• pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne • kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja –laulud • Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus VÄLISMAA POEEMI
Ta sai ka Rooma dramaatikas juhtivaks Kirjutati värssides ja kanti ette mitmesuguste mängudel Komöödias säilisid kreeka süzee ja kreeka tegelased Näitlejad kandsid kreeka riietust, milles tulenes ka zanri nimetus. Roomlaste teatris puudus koor Koosnesid dialoogiga vaheldivaist retsitatiividest ja sooloaariaist Proosa Esimesel ajajärgul tõusid esile filosoofia ja retoorika. Kunsti sõna sai poliitilise võitluse vahendiks. Proosaga puhastus ka klassikaline kirjanduslik kel, nn. Kuldne (ladina keel.) Varasemast ajast oli proosa eelkäija väljapaistev Marcus Porcius Cato (234-49 eKr) Cato oli surkõnemees ja entsüklopeediliste teoste autor. Võitles vanade Rooma kommete säilitamise eest ja kreeka mõjude liigse leviku vastu. Tema lause on ``Ceterum censeo Carthaginem esse delendam``(Muide ma arvan et kartaago tuleb hävitada) Rooma proosa kuulsamaid esindajaid- Cicero ja Caesar
külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskillud lapse põlvest ja noorusest. ·Kogu elu jooksul huvitus ta lapse psüühilisest arengust ning kasvatuse ja hariduse mõjust sellele. ·Hesse oli samaaegselt luuletaja, jutustaja, esseist, kriitik ja maalikunstnik, aga ta huvitus ka muusikast. "STEPIHUNT" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise
Vladimir Nabokov ,,Lolita" Vladimir (Vladimirovits) Nabokov sündis 1899. aastal St. Peterburgis ning suri 1977. aastal Pariisis. Mitmekeelne autor kirjutas oma esimesed üheksa novelli Venemaal, kuid hiljem kogus tuntust inglise proosaga. ,,Lolita ehk ühe üksildase hinge avameelne pihtimus" lühidalt ,,Lolita" on novelli pealkirjaks kuna peategelane ja loo jutustaja Humbert Humbert (H. H.) kutsus 12aastast Dolorest just Lolitaks (intiimselt ,,Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita"). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasõda ja sealt edasi. Loo peategelane sündis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USAsse, kus
2. periood 1950ndate keskpaik ? romaan ,,Taevavõtmed", Tartu sari (,,Jäälätted", ,,Emajõgi", ,,Kivisild", ,,Tartu", ,,Must raamat", ,,Keeristuli". 3. periood: 60ndad-80ndad. Joonatani triloogia loomingu tipp. ,,Joonatan kadunud veli", ,,Puu saarel on alles", ,,Öö astmes x". Mats Traat sünd 1936. üks 70ndate parimaid kirjanikke, prosaist, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Hetkel vabakutseline kirjanik. Tuntuks sai proosaga. Lühiproosa kogu ,,Koputa kollasele aknale". Räägib eesti külaprobleemidest (majad tühjad, inimesed lähevad linna, külade tühjaksjäämine, kardab maakultuuri kadumist). Romaan ,,Tants aurukatla ümber" algselt mõeldud filmistsenaariumiks. Räägib ühest rehepeksjast, aga erinevates ajastutes. ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" realistlik romaan kolhoosielust. Räägib erinevatest tõekspidamistest. Hakkab kirjutama ajaloost:
Muu: Ajalehest postimees(uudis lisatud 05.04.2007) , Online-intervjuu osaliselt (http://www.postimees.ee/080407/esileht/meelelahutus/253388.php) Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone? Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele. Luuletamine tuleb teil lahedalt välja, kas olete kätt proovinud ka näidendite või proosaga? Mida neist zanritest arvate? 6 Olen küll, nii näidendit kui proosat. Seal tuleb aga seda tehnilist külge rohkem jälgida. Luuletust on võimalik spontaansemalt teha, aga näidendis peab rohkemaid asju arvestama, kuidas liinid kokku jooksevad jne. Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb?
Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja peene maitse maailma, mis andis väljendusvabaduse, mida nad ei leidnud igapäevases maailmas. Bunjini alusepanija: Gion Nankai(1677-1751)ja oli ka kanshi poeet. 15)kanshi- õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia, teetseremooniaga. 16)Katagimono- illusrtatsioonidega naljakas vormis juturaamat, kus kujutati inimesi vastavalt nende soole, ühiskonna rühmale ja ametile. Selle zanri loojaks Ejima Kiseki. 17)Yomihon- algselt raamat,kus tekst oli olulisem kui pildid. Tunnusjoonteks-Hiina eeskujude kasutamine, klassikalise stiili põhjendamine. Jaguneb-¤kamigata yomihon(1750-1800,mõjutatud Heiani romaanidest ja MYS(tondilood) ¤Edo yomihon(1800-50. Sarnasus genji monogatariga
positiivseid ideaale. Realismi tuntumad esindajad 19.sajandil: Prantsusmaal Stendhal, Balzac, Flaubert; Inglismaal Dickens, Thackeray, õed Brontë´d; Venemaal Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov Realismi tähtsus: · 19. sajandi tähtsaim kirjandusvool, mis andis tõuke 20. sajandi kirjandusvooludele modernismile: ekspressionism, sürrealism, verism jt · alanud jutustava proosaga, levis kõikidesse ilukirjanduse liikidesse draamakirjandusse, luulesse · õitsele puhkeb romaanizanr; tekivad uued romaaniliigid: perekonnaromaan, sõjaromaan, panoraamromaanid, teaduslik-fantastilised romaanid jne Realistlik romaan Kirjanduses algas proosa ajastu. Juba eelmisel sajandil oli romaan muutunud populaarseks ja võitnud endale palju lugejaid. Nüüd tunnistas kriitika ametlikult romaani kõige tähtsamaks ja olulisemaks zanriks.
Pöördub Inglismaale tagasi ja abiellub 30ndal eluaastal Constance Lloydiga. Tema luksuslik eluviis nõuab suuri väljaminekuid ning mõne aasta pärast hakkab välja andma naistelehte The Women's World. Kirjutab kõigest. Tal oli küll hea sulg, kuid lööb laiskuse tõttu käega ja pühendub kirjandusele. Tol ajal hinnatakse teda kui head jutuvestjat ja hakkab muinasjutte avaldama, nt muinasjutud ,,Õnnelik prints" ja ,,Granaatõuntest maja". 1890ndal kirjutab ,,Dorian Gray portree". Proosaga on rohkem jama, seega kirjutab pigem näidendeid, nt ,,Leedi Wintermere'i lehvik", ,,Ideaalne abikaasa", ,,Tähtis on olla tõsine". 90ndate alguses on tema hiilgeaeg, on hinnatud kirjanikuna, seltskonnainimesena. Teist pidi oli tal ka vaenlasi, sest ta ei väsinud satiiritsemisest ja erilisuse rõhutamisest. Tähelepanu ja materiaalsete asjade rikkus viib inimese lodevuse ning elutüdimuseni. Wilde hakkab tasapisi alla käima, sest ta tunneb, et pole vaja pingutada
katsumused üksikul saarel, kus ta peab veetma mitmeid aastaid. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Jean Jacques Rousseau nimetas ,,Robinson Crusoe't" kõige õnnestunumaks traktaadiks loomuliku kasvatuse kohta. Defoe kirjutis muutis maailma. See läks moodi ja peagi hakkasid ilmuma romaaniga sarnaseid laevahuku läbiteinute lugusid ja neil ei tulnud lõppu. Jonathan Swift(1667-1745) Jonathan Swifti seostatakse Inglise 18. sajandi filosoofilise proosaga. Ta lõpetas Oxfordi ülikoolis usuteaduskonna ja asus tööle Dublinisse. Tema teravad ja allegoorilised pamfletid olid nii hästi hinnatud kui ka kardetud. Ta uskus, et mõistuspärane, vooruslik ning loomulik elu tähendab üht ja sama. Paljud arvavad, et ta oli väga negatiivne, kuid siiski olid tal ka tugevad 6 positiivsed veendumused. Swifti peateos ,,Gulliveri reisid" on maailmakuulus.
ehkki Käthe pani nende abiellumisest teatava kuulutuse lehte juba 7. juunil 1919 ning teavitas sellest omavolilisest teost samal päeval Anton Hansenit. See oli mõlema esimene abielu. Peigmehe tunnistajateks olid August Arras ja Rein Eliaser, pruudil August Hanko ja Anton Palvadre. Nende perre sündis kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Riita sündis 17. veebruaril 1921. Eerik sündis 17. novembril 1928. Looming Looming enne 1919. aastat Tammsaare debüteeris 1900. aastal proosaga, mis ilmus Postimehes. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. Aastal 1901 avaldas Tammsaare lühijutu "Kuressaare vanad". Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907))[viide?].
,,Götz von Berlichingen" Götz on saanud hüüdnime Raudkäsi, sest 1. sõjas kaotatud käe asemel on nüüd raudprotees ja 2. tugev ja enesekindel juht. Talurahvas palub Götzi oma juhiks sõjas, kuid ta ei suuda ette kujutada, et see muutub vaid laamendamiseks (algavad vargused ja rüüstamised). See häirib Götzi. Ülestõus surutakse maha ja Götz sureb haiglas haavadesse. Goethe suhtumine on lugupidav. Götzi puhul on tegu reaalselt elanud inimesega. Goethe looming jätkub proosaga. Oluliseks saab romaan ,,Noore Wertheri kannatused" - kirja vormis romaan. Werther on noor kunstilembeline mees, kelle vaated põrkavad iganenud seisukohtadega kokku. Wertheri jaoks on kõige tähtsam, kuidas ta asju elus teeb (joobnud kirg, meeletus). Kohtub kauni neiu Charlottega, kellesse ta armub. Naine on kihlatud, Werther annab alla ja südamevalus lõpetab elu enesetapuga. Eriti populaarseks saab romaan noorte seas, sest kardetakse kaotust. Sõnades on lihtne kirglik olla.
1906 lubati asutada emakeelseid erakoole. Tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid. Kõrgharidust sai õppida Tartus. Teadus. Peamiseks Tartu Ülikool, seoses venestusega lahkusid paljud sakslased, alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene õppejõudude seas esile mõned teadlased. Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist loodi 1907. Eesti Kirjanduse Selts, mis jätkas eelmist tööd. Selle kõrvale tõusis ka Eesti Rahva Muuseum. Kirjandus. Algselt oli luule, mis hiljem asendus proosaga ja romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Romaanikirjanik Eduard Vilde. Luuletaja Juhan Liiv. Teater. 24. juuni 1870. a. esietendus Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Sajandi lõpus jõudis Eestisse film - "Karujaht Pärnumaal". Esimene olümpiamedal Eestil oli maadluses 1912 a. Martin Klein. 10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja-
hariduse ja hierarhia olulisust valitsuses ja ühiskonnas. Edo klassi ajal eksisteeris range nelja klassi süsteem: kõige kõrgemal samuraid, peale mida tulid lihtinimesed, käsitöölised ja kaupmehed. Nende nelja klassi liikmetel polnud lubatud enda sotsiaalset staatust muuta. Heidikud, need inimesed kelle tööala nähti ebapuhtana, moodustasid viienda klassi. Õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia, teetseremooniaga. Neil tekkis ka huvi bunjin'i vast. 6)Millised olid bunjini ideaalid? Kes neid esindasid? Bunjinid püüdsid luua elegantsi ja peene maitse maailma, milles nad olid võimelised end vabalt väljendama. Intellektuaalidel tekkis huvi bunjini ideaali vastu. Nad pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud. Mõned kirjanikud suunasid oma pingutused mineviku elegantsi poole (kirjutamses). Mõned aga püüdsid hoida esteetilist ja kaasaegset maailma
Ta tänas mind selle eest oma järgmises kirjas. Umbes samal ajal saatis ta vend kirja Wodswort'ile, kes oli väga hämmastunud, kuna kiri sisaldas enda ülistamist ja palju sõimusõnu teiste kirjanike aadressil, ka minu aadressil kaasaarvatud. Õest ma olen paremal arvamusel, tänu tema teisele kirjale. Võib olla tänab ta mind elu lõpuni.". Kirjavahetusest R.Sauti'ga sai Charlotte kolm õppetundi: esiteks otsustab ta jätta luuletamise ja tegeleda edaspidi ainult proosaga; teiseks romantismilt üle minna realismile ja kolmandaks hakkab ta kasutama pseudonüümi, et tema nimi ei mõjutaks tema tööde hinnangut. · · ·Charlotte Bront looming Lapsepõlve ja nooruse aegsed kirjutised (juvenilia). ·"The Spell" ·"The Secret" ·"Lily Hart" ·"The Foundling" ·"The Green Dwarf" ·"My Angria and the Angrians" ·"Albion and Marina" ·"Tales of Angria", kirjutatud 1838-1839 ·"Mina Laury" ·"Stancliffe's Hotel" ·"The Duke of Zamorna" ·"Henry Hastings"
radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt. Ajalehtede rolli oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis, neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Kirjanduse üldilme · 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M. Metsanurk jt. · Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi.(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv) · Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism. ( Ridala ja Enno luulekogud, Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III) · 1914.a alanud I Maailmasõda tähendas kultuurielule tagasilööki. · 1917. Veebruarirevolutsioon pani kiiremini liikuma poliitilise kui ka kirjanduselu.
saj. Wu Cheng'en. Romaan. zanrid shi- tänapäeval tähistab luulet üleüldse. ,,Shijing" lauluraamat.Ridade lõpud omavahel riimitud,stroofides.Põhiliselt olmeelu laulud. chu ci- lõuna piirkondadest pärit luuletraditsioon. 6-silbiline fu - Han'i dün.'i uus luule zanr, mis oli suur ja pateetiline. Ühendas luulet ja proosat, oluline vorm, mitte sisu (rapsoodia). Oli raske, palju kohustuslikke elemente. pian wen - paralleelproosa.luule vaheldub proosaga. Ilu tähtis, emotsioon ja sisu vähetähtis qiguai xiaoshuo- jutud imelikest asjadest (vanim järgmisest -> chuanqist) chuanqi - eelmise jätk, vormilt keerulisem. Mõeldud esteetiliseks naudinguks. Proosazanr. Huaben - raamatu ümberjutustus. Rahvajutt. Juttu vestavad ümber jutuvestjad (daah..logis) Jaapan: Teosed: "Kojiki" - Jaapani vanim püha ajaloo- ja mütoloogiakroonika. "Man'yôshû" - Jaapani vanim luule antoloogia, 8-9 saj, palju erinevaid autoreid
1) Siimon, keda kutsuti Peetruseks 2) Jaakobus 3) Johannes 4) Andreas 5) Filippus 6) Bartolomeus 7) Matteus 8) Toomas 9) Jaakobus, Alfeuse poeg 10) Taddeus Siimon 11) Kananaios ehk ,,seloot" 12) Juudas Iskariot Jeesus nim nad apostliteks nendeks, kes on läkitatud tema eesmärki täitma. JEESUS KUI ÕPETAJA Jeesus esitas oma õpetuse tihti tuumakate lühilausetena, mis sarnanevad pigem poeesia, kui proosaga, samuti kasutas ta tihti pildikeelt Üldjuhul mõjus tema õpetus üllatavalt, pöörates pea peale kuulajaskonna väljakujunenud vaadet. Miks Jeesus suri? Võib näida, et Jeesus suri õelate inimeste kurjuse tulemusena. Kuid piibli põhjal on Jeesuse surm osa jumala plaanist. Jeesuse vabatahtlik nõusoleku surma minna oli allumine isa tahtele. Evangeeliumitest on näha, et Jeesus teadis oma surmast juba oma teenimistöö alguses Juba VT-s on juttu süütust sulasest
seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Eraldi võib mainida 1963. aastal päris noore Mati Undi sulest ilmunud, koolinoorte elu käsitlevat romaani ,,Hüvasti, kollane kass" jm (Vahtre 2000). Suurt lugejahuvi äratasid 1960. aastatel luuletajad Jaan Kross, Ain Kaalep, Ellen Niit jt., seejärel Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik, veidi hiljem Juhan Viiding ehk Jüri Üdi. Neist mitmed hakkasid hiljem tegelema ka proosaga. Kõige rohkem tsiteeritud ja viisistatud autoriks kujunes ando Runnel, kelle värsid on hästi meeldejäävad, südamlikud, kohati õrritavalt lihtlabasedki. Neis esineb talupoeglik elutunnetus ja looduslähedus läbipõrunult filosoofiliste kõrguste ning sageli küllalt terava poliitilise alltekstiga jm (Vahtre 2000). 13 8. RAHVALUULE
töödest on Goethe portree.2 Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Trt-s ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland",kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja-ning kultuuriloost (sellele lehele tegi pikka aega kaastööd Kreutzwald). Kujunes välja ka baltisaksa kirjandus ja kirjanduselu. 19.saj II poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud (nt E. von Keyserling oma impressionistliku, Baltimaade-ainelise proosaga). 19.saj oligi baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks,oma tugevate kohalike eripäradega. Välja oli kujunemas ka iseseisev eesti kultuuriväli. Baltisakslaste vaatepunktist olid kõik tekkivad eestlaste seltsid, ajalehed, laulupeod jne pelk saksa kultuuri peegeldus, kõrgkultuuri matkimine talupoeglikul tasemel, millel puudus
Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Aimeé Beekman jt.). Need autorid ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Suurt lugejashuvi äratasid 1960. aastate algul luuletajad Jaan Kross, Mats Traat, Ain Kaalep, Vladimir Beekman jt., kellest enamik hakkas kümnendi keskel tegelema proosaga. Nende kõrvale astus uus põlvkond poeete (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski Hando Runnel jpt.). Kümnendi algupoole luules leidub uutele radadele suunduva maailma kajastusi, teadust ja mõistust. 1960. aastate lõpul esile kerkinud luuletajad on seevastu veidi raskemeelsemad, ridade vahelt leiab väljenduse Eesti valu ja vaev. Kümnendi teisel poolel hakkas taas suurepäraseid luuletusi avaldama Betti Alver, kes lisaks andis eesti lugejale ,,Jevgeni Onegini" hiilgava tõlke.
ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. pilet Rüütliromaan Rüütliromaan 12.saj.: Põhja prantsusmaal truvääride proosalooming, võeti kasutusele sõna romaan kui mitte-ladinakeelne teos. Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun
(Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses
(Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses
Ristikivi ,,Hingede öö" oli pöördepunkt, kuid ka enne Ristikivi olid mõned romaanid, mis päriselt realismile ei taandu. Näiteks Ilmar Talve allegooriline romaan ,,Maja lumes" (1952) tinglik maailm, see polnud päris realism. Muutus tuli 1950ndate alguses. Skeem sarnane luulega mõned juhtivad kirjanikud hakkasid kõige pealt oma loomingu laadi teisendama, kui tuntud kirjanik, midagi muudab, siis sellel on suurem kaal. Peavool oli sisustatud realistliku nostalgia proosaga, kuigi tuli juurde ka muud moodi realismi. Omaette hoovusena kirjeldatav modernistlik proosa, mis paistis silma vormiuuendusega. Ajaloolise proosa laine Ristikivi alates 1960ndate algusest, kuid see oli ka enne 1960ndaid. Ajaloolise proosa juures peetakse silmas kaugemat ajalugu. 1960ndatel tuli uus nooremaid autoreid, kuid 1970ndatel ja 1980ndatel enam mitte. 1940ndatel paguluses: August Gailit, August Mälk, K. Ristikivi, B. Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe
finantseeris selle väljaandmist. Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse põhimõtet: koolis käisid talulapsed, millal tahtsid ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus. Õpetaja ülesandeks oli õpetada nii huvitavalt, et lastel tekiks ise tahtmine õppida. Laps ei pea koolist saama niivõrd tarkust kui tundeid ja õigeid emotsioone. Avaldas ka aabitsa. 8. Tolstoi varasem looming- üldine iseloom, konkreetsed näited teostest oma kirjanikukarjääri alustas ta proosaga. *1852 ilmus ajakirjas ,,Sovremennik" ta esimene kirjanduslik teos, jutustus ,,Lapsepõlv", sellele järgnesid ,,Poisiiga" ja ,,Noorus"-debüütteosed, nendes palju autobiograafilist materjali, nendes üritas kujutada konflikti ühiskonna ja inimese vahel. *1850ndatel oli loomingus valdav sõjateema. Ta suhtus sõjasse tollal vastuoluliselt (,,Metsaraiumine" ja ,,Rünnak"). Samas oli tal sõjast ka teine vaatenurk: sõjad on midagi
Eeksperimentaalne modernism, modernism postmodernism? küsimus, kas modernism mitte ei lähe üle postmodernismiks. Autorid: Vetemaa ja Mutt, siis Unt ( kes ühendab eelmisi ja järgmisi kirjanikke), Baturin ja Mihkelson. Siis veel: Madis Kõiv, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing (jõulisim ja isikupäraseim autor). Toomas Vint, Mari Saat, Rein Saluri. Leo Metsar (võidab tuntust ajalooainelise proosaga. Mitte ainult Eesti aines). Lennart Meri (peateos ,,Hõbevalge" (1976), siis ,,Hõbevalgem" (1984). Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine. Aajalugu ümbervormiv sisendusjõud proosakirjanduses, annab eestlastele nende suure esiajaloo. Laseb poeetilisel fantaasial lennata). Kaksikvennad Ülo Tuulik ja Jüri Tuulik (ajalooline proosa. Ülo dokumentaalromaan ,,Sõja jalus" (1974). Jüri ka reisikirju 1960-70ndatest ja
Sütiste suri „õigel hetkel“, seega temast tehakse Nõukogude kirjandusikoon, olles Nõukogude sotsialistliku realismi rajaja, kes ei jõudnud veel end välja arendada. Sütiste kirjutab rohkem retoorilist vabavärssi kui keegi teine tol ajal Eestis. Ta esindab klassikalise vormi põhja paigaltnihutamise katset. Tema retooriline luule on etlemiseks hea, kõlav. Tema kirjutamisviisil metafoorsus väheneb, narratiivsus suureneb, seega mingil määral läheneb proosale, kuigi proosaga segamini veel ei lähe. Tal on proletaarne identiteet, ta on lihtne inimene, mida hakkab lausa deklareerima, nt luuletuses „Vaevamägede mailt“. Sütistest saab arbujate suurim kriitik. Lihtsa inimese seisukohalt on arbujate tegevus talle vastuvõetamatu. Eriti kriitiline on rafineeritud Alveri ja Talviku vastu, veidi leebem Merilaasi suhtes. Kui ta pannakse Saksa ajal vangi, kirjutab vangis edasi ja tema
(Aadu on kindlasti väga taktitundeline inimene who the fck is Aadu?:)); Sügav kui kaev või suur nagu kiriku uks (hüperbool) ta ei ole, aga sellest piisab ta teeb oma töö ära (litootes) Hüperbool kunstiline liialdus Litootes kunstiline vähendus (kuid siiski hüperbool, kuna äärmus) Sellest kas tisleri talus suvitamine on hea idee või mitte, sõltub kas inimesele meeldib läbilaskev katus või mitte. Luule .vs. Proosa. Kujundid mida seostatakse luule ja proosaga, aga kontsertratsioon on luules / proosas väiksem. On tunnuseid millega luulet proosast eristada: rütm, värss, riim. Vanasti räägiti luulest kui seotud-, proosast kui sidumata kõnest. Luule jaotatud värsiridadeks, proosa peatükkideks. Küsimus: Kuidas luule erineb proosast eeldaks, et me peame proosat ,,normaalseks" ja luulele omistame mingi ,,nõksu", ajalooliselt oli see suhe teistsugune (J. Lotman), luule on märksa vanem kunstiline vorm kui proosa. Varasema aja kõne (luulelisem)
Läpaka võtaks ka, aga sellega ei oleks seal midagi teha. Ja siis veel lihtsalt midagi, mis näppu satub, olen üsna spontaanne teinekord. Millest peate elus kõige rohkem lugu ja mida peaks üks eestlane enesele tähtsaks pidama kapitalistlikus ühiskonnas? Kapital on vahend, mitte eesmärk. Seda peab silmas pidama. Põhiliselt pean lugu endast, kui parasjagu ei pea, ega siis kellestki teisest ka ju. Luuletamine tuleb teil lahedalt välja, kas olete kätt proovinud ka näidendite või proosaga? Mida neist zanritest arvate? Olen küll, nii näidendit kui proosat. Seal tuleb aga seda tehnilist külge rohkem jälgida. Luuletust on võimalik spontaansemalt teha, aga näidendis peab rohkemaid asju arvestama, kuidas liinid kokku jooksevad jne. Kui oleks veel võimalik mingeid kursusi võtta või Ülikoolis käia, kas on midagi, mida te tahaks õppida lihtsalt sellepärast et huvitab? Naljakas küll, aga ainuke asi, mida ma tahaks õppida, kui peaks kirjutamisest villand saama,
lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks. lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanudse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised. Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näidendi tõlgendus, seega iseseisev kunstiteos. Näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, aga remargid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse
seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus kui lõputut hulka tekste tekitav süsteem. Poeetika on ühelt poolt abstraktne, teisalt seestpoolt lähenemine – otsitakse kirjandusesiseseid mehhanisme; kirjanduse kui sellise omadused. T. tegeleb peamiselt proosaga. “Poeetika” on belletristliku (ilukirjandusliku) proosa konstruktiivsete printsiipide kirjeldus. Tema aspektid ja lähtekohad: - semantika – tähenduse andmine, sümboliseerimine - süntagmaatika – konfiguratsioon, konstruktsioon - T. lisab sõnalise (stilistilise) aspekti – retoorika kui üldine tekstitüüpide teooria Need 3 vastavad klassikalisele retoorika jaotusele. stilistika fonoloogia kompositsioon süntaks
=Sõltus raha osas isast, kuuletus talle Kui ta oli 14, saadeti ta Napolisse =1327 1340 =Õnnelik aeg =Oli kuninga sõber -Kuninga õukonnas olid luuletajad ja kunstnikud =Armus kuninga tütresse -Loomingus Fiammeta (Leegike) -Hellitavalt Fiamma (Leek) -Tegelikult oli Maria -Tütar vahetas ta uue armastaja vastu Algselt kirjutas Boccaccio luulet =Varsi alustas proosaga ="Fiammeta" nn esimene psühholoogiline romaan Euroopas -Üsna autobiograafiline -Kirjutab ühe hüljatud naise mina-vormis =Palju hingepiinu Boccaccio lahkus Firenzest, läks tagasi Napolisse =Kohtus Petracaga, oli tema suur austaja =Kirjutasid kaksikteose -Petrarca kirjutas ,,Kuulsatele meestele" -Boccaccio kirjutas ,,Kuulsatele naistele" -Eevast Mariani
Personifikatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad. lillekene, nupud sul täis pisaraid ? Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula) Piltmõistatus- mõistatus, mille küsimus esitatakse pildina ja vastus lausena. Poeem - pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas
Ta omandas kaks täiesti erinevat kõrgharidust: Tallinna Polütehnilisest Instituudist sai ta keemiainseneri, konservatooriumist helilooja diplomi. Vetemaa enda sõnul andis stuudium TPIs talle insenerliku, kergelt skeptilise ja asjaliku maailmakäsituse, millega huvitavalt liituvad muusikast ja kirjandusest (prantsuse sümbolistid, arbujad) saadud impulsid. Vetemaa valdab kõigi kirjandusliikide vahendeid. Ta alustas luulekogudega, jätkas proosaga ja veidi hiljem äratas tähelepanu näidenditega. Looming Vetemaa paistab silma vastuolusid ja paradokse armastava, kuid nende vahel tasakaalupunkti otsiva vaimu ning eri algeid sünteesiva kujutuslaadiga. Ta püstitab eetilisfilosoofilisi küsimusi ja sukeldub vastuste järele oma mitmeti kummaliste ja keeruliste tegelaste hingesoppidesse, vaibumatu huviga salapärase ja paradoksaalse inimloomuse vastu. Vetemaa varasem proosa keerleb hea ja kurja olemuse ning kurjuse
Pöördub Inglismaale tagasi ja abiellub 30. eluaastal Constance Lloydiga. Tema luksuslik eluviis nõuab suuri väljaminekuid ning mõne aasta pärast hakkab välja andma naistelehte The Women's World. Kirjutab kõigest. Tal oli küll hea sulg, kuid lööb laiskuse tõttu käega ja pühendub kirjandusele. Tol ajal hinnatakse teda kui head jutuvestjat ja hakkab muinasjutte avaldama, nt muinasjutud ,,Õnnelik prints" ja ,,Granaatõuntest maja". 1890 kirjutab ,,Dorian Gray portree". Proosaga on rohkem jama, seega kirjutab pigem näidendeid, nt ,,Leedi Wintermere'i lehvik", ,,Ideaalne abikaasa", ,,Tähtis on olla tõsine". 1890ndate alguses on tema hiilgeaeg, on hinnatud kirjanikuna, seltskonnainimesena. Teist pidi oli tal ka vaenlasi, sest ta ei väsinud satiiritsemisest ja erilisuse rõhutamisest. Tähelepanu ja materiaalsete asjade rikkus viib inimese lodevuse ning elutüdimuseni. Wilde hakkab tasapisi alla käima, sest ta tunneb, et pole vaja pingutada
Pöördub Inglismaale tagasi ja abiellub 30. eluaastal Constance Lloydiga. Tema luksuslik eluviis nõuab suuri väljaminekuid ning mõne aasta pärast hakkab välja andma naistelehte The Women's World. Kirjutab kõigest. Tal oli küll hea sulg, kuid lööb laiskuse tõttu käega ja pühendub kirjandusele. Tol ajal hinnatakse teda kui head jutuvestjat ja hakkab muinasjutte avaldama, nt muinasjutud ,,Õnnelik prints" ja ,,Granaatõuntest maja". 1890 kirjutab ,,Dorian Gray portree". Proosaga on rohkem jama, seega kirjutab pigem näidendeid, nt ,,Leedi Wintermere'i lehvik", ,,Ideaalne abikaasa", ,,Tähtis on olla tõsine". 1890ndate alguses on tema hiilgeaeg, on hinnatud kirjanikuna, seltskonnainimesena. Teist pidi oli tal ka vaenlasi, sest ta ei väsinud satiiritsemisest ja erilisuse rõhutamisest. Tähelepanu ja materiaalsete asjade rikkus viib inimese lodevuse ning elutüdimuseni. Wilde hakkab tasapisi alla käima, sest ta tunneb, et pole vaja pingutada
teenistuses. Menestrel- suuraadliku teenistusel olev eriülesannetega isik. Rüütliromaanid on kroonikalaadsed, eeskuju on võetud antiikkirjandusest, kirjutatakse oma isanda suguvõsast ja sõjakäikudest. Armastus on õilis tunne, mille nimel tehakse kangelastegusid. Bütsantsi romaanid- kahe armastja õnnetu saatus, tuntuim ,,Tristan ja Isolde". Väga tuntud teema on ka Püha Graal. 13. sajandil ei kirjutatud enam ajaloost, romaan sai oma praeguse tähenduse, värsivorm asendus proosaga. 5. Trubaduuride luule Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega, autor on teada. Korraldati ka lauluvõistlusi. Sm minnesinger. Esitati lauldes, luulevormis. Alates trubaduuridest tekkis individuaalne kirjandus (autor on teada). Trubaduurid olid väga austatud. T oli ühtlasi helilooja, sõnade autor ja ettekandja. T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l.
lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks. lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanduse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised. Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näidendi tõlgendus, seega iseseisev kunstiteos. Näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, aga remargid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse.
Algavad üsna intensiivsed otsingud 66, 67, 68. Otsingud lähevad ühes suunas, aga radikaalses suunas, kaugenevad realistlikust draamast. Eesti draama kuldaeg kestab ikka edasi, aga võimalused hargnevad. 80ndate lõpul võib öelda, et draama kukub ära. Kuldaeg saab läbi, 90ndatel on Madis Kõik tähtis draama autor. Olukord muutub uuel sajandil. Eesti draama ajaloos ei ole olnud perioodi, kus oleks heatasemelisi näidendite kirjutajaid. Mati Unt (1944-2005). Unt alustab kohe proosaga, saab sellega tuntuks, Krossi kirjandusse tulemine viibib, kuna on Siberis ja mujal. Kross jõuab proosasse 70ndate paiku. Pärit Voore keskusest. Tema isa sai keskuse veerele asunikutalu Vabadussõjas osalemise eest. Unt dramatiseerib mäletusi, nihutab fakte paigast, et põnevam oleks. Unt oli kassiarmastaja, maamaja müüdi ühe kassi eest? Kõigis juttudes, mida Unt on jõudnud rääkida, paistab silma, et tegemist on maapoisiga, kes tahab väga sellest keskkonnast välja
(religiooniteemat viljejenud autor, näiteks romaan ,,Prohvet"). Küllaltki populaarseks sai ka näitemäng. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, palju lavastatakse klassikuid, nagu Vildet, Kitzbergi. Teatri eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga. Paguluskirjanikest on näidendeid kirjutanud näiteks I. Külvet. Käsitletakse pagulusühiskonna satiiri, inimestevahelised suhted. Näitekunst jääb mõistagi luule ja proosaga võrrldes tagaplaanile. 9. PILET W.SHAKESPEARE 'I ELU JA LOOMING , ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS J. KROSSI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI ANALÜÜS W. Shakespeare'i (16-17 saj) peetakse Euroopa renessanssiajastu kuulsaimaks näitekirjanikuks. Sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonda. Haridust omandas kohalikus 'grammatikakoolis' ning abiellus varakult, 18-aastasena. 1587. aastal asus elama Londonisse, kus tegutses näitleja ja dramaturgina, saades kuulsa teatri kaasomanikuks. 1611.
mõjub hästi loomingule. Seal lõpetab ,,Jevgeni Onegini" ja kirjutab terve rea lühikese näidendeid: ,,Kivist külaline". ,,Jevgeni Onegin" ilmus ning sai kähku populaarseks, sest oli rahvale südamelähedane tegevus kaasajal, kirjeldatakse kohti ja tegevust kaasaegselt, inimesed samastasid end tegelastega. Kangelased on inimlikud, mõjudes loomulikult ja veenvalt. Selle naisega läks kõik kenasti, abiellusid ja said 4 last. Varsti hakkas Puskin tegelema rohkem proosaga - jutustused ,,Kapteni tütar" ja ,,Dubrovski" seal võib leida paralleele Schilleri röövlitega. 30ndate aastate luule on filosoofiline, sisse tuleb ka humanism, keskmine teema on inimese õigus õnnele, vabadusele ja sõltumatusele. ,,Ausamba rajasin ma endale" on üks luuletus. Nendel aastatel on ta ikka sunnitud ametnik olema. Tüli tekib tal ühe prantslasest seikleja Georges d'Anthes'iga, kes teadmata põhjustel satub Prantsusmaalt Venemaale. Loob
Peamotiiv: inimene on võimeline elama puhta südamega. Kasutab vabavärssi. Keegi ei julge teda otse rünnata à seega vaidlus vabavärsi kasutamise üle meedias. Kross vastab, et vabavärss on luules kui sõit ookeanil. Teised kogud ,,Kivist viiulid", ,,Lauljad laevavööridel", ,,Vihm teeb toredaid asju". Proosa: tundis huvi ajaloo ja ajalooliste romaanide vastu, alustab 1970. aastail proosaga. ,,Reisikiri Egiptuses: muld ja marmor", ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (novellid, Tuglase novellipreemia). Kross oskab leida marginaalseid tegelasi, nad kaotavad tihti tema teostes sideme oma rahvaga. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Pöördtooli tund" (novell) Jannsenist, püüab selgitada, miks isa võttis vastu raha, mille eest pani kinni Jakobsoni veerud. Novellikogud ,,Klio silma all" ,,Kajalood", romaanid ,,Taevakivi",
väljundi. Reed Morniga seoses peab rõhutama taaskord seda, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas ja naisautor valib peategelasteks ka naisi. 1920ndate lõpust tuleb ka tugev naisautorite laine proosas. Selle tuumik on R. Morn, B. Alver, L. Kibuvits. Läks pagulusse. Leida Kibuvits 1932 Soomustüdruk 1934 Paradiisi pärisperenaine Esikromaan sai üsna tuntuks ja Paradiisi perenaine on võrreldes Anvelti ja Morni proosaga loetavamad ja üldarusaadavamad Draama Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel aastatel võime rääkida ekspressionistlikust v sümbolistlikust teatrist, aga see pole liiga selge. Üldine pilt paistabki selline, et pärast Menningu-Kitzbergi lainet tuleb kuklakratsimise aeg, teatav peataoleku aeg ja siis tuleb realismi ja rahvakomöödia tulekuga. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Nt võib eraldi rääkida
See oli midagi uudset, et nende tunded ei ole teistsugused. Kristlik lugeja oleks pidanud Liisa enesetappu hukka mõistma. Radistsevi arvates oli enesetapp vaba inimese tunnus. Armastus on siin niivõrd traagiline, et Liisa tapab end. Finaal on traagiline. Novell ei ole õpetlik. Selgelt on väljendatud, et enesetapp ei ole hea. Inimest ei saa aga sellepärast hukka mõista. Lugeja ei oska keelelist novaatorlust hinnata. Vene proosa polnud selleks ajaks arenenud. R ja K mõlemad teevad proosaga eksperimendi. R püüab kirjutada filosoofilise romaani. K romaan jälgib kõnekeelelist mudelit haritud inimeste kõnepruuk. K oli vene kirjakeele uuendaja. ,,Liisa" alustas traditsiooni kõik noored kirjanikud hakkasid ,,Vaese Liisa" stiilis novelle kirjutama. Sellest sündis uus vene proosa. 30 a pärast hakati seda revideerima. 20ndate alguses püüti kirjutada teisiti. K traditsioon kestis kirjanduses kaua.
kunstnike ja kirjanikega, keda on seal rohkem kui mujal maailmas. Tutvus ka Paul Verlain'ega, kellega rändab mööda Euroopat. Sellega kaasnevad alkohol ja narkootikumid. Tunneb vajadust kõikide reeglite ja tunnete läbimõeldud rikkumisele järele. On nii ise öelnud. Siis ülteb, et tema kirjandus on eriliselt ilmutuslik. Ta kujutab ette, et ta on luules ja kirjanduses prohvet. Kui tunneb, et lugeja tema prohvetlikku rolli vastu ei võta, siis loobub luulest üldse. Mingi aeg katsetab proosaga, aga kui lähevad tüli Verlain'ega, lähevad lahku, siis otsustab, et Prantsusmaa ei paku enam huvi ega turvatunnet, et Prantsusmaa ei paku talle enam midagi. Otsustab minna otsima maad, kus on vabadus ja seiklused Aafirka. Seal pole veel sellist tsivilisatsiooni. Tunne nagu Russeaul, et tagasi loodusesse. Ülteb, et pöördub sealt tagasi pruuni naha, leegitseva pilguga. Surmavalt haigena tegelikult. Ema ja õde on temaga siis, ülejäänud inimesed on ta hüljanud
nime all, viitamata autorlusele. pleonasm samatähenduslik kordus. Näiteks valge valgus, tume pimedus. poeem lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordsus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante
oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme (epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme. Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne.) kasutades pilkas vaimukalt filosoofiakoolkondi ja üldinimlikke nõrkusi. Teoseid pole säilinud. Mõjutas Petroniust, Senecat ja Lukianost. Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu (Polybios, "Maailma ajalugu", 5 algusraamatut 40st säilinud. Oli mõjutatud Thukydidesest.) 55. Stoikude koolkond ja õpetus
Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna, armastus ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. . Pilet nr 11 11.1. Klassitsismi mõiste. Moliere elu ja looming 16221673 Klassitsism tekkis 17.saj.l Pr.l. 1635 Prantsuse Akadeemia. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad kombed, polnud kombex näidata soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalsex.
Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna-, armastus- ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. Pilet 20 1. O.Wilde’i elu ja looming, ,,Dorian Gray portree” analüüs Wilde 1854-1900. Sündis Dublinis. Isa erialalt arst, seisus maa-aadel. Silma- kõrvahaigused. Tohterdas vaeseid maksuta. Lisaks lai silmaring, huvitasid ajalugu, poliitika, arheoloogia.
annaabi.ee 
