Kaspar Mooses, Juhan Papagoi, Fred Hellamaa, Marek Kivi 10A Viimsi Kool 2009 Elulugu Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad Mait Kõiv "Vanaaeg" I osa Avita 2007 Peter J. King "Sada Filosoofi" Sinisukk 2005 Indrek Meos "Antiik Filosoofia" Koolibri 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
allikas. Platoni dialoogides on tõstatatud kõik peamised filosoofia küsimused, mistõttu nende küsimuste arutamisel pöördutakse tihti tagasi just Platoni enda juurde. Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Platoni teosed "Philebos" "Pidusöök" "Politeia" "Protagoras" "Riigimees" "Seadused" "Sofist" "Sokratese apoloogia" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Platon https://www.google.ee/search?q=platon&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=DI36UoHyD =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Pidus%C3%B6%C3%B6k_(Platon) AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass. Elulugu. Platoni tegelik nimi oli Aristokles, tema vanaisa järgi. Pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Tahtis algselt hakaa tegelema poliitikaga, kuid ta tõmbus tagasi ja põhendus filosoofiale. 20- aastaselt asus ta õppima Sokratese juurde. (Kuni Sokratese surmani. * 8 aastat) Kohtupidamist Sokratese üle jälgis ta kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi").
2) Vana-Kreeka näitlejad olid alati mehed ja neid oli alati kolm, etendasid ka naiste rolle. Tänapäeval näitlevad nii naised kui ka mehed ja nende arv pole piiratud. 3) Vana-Kreekas kestsid etendused 3 päeva hommikust õhtuni, tänapäeval kestavad etendused u 2 tundi. 8. Millega on tuntuks saanud : 1) Sokrates- sai tuntuks Platoni dialoogi vormis kirjutatud teostes. 2) Platon- on tuntuks saanud teosega „Sokratese apoloogia“. 3) Aristoteles- oli mõjukaim lääne filosoof ning pani aluse paljudele uutele teadusharudele. 9. Võrrelge antiikseid ja tänapäeva olümpiamänge, leia 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused:1) Vana-Kreekas kanti võitjate nimed nimekirja, tänapäeval samuti. 2) Mõlemal ajastul olümpiamängud iga nelja aasta tagant. 3) Mõlemal ajastusel olümpiamängude ajal suured pidustused. Erinevused:1) Vana kreeklased pidasid olümpiamänge jumalate auks, tänapäeval
kirjanikke. Loodi luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste epigrammide ja satiiride kirjutamine. Nende autorid kirjutasid teravmeelselt ja tabavalt tolle aja igapäevaelu. Hakkas kujunema romaanizanr. Antiikromaani silmapaistvam esindaja oli Apuleius. Kes oli kirjanik lisaks sellele ka filosoof, advokaat ning kõnemees. Tema mitmekesine kirjanduslik looming sisaldas nii kõnesid, millest märkimisväärseim ,,Apoloogia", kui ka loodusteaduslikke ning filosoofilisi töid, peateoseks oli siiski romaan, ,,Metamorfoosid", teise pealkirjaga "Kuldne eesel" Tema stiil oli pildirikas, laused on tänu kujundlikkusele laulvad; teostes kujutab ta tõetruult provintside olustikku, kasutades ohtralt satiiri. Apuleiuse mõju on ulatuslik tema romaani mõju on säilinud tänapäevalgi.
Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all. Füüsiliselt otsalõppenuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. Leiutised 1642 leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis.
Tänavafilosoof - liikus mööda Ateena linna tänavaid, jagas oma vaateid ükskõik kellega, kes kuulas. Ta ei pannud midagi kirja. Teame temast tema õpilaste kaudu. Xanthippe - Sokratese abikaasa, riiakas, õel, tige. Võttis ta naiseks, sest tahtis õppida kannatlikkust. Sokrates mõisteti surma tema õpetuse pärast. Teda süüdistati jumalate salgamises, noorsoo hukutamises. Süüdistused olid lavastatud. Tegelik põhjus: Sokratese õpetus oli Ateena demokraatia vastu. Sokratese apoloogia - Tema enda kaitsekõne kohtus. Sokratese õpetus: *väline külg meenutab sofiste -igasugune teadmiste kogumine peab algama enesekriitikast Takistused: toetumine autoriteetidele - liigne enesekindlus. ,,Ma tean et ma mitte midagi ei tea.'' - Sokratese paradoks, tunnetuse algus *Mõistefilosoofia - tõde seisneb mõistete andmises mingitele esemetele *Sokraatiline meetod - üldiste mõistete väljatöötamine, tee tõe tunnetamiseni. Etapid: 1)iroonia- enesekriitilisus
....................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 2 Sissejuhatus Oma referaadi jaoks lugesin raamatuid “50 klassikut. Filosoofid”, “Filosoofia ajalugu”, “Sofie maailm” ja “Pidusöök. Sokratese apoloogia”. Selles referaadis kirjutan Platoni ideeõpetusest ja tema ideaalriigist. Ideeõpetus on kõikide Platoni mõtetega tihedalt seotud. Tänapäeva tavakeeles kasutatakse sõna “idee” 'mõtte' tähenduses. Kreeka keeles oli sellel sõnast “nägema” tuletatud sõnal algselt tähendus 'välimus, vaatepilt'. Platonil hakkab ta tähendama 'välimuse nähtumuse taga peituvat tõelist'. Filosoofias omandas see sõna hiljem mitmeid teisi tähendusi ja kõigis tähendustes
Tema ise midagi ei kirjutanud, kuid enamus tema lugudest pani kirja tema õpilane, Aristoteles. Sokrates: ,,Filosoofia ja filosoofide peamine ülesanne on aidata inimesed ennast tundma õppima!" ; ,,Ma tean, et ma midagi ei tea.". Aristotelese kuulsaim teos ,,Poeetika" .Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistrika sai aga oma arvukate meieni jõudnud dialoogidega Sokratese õpilane PLATON- Tema teosed: ,,Pidusöök. Sokratese apoloogia" ; ,,Charmides" ; ,,Euthypron"- ,,Vikerkaar". Platon pidas kõige olulisemaks vaimset maailma. Tema filosoofilised mõtted on tema teoses ,,Riik". Kunstimääratlus ajaviide, nauding, kasvataja, puhastaja(katarsis). Antiikkirjanduse tähtsus: Antiikkirjandus paneb aluse peaaegu kõigile kirjandus zanritele (eepos, tragöödia, komöödia, luulevormid). Antiikkirjandus väärtustas inimlikkust, kangelaslikkust, tõejanu, aupaklikkust ja inimese lootust.
). Filosoofia oli siin küll peamiseks õppeaineks, kuid juba sisseastumisel nõuti ka teadmisi matemaatikast. Õppemeetodis jälgis ta Sokratese eeskuju dialoogivormi (hiljem, kui õpilasi juba palju oli kogunenud, ka ettekande vormi). Peale Akadeemia asutamist viibis ta veel kahel korral Sitsiilias, kuid oma elu lõpu sai ta kaheksakümne aastaselt siiski vastu võtta kodumaal. Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja dialoogid (nt "Gorgias", "Menon"), milles võib juba näha ideedeõpetuse alget; 3. meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T
*"õnnelik ühiskond" Loengu sõlmpunktid. -antiikaegsed vaidlused õnne üle *õnne olemus *voorus jaõnn *õnneliku elu erinevad vormid Õnne (eudaimonia) olemus antiigis -keskne küsimus:"kuidas ma peaksin elama" -see küsimus puudutab eesmärke (telos) -õnn kui lõpp-eesmärk -erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tava-arusaam *Platon, Aristoteles,stoikud-voorus *epikuurlased-naudingud Tava-arusaama kriitika -Platoni ,,Sokratese apoloogia".Sokrates noomib ateenlasi valede eesmärkide eest. -Aristotelese ,,Nikomachose eetika", eristab kolme sorti inimesi ning selle alusel kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu VOORUSE TÄHTSUS *Arete:voorus, täiuslikkus, loomutäius *Paideia:noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) *antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus
poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, ent tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Aastal 387. eKr rajas Platon ühes Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus Akadeemia, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Oma
predestinatsioonist (ettemääratusest): Kogu inimkond on patu küüsis ja kujutab endast suurt hukkamõistetute massi. Oma headses on jumal siiski teatud osa inimestest valinud õndsuse jaoks. Valitud pääsevad oma teenetest sõltumata otse paevasse, sest jumala arm on vastupandamatu. Aga suurem osa inimestest jääb oma rikutusse ja läheb hukatusse. Tuleb uskuda jumala õiglusesst. Ispireerituna Rooma hävitamisest gootide poolt 410.aastal kirjutas Augustinus apoloogia ,,De civitate Dei" (tõlkes ,,Jumala riigis") · paganlikud jumalused pole suutnud tagada impeeriumi edu · ristiusk ei ole tulnud inimesi õnnelikuks tegema vaid neid päästma · maailma ajalugu on hea ja kurja, jumalariigi ja saatanariigi vaheline võitlus. Saatanariigi tundemärgid ilmnevad Rooma impeeriumis, mis on oma vägevuse saavutanud vahendeid valimata. Jumalariigi jõud tulevad esile kirikus.
Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all. Füüsiliselt otsalõppenuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. 4 Matemaatika Pascali kokkupuude hasartmängudega ning kirjavahetus Pierre de Fermat'ga 1954 pani aluse klassikalisele tõenäosusteooriale
mispeale ta kaks kuud hiljem (4. oktoobril 1661) moraalsetes piinades suri. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Füüsiliselt otsalõppenuna suri Pascal 19. augustil 1662. aastal Pariisis, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. 2.1. Filosoofia Pascal pidas teaduslikku maailmakäsitlust piiratuks ja võimetuks lahendama inimese olemasolu põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust
poolest hea. Kõik, mis on maailmas head, tuleb inimesest, tema puhtast ja üllast hingest, kõik raske ja kohutav aga sotsiaalse keskonna moonutavast mõjust. Mida tihedam on kangelase side oma ajastu eluga, seda kaugemal on ta loodusest, selle "normaalsest" olemisest; mida kaugemal on tegelane "selle maailma vägevatest", seda lähemal on ta loodusele, seda rohkem on temas säilinud inimlikult ilusat. Sellest siis "vaeste inimeste" headuse apoloogia ning viha härraspahede vastu. Sellest siis ka mõte, et valitsev ühiskondlik kord tuleb asendada teisega, mis vastab inimese loomulikele kalduvustele ja oamdustele ning tagab talle õnne, mida ta väärt on. Türm ja mahalaskmise ootus muutsid Dostojevski vaateid küll väga vähe, kuid sunnitöö ja asumisel oldud aastad said pöördepunktiks tema maailmavaate arengus. Sealt avastas ta enda jaoks oma aja
1651 suri Pascali isa. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. 2. Lõpmatus ja inimene 2.1 Lõpmatus Lõpmatuse mõistel on Pascali filosoofiliste vaadete süsteemis keskne koht. Lõpmatust universumist maalis ta renessanssi ajastu filosoofide kombel üleva pildi
Kõigile Platoni teostele on omane kindel kirjanduslik vorm: kõik on kirjutatud dialoogi kujul, tavaliselt küll mitte kõneleja osavõtul. Keskseks kujuks neis kõnelustes on alati Sokrates. Alles oma hilisemas loomingus hakkab dialoogne vorm üha enam aset andma pikematele arutlustele – kuid siingi on need esitatud ühe kõneleja ettekandena. (6 lk 58-59) Kogu Platoni looming liigitatakse nelja rühma: 1. Noorusea dialoogid “Apoloogia” (Sokratese kaitsekõne) “Kriton” “Protagoras” “Lanches” “Lysis” “Charmides” Selle rühma dialoogide sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. Neis puudub veel ideeõpetus. 2. Üleminekuaja dialoogid “Gorgias” “Menon” “Euthydemos” “Väiksem Hippias” “Suurem Hippias”
Kui türannide valitsus kukutati, lootis ta, et demokraatide juhtimisel olud paranevad, kuid ta pettus sügavalt ka demokraatides, kui nad mõistsid Sokratese, "tolle aja õiglasima mehe", surma. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Mälestuse õpetajast jäädvustas ta oma teostes. Pärast Sokratese surma tegi Platon pikki reise. Ta peatus mõnda aega Megaras Eukleidese, Sokratese ühe kõige ammusema õpilase juures, viibis tõenäoliselt mitu korda Egiptuses ja käis mitu korda Lõuna-Itaalias, kus ta kohtus pütaagorlaste koolkonna esindajatega. 387. eKr rajas Platon ühes Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus Akadeemia, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele
Tuntumad kõned: 3 filipikat ( ,,Kõned Philippose vastu" ) 3 Olynthose kõnet ,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks" Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil. Hiljem suundus poliitikasse. Kirglik, paatoslik leegitsev stiil. Atika kõnekunsti suurim esindaja. 26. Nimetage Platoni teoseid. 1) varajane periood ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton", ,,Charmides" 2) Keskmine periood: ,,Menon", ,,Phaidon", ,,Pidusöök", ,,Politeia", ,,Phaidros" 3) Hiline periood: ,,Parmenides", ,,Timaios", ,,Sofist", ,,Riigimees", ,,Philebos", ,,Seadused" 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? ,,Pilved"
kirjanik. Tema ajaloo-alaselt tähtsaim teos on ,,Anabasis" (,,Sõjaskäik"): memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja ,,kümne tuhande" taganemisest (10 000 mehe sõjakäigu päevik). Teise ajaloolise teosena võib ära märkida ,,Hellenika", mis on Thukydidese ajaloo jätk(kujutab aastaid 411-362 eKr). 23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? 24. Nimetage Platoni teoseid. 25. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? 26. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? See oli ulatuslik jutustuse zanr, mille põhiliseks temaatikaks oli eraelu ja tundemaailm, olustikulised ja perekondlikud suhted, armastus ja sõprus. Kreeka romaan kajastab oma kaasaja jooni. Ta kangelased tunnevad end saatuse või mõne kõrgema olendi mängukannidena, nad on enamjaolt passiivsed, kannatavad ja
10 Sokratese filosoofia Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, tuleb tema vaated rekonstrueerida. Põhiline allikas Platon (kuid temal on Sokrates tark minategelane kõigis dialoogides, ka nendes, kus ta esitab oma isiklikke seisukohti). Ka e.k. leiduv teos "Sokratese apoloogia" ehk suhteliselt autentne, kuna Sokratese kohtuprotsessil oli palju tunnistajaid. Sokratese filosofeerimise meetod oli täiesti uudne.Ta ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist, kuid ei oska mõisteid sobivalt määratleda
epideiktilisi e ilukõnelisi teoseid. Rajas retoorika kooli. Rooma kõnemehele Cicerole suur mõju. Kiretu. 26. Nimetage Platoni teoseid. Filosoofilise dialoogi zanri algataja. Kujundas välja filosoofilise sõnavara. ,,Sümposion"(,,Pidusöök") iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele ,,Phaidros" räägitakse ideaalsest armastuses, platooniline armastus, ,,Phaidon" kõneleb hinge surematusest, ,,Riik" ja ,,Seadused" täiuslik riik, polis ,,Sokratese apoloogia" Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline ,,nägemus", maised asjad hajusad ja muutlikud, kõrgeim idee eksisteerib tõeliselt enne kõike. 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Ta tundub enseirooniline, teisi proovile panev, elutark, samas mitte hooplev ega üleolev.
juhtima targad mehed , mitte rahva mass. Sellepärast sai ta omale palju vaenlasi. Platon- Sokratese kuulsaim õpilane. Tema on kirja pannud Sokratese mõtteid.Tal kujunevad välja oma seisukohad , oma filosoofia. Tema filosoofia õpetuse sisuks on ideede õpetus. Ta rääkis et igal asjal on idee ja idee on täiuslik , muutumatu ja igavene , üksnes asjad on ideede varjud. Idee on silmale nähtamatu. Ta tegutses Ateenas ja rajas sinna oma kooli. ,,Pidusöök ,, ,,Sokratese apoloogia" Ta töötab välja oma õpetuse ideaalse riigi kohta ja tema ka ei pidanud demokraatiat kõige paremaks. Tema arvates pidid riiki juhtima inimesed kes mõistavad headuse ideed. Selleks on suutelised vaid vähesed. Ta jagas inimesed nn kolme kasti. Töölised , sõdalased , õpetlased. Usuti et ka naised võivad kuuluda filosoofide hulka. Aristoteles. Tema oli Platoni kuulsaim õpilane . Temal kujunes välja oma filosoofia ja vaidleb õpetajaga. Ta oli mitmekülgne , tegeles mitmete teadustega
See oli kõigest sõja algus. Ta kirjutas: ,,See mida ma tegin, on ainult mäng tõelise lahingu eel. Ma pigem näitasin, milliseid haavu saab teile lüüa, kui et lõin neid." Sellegipoolest sai jesuitism tugeva löögi, Pascali mõjul muutus sõna ,,jesuiit" kahemõttelise, silmakirjaliku ja kõlbeliselt rikutud inimese võrdkujuks. Prantsuse keelde tuli sõna ,,escobar", mille vasteks on ,,silmakirjatseja". Jesuiidid püüdsid ennast õigustada ja avaldasid ,,Jesuiitide apoloogia jansenistide laimu vastu", mis peale Pascali ja tema sõprade sundis vastulööki andma ka Pariisi ja teiste linnade vaimulikke, kes olid nördinud jesuiitide ,,hukutavatest maksiimidest". Tuntud on kollektiivne töö ,,Pariisi küreede kirjutised", mille koostamisest võttis osa ka Pascal. See töö käsitleb kõikide kristlaste jaoks üldtähtsaid moraaliprobleeme. Pascal ei võidelnud üksnes jansenismi pooldajana, vaid ka kõlbluse üldinimlike normide eest võitlejana
Kuid samas ei tohi unustada, et "See algas mul juba lapsepölves, tekib mingi hääl, mis pool Ateena elanikonnast olid öigusetud orjad. Nende keelitab mind mitte tegema seda, mida ma parajasti tööle rajanes ülejäänud rahva heaolu. Köik, mida me kavatsen teha, midagi tegema ta mind ei sunni. Seesama kreeka kirjanikelt loeme erinevate riiklike korralduste hääl keelabki mind riigiasjadega tegelda." (Apoloogia kohta, puudutab vaid väikest vabade kodanike kihti. Keegi 31d). ei tulnud möttele panna orjust kahtluse alla. Kui sellest · Meie nimetaksime seda tänapäeval möistuse ja piirangust mööda vaadata, vöiks öelda: Demokraatia oli südametunnistuse hääleks. Kuid Sokrates pidas silmas Ateenas nii radikaalselt elluviidud, et isegi selle alused olid ilmselt enamat - jumalikku ilmutust, mingit tugevat pingul
Aristoteles peab kunstipärast matkimist väga tähtsaks, sest see aitab inimestel tegelikkust mõtestada, sellest ülevaadet saada ja seda mõista. Kunst on eriline tunnetuse vorm, teenib sama eesmärki, mis teadus, ent kasutab erinevaid vahendeid. Kunsti liigitab mille varal, mida ja kuidas matkitakse, märgib, et luules on peamine sisu, mitte väline vorm. 24. Nimetage Platoni teoseid. ,,Riik", dialoogid ,,Sümposion", ,,Phaidon",; ,,Seadused", ,,Phaidros", ,,Sokratese apoloogia", ,,Charmides", ,,Kratylos", ,,Kriton", ,,Lysis", ,,Sofist"jne. 25. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? Sokrates ei hädaldanud, rääkis tõtt, jäi põhimõtetele kindlaks, näitas suurt arutlus- ja väitlusjõudu, puudus ülbus, häbematus, säilitas eneseväärikuse.
alusega, mille olemasolu ei saa teaduslikult tõestada. Kord õigustab ja kontrollib enda kvaliteeti ise ainuüksi enda olemasoluga. Olukord muutub, kui regulatsiooninormide taha tuleb võimas institutsionaliseerutud, professionaalse personaliga toimimismehhanism riigi sunniaparaadi näol. See võib toimima panna igasuguse regulatsioonisüsteemi (ka kõige elukaugema). See on 1 E. Raska Õiguse apoloogia lk 14-16 2 E.Raska Õiguse apoloogia lk 36-43 ühiskonnaajaloolise arengu loomulik ja paratamatu tulemus. Võimumonopoli ja juristika sümbioos, vastastikustele huvidele toetuv liit, mida ideoloogiliselt esindab kujutlus, et õigus juriidilise regulatsiooni vormis on ja peabki olema monopoolse võimu instrument, riigivalitsuse seadustesse valatud tahe. Vastavalt sellele leitakse juriidiline õigustus võimu igasugustele manipulatsioonidele, omavolile ja kuritarvitustele.
muusikalis-lüürilist külge draamades, ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist. 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku? Platoni õpetus on antidemokraatlik, eriti põlastab ta materialistlikke teooriaid (maised asjad on hajuvad ja muutlikud), rõhutab kõrgemat ideed (olemas tõeliselt enne kõike). 1) Varajane periood: ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton" (tugev Sokratese mõju); 2) Keskmine periood: ,,Pidusöök", ,,Politeia" (ideeõpetuse rakendamine); 3) Hiline periood: ,,Riigimees", ,,Seadused" (metafüüsika, eetika ja loogika); Platon on läinud filosoofia ajalukku ideeõpetusega. Ta arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Asjad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda
Platonit ennast omanimeliselt üheski dialoogis kõnelejana ei kujutata. Muidugi on siin tegemist Platoni Sokratese-interpretatsiooniga, hilisemates teostes aga arvatavalt lihtsalt sellega, et Platon on asetanud iseenda vaated Sokratese suhu. Ometigi võib eeldada, et varasemates teostes kajastuvad dialoogide-Sokratese kõnelustes ajaloolise Sokratese vaated . Antud loengus on aga Sokratese-käsitluse aluseks võetud peamiselt ainult üks, erandlik Platoni teos – “Sokratese apoloogia” – mis ei ole mitte dialoog, vaid kujutab endast kolme kõnet, mida Sokrates olevat pidanud enda kaitseks elu lõpus tema üle toimunud kohtuprotsessil. On nimelt tõesti ajalooline fakt, et 399- ndal aastal eKr selline kohtuprotsess aset leidis ja et Sokrates mõisteti seal surma. Kuna see oli avalik, paljude tunnistajate juuresolekul toimunud sündmus, siis võib ehk oletada, et Platon annab oma teoses edasi enam-vähem seda, mida Sokrates kohtus tõepoolest rääkiski
järeleandmine, tühisenagi näivad vastutulekud, enesereetmised, aga ka pime ideelisus või religioossus. Oma konformistliku tegelaskonna kaudu toob autor esile inimese asendi keerukuse tänapäeva maailmas. Vetemaa tegelased oma moraalse kõikumisega, iseend laostava reflektiivsuse lõhestatusega teo ja tahte vahel ning isiksuse lagunemisega saavad omamoodi hoiatajateks, negatiivseteks eeskujudeks, kelle käitumise tagajärgedest kasvab välja autori apoloogia kõlbeliselt positiivsele, väärtuslikule. Karriku tüüpi tegelaste ausus ja sirgjoonelisus mõistab hukka teiste tegelaste kõlbelise kõikuvuse. Just seetõttu võimegi öelda, et kirjanik nõuab oma tegelastelt kõrgeimat vastutusmäära. veendumuskindlust, enesele truuksjäämist rasketeski ühiskondlikes olukordades. Luulenäited Nõia elu Inimestel elu igav,
ajalukku? Platon väljapaistvaim kirjanik, varieeris mitmeid eri stiile. Eri vestluspaigas ja vestluskultuurid. Oli see, kes kreeka kõnekeele varal kujundas välja filosoofilise sõnavara. Platon reisis Sitsiiliasse mitmel korral. Suuresti tänu filosoofilisele koolile on Platon kirja pandud teosed säilinud. Kuulub 36 teost. U 10 puhul kaheldakse autorluse üle. Enamik on dialoogid. Platoni loomingud jaotatakse vara-kesk- ja hilisperioodi. "Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon", "Phaidon", "Pidusöök", "Politeia"- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48
tekib terve rida romaane, mis on nö sellest sajandi haigusest kantud. Neid vaadatakse kui Wertherlikke teoseid. Otsis kompromisse Napoleoni reziimiga, aga õige pea võttis opositsioonilise hoiaku. Poleemika valgustusliku realismi vastu. Mõistuse kontseptsioonile on vastandunud mõistuse ime, intuitsioon, müstiline ime, valgustusliku isiksuse täiustumise idee, sotsiaalne protest, esteetilistele vaadetele lisandub kristuse apoloogia - kantud katoliikliku kristuse vaimust. Maise olemuse mõtestatusele vastandab huku eelaimduse, surmaeksataasi. Tema teostes kangastub see surmaiha. Sinna sisse jääb üllatavalt täpne psühholoogiline läbinägelikkus. Psühholoogilised tähelepanekud on täpsed ja õiged ja mängivad rollid edaspidise psühholoogia arenemises. Sajandi lõpul näeme juba Freudi eelseid psühholooge. Ülejäänud looming on paljuski seotud kristlusega, palju kirjutanud luulet, ka poliitilisi pamflette
filosoofiaga, et õnn on iga inimese enda asi. ,,Õnnelik ühiskond" - õnn tervikuna ühiskonnas. Kas jõukus või ühtsus aitab õnnelikule ühiskonnale kaasa? Antiikaegsed vaidlused õnne üle. Õnne (eudaimonia) olemus antiigis. Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama? See küsimus puudutab eesmärke. Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus
Oli 20, kui puutus kokku Sokratesega. Oli Sokratese õpilane 8 aastat. Pühendus filosoofiale. Peale Sokratese hukkamist lahkub kodulinnast. Rändab Egiptusesse, võib-olla ka Indiasse; pikemalt viibib Sitsiilias, Alam- 4 Itaalias. 387 tuleb tagasi Ateenasse. Rajab kuulsa Platoni Akadeemia, kus õpetab tasuta. Tema ümber koondub õpilaste ring. Platon elab kuni surmani Ateenas ning sureb keset tööd. Säilinud 34 dialoogi, milledest osa pole audentsed: "Apoloogia" - sisaldab Sokratese kaitsekõne kohtunikule. "Kridon" - räägib sellest, et seadustest tuleb lugu pidada. "Protagoras" - vaidlus sofistidega vooruste üle. "Gorgias" - voorused, nende õpetatavus. Retoorikast ei piisa harimiseks. "Menon" - tunnetuse olemus on meeldetuletamine. "Kratylos" - keelest, selle tähendusest. "Symposion" - võoruspidu, joomapidu. Eros (armastus ilu vastu) on filosoofilisi püüdlusi liikumapanev jõud. "Phaidon" - räägib hinge igavikulisest
Valtoni fantaasiamängud on allutatud intellektuaalsele huvile, mis on neid käimapanevaks mootoriks. Määramatust ja võimalikkust manifesteerib ,,Mustamäe armastuse" raam. Avanovelli ,,Roostetanud nael" jutustaja pakub naela seletamiseks välja terve rea lugusid, kuid jätab valiku tegemata tekst lõpeb mõttepunktidega. Lõpunovell ,,Mina" demonstreerib ,,mina" määratlematust ,,teiste" (inimeste, õunte, putukate jne) positsioonilt. Sellises raamis mõjub püsivuse ja samasuse apoloogia novellis ,,Pärast unenägusid" puhtirooniliselt. Valtoni maailmades ei tööta ei põhjuslikkuse printsiip ega loogikareeglid. Kui tegelikkust kontrollivad seadused ei kejti, võib toimuda kõikmõeldavaid metafoore. Valtoni maailmad on tehtud justkui mingist voolavast ja muutlikust, iga tuju ja tahtmise järgi vormitavast ainest. Unenäolise kergusega tekitatakse asju ja inimesi ning pühitakse nad niisama kergesti minema. Aeg,
Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab
aluseks sai matemaatika. Matemaatika viib inimese tunnetuse puhaste ideede nägemisele. Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud. Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks. Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem". Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia.
Looming otseselt poliitiline. ,,Mass-inimene" 1919 1920. ,,Masinahävitajad" 1922, ,,Hinkemann" 1923. Uue-ihalus. 69) (Nikolai Jevreinov) Antirealist. Prantsuse-vene perekonnast. Esimese näidendi kirjutas 7- aastaselt; teismelisena esines klounina. Peterburis töötas ka koos Komsserzevski perekonnaga. Teatraalsus tema järgi inimkonna ürginstinkt. Teater on mõeldud loodust järele aimama. Teatris nägi universaalset eksistentsi sümbolit. Kuulsaim essee 1908 ,,Teatraalsuse apoloogia". Sarnaselt Meierholdiga propageeris teatri alglätete juurde pöördumist ja vanade vormide taaselustamist. Ta tahtis autentselt taastada ja tema käe all valmisid mitmed retrolavastused. Oli äärmiselt produktiivne: teoreetilised tööd + üle 30 näidendi. 1912 Gogoli ,,Revident": iga vaatus lahendatud erinevas paroodilises stiilis: üks vaatus parodeeris Stanislavski kunstiteatrit, teine Craigi stiilis, kolmas Reinhardti stiilis, neljas parodeeris kömöödiafilme jne.
Makkabite dünastia valitsusaeg. Makkabite ülestõusu aja kohta on olemas detailseid allikaid. Peale Josefuse tuleb nimetada 1. ja 2. Makkabite raamatut. 1.makk. tahab olla ajalookirjeldus, kuid selle autor seisis ülestõusnute poolel. See on tõlge heebrea originaalist. (räägib Aleksander Suure sündmusest kuni Johannes Hyrkanoseni: üksikasjalikumalt mainitud Antiochos IV ajast). 2. Makk on Küreene Jasoni teose tugevasti lühendatud konspekt, mis on pigem templi apoloogia. (käsitleb Seleukos IV (187-175) aja sündmusi kuni Juuda võiduni Nikanori üle aastal 161, raamatus ka leitavad huvitavad ajloolised faktid, apoloogilisele loomusele vaatamata). 1. ja 2 Mak on oma praeguse kuju saanud a 100 ja 60 vahel ekr. Lisaks neile allikatele tuleks ära mainida ka apokalüptilise Taanieli raamatu, mis on tekkinud Makkabite ülestõusu ajal veel enne Antiochos IV (164) surma. Eellugu (leheküljed134-137)- PIKEM
Eesti Vabariigi põhiseadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002. Eraõigus. I osa: Abimaterjal kohtunike ja prokuröride twinning-koolituse eraõiguse õppegrupile. Tallinn: Justiitsministeerium, 2001. Kaugia, S. ,,Küsimus õigest õigusest." Juridica, 2, 2009: 67-75. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Juura, 2002. Narits, R., Merusk, K. Õiguse olemusest ja seaduse võimalustest. Riigikogu Toimetised, 2, 2000. Raska, E. Õiguse apoloogia. Sissejuhatus regulatsiooni sotsioloogiasse. Tartu: Fontes, 2004. Tammelo, I. Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa, 2002. 61 62 2. ptk Sissejuhatus tsiviilõigusesse Õpiväljund Sissejuhatus tsiviilõigusesse on õigusõpetuse sissejuhatav kursus, mille teemade raames saavad tudengid üldised teadmised tsiviilõiguse olemusest, funktsioonidest,
("Timaioses" 5 korrapärast hulktahukat, millele alluvad ja vastavad 4 elementi: maa kuup, ikosaeeder vesi, püramiid tuli, oktaeeder - õhk. Maailm tervikuna on pentagoondodekaeeder e. 5-nurksete tahkudega 12-tahukas). Ilma demiurgita oleks mateeria lihtsalt olematus. Teosed (säilinud 36 kindlalt talle omistatavat) on meisterlikus dialoogivormis,sageli osaleb dialoogis Sokrates, kellele enamasti jäetakse viimane, kaalukaim sõna. Varasemates töödes ("Apoloogia", "Charmides", "Kriton") ilmneb tugev Sokratese mõju, ideeõpetuse 36 eelkäijaid sofiste kritiseeritakse teostes "Protagoras" ja "Gorgias". Tunnetusteoreetilisi seisukohti käsitleb "Kratylos". Ideeõpetuse põhialused sõnastatakse dialoogis "Menon". "Symposionis" ("Pidusöök"), "Phaidonis", "Politeias" ("Riik", sisaldab ka tuntud koopa-
annaabi.ee 
