Kuidas ilmnevad Egiptuse ja Mesopotaamia mõjud arhailise ajajärgu skulptuuris?

Vastus leiad õppematerjalist: Kreeka tsivilisatsioon

Miks muutus keha modelleerimine loomulikumaks aga näo ilme mitte?

Vastus leiad õppematerjalist: Kreeka tsivilisatsioon

Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline?

Vastus leiad õppematerjalist: Kreeka tsivilisatsioon

Kreeka tsivilisatsioon (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas ilmnevad Egiptuse ja Mesopotaamia mõjud arhailise ajajärgu skulptuuris?
Miks muutus keha modelleerimine loomulikumaks aga näo ilme mitte?
Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline?

Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost
Looduslikud tingimused

Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel

Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud

Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed

Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga

Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus

Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust

Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni

On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri
Ajalooperioodid
1. Egeuse e. Kreeta - Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr)
2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr)

tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati
hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi
väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43)

Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände
3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr)

tsivilisatsiooni tunnused (õpik lk. 11, otsi õpikust lk. 101-102, kuidas need ilmnesid Kreekas)
Põhitunnused: varanduslik kihistumine , riiklus, kiri, vaimne tegevus
üldiseks sai paikne eluviis, põlluharijad ja karjakasvatajad
peamiselt kasvatati viinamarju, oliive, mäenõlvadel kasvatati lämbaid
vein ja oliiviõli olid hinnatud kaubaartiklid ekspordis

OLULISEMAD NÄHTUSED
- kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd (tumedal ajajärgul oli peamine põhjus põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis nüüd rajati kaubanduskolooniaid)
- Sitsiilia, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania , Põhja-Aafrika
- kaubavahetuse elavnemine tingis 7.sajandil eKr hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, 5.sajandil muutus üldksutatavaks
- ülekreekaliste keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia
- olümpiamängude korraldamine iga 4 aasta järel alates 776 eKr, pani lause Kreeka ajaarvamisesüsteemile

Sõltumatud linnriigid : tähtsamad Sparta , Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias
u. 800 eKr - tähestiku kasutuselevõtt
776 eKr – esimesed teadaolevad ülekreekalised olümpiamaängud
u 700 eKr – Homerose eeposed ja Hesiodose “Theogonia” (Jumalate põlvnemine)

Arhitektuur

- 7 saj. eKr sai alguse templiteehitus – dooria stiil, arvatavasti palkidest. U. 600 eKr hakati neid ehitama kivist
- vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7. saj. eKr, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel sealsamas (470-457 eKr)
- Artemise tempel Väike-Aasias (7 MI) 550 eKr – joonia stiilis!
Artemise templi plaan. Joonia, e stiil pärast dooria stiili
Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiil
Kreeka tempel
Jumalate austamiseks hakkasid kreeklased rajama templeid. Algselt oli templiks mingile jumalusele pühendatud koht, nagu mõni metsatukk, koobas või allikas. Seal arvati jumal elavat ja sinna toodi talle ka ohvriande. Efesose lähedal Ortygia salus kummardati jumalanna Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal sündinud. Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk , mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos , kuhu oli paigutatud jumala raidkuju.
Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida ümbritseb kogu hoonet ning nende ja naose vahele jääb ringkoridor. Tuntumaid peripteere on Zeusi tempel Olümpias ja Poseidoni tempel Paestumis. Kahekordse sammastereaga tempel on dipteros ja kuulsaim neist oligi Artemise tempel Efesoses. Kuulus oli ka Apolloni tempel Didymas, mille pärslased 494.aastal e. Kr. hävitasid, kuid mis hiljem uuesti üles ehitati.
Templihoonel aknaid ei olnud ja seepärast hoiti uksed alati lahti. Vastupidi egiptuse templi salapärasele läbinähtamatusele, valguse ja varju kontrastile ja rusuvalt mõjuvale lõpmatusele ei hoia kreeka tempel midagi saladuses. "Usklik külastaja," ütleb Berliini ülikooli professor Wilamowitz-Moellendorff, "sisenes suure ukse kaudu, mis ainsana laskis sisse valgust. See valgus langes otse vastas asuvale jumala kujule , külglöövid olid pimeduses. Aeglaselt lähenes siseneja jumalannale. Võib-olla tervitas ta jumalannat parema käe tõstmisega, võib-olla vormikohast pühasõna või vaikset palvet lausudes. Tema jumalateenistus oli üleinimliku ilu harras imetlemine."
Kreeka tempel seisis harilikult künkal. Sambad toetusid alusele, mille astmed olid tavaliselt nii kõrged, et iga astme vahele tuli kõndijatele teha kaks või kolm madalamat astet. Kuna templi siseruum oli väike, siis võisid pidulikud rongkäigud liikuda ainult ümber templi. Eemalt tervikuna mõjuvad templi sambad näivad üksteisega kokku sulavat ja teise müüri moodustavat. See ei muuda aga templit isoleeritud kohaks, vaid jätab ta vaatajale alati avatuks ja ligipääsetavaks. Goethe sai ehituse niisugusest omapärast aru, kui ta Paestumi templi kohta ütles: "Ainult siis, kui kõndida nende ümber, võib tajuda, et neis tõepoolest on elu, võib tunda neist hoovavat seda, mis ehitusmeister kavatses, mida ta sinna kätkes."
Juba ammu pandi tähele seost kreeka templi ja inimkeha vahel, mis eriti selgelt väljendub sammaste juures. Ja esmajoones sammaste ehitusviisi poolest erinevadki üksteisest kreeka templiehituse kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil. Vitruvius võrdles nende stiilide sambaid vastavalt mehe, naise ja tütarlapse figuuriga.
Dooria stiilis sambal puudub baas ja ta toetub otse templi alusele. Sammast kattis 16 - 20 püstloodset vaokest - kannelüüri. Keskelt oli sammas natuke jämedam, et vältida korrapärase silindri optilist ahenemist ja ka selleks, et tugevamini rõhutada raske koorma toetamisest tingitud pinget. Samba ülaosa ( kapiteel ) koosnes mõikakujulisest siilust (echines) ja sellele asetatud ruudukujulisest katteplaadist (abakus). Vitruvius ütles, et dooria sammas kujutab mehe keha proportsioone, tugevust ja ilu.
Joonia stiil ei ole nii range kui dooria stiil. Joonia sammas on saledam ja tal on baas. Abakus koosneb keskelt nõgusast ja otstest spiraalkujulise voluudiga lõppevast nn. rullispadjandist. Kakskümmend neli sammast katvat kannelüüri pidid Vitruviuse arvates kujutama abielunaise rüüvolte.
Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga, erineb ainult samba kapiteel, mis meenutab akantuse lehtede ja väätidega kaunistatud neljanurgelist korvi. Vitruviuse arvates jäljendab korintose sammas tütarlapselikku sihvakust, stiili tekkimisest pajatab aga järgmise legendi. Üks noor korintose tütarlaps suri. Lohutamatu amm viis tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja et need paremini säiliksid, kattis need korviga. Juhuslikult oli korv sattunud haual oleva akantuse peale. Kevadel hakkas viimane kasvama ning selle väädid ja lehed põimusid ümber korvi. Mööda läinud Kallimachost vaimustas tavatu nähtus ja peagi said korintoslased temalt mitu täiesti uue kapiteeliga sammast.
Skulptuur
- kuros – alasti noormees
- kore – riides naine

iseloomulik kehahoid ja nn alaline naeratus
Kuidas ilmnevad Egiptuse ja Mesopotaamia mõjud arhailise ajajärgu skulptuuris?
Miks muutus keha modelleerimine loomulikumaks, aga näo ilme mitte?

Allpool paiknevad Egiptuse skulptuurid

Vaasimaal

- esialgu mustafiguuriline
- alates 530 eKr punasefiguuriline stiil, rakursi kasutuselevõtt (vrd lk 110 ja 121) – kunstnik hakkas arvestama objekti vaatenurgaga
560 eKr
Theseus ja Minotaurus on 6.saj eKr
460 eKr
Arhailise perioodi võrdlus Egeuse kultuuri perioodiga võrreldes

ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud
bürokraatliku süsteemiga lossivalduste asemele tekkisid linnriigid
seal oli juhtroll endiselt aristokraatide käes, kuid lihtkogukondlased daid poliitiliste otuste juures kaasa rääkida
uutel alustel loodud kirja ei kasutatud nii ulatuslikult, kui lossides oli kasuttatud lineaarkirja
polnud Kreeta-Mükeene kultuuri otsene jätk

Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka- Pärsia sõjad 490-479 eKr

494 eKr – surusid pärslased maha Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu
490 ekr – Maratoni lahing, ateenlased lõid pärslaste sissetungi tagasi (Dareios I)
480 eKr – pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxese juhtimisel (Termopüülide lahing, Salamise merelahing )
479 eKr – Plataia lahing, pärslased tõrjuti kreekast välja, algas ka nende tagasitõrjumine Väike-Aasia rannikult
478 eKr – loodi Ateena mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu

Klassikaline ajajärk u 500 – 338 eKr

Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike . Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel.
Poliitilised arengud

- valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega
- kujunes kaks võimukeskust:
A . Lõuna-Kreeka linnriike koondav Peloponnesose liit, juhtivaks jõuks Sparta
B. Egeuse mere äärsed linnriike koondav Ateena e. Deelose mereliit, mida juhtis Ateena
- esialgu oli tugevam Ateena, Periklese valitsusaeg 460-430 eKr oli Ateena hiilgeaeg

Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? (lk. 104, 150 + Vanaaeg 6 kl. § 33)
Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431-404 ja algas Sparta ülemvõimu ajajärk (Sparta liidus Pärsiaga)
4.saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 a)
4 saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvuse periood
Demosthenes ja filipikad (Tiidus lk. 66-68)

Demosthenes (384–322 eKr) oli Vana-Kreeka oraator ja Ateena riigimees.
Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele meelitada paljud kreeklased. Tema organiseeritud oli ka Chaironeia lahing, kus kreeklased aga kaotasid. Peale seda saadeti ta pagendusse, kuid ta püüdis veel peale Aleksander Suure surma Ateenasse naasta, et juhtida kreeklasi taas makedoonlaste vastu, kuid sai lüüa ning otsustas mürki võtta, et mitte vangi langeda.
Oraator Demosthenes olnud lapsepõlves haiglane, hapra ja õrna kehaehitusega poiss. Eakaaslased panid talle hüüdnimeks „Bataal”, mis tähendas perset. Oraatorikunst huvitas teda varasest noorusest. Kuid algul naerdi ta esinemised välja, kuna kõne oli segane, hingamine katkendlik, ta pudrutas ning väljendus ebaselgelt. Demosthenes kaebas oma ebaõnne näitlejast sõbrale, Satyrosele. Too lubas aidata ja palus Demosthenest lugeda peast mõni katkend Euripidesest või Sophoklesest. Demosthenes luges . Seejärel
esitas näitleja sama katkendi, ent nii väljendusrikkalt ja elavalt, et Demosthenesele tundus katkend täiesti uuena. Ta mõistis , kui oluline on treenitud hääl ja esinemise meisterlikkus. Demosthenes sisustas harjutusteks
ühe maa-aluse ruumi, harjutas seal esinemist ja arendas häält. Mõnikord viibis ta oma urus kaks-kolm kuud järjest, ajades pool pead paljaks, et oleks häbi välja inimeste hulka minna, kui võitmatu tahtmine peale peaks tulema . Ta luges poeetide teoseid, kivikesed suus , et parandada diktsiooni, tugevdas häält, kõneledes joostes ja mäest üles ronides pikki lauseid. Ning tema hääl olevat saavutanud kandvuse ja kõla

5.saj I pool - Pindarose ja Aiscylose loomeperiood
5.saj II pool – Sophoklese loomeperiood

Kunst klassikalisel perioodil 480 – 323 eKr

Ateena akropoli väljaehitamine 5.saj eKr
Halikarnassose mausoleum 4. saj eKr Väike-Aasias

Skulptuur

Myron “ Kettaheitja ” - figuur dünaamiline , nägu staatiline
Polykleitos “Odakandja” - keha proportsioonid, figuur toetamas ühele jalale
Pheidias , kelle suurtööd olid Zeusi kuju Olümpias, Athena Parthenos Ateenas (koopia õpik lk 122), säilinud on Parthenoni reljeefid Briti Muuseumis
kreeka skulptuur oli idealiseeriv, mitte individualiseeriv. Seetõttu areneski eelkõige figuurikäsitlus, mitte näo modelleerimine.

Rekonstruktsioon Pheidiase Zeusi kujust Olümpias
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 8 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kukkesupp777 Õppematerjali autor

14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost

Looduslikud tingimused
1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel
2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud
3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed
4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga
5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus
6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust
7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni
8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri

Ajalooperioodid

1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr)

2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr)
 tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati
 hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi
 väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43)
Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände

ateena demosthenes dooria joonia aasia väike aasia olümpias skulptuur sparta kreeklased tütarlaps katkend kreeka tempel

Sarnased õppematerjalid

doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter Hera- abielu kaitsja-Juno Poseidon-merejumal-Neptun Hades-allilma valitseja-Pluto

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga, mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt:  Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B.  Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus,

Kunstiajalugu

docx

Vanaajakunst

• Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi;  Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega.  inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee  Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus.

Vanaaeg

docx

Vana-kreeka kokkuvõte

tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki

Ajalugu

doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette

Ajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca

Kunsti ajalugu

pdf

Vana-kreeka ja hellenism

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid