VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk
- pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m Ehitustehnikad · silindrikujuline keskehitis - erinevate Rooma jumalate kujud · viilkatusega sammaskoda · alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nissiks · seitsmes niss väljapääsu vastas - skulptuurid
HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid atika – pühendustekst vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein insula – üürimaja maalikunst u 200 eKr – 80 pKr
1803. aastal sai temast esimene ülikooli arhitekt ja ehituskunsti professor. Johann Wilhelm Krause loodud ülikooliansambel on esimesi klassitsistlikke ehitisi Tartus, mis jättis sügava jälje Tartu kesklinna arhitektuurile. Tartu Ülikooli peahoone fassaad on lihtsa ja range joonega, mõjudes ühtaegu soliidselt ja elegantselt. Fassaadi keskmes tõuseb esile võimas portikus, mille kuus toskaana sammast toetavad kolmnurkviilu. See sammaskoda, mille keskelt avaneb sissepääs teadmiste templisse, on ühtlasi eesti rahva hariduspüüdluste sümboliks. Sama motiiv kordub pilastritena hoone tagaküljel, kus asuvad ka ehituse alguse- ja lõpudaatumitega graniittahvlid. Kõrgklassitsistlikus stiilis kolmekorruseline hoone on paigutatud ajastule iseloomulikult veidi eenduvale soklile, millelt kerkib rustikaga kaunistatud esimene korrus. Ülakorruste siledat
terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud · Põrandad tehtud tambitud savist või kiviplaatidest
Figuraalsetel vaasidel kujutati stseene mütoloogiast ja igapäevasest elust. 7. Millel põhineb vana-rooma kultuur ja kunst? Kultuur ja kunst põhineb orjadel. 8. Rooma ja kreeka tempel võrdlevalt Rooma tempel Kreeka tempel · Puust · Risküllikukujuline põhiplaan · Nelinurkne, ees lihtne · Matejralidena kasutati algselt puitu sammaskoda ja savi, hiljem kivi (marmor) · Hoone paigutati kõrgele alusele · Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid · Roomlased võtsid selise templistiili üle · Tempel seisab alaehitisel, mis on maapinnast paari astme võtta
Algidee pärines samuti Kreekast. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse. Eest vaade Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus. Teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum
vaid ilusate teoste loomine reeglite toetudes. Reegleid e " jumalikke proportsioone" olevat arvestatud juba antiikajal. Basiilika VanaKreekast pärit ühiskondliku hoone tüüp, mis kujunes põhiliseks kirikutüübiks. Pikkliku põhiplaaniga sammastega löövideks jagatud, kesklööv kõrgeim ja laiem kui külglööv. Pilaster seinasammas, mille ül. On müüri tugevdada ja ehituskunstiliselt liigendada. Portikus peasissekäigu ees olev sammaskoda. Piilar lage või kaart kandev massiivne tugi. Nelitispiki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa. Koor kiriku idaosas asuv ruum, kus on peaaltar. Apsiid ümarkaareline juurdeehitus, mingite altarite jaoks. Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti
Tõi kaasa endaga 30m hiidlaine. Kõik kultuur hävis. Mükeene kultuur Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare. Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti 16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid) • Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee. • Järgnes sillutatud õu, mida ümbritses sammaskoda • Pearuum megaron ehk meestesaal • Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli
Arkaad on üks lemmikdetail rooma ehitiste, eriti teatrite väliskujunduses. Arkaade on arhitektuuris kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Pildil Rooma Colosseum, 1. saj p. Kr ehitatud hiiglaslik amfiteater, mille välissein koosneb arkaadidest. 19 Portikus (lad. k. sammaskoda) ühelt küljelt lahtine koda, kus seina asemel on sammastik. Paikneb reeglina hoone peasissekäigu ees. Portikusel oli kreeka ja eriti rooma arhitektuuris väga suur tähtsus. Portikus võis olla piklik, poolringikujuline, kaheosaline (nt Augustuse ja Traianuse foorumil), kolmeosaline (nt Pergamoni altaril) või paikneda neljaosalisena siseõue ümber (peristüül). Portikus oli nii välis- kui siseehituses iseloomulik ka alates renessansi ajast kuni 19. sajandini.
Tavaliselt on 6+13, Parthenonil on 8+17. Parthenon on olnud Neitsi Maarja kirik. Kui tulid türklased, tehti sellest püssirohuladu. Veneetsalsed vabastavad Kreekat. Süütavad püssirohulao. 1687. septembris lendab Parthenon õhku. 4) Erechtheion ebasümmeetriline. 24. Karüatiid On pärit Erechtheionist. Kui on 1, siis on Briti Muuseumis. Erechtheion on joonia stiilis ebasümmeetriline tempel. Erechtheion oli kunagi haarem (türklased). Karüatiidide portikus sammaskoda. Erechtheioni ehitas 421406 eKr. Pentelikoni marmorist on akropoli ehitised. 1970tel viidi originaalkujud Akropoli muuseumi. 5 on Akropoli muuseumis, 1 on 19. saj algusest Briti Muuseumis (lord Elgin). 25. Ratsanike friis 160 m pikk, reljeefne. 400 inimfiguuri, 200 hobust. Kulges piki tegeliku hoonekarbi ülemist serva. In situ lad. k. oma esialgsel kohal. 50 juppi on Briti Muuseumis. Pheidias tegi
Lubjakivi asemel tuff. Selles stiilis ehitati umber kogu linn. Keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal avalikud honed ja templid. Linna ümbritses suur müür. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül. Elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. Vasakul vanaitaalia traditsiooniline osa, aatriumiga keskel, paremal kreeka eeskujudel liidetud osa, sammaskoda e peristüül. Sisekujunduses valitses nn esimene e inkrustatsioonistiil. Pärast Pompeji vallutamist Sulla poolt ehitustegevus rohkem roomalikus vaimus. Materjaliks travertiin. Sisearhitektuuris nn teine e perspektiivne arhitektuuristiil. Rooma ehituskunsti ülim õitseaeg keiser Augustuse aeg (31 eKr – 14 pKr). Lõpetas Ceasari poolt alustatud ehitised ja alustas uusi. Ceasari foorumi
Nime põhjendus - siin juures olevat olnud Nero koloss (30m: pjedestaal ja kuju). Nero koloss => Colosseum 476 - Lääne-Rooma riigi langus. Rooma linn jäi siis varemeisse. Kasvas puusadeni rohi. Inimesed hakkasid C.-i kasutama kivimurruna. Tassitakse laiali!!! 16. saj. alguses hakatakse Roomat taas tugevaks ehitama. Pant(h)eon - 115-125 p.Kr. (Hadrianuse aegu) Panteon (eesti keelne mõiste) - jumalate kogum 16 sambaga portikus (sammaskoda), rotund (ümarhoone), tambuur (ümar osa) 3-osaline. Kuppel peal 43,2m Ø, auk laes 8,9 m Ø, tambuuri seina paksus 6,2 m, betoonist VALATUD! Kassettlagi - lähevad sissepoole astmeliselt. Nissides seisid omal ajal jumalate kujud. 609.a. tehti sinna ristiusu kirik, pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele. Siis muudeti ka matmispaigaks. Maetud sinna: Raffael, Victor Emmanuel, jne. Hadrianuse mausoleum - alustati 135 p.Kr. p.Kr - tänapäeval Castel Sant' Angelo (Püha Ingli
kaetud silindriline hoone. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast – seal nimetati basiilikaks valitseja e basileuse elupaika. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilari- ridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus, teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 8 eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi,
25 Eleusise müsteeriumid: 22 km Ateenast läänes asub Eleusis. Seal oli kuulus müsteeriumide pühamu. Müsteeriumid kuulusid Ateena riigikultusse, neid peeti Demeteri ja Persephone auks igal sügisel. Rituaali juurde kuulus pidulik rongkäik mööda Püha teed Ateenast Eleusisesse, müsteerium korraldati telesteerionis (pühitsustempel). See 4-nurkne, igasse külge paigutet istmetega sammaskoda oli ehitatud VI saj. ühe Mükeene ajastu megaroni kohale. Seal lavastati Demeteriga seotud mütoloogilisi süzeesid, osalejad müstid püüdsid saavutada ekstaasiseisundit, vahetut ühinemist jumalusega. Mõnedel andmetel oli Demeteri kultus naiste toimetada ning mehi ligi ei lastud. Dionysose kultus: avalikud ülekreekalised viljakusriitused, tunti ka Väike-Aasia kolooniates. Kodukolde (`hestia' sama nime kandis ka neitsilik kodukolde jumalanna) austamine: igas
annaabi.ee 
