Kõige põhilisemateks ja levinumateks demokraatia liikideks on aga osaludemokraatia, esindusdemokraatia ning otsene demokraatia ehk liigitus demokraatia teostamise viisi järgi. VIIDATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õiguse alused: õpik majanduseriala üliõpilastele. Tallinn. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 2003. 2. Demokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatia, 28.09.2013 3. Demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm, 28.09.2013 4. Demokraatlik valitsemine. kairi.wiseman.ee/static/files/036/demokraatlik_valitsemine.ppt, 28.09.2013
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln
2) peavad tagatud olema inimõigused, usu ja südametunnistuse vabadus. Koosolekute pidamise ja ühingute rajamise vabadus. Kui need tingimused on täidetud on ühiskond pluralistlik ( seal on palju arvamusi ja seisukhti ). 3) riiki valitsetakse võimude lahususe põhimõttest lähtudes - seadusandlik võim (parlament), täidesaatev (valitsus) ja kohtu peavad olema lahus. Riiki või ühiskonda, mis on vabanenud diktatuurist ning liigub demokr. suunas nim. üleminekuühiskonnaks e. siirdeühiskonnaks.Aega, mis kulub demokr. väljakujunemiseks nim. üleminekuperioodiks. Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.Selle koostab põhiseadsulik asamblee. Põhiseadus tuleb koostada riigikorra muutudes, selleks puhuks valitakse Asutav Kogu. Eesti põhiseadused: 1) 1920.a. 2) 1934.a. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 3) 1938.a. 4) 1992.a. Ühiskonna jätkusuutlikus
Kehtestati mitmesugused töötu ja vaesustoetused ja pensionid ja stipendiumid. Kiiresti kasvas ka teiste tarbeesemete soetamine. demokraatlik laienemine. Pärast sõda taastati enamikus lääne-euroopa maades ning jaapanis demokraatlik riigikord. Uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid. Liberaalsetel ning äärmuslikel erakondadel ei olnud ühiskonnas enam eriti suurt mõju. Sageli sõltus just nende erakondade toetusest valitsevate parteide käekäik. USAs säilis vabariiklaste ja demokr. kahepartei süsteem. Erakondade kõrvul muutus väga tugevaks ametiühinguliikumine. Nad nõudsid valistsuselt ja tööandsatelt töötajate olukorra parandamist. Kõige tihedam koostöö on ametiühingutel tavaliselt olnud vasakpoolsete erakondadega. USA sise.pol. Erinevalt paljudest euroopa riikidest ei toetanud IIMS USA poliitilisse ellu suuri muudatusi. Jätkus kahe suurima patrtei vabariikliku ja demokr. partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit.
11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Demokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Demokraatia, 11. märts 2005 2. Kuehnelt-Leddihn, E. Demokraatia analüüs. Tallinn, 2004 3. Lagerspetz, M. Kodanikuühiskonna lühisõnastik. Tallinn, 2004 4. Rinne, E. Esindusdemokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/Esindusdemokraatia, oktoober 2013 5. Rinne, E. Korporatiivne demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#korpdem, 21. oktoober 2013 6. Rinne. E. Liberaalne demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#libedem, 21. oktoober 2013 7. Rinne, E. Otsene demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#otsedem, 21. oktoober 2013 8. Rinne, E. Rahvademokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#rahvdem, 21. oktoober 2013 9. Rinne, E. Sotsiaalne demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#sotsdem, 21. oktoober 2013
järele veel enam kui too oli algselt nõudnud. 2 Üldiselt tähendas Müncheni ,,lepituspoliitika lõppu"; igal juhul sõitsid Cham. ja Daladier pealtnäha kergendustundega koju, aga tegelt olid nad veendunud, et ümberrelvastumine peab siitpeale kiirest jätkuma. Täpsemalt oli München see hetk, mil H. heitis oma agressiivse diplomaatika juures ettevaatuse kõrvale ja läks riskile, mille tagajärjel hakkas lõpuks tugevnema ka Lääne demokr. riikide tahe võtta väljakutse kindlal meelel vastu ning vastata jõule jõuga. Pöörde tõi kuidas H. kohtles araks löönud Ts.Sl. Hõivanud Sudeedimaa vaid kuu varem, korraldas ta nii, et järelejäänud riigi Slovakkia-osa saksameelne separtilistlik partei teatas 11.03.1939 oma lahkulöömisest ja palus H.-lt kaitset. Kui uus Ts.Sl. president Berliini protestima läks, sunniti ta kehaliste ähvardustega paluma Saksa protektsiooni kogu Ts.Sl.-le
poolt tehtud otsused(Mille järel Maapäev aeti laiali ja Tõnisson aeti minema) · Maapäeva asemel täitis kohuseid Maapäeva Vanemate Kogu (mis tegutses salaja) · Veeb, 1918, moodustati Vanemate Kogu poolt Päästekomitee ( Jüri Vilms- sotsiaaldemokraat, K.Konik-Tõnissoni partei esindaja, ERE (Eesti Rahvameelne Edu erakond, demokr. Erakond), Päts- Maaliidu partei esindaja) · 23. Veebruar, 1918, loeti iseseisvuse manifest välja Pärnus (25. Veebruaril olid sakslased juba Tln) · 24.veebruaril hakkas Tln tööle EV Ajutine Valitsus Veebruari lõpust alates oli Eesti Saksamaa võimu all. Veebruarnovember Saksa okupatsioon, 3.märts, 1918, Bresti rahu 13.nov, 1918, tühistati Bresti rahu ,,käsen, keelan, poon ja lasen"
1987. sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis, oma tegevuse lõpetas VLO, Saksamaa ühines ja 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. Kommunistliku partei juhtroll vähenes. 1988. aastal valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989. valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress esimesed mitme kandidaadiga (kuigi mitte läbini demokr.) valimised. Kongress valis Ülemnõukogug, kes valis NLi presidendiks Gorbatsovi. Gorbatsovi lähikondlaste read hakkasid hõrenema ning majandusliku tõusu asemel toimus selle langus. 7. Mitu liiduvabariiki võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täieliku iseseisvuse poole ; Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga muutus järjest mõjukamaks ; Gorbatsov lootis luua uut liidulepingut, ¾ hääletanutest toetasid seda, kuid
Ase- presidendiks sai Jonson. Kennedy sai endale ka mustanahaliste hääled. Juba valimiskampaania käigus kuulutas Kennedy välja oma välispoliitilise doktriini - paindlik reageerimine. Esimesel presidendiks olemise kuul andis Kennedy välja 32 ametlikku avaldust ja 22 presidendi dekreeti. 1960. olid USAs murrangulised. Põhiprobleemid, murrangud: 1. Kodurahu probleem (neegriküsimus) 60. kandus neegriliikumine põhjaosariikidesse. 1963 Marss Washingtoni. Demokr. toetasid neegreid ja 60. Aastate teisel poolel võeti vastu rida seadusi, mis soodustasid mustade liitumist USA ühiskonda. 2. Kosmose problemaatika Suund, et USA viib esimesena inimese Kuule, suurejoonelised kosmoseprogrammid, palju raha NASAle. 3. Majanduspoliitika - seisaku ületamine Probleem lahendati keinseanistlikult (inflatsiooniga majanduse elavdamine), väga edukalt. 61-ö 66 kasvas rahvuslik koguprodukt 7,1 - 7,7 % aastas. 4. Välispoliitika
* otsene demokraatia kodanikud ise langetavad riigi * valijaskonna suurus kandidaadid tähtsaid otsuseid. * hääli saanud kandidaatide arv * kontrollib erakondade kulusid * kontrollib hääletustulemusi * osalusdemokraatia otsese demokr parem vorm. * elitaardemokraatia iseloomustab huvide esindamise MÕISTED: ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokr suund. *referendum rahvahääletus VALIMISFUNKTSIOONID:
Majanduse eesmärk tulu saamine. Poliitika tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega. Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonna, riigi kastutuses olev raha ja vara. Kultuur Inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. 4 massimeediumit ajalehed, ajakirjad, raadio ja TV. 3 neti eelist kiire, odav ja ülemaailmne. Massikommunikatsioon mittedemokraatlikus ja demokraatlikus ühiskonnas demokr ajakirjandus vaba, infoallikaid palju, teabe eest vastutab väljaandja, võimu ja ametnike tegevus avalik, kasut tohib teiste riikide massiteabekanaleid, valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud. Mittedem suht vastupidi. Sotsioloogiafirmad Avaliku arvamuse uuring. Sots. Struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. Demograafia rahvast(tööealised, kooliealised jms) Iive negatiivne Eestis üldise elulaadi ja väärtushinnangute muutumisega.
*riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi. Autoritaarne riigikord ei poolda vägivalda, teises hirmutatakse. 3. Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? *olid majanduslikud raskused *kasvav tööpuudus *rahulolematus 4. Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad?
v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib valituses(presid kidab heaks), PR, Vene, Soome, Poola, Hisp. Väl- ja kaitsepol presid ül; sots ja maj.pol peaminstri ül. presid-4a. 3. parlamentaarne- Est, Lät, Leedu, Swe, T'seh, Saksa, 'Sveits, SB
· Liiduvabariigid iseseisvused, eesotsas Eestiga. · Sõltumatute Riikide Ühendus SRÜ kogus jõudu, Gorbatov lahkus, NSVL saadeti laiali. Vene Föd. · Rumeenia probleemid, diktaator Ceausecsu. EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE. · 1986, fosforiidikampaania. · 1987, esimene poliitiline ühendus MRP-AEG, tehti Hirvepargis meeleavaldus Baltimaade olukorra näitamiseks. · 1987 lõpus, loodi esimene demokr. org. Eesti Muinsuskaitse Selts ja järgmisel aastal esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltmuatuse Partei. Eestlaste ajaloosündmuste ja tähtpäevade teadvustamine. · Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Sini-must-valge lipp. · Vainol tekkisid tülis KP ja uueks juhiks sai Vaino Väljase. · Surveavaldus Lauluväljakul: seista Moskvas Eesti huvide eest. · "Eestimaa laul" omariikluse taastamiseks. · Interliikumine omariikluse vastu.
Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, majanduslikus jõukuses nähti justkui võluvitsa, mis lahendab kõik ühisk.probleemid. Sagenes korruptsioon, arengumaade võlg kasvas suureks, ei kujunenud keskklassi ega laienendu kodanikuõigused ja- vabadused. 2. Loobuti lääne ühiskonna matkimisest ja keskenduti reformidele. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Majanduse ja demokr.suhe pole tänapäeval ühene. Kuigi maj. mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised teised fakorid, nagu demokr. väärtused (tolerantsus, usaldus). 9. iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud). See periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, üleminekuperiood. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane
mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine
kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam seal,kus tradits tugev omavalits v kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus(usa) internet lisab võimalusi arendamiseks,kodanikud saavad poliitga vahetultr suhelda
toetus + ÜRO Korea Rahvademokraatlik pidasid end võitjaks. 100000 inimest said surma, julgeoleku Vabariik (kommun.) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel. Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi Põhirahvaks juudid, kes hoidis Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide iseseisvumine 1948. ühtsena usk. Nende 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs
panuse Vene rublakursi hoidmiseks. Suutis Vene rubla kursi stabiliseerida, siis viis selle üle kulla alusele ja suurendas riigi iga-aastaseid korralisi sissetulekuid. Sissetulekute suurendamiseks kehtestati riiklik viinamonopol, suurendati nii otseseid kui kaudseid makse. Tehti suuri välislaene, ennekõike Prn-lt. See omakorda tähendas seda, et Vm välisvõlg kasvas ka kiiresti. 1900 oli Vm välisvõlg 4 mlrd kuldrubla, 1914 oli sellest saanud 7,5 miljardit. Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia. Sellessegi tuleb suhtuda ettevaatlikult. Vm-l polnud õiget parlamenti ega konstitutsiooni. Riigiduuma volitused olid õige piiratud. Oli olemas, aga temas nähti pigem nõuandvat kui seadustandvat organit. Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri
abi NSVLiidult), juht Mao Zedong. Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik Rahvapartei) said abi USA-lt. Kommunistide võit, riigi lõhenemine. Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP) Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang) Mao Zedong KOREA SÕDA 1950-1953 1910-1945 Korea Jaapani võimu all. Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA. 1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KP) 1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj) 1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II Sung) väed Korea Vabariiki. Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hiina “vabatahtlikud”. Lõuna-Korea abi: ÜRO abi, USA väeüksused. 1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi jagatuks. Kim Il Sung http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2461623176/ SUESSI KRIIS - 1956 1952 - võimule tuli NL-meelne valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasser`iga.
esindusdemokraatia. Polüarhia esindab demokraatiat edukalt, kui ei teki korruptsioon või kui liidrid enda võimu ja positsiooni ära kasutades ei unusta, keda nad teenivad ning kes peaks riigis olema kõrgeimaks võimukandjaks. 11 VIIDATUD KIRJANDUS 1. (2014). Demokraatia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatia (29.09.2014) 2. (2004). Demokraatia. [WWW] http://www.hot.ee/eririnne/demokr/01sissej_dem.htm (01.10.2014) 3. J. Keane (2014). Democracy A Short History. [WWW] http://johnkeane.net/36/topics-of-interest/democracy-a-short-history (30.09.2014) 4. G. Kurian (2002). Dictionary of World Politics. 5. D. Robertson (2002). A Dictionary of Modern Politics 6. .A.Toots (2007). Demokraatia mudelid...[WWW] http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11131 (04.10.2014) 12
09.1939.sõlmiti Saks-Venem.vahel sõprus- ja piirileping, millega läks ka Leedu NSVL mõjusfääri. Itaalia (Saks.liitlane)oli okupeerinud Albaania. 1939.sõlmisid Saks-It. sõprus-ja liiduleping Teraspakt (üksteisega koos sõtta). TEINE MAAILMASÕDA (1939-45) Kolm võitlevat jõudu: 1. Saksamaa (+ Itaalia ja Jaapan) 2. Inglismaa, USA (hiljem Prantsusmaa) 3. NSVL Kuni 22.06.1941 olid Saks.-NSVL liitlased, pärast seda liit NSVL(totalit)-Ingl,USA vahel(demokr). 1) Kuidas õnnestus Hitleri-Saksamaal ja stalinistlikul NSV Liidul mittekallaletungileping pärast pikki vaenuaastaid nii kergesti sõlmida? 2) Miks hoiti 23.augustil 1939.a sõlmitud lepingu lisaprotokolli rangelt saladuses? Mis ajani eitas NSV Liit salajase lisaprotokolli olemasolu? 3) Iseloomustage NSVLi, Saksamaa ja Inglismaa diplomaatiat enne MRP allakirjutamist. Põhjendage. 4) Kuidas hindate MRPd? Põhjendage oma hinnangut.
Näiteks pakkus huvi mulle rahvademokraatia, mille nimi ja sisu tegelikult ei vasta demokraatiale. Arvan, et kuna me elame demokraatlikus riigis, siis peaks iga haritud inimene kursis olema vähemalt demokraatia põhiliikidega. 12 VIIDATUD KIRJANDUS Antiikdemokraatia õitseng. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-13- 1.htm (17.10.2016) Demokraatia liigid. (2004). [WWW] http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm (28.10.2016). Demokraatia mudelid ja kodanikuõpetus üldhariduses: puuduva lüli otsingul. (2005). [WWW] http://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-12/demokraatia-mudelid-ja-kodanikuopetus- uldhariduses-puuduva-luli-otsinguil/ (17.10.2016). Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2009). Õigusõpetus: õpik. Tallinn: Külim. 416 lk. Kreeka linnriikide tsivilisatsiooni kuldajastu. (2008). [WWW] http://caesar.audentes.ee/mod/resource/view.php?id=218 (17.10.2016).
venemaal tegutsevad kommertspangad ei suutnud ennas sisse süüa siia, kaubandus oli ka baltisakslaste käes, neile kuulusid suuremad import ja eksport ärid. 30,04 Läti ajalugu. 30.04 Jaunas Strava. Aluspanija J. Veiderbaum, TÜ õppinud. Riia lätlaste selts. 1860a hakatai välja andma Diena lapa, Uus ajaleht, uue voolu peamine häälekandja. Moodustasid ennekõike nooremad haritlased. Radikaalsemalt meelestatud. Nende orientatsioon suunatud Lääne-Eu. Poliitilises eesmärgiks. Demokr, kodanikuõigused, parlament, põhiseadus. Tegemist ei olnud ainult poliitilise suunitlusega. Tuleb vabaneda varakapitalistlikust stiihiast, tuleb luua korrastatud kapitalistlik ühiskond, vaestemate kihtide teadlik järelaitamine. Oluline kultuuriline mõõde, lääne-eu kultuuri sissetoomine. Eriti olulisesk 1895a, saab ue toimetaja Janis Pliekšans, tuntuim lätlane lätlaste hulgas. Peterburi ülikoolis, õigusteaduskonna lõpetanu, tuntuks sai kirjaniku, luuletaja, kultuuri vahendajana
Saksa näide - kui uus valitsus ei astu ametisse 40 päeva jooksul, saadetakse Bundestag laiali. Konstruktiivset umbusaldushääletust üritatud kahel korral (1972 Brandt, 1982 Schmidt). Tihti ei vii valitsused asja umbusaldushääletuseni, vaid astuvad ise tagasi (skandaal, toetuse kaotus parlamendis) Vana valitsus formaalselt ametis, kuni uus astub ametisse Mis iseloomustab konsensuslikku tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Konsensuslik tüüp (konsensuslik demokr - Skandinaavia) Valitsused enamasti koalitsioonivalitsused, kus esindatud mitmed parteid või siis tegemist ühe partei vähemusvalitsustega Püüd pigem saada toetust väga erinevatelt jõududelt parlamendis ja ka opositsiooniga läbi rääkida Puhtaim näide Skandinaavia · Neid tüüpe võib tõlgendada ka poliitika tegemise stiilidena. Enamik riike langeb kahe vahele (Eesti, Prants) Mis iseloomustab Westmister'i (majoritaarset) tüüpi ja millistes riikides see levinud on?
erinev häälte arv, sõltub riigi tähtsusest (kokkuv 62 häält 87-st nõutav), enamhääl-sel peavad osal väh 10 riiki. Kehtestati reeglid, mille abil tolliliidust luua ühisturg (single market):Eesmärgiks saavutada 1. jaan 1993 neli vabadust - kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine ühest liikmesriigist teise liiikmesriiki. Laiendati oluliselt Eur Parlamendi kui rahvusülest inst õigusi: sai vetoõiguse assotseerimislepingute ja uusliikmete vastuvõtmisel (tugevd demokr kontrolli). 1987-91 esitas Europarl esind üle 2000 parandusettep EL seadusandl täiend. Siiski aastatel 1982-90 peam Margaret Thatcher veendunud euroskeptikuna võitles (1984) edukalt Euroopa eelarvesse Suurbritanniale tagasimaksete eest, 1988 esines MT Brügges ja hoiatas Euroopa konglomeraadi kujunemise eest . 1990 a end Ida-Saksa osa ühines EL suure poliitilise tähendusega-ühtne Saksamaa. Maastrichti leping 1992/93: 1989/90 poliit olukord Euroopas muutus, Berliini müür langes
teisi, peab valitsema kõigepealt iseennast".Naine oli pahelisuse kehastus.Naise ilu peitub tema napisõnalisuses.Atomism oli plural. tipp. KLASS. KREEK FIL(4. saj eKr). Sokrates-tõeline fil. algab temast. Antiikaja fil-f (469-399).Teadmiste aluseks on mõiste selgeks tegemine. Oluline enesetunnetus. ,,Tunne iseennast".Keskendu tähtsamale.Elu eesmärk-hinge tõkestamine.Hing ei sure.Myops-parm.Ateena on kui laisk hobune ja tema on tüütu parm, kes hobust kiusab. Kriitiline Ateena demokr. suhtes.P.o. esindusdemokr.Meetodiks on argumentatsioon-pidev,järk järguline küsitlus. Küünikute koolkond. (Kynon-Kaer) tugines tema vaadetele. Elasid nagu koerad, eitasid mat. heaolu.Antisthenes-liider.Pimeda naise ja kurdi mehe abielu on ideaalne. Kõige kuulsam küünik Diogenes-elas tünnis. Epoteeriv käitumine,sokeeriv k, autoriteetide puudumine.Küreeni koolkond (P-Aafrika) Liider Aristippos. Meeleline tunnetamine. Hedonistlik moraal- lõbu ja nauding, in muutub vabaks.
täiuslik ja muutumatu, eetrist koosnevad tema järgi taevakehad ja maailmaruum, tühjust pole. 6. Kes tõid kreeka natuurfilosoofiasse atomistika ideed? Milles need ideed seisnesid? Milline oli Aristotelese hinnang nendele seisukohtadele? Atomistika ideed tõid natuurfilosoofiasse põhiliselt Leukippos, tema õpilane Demokritos See seisnes põhiliselt selles, et mateeria on jagatav teatud piirideni; Demokr: kõik koosneb aatomitest ja tühjusest, aatomid on muutumatud ja jagamatud osakesed, mis on neile iseloomulikus igaveses liikumises. Aatomite vahel võivad olla tõmbe-tõukejõud, võivad erinevalt kombineeruda moodustades eri aineid. Aristoteles kritiseeris tugevalt neid vaatepunkte, arvas, et aatomite vahel ei saa olla tühjus, sest loodus ei salli tühjust ja arvas, et aatomid ei saa jääda ühinemisl muutumatuteks. Arvas ka, et liikumine saab tekkida vaid mingi põhjuse, mingi jõu
See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli viiesaja-nõukogu, mis komplekteeriti endiselt 10 füüli esindajast, põhiliselt nõuandev organ. Kogu täidesaatev võim kuulus eri ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesaja nk.-le. Tähtsaim neist strateegide kolleegium, nende käes välispol. ja rahanduse juhtimine. Demokr. asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti liisuheitmisega. Püsisid ka aeropaag ja arhondid, kuid nende osa väike. Ateena kodanike privileegid tingivad suure tungi Ateena kodakondsusele. Perikles kehtestab seaduse, mille kohaselt kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud. Perikles taotles Ateena hegemoonia laiendamist väljaspool Balkani-Kreekat ja kõigepealt Ateena mereliidus. Ateena suurriigipoliitika oma liitlaste suhtes viis selleni, et Deelose
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli
Side rahva ja riigiorganite vahel peab olem apidev-riigivõimu teostamine peab toimuma vastavalt rahva soovidele. Selle sideme tagavad eelkõige valimised, valimiste perioodilisus ei tohi olla liiga pikk. Riigikogu peab teostama pidevat järelvalvet täidesaatva võimu üle. Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis. Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatliku kontrolli ja poliitilise vastutuse hädavajalik element on informatsiooni olemasolu täitevvõimu tegevuse kohta. (avalikud kohtuistungid) . Inormatsiooni riigi tegevuse kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust
Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht ja A.Bebel, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Lassaliaanid- (Lassalle)- Üldise Saksa töölisühingu looja, et kukutada kapitalistid. Tema lahknevus Marxist- Lassalle meelest tuli demokr kasvatada, Marx tahtis revol ja ei näinud riigil kohta. Eesmärk luua kooperatiive, et riik aitaks neid finantseerida. Üldise valimisõiguse toetaja. Tema toetajad jätkasid pärast tema surma tegutsemist. Nad ühinesid Saksa marksistidega ja selle tulemuseks oli esimene sotsiaaldemokraatlik partei. Sealt tuli ka Gotha kompromissiprogramm, mis hõlmas nii Marxi ideid kui ka Lassalle demokraatlikke lahendusi. Marx kritiseeris seda, väidetavalt liiga liberaalne. Siis võeti vastu
ja vabadusi ning järgima seadust (PS §19 lg 2) •Arvamuste paljusus Demokraatia legitimatsiooni põhimõte - .tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidu Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis. Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatlikud otsustusmehhanismid.- need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse
annaabi.ee 
