellega hakkama, et künnab pronksjalgadega ja põleva hingeõhuga härgadega põldu ja külvab sinna lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed. Iason pidi nendega võitlema ka. Iason läks oma meestega nõu pidama, siis tuli tema
kui sünnib poeg, pead sa ootama niikaua kuni poeg suudab suurt kivirahnu ise liigutada, ja alles siis võid sa poja minu õukonda saata. " Kuueteistkümnendal eluaastal suutis Theseus kivirahnu liigutada. Oma teel Ateenasse võitles 6 pahalasega. Ateena Jõudes Ateenasse, avastas Theseus, et tema isa Aigeus suudab hädavaevu troonil püsida. Kuningal teised lapsed puudusid. Oli aga naine, nõid Medeia ja Medeia poeg Medo. http://www.maicar.com/GML/000Images/tim/theseus0509.jpg Medeia lootis, et Ateena järgmiseks valitsejaks ja Aigeuse troonipärijaks saab tema poeg. Oma poega, Theseust, Aigeus koheselt ära ei tundnud. Medeia püüdis kõigest väest Theseusest lahti saada. Seni kuni Aigeus veel aru ei saanud, et Theseus on tema poeg, püüdis Medeia veenda Aigeust, et too tapaks Theseuse. Theseuse tapmine osutus raskeks. Theseus oli liiga tugev.
Kangelased oleksid meeleldi peatuse teinud ja nendega lahingut pidanud, kuid see oleks ohvreid nõudnud, sest amatsoonid polnud kerged vaenlased. Ei tehtud peatust ja veel sama päeva päikseloojangul jõuti Kolchisesse, kuldvillaku maale. Öö pinev võõras kohas, loota vaid oma vaprusele. Jumalad pidasid aru nende saatuse üle. Hera, kes oli mures argonautide varitsevate ohtude pärast, läks Aphroditelt abi paluma. Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata päästa argonaudid, kasutades oma maagiakunsti nende kaitseks. Eros nõus, haaras oma vibu ja nooletupe ning sööstis Olümposelt Kolchisesse. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et küsida kunnilt kuldvillakut. Teel linna ei kohanud nad mingit ohtu, Hera oli mähkinud argonaudid tihedasse uttu, et jõudsid palesse nähtamatuina
gigantidega. Iason Aisoni poeg, keda kasvatas Noor, tugev, oli jumala Argonautide kuulus kentaur Cheiron. nägu ja kandis kapten, kes käib järel pantrinahka kuldvillakul. Ta kasutas enda huvides ära Medeia suurt võluväge ning naine tappis tema nimel Peliase. Kuid Iason hülgas Medeia siiski.
pole. Küll aga on kunstnikke paelunud argonautide viibimine Kolchises ja sellele järgnenud sündmused. Kui Kolchise kuningas Iasonilt kuulis, mis kreeka sangareid tema poole tõi, teeskles ta, et nõustub kuldvillakut neile loovutama, kuid ühel tingimusel Iason peab taltsutama kaks ninasõõrmeist tuld purskavat härga, need adra ette rakendama ja üles kündma põllu, kuhu tuli külvata draakoni hambaid. Juhtus aga nii, et Kolchise kuninga tütar MEDEIA, kes tundis oivaliselt võlukunsti, armus Iasonisse. Tema õpetaski heerosele, kuidas härgadega toimida. Kui Iason vastküntud põllule draakoni hambaid külvama hakkas, kasvasid neist otsemaid sõdalased. Aga Medeia soovitusel viskas Iason nende keskele kive ja sõjamehed hakkasid omavahel taplema. Peagi lebasid nad kõik surnult põllul maas. Armastusest Iasoni vastu aitas Medeia sangaril uinutada villakut valvava lohe. Pärast villaku
oli langenus seitsme kangelase sõjakäigul Teeba vastu. Karistuseks müüriti Antigone elusana hauakambrisse, kus poos enda. Sellest teada saanud, hukkas enda meeleheites ka Antigone pigmees, Kreoni poeg Haimon. 9. Orpheus oli vanakreeka mütoloogias kuulus laulik. 10. Madeia - Euripidese võimsaim tragöödia on "Medeia", milles ta meisterlikult kujutab võimsast kirest haaratud naise hingelisi võitlusi. Armukade Medeia tapab kättemaksuks truudust murdnud mehele oma lapsed. Marii Leinberg
Sophoklesel puuduvad ema pärast ema tapmist väga realistlikult. kättemaksuvaimud erinnüsed. Erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei Tähtis on petmise ja kavaluse leia Euripides Orestese ja Elektra ematapule teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga Kreoni tütrega naituda. Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks.
Hephaistos tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg Hera Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna Herakes Zeusi ja sureliku naise Alkmene poeg, Kreeka suurim kangelane Hermes jumalate käskjalg hesperiidid nende aias kasvasid kuldõunad Hestia kodukolde- ja tulejumalanna Hippodamia Oinomaose tütar, kellest sai Pelopsi naine Homeros kreeka kõige suurem luuletaja Hyllos Heraklese poeg Iason kangelane, Aisoni poeg, tõi tagasi kuldvillaku Aieteselt, kosis tütre Medeia Ikaros Daidalose poeg, kes lendas vahatiibadega liiga kõrgele ja hukkus Iobates kuninga, kes kostitas Bellerophonet Iokaste Teeba kuninganna Iole Heraklesel oli õigus tead kosida, aga kuningas keeldus Iphigeneia Agememnoni tütar, kes ohverdati, et Trooja langeks Iros kerjus kellega Odysseus kakles Ismene Kadmos Europe vend, kes rajas Teeba linna Kalypso nümf, kes hoidis vangis Odysseust Kandaules kuningas, kelle karja hoidis Gyges
1649.a. etendus Tetro San Cassianos F. Cavalli dramma musicale "Giasone" Iason (kastraat) peab saama kuldvillaku enda kätte ning abielluma Koldrise kuninganna Medeiaga (sopran). Armastus olevat aga Iasoni ammu Lemnose kuninganna Hypsipylega liitnud. Algab jumalate võitlus. Lieto fine: Iason + Hypsipyle Francesco Cavalli (1602 Crema -1676 Veneetsia) Iason Giasone Dramma musicale Libreto - Giacinto Andrea Cicognini Veneetsia 1649, Teatro di San Cassiano Tegelased: Päike Sole, Medeia kaitsejumal; tenor Armastus Amore, Hypsipyle kaitsejumal; sopran Jupiter Giove, =kr. Zeus, peajumal; bass Aiolos Eolo, kr. tuulte kuningas; kastraat (1988 kontratenor) Volano Volano, põrguvaim; bass Iason Giasone, argonautide juht; kastraat (1988 kontratenor) Herakles Ercole, üks argonautidest, kr. müt. suurim kangelane, Zeusi vallaspoeg; bass Besso Besso, Iasoni sõdurite kapten; bass Hypsipyle Isifile, Lemnose saare kuninganna; sopran Orestes Oreste, Hypsipyle usaldusalune; bass
Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia Mükeene kuningas Agamemnon võtab sõjast kaasa Kassandra. Agamemnoni naine klytaimestra ja tema armuke Aigisthos tapavad nad. Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles Antigone, Oidipuse tütar, Kreon nõuab valitseja (enese) käsu täitmist, kuid Antigone kuulab südant ja matab oam venna kombekohaselt. Kuningas Oidipus- Laios ei võinud saada last, sest see oleks tapnud isa. Laps ikkagi sünndis. Oidipus sai teada, et talle oli määratud isa tappa ja abielluda emaga. Oidipus põgenes kodust, aga ta ei teadnud, et tegellikult need inimesed kellega ta koos elas ei olnud tema päris vanemad
Antiikkirjandus Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus. See jaotatakse kahde suurde perioodi: 1) Klassikaline ajastu 2) Hellenistliik ajastu Antiikteater Vanakreeka teater kasvas välja Dionysose auks peetud pidustustest. Kõige algul olid tagöödiad. 5 saj. Keskpaiku hakkas Vanas Kreekas arenema tragöödia zanr. Suur osa oli kooril ja ühel näitlejal. Kolm tuntumat tragöödia kirjanikku: 1) Aicshylos 2) Sophokles 3) Euripides Aicshylos (525- 456 eKr) Oli neist kolmest kõige vanim kirjanik. Ta oli Atena demokraatliku riigitekimise kirjanik. Tema dragöödiate alguseks oli kangelaslood ja mütoloogia. Tema teostes jääb lugupidamine kõikide tegelaste suhtes. ,,Pärslased", ,,Aheldatud Prometeus". Sophokles (496-406 eKr) Tema oli see, kes tõi kolmanda näitleja teatrisse. Pärineb Atenast jõukast perekonnast, hea haridus (gümnastili...
Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda. Tragöödia: Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Niiviisi on kohe alguses loodud traagilise lahenduse enne. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu
·Phrixos overdas tänutäheks oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha(kuldvillaku) Aietesele. ·Jäärast sai jäära tähtkuju 5 ·Lolkose kuningas Pelias käskis pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. ·Iason võttis laeva ,,Argo" meeskonna kokku ning asus teele, 6 ·Aietese tütre Medeia abiga sai Iason kuldvillaku kätte ning viis selle Lolkosesse. ·Iason sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. 7 Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_Fleece http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldvillak http://miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kre eka/6-5-4-3.htm 8 Tänan tähelepanu eest! 9
Tähtsamaks uuenduseks oli 3da näitleja juurdetoomine, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi kangelaslugudest ja müütidest. Tähtsamad teosed :Antigone, Kuningas Oidipus, Oidipus Kolonoses, Elektra, Aias, Philoktetes, Trahhislannad. Medeia reedab oma mehe Iasoni pärast omakesed, päästab ta elu, aitab mehel hankida kuldvillaku ning tapab oma lihase venna. Kuid sellest hoolimata kavatseb Iason oma pere hüljata ja Korintose kuningatütrega abielluda. Medeia kõikeunustav armastus muutub vihkamiseks, ta tabab Iasoni uue naise ning oma lapsed. OresteiaMükeene müütilise valitseja Atreuse järglasi jälitab esiisa hirmsa kuriteo pärast veritasu deemon. Atreuse poeg Agamemnon toob auahnuse nimel jumalaile ohvirks oma tütre, Agamemnoni naine tapab armukese kaasabil oma mehe, poeg Orestes maksab oma õe õhutusel isa eest kätte, tappes ema ja tema armukese. Alles Orestesega lõpeb kohutavate roimade ahel, jumalad otsustavad
antiikaja perioodid-arhailine pr.8-11sj.e.kr. värsivorm,Homeros,eepos,müüt,muinasjutt. klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus...
Antiikaeg on Euroopa kultuuri algus,antiikkirjandus on loodus 8.saj eKr-5saj pKr.Oraakel on koht,kus jumalad kuulutavad tulevikku. Surnute matmisega oli kiire kuna kreeklaste jaoks oli tähtis usuline kohustus,kuna kjui surnu veel matmatta oli,eksis hing rahutult mere kaldal.Antiikkirjandus-Vana-Kreeka ja-Rooma kirjandus,mis kujunes välja rahvaluule muistenditest,pärimustest ja lauludest. Varasem on V-Kreeka kirj. 3saj eKr kujunes Kreeka eeskujul Rooma kirjandus.Antiikaja 2 liiki 1)eleegia(igatsev,nukker,armastusest,sõjast,poliitikast) 2)jamb(pilkelaul,võis olla ka õpetliku sisuga) 3)meelika(monoodiline-Sappho on pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Eurip...
1. Jumalad: Hera taeva- ja abielu jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Aphrodite armastuse- ja ilujumalanna 2. Ilias ja Odüsseia: Autor Homeros Aeg 650 eKr. (Odüsseia) ja 762 eKr. (Ilias) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, ...
Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima. Nad sõitsid mööda amatsoonide saarest, ja kuigi nad oleks hea meelega ühe lahingu maha pidanud, oli tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Iason oli muidugi nõus, kuigi teadis, et ülesanne on pea võimatu
Gümnaasium Vanakreeka Kirjandus Atika ajajärgu lühikokkuvõte 10.klass 2010 Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud ajavahemikul 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Kreeka kirjanduse võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: arhailine, atika, hellenismi ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik ühskond oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsenguni. See periood sai oma nimetuse Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Seda aega iseloomustas optimistlik vaade kultuurile ja usk inimese ja tema mõistuse jõusse. Lüürika loovutas oma juhtiva positsiooni dramaatikale. Draama eripäraks oli see, et sündmuste ...
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja ...
VanaKreeka kirjandus 1) Esimesed asutused Kreeka territooriumil tekkisid 2. aastatuhande alguse poolel. 2) Kreeka kirjandus jagatakse 4 perioodiks: Arhailine Klassikaline Hellenism Rooma impeerium 3) Eeposte "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks peetakse Homerost, eeposed on kirjutatud värsimõõdus, mida nim. heksameetriks. 4) "Ilias" räägib Trooja sõja sündmustest, teine eepos "Odüsseia" kirjeldab kangelase elu. 5) Kreeka luulezanrid on: koorilüürika, monoodiline lüürika. 6) Monoodilise meelika kuulsaim autor on Sappho Lesbona saarelt. 7) Näitekirjandus arenes 5.saj. e.m.a. jumal Dionysose pidustustes vms. 8) Draama jagune...
Kreeka teater Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Teatri algus · Algmed ulatuvad kaugesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd, surm ja ülestõusmine -kujutatud lauludes ja tantsudes, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · O...
Vana-Kreeka Mõisted II 1. Media katel Ilu ravi ja kaotatud nooruse igatsus, Medeia lasi tükkideks raiutud jäär tulle visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6
,,Antigone"-nimikangelannaks Oidipuse tütar) poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Euripides( u 485-406) traagik, kelle näidendid olid eluajal vähem edukad kui peale surma. Säilinud on 18 tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud saatürdraama ,,Kükloop". ,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta. Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja
Eepos on ulatuslik värsides kirjutatud jutustav teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel (rõh.:vaprust,lojaalsust,inimlikkust) Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt,mis koosneb sündmustest ja õpetusest(valmimeistrid:kreek.Aisopos;room.Phaedrus) Tragöödia on lepitamatu konfliktiga ja kurva lõpuga näidend,mille õilis p.tegelane hukkub ebavõrdses võitluses.Tekkis 534eKr. (1teater).Näitlejate vahelised dialoogid vaheld.kooriga ja tragöödia oli värsivormis ja arenes koorimeelikast.Hiljem tekkis nõue et tegevus toimuks ühes paigas ühe päevaga.Eesmärgiks oli kalarsis,vaataja hingeline puhastumine,kui elab kangelasele kaasa.Põhiprobleem oli ,et kuidas vältida kannatusi.Vastuseks mõõdukus või võimatus.Saatusetragöödias on esiplaanil üksikindiviidi võitlus traagilise ettemääratusega. Autorid:Sophokles,Euripides,Aischylos. Aischylos.Trag.klassik.vorm;teine näitleja;teema poole poolest kokku kuuluvad 3 näidendit liitis trigoloogiak...
Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. DIONÜÜSIAD- pidustused, mis leidsid aset märtsis- aprillis. kolmepäeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale. anrid ja stiilid. tRAGIKIRJANIKUD - Aischylos - Pärslased, Oresteia, Sophokles - Kuningas oidipus, Antigone, euripedes - medeia, elektras VANA-KREEKA LUULE, SAPPHO - ülistab rõõmu, armastust, elu. Sappho esinene naisluuletaja, asutas Lesbose saarele tütarlastekooli, kus õpetati tantsu, laulu, muusikat. Laulud olid pühendatud tüdrukutele, mistõttu arvatakse, et sappho oli lesbi. Kristlaste pühakiri on piibel. Prantsusmaa eepos- rolandi laul. Hispania eepos- laul minu cidist. Saksamaa- nibelungide laul. Anglosaksi Beowulf. Venemaa- lugu igori sõjaretkest. Roosiromaan- armastusest ja elust
Ka aeg, mis kunagi ei saabu. Kroisos- Lüüdia viimane kuningas. Väga rikas ja helde. kuldvillak- Õnnetoov kuldne jääranahk, saadud Hermeselt algselt. küllusesarv- Puuvilju ja lilli täis sarv, mis sai külluse sümboliks. labürint- Paljude eksitavate keerdkäikudega ehitis, koletis Minotaurose hoidmiseks. Ka väljapääsmatud olukorrad ja eksikäigud. maailma naba- Ülimat tähelepanu vääriv inimene. Medeia katel- Iluravi, kaotatud nooruse igatsus. Nõid Medeia keetis mingit nooreks- muundavat värki, kuningas hüppas sinna sisse ja sai surma. Medus- madudest juustega, kiviks muutva piluga, kihvadega surelik naiskoletis. Mentor- Odysseuse sõber, kellele viimane usaldas Trooja sõtta minnes majapidamise. Ka kogenud ja tark nõuandja ning õpetaja. Midas- Früügia kuningas, palus, et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks. Hiljem sai endale eeslikõrvad. Minotaurus- Koletis, kellel oli poolenesti härja, poolenesti inimese keha
üle kõndis, siis kadus hoopis Lüüdia. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks. Küllusesarv- puuvilju ja lilli täis sarv. Labürint- tuntuim labürint on Midase palvel Daidalose poolt ehitatud Minotauruse labürint. Seal elas koletis, kes sõi iga päev ära 7 naist ja 7 meest. maailma naba- kivi Delfis, mida arvatakse olevat maailma nabaks. Medeia katel- Medeia armus meeletult Iasonisse ja tegi palju patte tema pärast ning aitas teda kõiges. Reetis ka oma isa ja venna I pärast. I aga jättis M maha ning seetõttu tappis M I pruudi ning oma ja I lapsed. Platooniline armastus. Iluravi, kaotatud nooruse igatsus. Medusa- surelik koletis, kes elas oma õdedega Okeanose taga kauges läänes. Neil olid maod juuste asemel ja kõik, kes neid vaatasid, muutusid kohe kivideks. Persesus tappis ta ja viis enda aitajale, Athenale, Medusa pea.
Arese tütred) Kuid argonaudid ei peatunud seal. Samuti möödusid nad Prometheusest ning kotkast, kes teda õgima läks. Õhtuks jõudsid nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Hera kartis seiklejate julgeoleku pärast ning palus Aphroditelt abi. Aphrodite saatis oma poja Erose Kolchise kuningatütre (Medeia, tal olid maagilised võimed) juurde ning pani ta armuma Iasonisse. Meresõitjad lähenesid kaitstult kuningalossi juurde ning kuningas Aietes kutsus nad lahkelt sisse. Medeia armus Erose noole tõttu silmapilkselt Iasonisse. Aietes tahtis teada, miks nad tulid ja kui teada sai, oli vihane. Ta tahtis külalised tappa. Kuningas (Aietes) ütles, et neil tuleb läbida katsed, et nende vaprust proovile panna. Katse: künda põldu kahe pronksist jalgade ja leegitseva hingeõhuga härgadega. Künnivagudesse külvata lohe hambad, millest pidi kohe tärkama relvastuses mehed. Mehed tuli kohe maha lüüa. Aietes oli ise sellise katse läbi teinud
argonaudid ei peatunud seal. Samuti möödusid nad Prometheusest ning kotkast, kes teda õgima läks. Õhtuks jõudsid nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Hera kartis seiklejate julgeoleku pärast ning palus Aphroditelt abi. Aphrodite saatis oma poja Erose Kolchise kuningatütre (Medeia, tal olid maagilised võimed) juurde ning pani ta armuma Iasonisse. Meresõitjad lähenesid kaitstult kuningalossi juurde ning kuningas Aietes kutsus nad lahkelt sisse. Medeia armus Erose noole tõttu silmapilkselt Iasonisse. Aietes tahtis teada, miks nad tulid ja kui teada sai, oli vihane. Ta tahtis külalised tappa. Kuningas (Aietes) ütles, et neil tuleb läbida katsed, et nende vaprust proovile panna. Katse: künda põldu kahe pronksist jalgade ja leegitseva hingeõhuga härgadega. Künnivagudesse külvata lohe hambad, millest pidi kohe tärkama relvastuses mehed. Mehed tuli kohe maha lüüa. Aietes oli ise sellise katse läbi teinud
Aastate pärast soovis Phrixose üks lellepoeg teiselt lellepojalt Peliaselt riiki saada, kui selleks tuli tal kuldvillak üles otsida. Iason kutsus kokku kreeka julgematest meestest koosneva meeskonna ja laeval "Argo" alustasid nad oma teekonda. Teel kohtasid argonaudid suuri ohte. Maale jõudes läksid nad jumalate abil Aietese lossi, kus nad hea kombe kohaselt hästi vastu võeti. Et nende ülesannete täitmist kergendada käskis Aphrodite Hera käsul Erosel kuningatütar Medeia Iasonisse armuma panna. Medeia abiga täitis Iason kuninga antud ülesanded ja sai kätte kuldvillaku. Põgenemisel tappis Medeia oma venna. Tagasi jõudes Iason ja Medeia abiellusid, kuid Iason jättis Medeia maha, vaatamata sellele, mida naine tema jaoks teinud oli. "PHAETHON" Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita
Kreeka teater Kreeka teater · Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest · Tähtis osa kuulus muusikale · Näitlejateks olid vaid mehed · Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning ebamugavad Dionüüsia · See on Dionysose au...
edasi. Sama päeva päikeseloojangul jõuti kuldvillaku maale Kolchisesse. Mehed olid öösel üsnagi hirmunud ja samal ajal pidasid jumalad Olümpose mäel nende saatuse üle nõu. Aphrodite poeg Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre armuma Iasonisse. Eros oli sellega pari ja ka Iason. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et kuningalt kuldvillakut küsida. Nad jõudsid märkamatult paleesse, kus kuningas neid hästi vastu võttis. Printsess Medeia hiilis külalisi piiluma ning Eros läkitas noole tema südamesse. Lõpuks küsis kuningas Aietes, mis külalised tema juurde toob. Iason vastas, et nad soovivad kuningalt saada kuldvillakut teenet eest, mida kuningas neil nõuab. Seda kuuldes sai Aietes vihaseks ja haudus plaani, kuidas argonaudid minema saata. Ta ütles Iasonile, et tal pole mingit vimma vaprate meeste vastu ja nende vapruse proovikiviks tuli ikkesse
proloogi. Tema teoste keel oli märksa lähemal kõnekeelele, kui teisel 2 tragöögikul. Tegelaskujudena tõi lavale lihtsaid inimesi, seda aga kritiseeriti. Dialoogiosad sisaldavad sofistikat. Sophos ( kes on tark, kes mitte ). Kasutas ka retoorika põhimõtteid. Uuendused tema tragöödias puudutasid ka muusikat. Kasutas mitmekesisemaid meloodiaid ja helilaade, väidetavalt on temalt säilinud ka fragmendid originaalmuusikaga. Euripidese väljapaistvamad teosed: 1) Medeia ( peategelased Medeia, Iason, Kreusa ) - kujutab selle loo kurba lõppu, Iason näitab üles tänamatus Madeia vast ning otsustab abielluda Kreusaga. On võimatu öelda, kas tegelased on positiivsed või negatiivsed. Tragöödia keskendub Medeia kättemaksule. Medeia tapab Iasoni uue pruudi, Korintose kuninga. Tapab ka nende 2 last. 2) Hippolytos ( peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis ) põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on
Sophokles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli „ Kuningas Oidipus“ , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia, Hippolytos, Elektras. Tema näidendid on realistlikud, võttis kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. Sophoklese „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide.
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustus...
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
Kirjanduse mõisted Achilleuse kand- ülekantud tähenduses ainuke nõrk koht, puudus. Achilleuse ema olevat poja kastnud pühasse vette, mis pidi surematuks muutma ja hoidis kannast kinni. Seetõttu oli kand ta haavatav koht. Sealt tapeti ta Apolloni poolt. Varasema versiooni järgi tegi ema Achilleuse surematuks ambroosia ja tule abil. Ambroosia- kreeka mütoloogias surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv, õli vms Arkaadia- maakond või mägine ala Kreekas Peloponnesose poolsaare keskosas, kuhu oli raske ligi pääseda. Skylla ja Charybdis- 2 merekoletist, kes valvasid sissepääsu teise merre Messiina väinas. Odysseus pääses nende käest, kuid paljud tema kaaslased mitte. Skylla sõi ära kõik ettejuhtuvad elusolendid, Charybdis imes väinast 3 korda päevas vee välja ja purskas selle siis tagasi. Ülekantud tähenduses 2 suurt võrdest ohtu/ 2 võrdselt vältimatut õnnetust Damoklese mõõk- Damokles oli Sürakuusa t...
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti ni...
Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros Mendandros elas hellenismi ajajärgul, kuulus Ateena kõrgklassi ja oli Theophrastose õpilane.
oma ja Ino poja Learchose. Ino Kadmose ja Harmonia tütar, hoolitses õe poja Dionysose eest. Keeitas naisi põletama seemnevilja. Järgnes ikaldus. Selle heastamiseks oraakli valeennustus ohverdada võõraspoeg Phrixos. Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea. p. Pelias, - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma. Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid. q. Iason, - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel argonautide salga, kuhu kulu ka mitu Cheironi õpilast. r. Medeia, - armus Iasonisse ja aitas tal varastada kuldvillakut. Sünnitas Iasonile kaks last. Mürgitas Korintose printsess Kreusa, Iasoni uue kallima pulmarüü nii
Ta lõi maha mitu kurjategijat, kasutades selleks viisi, kuidas nood inimesi piinasid. Skiron, kes sundis kinnivõetud teelisi oma jalgu pesema, enne kui nad merre heitis, sai kuristikku virutatud. Prokrustes, kel oli säng, kus ta oma külalisi lühemaks raius / pikemaks venitas, et paras saaks, sai ise oma sängi topitud. Ateenasse jõudnud, paluti ta kohe kuninga juurde, kes kavatses ta ära mürgitada, teadmata, et kangelane on ta enda poeg. Niisugust nõu oli andnud talle Medeia, kel oli kuningale suur mõju. Medeia ulatas Theseusele mürgikarika, kuid viimane tõmbas kohe mõõga tupest, soovides end isale tunda anda. Isa paiskas karika põrandale ning kuulutas, et T. on tema poeg ja pärija. Medeia pages Aasiasse. Minotaurosele tuli saata järgmine ohver (vt. 19). Theseus, päästnud end ja teisi, võttis Ariadne kaasa ja koos purjetati tagasi Ateena poole. Vahepeal peatuti Naxose saarel. 2
orkestra,skene 10. Tragöödia autorid- Sophakles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli ,, Kuningas Oidipus" , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia, Hippolytos, Elektras. Tema näidendid on realistlikud, võttis kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. 11. Kuningas oidipus- Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi
Antiikkirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning mis suurimal määral on mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. [8. eKr 5. saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
