Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks. Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil. Mõlemal korral tõenäoliselt Aphrodite abiga on kuningatütred armunud kangelasse, kangelased saavad ülesandega hakkama tänu kuningatütre abile ja hiljem jätavad kuningatütred julmalt maha. Theseus oli Aigeuse (või Poseidoni) poeg Aithraga, kelle hoole all ta Troizenis üles kasvas. Kuna Ateenas ei olnud Theseusel turvaline üles kasvada, jättis Aigeus suure kivi alla enda tunnusmärgid - mõõga ja sandaalid, mille ainult kangelane suudab pealt ära tõsta ja käskis Aithral
sümbolina ning on seetõttu avaldanud mõju ka uusaja kirjandusele. Zeus tahab inimsoo hävitada, kuid titaan Prometheus päästab inimesed hukust, tuues neile taevast tule. Zeus laseb karistuseks Prometheuse kalju külge aheldada. Prometheus trotsib uhkelt oma saatust ning keeldub alistumast: ,,Sai tea ,et iialgi ei vahetaks / ma oma piinu vangipõlve vastu." Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohvriks oma venna, ja aidanud Iasonil kuldvillakut röövida. Muid peagi jätab Iason Medeia nende kahe lapsega maha, et nautida Korintose kuninga tütrega. Meeleheitel Medeia palav
Jäära ohverdas Phrixos Zeusile ta päästmise eest, kuldvillaku kinkis Aietesile. 12. Meideia kutsus maa sügavusest kuldvillaku valvaja, lohe, kes mähkis end ümber tamme, kuhu oli kuldvillak kinni löödud. 13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks. Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut kätte saada, kuid kellegil see ei õnnestunud. Iason ja Medeia 1. Kuningast jäi järgi kaks poega- vanem Aiason ja noorem Pelias. Aiason pidi troonile astuma, kuid Pelias anastas ta trooni ja kihutas venna linnast välja. 2. Aiasoni poeg- Iason. Aiason kartis, et Pelias ihkab ta poja surma ja korraldas pojale matused ning saatis ta salaja mägedesse kentauri juurde. (inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid) 3. Iason kasvas suureks ja tugevaks, õppis kentauri tarkust ja 20aasta vanuselt läks Iason Peliaselt trooni nõudma. 4
Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära
Siis neil tuli kahe kalju vahelt läbi sõita, kõigepealt pidi tuvi sealt vahelt läbi lennutama ja kui see läks läbi, siis said ka nemad läbi ja siis see tuvi läkski läbi ja nad said ka läbi. Natuke laeva ots sai vigastada. Siis lõpuks jõutigi Kolchisse, kuldvillaku maale. Hera oli mures, et kuidas need mehed seal hakkama saavad ja siis jumalad otsustasid, et Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre Iasonisse armuma. Selle nimi oli Medeia. Siis igastahes vahepeal need mehed olid jõudnud kuninga juurde ja siis Eros kasutas võimalust ja pani Medeia Iasonisse armuma oma noolega. Siis Iason rääkis, et tahaks kuldvillakut ja Aietes (kuningas) ütles, et ainult siis saavad, kui Iason saab sellega hakkama, et künnab pronksjalgadega ja põleva hingeõhuga härgadega põldu ja külvab sinna lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed. Iason pidi nendega võitlema ka. Iason läks oma meestega nõu pidama, siis tuli tema
kui sünnib poeg, pead sa ootama niikaua kuni poeg suudab suurt kivirahnu ise liigutada, ja alles siis võid sa poja minu õukonda saata. " Kuueteistkümnendal eluaastal suutis Theseus kivirahnu liigutada. Oma teel Ateenasse võitles 6 pahalasega. Ateena Jõudes Ateenasse, avastas Theseus, et tema isa Aigeus suudab hädavaevu troonil püsida. Kuningal teised lapsed puudusid. Oli aga naine, nõid Medeia ja Medeia poeg Medo. http://www.maicar.com/GML/000Images/tim/theseus0509.jpg Medeia lootis, et Ateena järgmiseks valitsejaks ja Aigeuse troonipärijaks saab tema poeg. Oma poega, Theseust, Aigeus koheselt ära ei tundnud. Medeia püüdis kõigest väest Theseusest lahti saada. Seni kuni Aigeus veel aru ei saanud, et Theseus on tema poeg, püüdis Medeia veenda Aigeust, et too tapaks Theseuse. Theseuse tapmine osutus raskeks. Theseus oli liiga tugev
Kangelased oleksid meeleldi peatuse teinud ja nendega lahingut pidanud, kuid see oleks ohvreid nõudnud, sest amatsoonid polnud kerged vaenlased. Ei tehtud peatust ja veel sama päeva päikseloojangul jõuti Kolchisesse, kuldvillaku maale. Öö pinev võõras kohas, loota vaid oma vaprusele. Jumalad pidasid aru nende saatuse üle. Hera, kes oli mures argonautide varitsevate ohtude pärast, läks Aphroditelt abi paluma. Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata päästa argonaudid, kasutades oma maagiakunsti nende kaitseks. Eros nõus, haaras oma vibu ja nooletupe ning sööstis Olümposelt Kolchisesse. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et küsida kunnilt kuldvillakut. Teel linna ei kohanud nad mingit ohtu, Hera oli mähkinud argonaudid tihedasse uttu, et jõudsid palesse nähtamatuina
gigantidega. Iason Aisoni poeg, keda kasvatas Noor, tugev, oli jumala Argonautide kuulus kentaur Cheiron. nägu ja kandis kapten, kes käib järel pantrinahka kuldvillakul. Ta kasutas enda huvides ära Medeia suurt võluväge ning naine tappis tema nimel Peliase. Kuid Iason hülgas Medeia siiski.
pole. Küll aga on kunstnikke paelunud argonautide viibimine Kolchises ja sellele järgnenud sündmused. Kui Kolchise kuningas Iasonilt kuulis, mis kreeka sangareid tema poole tõi, teeskles ta, et nõustub kuldvillakut neile loovutama, kuid ühel tingimusel Iason peab taltsutama kaks ninasõõrmeist tuld purskavat härga, need adra ette rakendama ja üles kündma põllu, kuhu tuli külvata draakoni hambaid. Juhtus aga nii, et Kolchise kuninga tütar MEDEIA, kes tundis oivaliselt võlukunsti, armus Iasonisse. Tema õpetaski heerosele, kuidas härgadega toimida. Kui Iason vastküntud põllule draakoni hambaid külvama hakkas, kasvasid neist otsemaid sõdalased. Aga Medeia soovitusel viskas Iason nende keskele kive ja sõjamehed hakkasid omavahel taplema. Peagi lebasid nad kõik surnult põllul maas. Armastusest Iasoni vastu aitas Medeia sangaril uinutada villakut valvava lohe. Pärast villaku
tagasi Teebasse. Seal mattis ta kuningas Kreoni käsu vastaselt oma venna Polyneikese, kes oli langenus seitsme kangelase sõjakäigul Teeba vastu. Karistuseks müüriti Antigone elusana hauakambrisse, kus poos enda. Sellest teada saanud, hukkas enda meeleheites ka Antigone pigmees, Kreoni poeg Haimon. 9. Orpheus oli vanakreeka mütoloogias kuulus laulik. 10. Madeia - Euripidese võimsaim tragöödia on "Medeia", milles ta meisterlikult kujutab võimsast kirest haaratud naise hingelisi võitlusi. Armukade Medeia tapab kättemaksuks truudust murdnud mehele oma lapsed. Marii Leinberg
hoolimatus. Euripides kujutab õe-venna süümepiinu Sophoklesel puuduvad ema pärast ema tapmist väga realistlikult. kättemaksuvaimud erinnüsed. Erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei Tähtis on petmise ja kavaluse leia Euripides Orestese ja Elektra ematapule teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga Kreoni tütrega naituda.
Hephaistos tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg Hera Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna Herakes Zeusi ja sureliku naise Alkmene poeg, Kreeka suurim kangelane Hermes jumalate käskjalg hesperiidid nende aias kasvasid kuldõunad Hestia kodukolde- ja tulejumalanna Hippodamia Oinomaose tütar, kellest sai Pelopsi naine Homeros kreeka kõige suurem luuletaja Hyllos Heraklese poeg Iason kangelane, Aisoni poeg, tõi tagasi kuldvillaku Aieteselt, kosis tütre Medeia Ikaros Daidalose poeg, kes lendas vahatiibadega liiga kõrgele ja hukkus Iobates kuninga, kes kostitas Bellerophonet Iokaste Teeba kuninganna Iole Heraklesel oli õigus tead kosida, aga kuningas keeldus Iphigeneia Agememnoni tütar, kes ohverdati, et Trooja langeks Iros kerjus kellega Odysseus kakles Ismene Kadmos Europe vend, kes rajas Teeba linna Kalypso nümf, kes hoidis vangis Odysseust Kandaules kuningas, kelle karja hoidis Gyges
1649.a. etendus Tetro San Cassianos F. Cavalli dramma musicale "Giasone" Iason (kastraat) peab saama kuldvillaku enda kätte ning abielluma Koldrise kuninganna Medeiaga (sopran). Armastus olevat aga Iasoni ammu Lemnose kuninganna Hypsipylega liitnud. Algab jumalate võitlus. Lieto fine: Iason + Hypsipyle Francesco Cavalli (1602 Crema -1676 Veneetsia) Iason Giasone Dramma musicale Libreto - Giacinto Andrea Cicognini Veneetsia 1649, Teatro di San Cassiano Tegelased: Päike Sole, Medeia kaitsejumal; tenor Armastus Amore, Hypsipyle kaitsejumal; sopran Jupiter Giove, =kr. Zeus, peajumal; bass Aiolos Eolo, kr. tuulte kuningas; kastraat (1988 kontratenor) Volano Volano, põrguvaim; bass Iason Giasone, argonautide juht; kastraat (1988 kontratenor) Herakles Ercole, üks argonautidest, kr. müt. suurim kangelane, Zeusi vallaspoeg; bass Besso Besso, Iasoni sõdurite kapten; bass Hypsipyle Isifile, Lemnose saare kuninganna; sopran Orestes Oreste, Hypsipyle usaldusalune; bass
Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia Mükeene kuningas Agamemnon võtab sõjast kaasa Kassandra. Agamemnoni naine klytaimestra ja tema armuke Aigisthos tapavad nad. Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles Antigone, Oidipuse tütar, Kreon nõuab valitseja (enese) käsu täitmist, kuid Antigone kuulab südant ja matab oam venna kombekohaselt. Kuningas Oidipus- Laios ei võinud saada last, sest see oleks tapnud isa. Laps ikkagi sünndis. Oidipus sai teada, et talle oli määratud isa tappa ja abielluda emaga. Oidipus põgenes kodust, aga ta ei teadnud, et tegellikult need inimesed kellega ta koos elas ei olnud tema päris vanemad
Antiikkirjandus Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus. See jaotatakse kahde suurde perioodi: 1) Klassikaline ajastu 2) Hellenistliik ajastu Antiikteater Vanakreeka teater kasvas välja Dionysose auks peetud pidustustest. Kõige algul olid tagöödiad. 5 saj. Keskpaiku hakkas Vanas Kreekas arenema tragöödia zanr. Suur osa oli kooril ja ühel näitlejal. Kolm tuntumat tragöödia kirjanikku: 1) Aicshylos 2) Sophokles 3) Euripides Aicshylos (525- 456 eKr) Oli neist kolmest kõige vanim kirjanik. Ta oli Atena demokraatliku riigitekimise kirjanik. Tema dragöödiate alguseks oli kangelaslood ja mütoloogia. Tema teostes jääb lugupidamine kõikide tegelaste suhtes. ,,Pärslased", ,,Aheldatud Prometeus". Sophokles (496-406 eKr) Tema oli see, kes tõi kolmanda näitleja teatrisse. Pärineb Atenast jõukast perekonnast, hea haridus (gümnastili...
usutav. Tragöödiate keel on Euripidesel eelkäijaist lihtsam, läheneb kõnekeelele. Koori kasutab Euripides pigem traditsiooni kui vajaduse tõttu. Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda.
·Phrixos overdas tänutäheks oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha(kuldvillaku) Aietesele. ·Jäärast sai jäära tähtkuju 5 ·Lolkose kuningas Pelias käskis pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. ·Iason võttis laeva ,,Argo" meeskonna kokku ning asus teele, 6 ·Aietese tütre Medeia abiga sai Iason kuldvillaku kätte ning viis selle Lolkosesse. ·Iason sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. 7 Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_Fleece http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldvillak http://miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kre eka/6-5-4-3.htm 8 Tänan tähelepanu eest! 9
hariduse.teostel oli harukordne mõju. Teda valiti korduvalt riigiametitesse kuid poliitikas ta nimetamisväärset edu ei saavutanud. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Tähtsamaks uuenduseks oli 3da näitleja juurdetoomine, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi kangelaslugudest ja müütidest. Tähtsamad teosed :Antigone, Kuningas Oidipus, Oidipus Kolonoses, Elektra, Aias, Philoktetes, Trahhislannad. Medeia reedab oma mehe Iasoni pärast omakesed, päästab ta elu, aitab mehel hankida kuldvillaku ning tapab oma lihase venna. Kuid sellest hoolimata kavatseb Iason oma pere hüljata ja Korintose kuningatütrega abielluda. Medeia kõikeunustav armastus muutub vihkamiseks, ta tabab Iasoni uue naise ning oma lapsed. OresteiaMükeene müütilise valitseja Atreuse järglasi jälitab esiisa hirmsa kuriteo pärast veritasu deemon
dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t ähtsamad A-K kirjanikud-Aischylos,Sophokles,Euripides,Aristophanes. Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides- vasturääkivust. Tähtteosed-Aischylos tähtteos on "Aheldatud Prometheus",lugu inimkonna vabastamissõjast.Euripides-"Medeia", tunnetevõitlus.Aristophanes-"Linnud".Kujutab Ateena inimkonda,kes on tüdinenud elamast madalal maa peal. Oidipuse kompleks-määratlevad kui lapse alateadlikku seksuaalse taustaga kiindumust oma vastassoost vanemasse
pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Euripides(480- 406 eKr)Käsitles põhjalikult naisepsüholoogiat.Kuulsaim näidend ,,Medeia''Kujutab naise viha ja kättemaksu Mees oli Iason.Komöödia-pilke-või naljamäng,lõbusa lõpplahendusega näidend,kus konfliktid peaksid õnnelikult lahenema ja kuri saab karistada.lava- orkestra.theatron-vaatamispaik skenee-ehitus.Vergilius(70-19 eKr),kuulsaim Rooma luuletaja,Kangelas eepos ,,Aeneis'',peategelane elas Trooja linnas,armulugu kuningas Dido- ga.Eepose teises pooles jõuab ta Latiumisse ja peab võitlema hõimude latiinode vastu.Võidab lahingu,eepos
7. Thespis oli esimene, kes julges kehastada jumalat, esimene näitleja ja esimene näitejuht 8. Teatrid anti rendile eraisikule, kes pidid hoolitsema remondi eest. Seetõttu polnud etendustel käimine tasuta ning vaestele jagati selle tarbeks toetust, kuna suuremad dionüüsiad olid kohustuslikud 6. 3 tragöödia kirjanikku: Aischylos ,,Oresteia" Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Euripides ,,Medeia" 7. Komöödiate aineks olid inimlikud nõrkused ja pahed; tragöödiate aineks olid inimeste suhted jumalatesse, vabadusse, saatusesse, vastutusse, süüsse. 8. 3 filosoofi: Sokrates Euripides Platon
Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima. Nad sõitsid mööda amatsoonide saarest, ja kuigi nad oleks hea meelega ühe lahingu maha pidanud, oli tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Iason oli muidugi nõus, kuigi teadis, et ülesanne on pea võimatu
Draama eripäraks oli see, et sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Samuti tegi kaasa koor. Hiljem kujunes aja jooksul välja tragöödia ja komöödia. Atika tragöödia kõige tähtsamad esinejad olid: Aischylos tänapäva on jõudnud tema tragöödia ,,Oresteia" Sophokles võitis kõige rohkem tragöödia võistlusi (sai I auhinna 24 korda) Euripides säilinud 18 tragöödiat ja satüürdraama ,,Kükloop", tuntud teosed on ka ,,Medeia" ja ,,Elektra". Hiljem rajati amfiteatrid, kus toimusid esinemised. Tragöödiates lauldi pooljumalatest ehk heerostest ning nende konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Kreekas algas tragöödia sissejuhatuse e. proloogiga, mida esitas(id) näitleja(d), sellele järges koori saabumine ja avalaul e. parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e
meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos ,,Oresteia" (Kassandra) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos) Iphigeneia Orestes Elektra ,,Aheldatud Prometheus" Euripides - ,,Medeia" Medeia ennastohverdav armastus Jasoni vastu pöördub halastamatuks vihkamiseks, kui mees eelistab temale Korintose kuningatütart. Ta raev on niisama tugev kui armastus. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" vend Kreon (Teeba kuningas) Laios Jokaste Antigone
Monoodiline meelika- sarnaneb tänap luulele. Sõda ja poliitika.armastus ja veini laulud. Koorimeelika-keerukas värsiline ülesehitus, koor esitas. Kujunes näitekirjandus. Orkestra-koori asukoht, Skeene-kostümeeriti ennast . altar jumalakummardamiseks. AISCHYLOS-võttis osa kreeka pol. Elust. Võitles kreeka- pärsia sõdades. Kangelaslood on aluseks. : ,,pärslased"-sõdadest. ,,oresteia"- suguvõsa lugu (kolmas näitleja). EURIPIDES-üksikinimese saatus,naise koht peres. ,,medeia" , ,, velektra" ,, troojalannad" sügav psüh. Analüüs. SOPHOKLES- riigiametites demokraat, hea haridus, muusika. Üksikisiku saatus,usk saatusesse. Tegevus on rangelt ja loogiliselt ülesehitatud."antigone" ,,elektra""oidipus kolonnoses" KOMÖÖDIA- ARISTOPHANES-,,ratsanikud" kritiseerib sõda, ,,linnud"- tegevus on pilvekägulas. Inimeste ja jumalate suhted. ,,konnad"- kritiseerib moodsat filosoofiat. PROOSA- tähistas filosoofilisi arutusi, poliitilised ja kohutkõned.
kohmakaid jalanõusid ja maski. 11) Kõned jagunevad: poliitilised, filosoofilised, kirjanduslikud. 12) Sophokles oli poeet (496406 e.k.r.) 13) Aristophanes oli komöödia suurmeister. 14) Herodes oli ajaloo isa, pani kirja KreekaPärsia sõdade ajaloo. 15) Aristoteles oli Platoni õpilane, kirjanik. "Luulekunst" Aristoteles "Kuningas Oidipus" Sophokles "Medeia" Aristoteles "Historia" Herodotos "Pärslased" Aischylos "Konnad" Euripides Rooma kirjandus 1)Rooma kirjandus arenes 3.saj. e.k.r. 2)Rooma kirjanduses eristatakse 5 perioodi: 1. rahvaloominguline sõnakunst ning
lahingust · "Oresteia"- Mükeene valitseja veresüüst · "Aheldatud Prometheus"- titaanist, kes varastas jumalatelt inimeste tule, oli aheldatud kalju külge Zeusi käsul · SOPHOKLES (u. 496 -406 eKr) meieni jõudnud 7 tragöödiat, kokku kirjutas 90 näidendit · "Kuningas Oidipus" ainestik seotud Teeba linnaga seotud müütidega · "Antigone" Oidipuse tütrest · EURIPIDES (u.485 406 eKr) säilinud 18 tragöödiat, kirjutanud u. 92 näidendit · "Kükloop" · "Medeia" · "Hippolytos" · "Elektra" · "Hekabe" · "Troojalannad" Komöödia · ...sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose pühal lõbusad meestesalgad (kr komos) · ...kujunes vabaks, pilkeliseks, mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba kõnepruuki · Suurmeister ARISTOPHANES (448 380 eKr) Tänan kuulamast!
Vana-Kreeka Mõisted II 1. Media katel Ilu ravi ja kaotatud nooruse igatsus, Medeia lasi tükkideks raiutud jäär tulle visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6
Sophokles on tuntud oma tragöödiate ("Kuningas Oidipus"-ainestik on pärit teeba linnaga seotud müütidest; ,,Antigone"-nimikangelannaks Oidipuse tütar) poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Euripides( u 485-406) traagik, kelle näidendid olid eluajal vähem edukad kui peale surma. Säilinud on 18 tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud saatürdraama ,,Kükloop". ,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta. Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja
Autorid:Sophokles,Euripides,Aischylos. Aischylos.Trag.klassik.vorm;teine näitleja;teema poole poolest kokku kuuluvad 3 näidendit liitis trigoloogiaks:Trag:Aheldatud Prometheus.Räägib Prometheus titaanist,kes andis Zeusi tahte vastaselt inimestele tule ja aheldas ta karistuseks kalju külge.Loodus tunneb talle kaasa ja ta langeb allmaailma.Prometheusi kujutatakse seal julge,romantilise mässajana.Zeus-õel türann. Euripides.Keskendus inimese siseheitlusele ja valis peategelaseks ka naisi."Medeia"-Media päästab Jasoni,keda ta armastab samal ajal ohverdades oma venna. Aidanud röövida Jasonil kuldvillakut Jason jätab Media maha ja haitub koos Korintose kuningatütrega.Media ,olles Jasoni peale vihane mürgitab Jasoni uue naise ja tapab oma pojad.Kuigi ta neid armastab on viha Jasoni vastu liiga suur.Lõpus Media lahkub koos poegade surnukehadega vankril. Komöödia.Naljamäng,mis naeruvääristab inimeste pahesid ja argielu kitsaskohti
Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. DIONÜÜSIAD- pidustused, mis leidsid aset märtsis- aprillis. kolmepäeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale. anrid ja stiilid. tRAGIKIRJANIKUD - Aischylos - Pärslased, Oresteia, Sophokles - Kuningas oidipus, Antigone, euripedes - medeia, elektras VANA-KREEKA LUULE, SAPPHO - ülistab rõõmu, armastust, elu. Sappho esinene naisluuletaja, asutas Lesbose saarele tütarlastekooli, kus õpetati tantsu, laulu, muusikat. Laulud olid pühendatud tüdrukutele, mistõttu arvatakse, et sappho oli lesbi. Kristlaste pühakiri on piibel. Prantsusmaa eepos- rolandi laul. Hispania eepos- laul minu cidist. Saksamaa- nibelungide laul. Anglosaksi Beowulf. Venemaa- lugu igori sõjaretkest. Roosiromaan- armastusest ja elust
kreeka kalendid- Noorkuu ilmumise päevad ehk kuude alguspäevad. Ka aeg, mis kunagi ei saabu. Kroisos- Lüüdia viimane kuningas. Väga rikas ja helde. kuldvillak- Õnnetoov kuldne jääranahk, saadud Hermeselt algselt. küllusesarv- Puuvilju ja lilli täis sarv, mis sai külluse sümboliks. labürint- Paljude eksitavate keerdkäikudega ehitis, koletis Minotaurose hoidmiseks. Ka väljapääsmatud olukorrad ja eksikäigud. maailma naba- Ülimat tähelepanu vääriv inimene. Medeia katel- Iluravi, kaotatud nooruse igatsus. Nõid Medeia keetis mingit nooreks- muundavat värki, kuningas hüppas sinna sisse ja sai surma. Medus- madudest juustega, kiviks muutva piluga, kihvadega surelik naiskoletis. Mentor- Odysseuse sõber, kellele viimane usaldas Trooja sõtta minnes majapidamise. Ka kogenud ja tark nõuandja ning õpetaja. Midas- Früügia kuningas, palus, et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks. Hiljem sai endale eeslikõrvad.
üle kõndis, siis kadus hoopis Lüüdia. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks. Küllusesarv- puuvilju ja lilli täis sarv. Labürint- tuntuim labürint on Midase palvel Daidalose poolt ehitatud Minotauruse labürint. Seal elas koletis, kes sõi iga päev ära 7 naist ja 7 meest. maailma naba- kivi Delfis, mida arvatakse olevat maailma nabaks. Medeia katel- Medeia armus meeletult Iasonisse ja tegi palju patte tema pärast ning aitas teda kõiges. Reetis ka oma isa ja venna I pärast. I aga jättis M maha ning seetõttu tappis M I pruudi ning oma ja I lapsed. Platooniline armastus. Iluravi, kaotatud nooruse igatsus. Medusa- surelik koletis, kes elas oma õdedega Okeanose taga kauges läänes. Neil olid maod juuste asemel ja kõik, kes neid vaatasid, muutusid kohe kivideks. Persesus tappis ta ja viis enda aitajale, Athenale, Medusa pea.
Laev sõudis kiiresti kaljude vahelt läbi, jättes ainult ahtriornamendi kaljude vahele. Sellest ajast peale ei ole kaljud enam liikunud. Läheduses oli amatsoonide maa (nümf Harmonia ja Arese tütred) Kuid argonaudid ei peatunud seal. Samuti möödusid nad Prometheusest ning kotkast, kes teda õgima läks. Õhtuks jõudsid nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Hera kartis seiklejate julgeoleku pärast ning palus Aphroditelt abi. Aphrodite saatis oma poja Erose Kolchise kuningatütre (Medeia, tal olid maagilised võimed) juurde ning pani ta armuma Iasonisse. Meresõitjad lähenesid kaitstult kuningalossi juurde ning kuningas Aietes kutsus nad lahkelt sisse. Medeia armus Erose noole tõttu silmapilkselt Iasonisse. Aietes tahtis teada, miks nad tulid ja kui teada sai, oli vihane. Ta tahtis külalised tappa. Kuningas (Aietes) ütles, et neil tuleb läbida katsed, et nende vaprust proovile panna. Katse: künda põldu kahe pronksist jalgade ja leegitseva hingeõhuga härgadega
Laev sõudis kiiresti kaljude vahelt läbi, jättes ainult ahtriornamendi kaljude vahele. Sellest ajast peale ei ole kaljud enam liikunud. Läheduses oli amatsoonide maa (nümf Harmonia ja Arese tütred) Kuid argonaudid ei peatunud seal. Samuti möödusid nad Prometheusest ning kotkast, kes teda õgima läks. Õhtuks jõudsid nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Hera kartis seiklejate julgeoleku pärast ning palus Aphroditelt abi. Aphrodite saatis oma poja Erose Kolchise kuningatütre (Medeia, tal olid maagilised võimed) juurde ning pani ta armuma Iasonisse. Meresõitjad lähenesid kaitstult kuningalossi juurde ning kuningas Aietes kutsus nad lahkelt sisse. Medeia armus Erose noole tõttu silmapilkselt Iasonisse. Aietes tahtis teada, miks nad tulid ja kui teada sai, oli vihane. Ta tahtis külalised tappa. Kuningas (Aietes) ütles, et neil tuleb läbida katsed, et nende vaprust proovile panna. Katse: künda põldu kahe pronksist jalgade ja leegitseva hingeõhuga härgadega
Aastate pärast soovis Phrixose üks lellepoeg teiselt lellepojalt Peliaselt riiki saada, kui selleks tuli tal kuldvillak üles otsida. Iason kutsus kokku kreeka julgematest meestest koosneva meeskonna ja laeval "Argo" alustasid nad oma teekonda. Teel kohtasid argonaudid suuri ohte. Maale jõudes läksid nad jumalate abil Aietese lossi, kus nad hea kombe kohaselt hästi vastu võeti. Et nende ülesannete täitmist kergendada käskis Aphrodite Hera käsul Erosel kuningatütar Medeia Iasonisse armuma panna. Medeia abiga täitis Iason kuninga antud ülesanded ja sai kätte kuldvillaku. Põgenemisel tappis Medeia oma venna. Tagasi jõudes Iason ja Medeia abiellusid, kuid Iason jättis Medeia maha, vaatamata sellele, mida naine tema jaoks teinud oli. "PHAETHON" Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita
· Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida · Aristophanese loomingust on säilinud 11 komöödiat · "Ratsanikud", "Pilved", "Herilased", "Linnud", "Plutos" Euripides · Tragöödiakirjanik · Kirjeldas oma loomingus rõhutute olukorda, inimeste kirgi ja siseheitlusi ning arutles eetika- ning komblusküsimuste kallal · On kirjutanud ~90 tragöödiat, millest säilinud on ~19 · "Alcestis", "Medeia", "Hippolytos" Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Theatre_of_ancient · http://www.ripon.edu/Academics/Theatre/THE2 · http://en.wikipedia.org/wiki/Pinax http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/va
edasi. Sama päeva päikeseloojangul jõuti kuldvillaku maale Kolchisesse. Mehed olid öösel üsnagi hirmunud ja samal ajal pidasid jumalad Olümpose mäel nende saatuse üle nõu. Aphrodite poeg Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre armuma Iasonisse. Eros oli sellega pari ja ka Iason. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et kuningalt kuldvillakut küsida. Nad jõudsid märkamatult paleesse, kus kuningas neid hästi vastu võttis. Printsess Medeia hiilis külalisi piiluma ning Eros läkitas noole tema südamesse. Lõpuks küsis kuningas Aietes, mis külalised tema juurde toob. Iason vastas, et nad soovivad kuningalt saada kuldvillakut teenet eest, mida kuningas neil nõuab. Seda kuuldes sai Aietes vihaseks ja haudus plaani, kuidas argonaudid minema saata. Ta ütles Iasonile, et tal pole mingit vimma vaprate meeste vastu ja nende vapruse proovikiviks tuli ikkesse
Lõppeb õnnelikult. Sophoklese tegelased ei ole eriti meeldivad. Nad on kirglikud ja fanaatilised. Nad on üksikud ja mahajäetumad. Sisemine motivatsioon sõltub kangelasest endast. Sophokles ei anna oma tragöödiates vastused. Küsimus on, aga vastust ei ole. Seevastu müüt on selline teos, kus on vastus, aga küsimust ei ole. Sophoklese teostes on õnne muutlikkus ja teadmiste eksimuslikkus. Euripides (485/4 või 480-406 eKr) Kirjutas 92 draamat. 1) ,,Alkestis" a 438 a 2) ,,Medeia" 431 a 3) ,,Hippolytos" 428 a 4) ,,Elektra" 417 a ? 5) ,,Hullunud Herakles" 416 a 6) ,,Troojalannad" 415 a kujutab trooja naiste saatust pärast seda, kui trooja on vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a
Sophokles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli „ Kuningas Oidipus“ , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia, Hippolytos, Elektras. Tema näidendid on realistlikud, võttis kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. Sophoklese „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide.
olemise kõige tähtsamaid küsimusi(inimese suhe jumalasse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse) Aischylos (525- 456 ekr)- ,,Pärslased", ,,Oresteia"- antiiktragöödia aluspanija. Sophokles (496-406 ekr)- ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone"-Loob inimesi, nagu nad on. Euripides (480-406 ekr)- käsitles põhjalikult naise psühholoogiat, inimvaimu hälbeseisundeid. Tugev kirgede draama, suurem olustikutruudus. ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Elektra" Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult. Aristophanes (5 saj ekr)- ,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud" PROOSA- filosoofiline, ajalooline, retooriline (6 saj ekr)
Loobus trioloogiast, suurendas näitlejate arvu kahelt kolmele, koor suurenes 12-lt 15-ni. 123 näidendist on säilinud 7. Sophoklese põhipunktiks on inimsuhete kujutamine ja traagiliste karakterite väljatoomine. Valmistas näidendi "Kuningas Oidipus". "Antigone" on Oidipuse poegade tüli ja nende mõlema surm ning nende õe, Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad
Viies tase Paindlik ja harmooniline stiil ``Kuningas Oidipus`` ``Antigone`` EURIPIDES Elas 480 406 eKr. Saatürdraama ``Kükloop`` Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 95 näidendit Teine tase Vanakreeka mütoloogia põhjal Kolmas tase ``Medeia`` Neljas tase ``Elektras`` Viies tase ``Hippolytos`` ARISTOPHANES Elas 5. sajandil eKr. Vanaatika komöödia autor Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Poliitikasündmused, filosoofia Teine tase ``Ratsanikud``
Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale. Labürint- Knossose lähedal paiknes hoone, ehitas Daidalos Minosele. Seal oli palju eksitavaid keerdkäike, kust ei osatud väljuda. Praegugi tähendab eksitavaid käike. Lootosesööjad e lotofaagid- lahke rahvas, toitusid lootoselilledest, mille tagajärjel unustati kodu. Odysseus sundis kaaslasi jõuga laevale minema, kuna nood olid neid söönud. Maailma naba- maailma keskpunkt, Delfi oraakel Medeia katel- Radikaalne noorenduskuur. Tükkideks raiutud härg visati katlasse, välja tuli noor tall. Medusa- 1 3-st gorgost, ainus surelik neist. Tal olid juustes maod, pilt kivistas. Perseos raius ta pea maha, kuna Medusa rasestus Poseidonist. Menaadid/ bakhandid- veinijumal Dionysose (Backhose- lisanimi)saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui ka harilikke naisi. Kandsid metskitsetallenahast rõivaid, tõrvikuid. Panid pidu, märatsesid, kõndisid üle mägede, metsadest läbi
Lõpuosa repriis, kus teema esitatatkse algkujul. Tähtsaimad heliloojad: Bach, Händel. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Laulu saadab intstrumentaalmuusika. Kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiiv ja aaria. Ooperid: Beethooven ,,Fidelio", Debussy ,,Bellias ja Melisande" Monteverdi ,,Orpheus" Jacopo Peri ,,Euridice" Cherubini ,,Medeia". Barokkmuusika Prantsusmaal: Prantsuse barokkmuusika teosed pärinevad peamiselt hilisbarokist, 18.saj algusest.Muusika väljenduslaad erines oluliselt Itaalia omast: laulev meloodia, prantsuskeelne laul. Zanrid: õukonnaballett, ballettkomöödia, lüüriline tragöödia, ooper, ballettooper, avamäng, prantsuskeelne teatri deklamatsioon, vaimulik kontsert, karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused",
vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros Mendandros elas hellenismi ajajärgul, kuulus Ateena kõrgklassi ja oli Theophrastose õpilane.
oma ja Ino poja Learchose. Ino Kadmose ja Harmonia tütar, hoolitses õe poja Dionysose eest. Keeitas naisi põletama seemnevilja. Järgnes ikaldus. Selle heastamiseks oraakli valeennustus ohverdada võõraspoeg Phrixos. Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea. p. Pelias, - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma. Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid. q. Iason, - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel argonautide salga, kuhu kulu ka mitu Cheironi õpilast. r. Medeia, - armus Iasonisse ja aitas tal varastada kuldvillakut. Sünnitas Iasonile kaks last. Mürgitas Korintose printsess Kreusa, Iasoni uue kallima pulmarüü nii
Ta lõi maha mitu kurjategijat, kasutades selleks viisi, kuidas nood inimesi piinasid. Skiron, kes sundis kinnivõetud teelisi oma jalgu pesema, enne kui nad merre heitis, sai kuristikku virutatud. Prokrustes, kel oli säng, kus ta oma külalisi lühemaks raius / pikemaks venitas, et paras saaks, sai ise oma sängi topitud. Ateenasse jõudnud, paluti ta kohe kuninga juurde, kes kavatses ta ära mürgitada, teadmata, et kangelane on ta enda poeg. Niisugust nõu oli andnud talle Medeia, kel oli kuningale suur mõju. Medeia ulatas Theseusele mürgikarika, kuid viimane tõmbas kohe mõõga tupest, soovides end isale tunda anda. Isa paiskas karika põrandale ning kuulutas, et T. on tema poeg ja pärija. Medeia pages Aasiasse. Minotaurosele tuli saata järgmine ohver (vt. 19). Theseus, päästnud end ja teisi, võttis Ariadne kaasa ja koos purjetati tagasi Ateena poole. Vahepeal peatuti Naxose saarel. 2
orkestra,skene 10. Tragöödia autorid- Sophakles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli ,, Kuningas Oidipus" , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia, Hippolytos, Elektras. Tema näidendid on realistlikud, võttis kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. 11. Kuningas oidipus- Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi
Euridipes oli kolmas suur traagik oma eluajal, vähem edukam kui Sophokles, kuid tema suurest populaarsusest hilisemal ajal annab tunnistust ka säilinud teoste hulk: kaheksateist tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud satüürdraama ,,Kükloop". Ta kahtles traditsioonilises st mütoloogilises religioonis ning toonitas müüdi kunstlikkust ka sellega, et kasutas sageli võtet deus ex machina jumal masinast. Tema tuntuimad tragöödiad: ,,Medeia", ,,Elektra", ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad". Komöödia- Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Proosa [6.sajand eKr]
annaabi.ee 
