Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle
Restaureerimistööd Põhjafassaadi rekonstrueerimine (2005) Stoa Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga. Stoa võis olla ka mitmekorruseline või siis eraldi hoone, kuid enamasti piiras see mõnd suuremat rajatist - templikompleksi või agoraad http://www.youtube.com/watch?v=xhITIoZnnGo Parthenon http://www.youtube.com/watch?v=xP-FsX0QW88 Agoora http://www.youtube.com/watch?v=omhPDrVrvQY Erechtheion http://www.youtube.com/watch?v=vfugtySOIoI Ateena akropol Tänan tähelepanu eest!
Kunstiõpetus, romaani ja gooti stiil 1.Cluny kloostri kirik on Prantsusmaa romaani stiilile parim näide. 2. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj
Veel kuulus sinna viinamarjaaed (pergola-tüüpi). Pargi jalutamise osas palju skulptuure, mis oli sageli röövsaak vallutusretkedelt. Villa suburbana (eeslinnavilla) - eeslinnas asuv linnasuvila, mitte nii luksuslik. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku ja loodust, kohandati sellega oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest). Rooma aedades olid populaarsed ka nn filosoofidia aiad. Hadrianuse villa (118-138 AD) tunti filosoofia aiana Stoa poikile nime all sammaskäikudega piiratud õue. Sammaskäikude all sai jalutada - vastavalt soovile kas varjus või päikese käes. Basseini ümbritsesid korrapäraselt istutatud puud ja peenrad, arvatavasti leidus Stoa poikile's ka hobuste võidusõidurada (hipodroom). Lähedal asus Hadriani paviljon - saarekesel keset ümmargust tiiki. Saar on ümbritsetud kõrgest müürist ja sammastest. Saarele viivad sillad, mida sai üles tõsta, kui keiser täielikku rahu soovis
rinnatis, eriti rõdude ja balkonite avakülgedel, veekogude ääres jm. Baluster - lühike, altpoolt või keskelt tüsedam profileeritud sambake, tulband. barokkstiil 16. saj lõpul itaalia hilisrenessansist võrsunud ja 18. saj keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil, mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine. basiilika (ld. basilica > kr. basilike stoa kuningakoda) keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Antiik-Kreekas olid basiilikad ametniku või kõrgema tegelase eluruumideks, Vanas Roomas turu- või kohtuhooned, varakristlikul ajal kujunesid kirikuhooneteks. bellevue (pr.) /hääldus: belvü:/ kaunis vaade, kerge tornikujuline ehitus või paviljon pargi kaunil ja avaravaatelisel kohal; lõbu- ja puhkeloss. belt (ingl
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafi...
Filosoofia 4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega halb ja mõttetu. Tark inimene, ütlesid stoikud, lepib oma saatusega, teades kindlalt, et kõik, mis jumalad sündida lasevad, on hea. Kõigepealt tuli aga oma himudest lahti saada, sest just himud ja soov neid rahuldada
Hellenism (4.-1. saj eKr, 338-30 eKr) 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-325 eKr), vt atlas lk. 33 vallutas Päsia ja jõudis Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu alla 1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid · Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elnikkonnaks · Ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest 4. sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maai...
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 14...
- Koreograafia Sergei Upkinile Eesti Riiklikust Balletitupist, kes võitis tänu sellele pronks medali Varna Balleti konkursil 2000 · 2001 - "At the Still Point" Eesti Riikliku Balletitrupi esituses -Koreograafia Sergei Upkinile, kes võitis selle koreograafiaga hõbe medali -Rahvusvahelisel Balleti konkursil, Helsinki, Finland - Marimekko 50. sünnipäev Helsingis · 2002 - Pas de Deux Lesmest ja Kuuba Riiklik Balletitrupp, STOA teater, Helsingi, Soome - "At the Still Point" Eesti Riikliku Balletitrupi esituses ja 7.Rahvusvahelisel Baltimaade Balleti Festavalil,Riia,Läti - Solo Marimekko moeshowl, Helsingi, Soome · 2003 - Solo "Intertwine", Alexandri teater, Helsingi, Soome - "No Borders", Kuopio linna teater, Soome - "Compelled" esitus Galaõhtul Kuopio kontsertsaalis, Soome - "Metamophis" esitus Black Dance Festival muuseumi veerandis , Viin, Austria
Kolmandaks koolitüübiks oli retoorika kool. Tavaks oli see et kui grammatika kool oli läbitud siirduti retoorika kooli kus õpetajaks oli reetor - kõnemees. Retoorika õpingud sageli kestsid väga kaua, sest reetoritele esitati suuri nõudmisi, ei piisanud vaid sellest et ta oleks osav esineja. 2saj lõpp 1saj algul hakkas kujunema ka filosoofia õppimine. Hilise vabariigi ajal hakati üha enam huvituma filosoofiast. Filosoofia koolkondi oli palju aga populaarseimaks sai stoa. Stoa õpetusi peeti sarnaseks Vana-Rooma ideaalidega, arvati et stoa filosoofias on esile tõstetud paljud vanad ideaalid. Hiline stoa millega roomlased kokku puutuvad on suht eklektiline, seal on palju teiste koolkondade mõjusid. Teine suur filosoofia suund oli epikureism, selle propageeria oli Lucretius, ta on kirjutanud ühe poeemi asjade loomisest. Epikuurlaste ja stoikude filosoofia koolkonnad on esialgu väga erinevad, aga neil on palju kokkupuute punkte.
? Õigus valitud saada ja KOV autonoomia on demokraatia aluspõhimõtted. Riigikohus on paljudes otsustest kasutanud selliseid klausleid nagu ,,õiguse üldpõhimõte". §6 INIMVÄÄRIKUS I SÄTESTUS PS §10 on nimetatud põhiõiguste arenguklausliks. Inimväärikus on meie PS kirjutamata aluspõhimõte. II AJALOOLINE TAUST 1) Aristotelese jaoks oli väärikus voorus, mis tuleb ära teenida. Väärikus kui voorus. (4. Saj eKr) 2) Stoa ajastu (Stoa Ateenas asuv sammastega hall). Koolkond oli filosoofide koolkond,kes kogunes sinna halli keskusesseja filosofeerisid maailmaasjade üle. (ajastu oli verine ja sõdaderohke). Stoline rahu. Stoa ajastul algas väärikuse käsitluse muutus. Rooma keiser Cicero on rääkinud sellisest mõistest nagu ,,dignitas" (väärikus) see on midagi, mis on inimesel, miks? Sellele pole Cicerol vastust. Selle põhjuseks on, et inimene on mõistuslik olend sp on tal väärikus
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
normidega. Paljud loomuõiguslikud normid ei ole aga otseselt positiivses õiguses kirjas, kuid need on alati tajutavad. Eesti keelde on saksa õigusteooria eeskujul levinud ka mõiste ülipositiivne õigus (überpositives Recht), kuid selline sõnakasutus võib olla eksitav ja jätab mulje, nagu oleks loomuõigus ülimalt positiivne õigus, mida ta siiski oma tähendusest lähtudes olla ei saa. Kantuna Stoa ajastu loomuõiguslikest ideedest, on meie õiguskorda retseptsioon käigus tulnud paljud põhiprintsiibid, mis on alusnormiks paljudele teistele normidele. Nii on loomuõiguse ideest tulnud näiteks hea usu põhimõte (bona fide), mida tunnustatakse enamiku maailma suurte õigussüsteemide poolt ja mis oli oluline tehingute tegemisel juba Vana-Roomas. Inimõigused Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest
ratsionaalset alust. Künism - koeralikkus Antisthenes (ca 445-365 e. Kr.), esiküünik; kaotas täielikult usu filosoofiasse. Ühiskond, mis paneb peaasjalikult rõhku materiaalsetele väärtustele, staatusele ja töötegemisele, on ebaloomulik ja moondunud eluvorm ning et sellist elu peaks vältima. „tagasi loodusesse”-tüüpi filosoofia, mis tähendas elu, mis on vaba tahtmistest ja kirgedest ning ühiskonna piirangutest ja konventsioonidest. Epikuros ca 341-270 e. Kr. ja stoa filosoofia Juhindudes Demokritose atomistlikust teooriast postuleeris vaba tahte olemasolu. Aatomid ei teki ega hävi kunagi, nad üksnes paigutuvad ümber. Seega aatomid, millest inimene koosneb saavad osaks uuest konfiguratsioonist pärast seda kui inimene sureb. Kaasa ei lähe siiski ükski omadus, mistõttu inimene ei pea valmistuma surmaks, vaid hea elu poole tuleb püüelda elu ajal.
Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm; tervis ja haigu; nauding ja kannatus; ilu ja inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt. parema elu näol pärast surma. Ainus lohutus, mis saab osaks sellele, kes elab ja sureb stoa filosoofiat järgides, on uhkus selle üle, et ollakse vabanenud inimese ihulikkusest tulenevatest hirmudest ja minnakse oma vabal tahtel vastu vältimatule ja saatuse poolt toodule (nt. Zenon märgates, et hakkab vanadusest nõdraks jääma näljutas/poos end surnuks legende on erinevaid) Uusajal sai stoilisus uuesti hinnatuks, eriti erinevates tolle aja tipp-armeedes, kus sõduritele õpetati stoilise rahuga ära kannatama ükskõik kui suur valu või piin.
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Er...
10. Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega?(Pompeis) 11. Kirjelda aatriumiga majaplaani. 12. 1. Rooma riik sai alguse väiksest külast keset Itaaliat ja kasvas kiirest suureks linnaks. 2. Nad võtsid kasutusele võlvid, kuivatatud tellised, tsemendi ja betooni 3. 4. See oli monumentaal, mis tavaliselt tähistas sõja võitu. 5. Nad ehitasid amfiteatreid 6. Käidi saunas, ujuti basseinis ja käidi ka massaazis 7. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku Vara-kristlik kultuur 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3
keskpaigani oli õigus salajane, preestrite pärusmaa. Aastal 254 eKr hakkas aga esimese ülempreestrina Tiberius Coruncianius avalikult eraõiguslikes küsimustes vastuseid andma ja eraõigust õpetama. Sellest hetkest kadus preestrite monopol õiguse üle ja seda võib pidada eelklassikalise õigusteaduse alguspunktiks. Eelklassikalised juristid, nn veteres olid esimesed, keda mõjutas kreeka filosoofia. Täpsemalt hakkasid kolmandal sajandil enne Kristuse sündi Rooma õigusteadust mõjutama stoa koolkonna loomuõiguslikud vaated,1 mis olid aluseks eelklassikalise õigusteaduse printsiibilisele mõtlemisele. See omakorda aitas kaasa ka Rooma õiguse eraldumisele religioonist, seega üldse ilmalikustumisele. Tähtsamateks eelklassikalise perioodi juristideks olid lisaks Tiberius Coruncaniusele Sempronius Sophus2, Sextus Aelius Paetus Catus ning eelklassikalise ajastu viimane suur jurist Quintus Mucius Scaevola, kes kirjutas järgnevate juristide jaoks
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
· Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni. · Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa ,,sammaskäik") -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu. Küünikud Diogenes. Epikuurlased Epikuros. Stoikud Zenon. Teadus: · Kreeka teaduse hiigelaeg. · Teadusharud eraldi valdkonnad. Spetsialiseerumine. Teaduskeskus Aleksandria. · Eukleides matemaatik. 4. saj eKr. ,,Elemendid" kogu senises Kreeka
Aristokraatia parim mõeldatavast Oligarhia rikaste võim Polüteia ehk vabariik enamuse võim Demokraatia lihtrahva võim + demagoogid Poeetika dragöödia kõige väärtuslikum. Stoikud seltskond, kes on hingerahu otsingul. Esindajad: Vanem stoitsism : Zenon Kitionist Keskmine stoitsims: Poseidonios Noorem Stoitsism: Marcus Aurelius Zenon Kitionist tuli Ateenasse, rajas oma oma kooli hoones, mida hüüti Stoa poikileks. Stoikud on deterministid, st. et on veendunud et kõik toimub paratamatult ja ettenähtult. Eeika : Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, siis tähendab looduspärasus mõistuspärasust. Selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Adiafoorad asjad, mida inimesed kõrgelt hindavad, nagu elu, tervis, varandus, au, aga aka nende vastandid haigused, surm, vaesus, orjus ja autus. Adiafoorad ei ole head ega halvad. Afektid takistavad meid tõelisi väärtusi tunnetamast
küünikute esindaja Kratese pooldaja. Tegutses koos Stiphoniga. Koolkonna nimetus, erinevalt nt. skeptikute omast ei peegelda õpetuse sisu. Zenoni mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvas sammaskojas (stoa) ja arutlusi esitati seal edasi-tagasi kõndides. Inimesed vältisid seda paika, kuna just seal olid pärast Peloponnesose sõda (404 e. Kr.) võimu haaranud türannid pol. vastaste üle kohut mõistnud. 403. demokr. taastati, kuid Stoa jäi nende sündmuste tunnistajaks. Polise kodanikud vältisid seda kohta, kuid mitteateenlasest Zenonil polnud süngeid mälestusi, ka puudus tal mittekodanikuna õigus kooli jaoks maad osta. Varem olid selles kohas kogunenud poeedid, keda samuti oli nimetet stoikudeks. Zenoni töödest on säilinud vaid fragmente, kõigi autorluski pole kindel. Jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Loogika hõlmas tänapäeva mõisteis tunnetusteooriat, keeleteooriat ja loogikat kitsamas täh-s
6) R.Alexy ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" lk 89 põhiseaduse § 10 - Inimväärikus - Võrdsus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette
6) R.Alexy ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" lk 89 põhiseaduse § 10 - Inimväärikus - Võrdsus - Emokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette
6) R.Alexy ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" lk 89 põhiseaduse § 10 - Inimväärikus - Võrdsus - Emokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette
Peripateetikute (ringikäijate) koolkonna rajaja. Professor jalutas ees ja õpilased kõndisid sabas. Kirjutas enam-vähem kõigest, väga Arist trad jätkajana, aga ei savutanud sellist sünteesi ja sügavust. Erinevad valdkonnad kippusid tal eraldi minema rohkem ikkagi. Kirjutas ka ilukirjandust. ,,Karakterid" psühholoogilised portreed negatiivsetest inimtüüpidest. Pärast teda läksid valdkonnad selgelt laiali. Filosoofias kujunes 2 uut koolkonda: Epikurose fil ja stoa fil (stoitsism). Epikuros lähtus atomistlikust teooriast. Tuletas sellest eetilised järeldused. Kuna kõik (ka hing) koosneb aatomitest ja jumalad ei mõjuta midagi, siis ei pea in midagi kartma ka (jumalad ei mõjuta midagi, nad tegelevad oma asjadega õndsas rahulolus), ei pea kartma ka surma (hingeaatomid lendavad ka laiali). Surmahirm on alusetu. Atomistlik filosoofia vabastab in-se hirmust, tagab inimese hingerahu ataraxia (rahutusetus) tuleb surmahirmu ületamisest filosofeerimise
● Sotsiaalriik ● Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1. Aristoteles (4 saj. E.Kr) – väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist – see tuleb ära teenida. 2. Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3. Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4. PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. „Inimese väärikusest” /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast,
õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus." - Kataloog on ka 2008.a PS kommentaariumis §6 Inimväärikus Inimväärikuse normatiivne baas (PS kirjas vaid §10). Inimväärikusega tegeleti Stoa ajastul (4.saj.e.Kr-2.saj.p.Kr.) sai nime Ateenas olevast sammastega hallist (Stoa poikile?) sellest ajastust tuleb ka mõiste stoiline rahu (mõtiskleti aias ilma segavate faktoriteta); mõtlejateks: Cicero, Ceneca? (Imago Dei ,,ja jumal lõi inimese oma näo järele"; ,,inimene on suuteline tegema vahet hea ja kurja vahel" arvatakse, et inimväärikusel on sügavad suured õhtumaade ajaloos) 3. Loeng (23.02) Inimväärikus jätkub
· Marcus Aurelius (121 -180) · Zenon Kitionist (336 -264 e.Kr.) · Koolkonna nimetus: · Iga ühes meist on Jumal, kes juhib meid saatuse poolt · Kui Zenon Kitionist tuli Ateena, siis rajas ta siin ühes juhitud teed. avalikus hoones, mida hüüti Stoa poikileks (see oli · MARCUS AURELIUS freskodega kaunistatud sammaskäik), oma kooli. (121 180) · Süsteemi iseloom: · Ta oli hilise stoitsismi kõige eredam esindaja võttes selle · Zenon sidus küünikute õpetuse Herakleitose omaga. õpetuse juba 12 aastasena vastu.
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero filosoofiline proosa Pühendus sellele siis, kui oli sunnitud poliitikast taanduma. Enne teda ladina keeles filosoofiast peaaegu ei kirjutatud, C. on paljude mõistete ladina keelde tooja, erialakeele looja Teemad: eetika (sh poliitiline filosoofia), loogika (sh tunnetusteooria), füüsika (loodusfilosoofia). Lucius Annaeus Seneca (1 eKr 65 pKr) Filosoofina eklektik (peamiselt stoa, aga ka peripateetikud, uuspütagoorlus). Orienteeritud praktilisele moraalile. Filosoofia ja retoorika süntees. Kirjutas ka tragöödiaid (ek ,,Medeia" RKA2009) ja teose ,,Loodusteaduslikud küsimused". ,,Uue stiili" esindaja. 129. Millise proosazanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma kirjanduses entsüklopeediliseks ajastuks? Nimeta selle perioodi teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed). 133. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa
IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimus kõik maailmas vääramatu ja õiglase jumaliku korra järgi. Kõik on jumalate ja saatuse poolt ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega mõttetu ja halb. Tark lepib saatusega, teades kindlalt, et kõik mis jumalad sündida lasevad on hea. Ainult himud ja soov neid rahuldada ei lase inimestel saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda
IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimus kõik maailmas vääramatu ja õiglase jumaliku korra järgi. Kõik on jumalate ja saatuse poolt ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega mõttetu ja halb. Tark lepib saatusega, teades kindlalt, et kõik mis jumalad sündida lasevad on hea. Ainult himud ja soov neid rahuldada ei lase inimestel saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
a. Tema villat ümbritseb ca 300 ha suurune territoorium. Siia tulid 15.-16. sajandil renessansi kunstnikud, et õppida tundma antiigi ehituskunsti ja skulptuuri. Villat hakati ehitama 118. a AD Roomast 30 km idas asuva Tivoli lähedale. Hadrian oli suur kunstiarmastaja, kes imetles kreeka kultuuri. Tema villa kujutab endast pigem tervet linna paljude omavahel seotud ehituste ja aedadega. Seal laskis ta jäljendada reisidelt eriti meeldeäänud paiku (nt Ateena Stoa poikile't, Temple orgu, Rooma linna jne), nõnda asub Hadrianuse villas palju maailmakuulsaid objekte: Stoa poikile - hiiglaslik, 232m pikk ja 97m lai sammaskäiguga piiratud õu, mille keskel suur bassein. Pärit Kreekast (kreeka k poikilos - kirju, mitmekesine, vahelduv). Nn filosoofide aed. Siin sammaskäikude all sai jalutada - vastavalt soovile kas varjus või päikese käes. Basseini ümbritsesid korrapäraselt istutatud puud ja peenrad, arvatavasti leidus siin ka hobuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
