Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu
KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8
Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti-
Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel
Island X-XV sajand. Poliitiline . ajalugu, majandus, kultuur Poliitiline ajalugu · Althingi - Althingi (Rahvakoosolek) on Islandi vanim ja tähtsaim valitsusorgan, mis asutati ingvelliri orus 930. aastal. Parlamendis võtsid mehed vastu saart puudutavaid otsuseid ja lahendasid tüliküsimusi. Althing kogunes igal kesksuvel kohtuplatsile kaheks nädalaks. Althingi loomine tähistab ühtlasi demokraatliku Islandi algusaega. · Althingile kogunes inimesi üle terve riigi. Seal võisid osaleda kõik vabad mehed. Rahva seast valiti võimu esindama kohtunikud. Althingi juhtis kolmeks aastaks valitud seadusekuulutaja.
Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olu...
25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused. Jaanuaris 1945 võeti ära Narva tagune ala ja Petserimaa. Samuti loodi uus haldusjaotus. 1950 loodi valdade asemel rajoonid ja külanõukogud. 1952 1953 loodi kolm oblastit (Tallinn, Tartu ja Pärnu).
Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse 3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine
Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss. Mõisted: Helleen vanaaja kreeklased, nimetusega eristati kreeklasi barbaritest hellenism ajajärk Kreeka ajaloos A. Suure vallutusretkedest Rooma võimu kehtestamiseni barbar võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas polis tüüpiline Vana-Kreeka riigivorm, hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga hetäär kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas bulee Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest heloot orjastatud põliselanik Sparta linnriigis pedagoog lapse/poisi juhendaja propüleed väravaehitis Vana-Kreekas Knossos palee Kreeta-Mükeene tsivilisatsioonist, majandus- ja kultuurikeskus Parthenon Ateena akropolil asuv jumalanna Athena tempel Museion muusade pühamu, hellenistliku Egiptuse kuningate asutatud suur teadus- ja kultuurikeskus Aleksandrias Kükloopilised müürid - ?
Rasputinile korraldati vandenõu. Mürgitatud küpsised ja vein, mis talle pakuti. Mürk talle ei mõjunud (ainult kõhuvalu). Rasputin lasti maha. · Nii tekkis olukord, kui keisri seljataga kedagi ei seisnud. Märtsis loobus Nikolai II troonist, mõistes, et tal ei ole enam mingisugust toetust ühiskonnas. Pärast keisri loobumist kujunes Venemaal kaksikvõim: · Ajutine Valitsus (A.V.), mis oli riigiduuma saadikutest moodustatud valitsusorgan peamine ülesanne oli Venemaa riikluse kindlaksmääramine. Välja kuulutati Asutava Kogu (A.K.) valimised. Asutav Kogu (põhiseaduslik assamblee) pidi koostama põhiseaduse. Peaministrid olid alguses vürst G. Lvov ja hiljem A. Kerenski. · Petrogradi Nõukogu Nõukogudeks nimetati erinevates linnades valitud tööliste esindusorganeid. Nende poliitiline ideoloogia oli sotsialistlik. Juhtpositsioonil
Kuidas on toimunud selle või selle eri osade liikmete valimised? Keda või mida need esindavad? Vana Kord Riiki valitses ainuisikuliselt monarh Absoluutne monarhia. Konstitutsioon puudus. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Tsentsusepõhine valimisõigus I vabariik Direktooriumi aeg Tähistab gruppi, kus on valitsusorgan, Täitevvõim Kahekojaline parlament Seadusandlik võim jaguneb: Alamkoda l’Assamblée Nationale (rahvaesindus)ja Ülemkoda le Sénat. (valitud/määratud/piiratud valijagrupp) Tsentsusepõhine v Napoleoni aeg uus konstitutsioon 3 konsulit Konsulaat :Esimene Konsul – Napoleon Kahekojaline Üldine valimisõigus (kõik kodanikud võivad olla valitud / sugu vanuse piirang) Restauratsioon
õigustelt üsnagi demokraatlik riigiorgani senati. Senat teostas kohtuvõimu, jälgis riigi raha kasutamist, jälitas teenistusest kõrvalehoidujaid, reguleerisriigiasutustes raha ja kaupade vastuvõtmist jne. Senatil oli reaalne võim ja õigus anda välja valitsejast sõltumatuid ukaase. Valitud senat ei täitnud aga ootuspäraselt oma eesmärki: nad olid saamatud ja aeglased ega suutnud täita Peetri antud juhtnööre. Põhjuseid miks loodud valitsusorgan oma ülesanntega toime ei tulnud on mitmeid. Esiteks oli see Peetrile omaselelt suure kiiru ja tormakusega kokku pandud. Meeste hoolikamaks valikuks ei olnud valitsejal lihtsalt aega. Teine ja veelgi olulisem põhjus oli, et antud ametisse ei jätkunud helgeid päid- kuna suurem osa neist oli hõivatud Põhjasõjaga või siis väljakuulutatud võitlusega Türgi vastu. Valitud meestel polnud riigivalitsemiseks piisavalt vaimuandeid ega ka kogemusi. Mõni neist oli kirjaoskamatu, osa
Rootsil, siis pidi ordu vanduma alla ka Poolale ning ülejäänud Saksa ordu läks 1561. aastal Poola kuningas Sigmund II Augustile. PILET 10 1) Linnade valitsemine ja elukorraldus keskajal (Õ lk 69-70 + kolmnurgad) Linnaõigus eristas kodanikku ümbritsevast keskkonnast. Põgenikud said aasta ja ühe päeva järel vabadeks inimesteks. Keskaegset linna valitses raad. See oli võimu- ja valitsusorgan. Raad sekkus ka linnakodanike isiklikku ellu, et vähendada priiskamist. Bürgermeister – rae kõrgeim liige. Sündik – rae liige, tegeles õigusalaste küsimustega. Linnades oli amtlik saksakeel. Rahvus oli pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. 2) Liivi sõja sündmused 1561-1583 (Õ lk 86-88) 1561. aastast kehtis Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuna Põhja-Eesti (eriti Tallinn) oli
o) Kaksikvõim - Ajutine Valitsus (AV) (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), teostas riigivõimu. Teiselt poolt Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi. p) Rahvakomissaride Nõukogu - oli NSV Liidu ja NSV Liitu kuulunud liiduvabariikide valitsusorgan kuni 1946. aastani. q) Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon - võitluseks kontrevolutsiooni, spekulatsiooni ja sabotaažiga. Loodi 20. detsembril 1917. Sellest sai riigi tähtsaim luure-, sunni- ja punaterrori elluviimise organisatsioon. r) Bresti rahuleping – rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. See leping andis ka bolševikele võimaluse Soome,
Sündis aastal 1207. Soosis prantslasi, valitses pillavalt. 1217 toimusid mässud. 1224 -1259 sõda Prantsusmaaga, kaotas Poitou ja maad Angevinis. 1259 (Oxfordi provisioonid) parunid sundisid Henry III moodustama kuninga nõustamiseks ja valitsemise kontrollimiseks 15 parunist koosneva nõukogu. 1264 kuningas tühistas provisioonid. 1264-1265 kodusõda parunitega, 1265 kutsuti kokku parlament (piiras kuninga võimu). Parlament Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan. Kutsuti esimest korda kokku 1265. Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307- 1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja
Sündis aastal 1207. Soosis prantslasi, valitses pillavalt. 1217 toimusid mässud. 1224 -1259 sõda Prantsusmaaga, kaotas Poitou ja maad Angevinis. 1259 (Oxfordi provisioonid) parunid sundisid Henry III moodustama kuninga nõustamiseks ja valitsemise kontrollimiseks 15 parunist koosneva nõukogu. 1264 kuningas tühistas provisioonid. 1264-1265 kodusõda parunitega, 1265 kutsuti kokku parlament (piiras kuninga võimu). Parlament Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan. Kutsuti esimest korda kokku 1265. Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307- 1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja
Õppelaenu saamise kordade arv on võrdne õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvuga. MAJANDUSE ORGANISEERIMINE. Tsentraalne planeerimine. Majandust saab reguleerida kas tsentraalse planeerimise või turumehhanismi kaudu. Kui majandust planeeritakse tsentraalselt, on tavaliselt tarvis kahte seaduslikku korraldust: 1. Majandusressursid kuuluvad riigile. 2. Toodete ning teenuste valmistamist korraldab keskne valitsusorgan. Näide. Oletame, et tsentraalse planeerimise võimud on suurele pagaritööstusele teinud ülesandeks vastutada leiva tootmise eest riigis. Kui tootmisnorm antakse ette kaaluna, on tõenäoline et pagaritööstus toodab võimalikult suuri ning kaalult raskeid leivapätse. Kui aga tootmisnormiks on leibade arv, on üsna usutav, et pagaritööstus toodab võimalikult palju leivapätse. Mõlemat tüüpi tootmisnormide korral ignoreeritakse seda, mida soovib tegelikult tarbija
11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee) Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad. 2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid · Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga
Kättemaks mõisnike perede tapmise eest. Koormiste tõus 10%->20->25. Vilja hind tõuseb 4-6x. Mõis muutub majandusüksusest e. põlluharimise arendamine. Vilja võib müüa kui mõisale maksud makstud, kuid hiljem võis müüa aind mõisale. Kehtestati ehituskoormised et rajada kindluseid ja linnu. Teotööd: nädalarakmetegu (oma varustus), jalategu (varustus mõisast) 3-6 päeva nädalas. Kohtuõiguse piiramine ja pärijata vara feodaalile. Tekib linn, veski, kõrts. Linnadel oma valitsusorgan, ning nende ja mõisnike huvi ei lange kokku. Talupojad halvenenud olukorra pärast välismaale ja linnadesse. 14.saj sunnimaisuse ilmenime. 15.saj. ärakaranud talupoegade otsimine/karistamine. 16.saj printsiip MEES või võlg.Kihistumine: maavabad – eesti soost ülikud ja nende järeltulijad; vabad talupojad – vabadus on ostetud raha eest; adratalupojad – põhilised koormiste kandjad; maksavad künnist; üksjalad – mõisnik võttis maa ära, teevad tööd mõisnikule;
Kodanike esindusel on nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes. 4) Lõuna-Saksa raadiseadus: valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse. Bürgermeistril on seejuures tugev võtmepositsioon: ta on volikogu esimees ja samaaegselt volikogu juht. Omavalitsusseadus: esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud. Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad- määravaks on maakonna esinduskogu, komisjoni ja maakonnanõuniku või maakonna ülemdirektori omavahelised suhted. - Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimuorgan- on analoogsed valla esinduskogule. Valimised- esinduskogud valitakse üldistel, võrdsetel, otsestel ja vabadel valimistel 4-5 a. Proportsionaalne valimine või kui on ainult üks või pole ühtegi kehtivat valimisesildist, korraldatakse
- tegevusluba ei anta, kui arendajal ei ole võimalik nõudeid täita. Strateegiline keskkonnamõju hindamine eesmärgiks on integreerimisprintsiibi elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. Esemeseks on strateegiline planeerimisdokument, milleks on üleriigiline, maakonna, üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, mille kehtestab mõni valitsusorgan õigusaktiga. Strateegilise kkmõju hindamise regulatsiooni aluseks on EÜ direktiiv 2001/42/EÜ Hindamist on vaja ka siis, kui strat planeerimisdokumendis tehakse muudatusi või sellega kavandatakse tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba. KESKKONNAALANE VASTUTUS Eestis liigitatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on sätestatud üksnes karistusseadustikus, väärteod ka muudes (looduskaitse, tolli, loomakaitse jm). Keskkonnaalased süüteod on karistusseadustiku 20
Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel.
Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes agoraale3, sageli ka teatrisse või odeionisse4. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel.
13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda: Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu. Pärast 1346. aastat liideti Taani valdused orduvaldustega. Vana-Liivimaal polnud seega ühtset võimu ega kuni 1420. aastateni ka ühtset maapäeva (seisuste ja valitsejate esindajate kogu). Maapäevast kujunes 15. sajandi lõpuks Liivimaa olulisim valitsusorgan, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Ametlikult oli Liivimaa Saksa-Rooma riigi ala, kuid keisri võim oli puhtalt formaalne. Suhted Saksa-Roomaga tihenesid alles 16. sajandil, kui loodi keiserlik kammerkohus ning Liivi ordumeister sai riigivürstiks ja piiskoppidega võrdseks valitsejaks Liivimaal. Vana-Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Vene-Liivi sõda ja konföderatsiooni
Rahvusvahelise Proku- röride Assotsiatsiooni endine president Nicholas Cowdery on öelnud, et prokuröri eesmärk ei ole olla popu- laarne: meeldida menetluse osapoolele, valitsusele, meediale, sotsiaalsele grupile või üksikisikule.*34 Pro- kuröri sõltumatus ja ka see, et ta mitte ainult ei ole, vaid ka näib sõltumatu, on oluline kriminaalpoliitiline ja -õiguslik asjaolu, mille riik peab täielikult kindlustama. Demokraatlikes riikides ei tohiks parlament ega ükski valitsusorgan püüda lubamatult mõjutada prokuröride poolt konkreetsete juhtumitega seoses 28 European Standards (viide 9), p 27. 29 Rec(2000)19 Explanatory Memorandum. Arvutivõrgus: https://wcd.coe.int/com.instranet.InstraServlet?command=com. instranet.CmdBlobGet&InstranetImage=1465390&SecMode=1&DocId=838058&Usage=2. 30 RT I, 16.03.2011, 2. 31 Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse seletuskiri, lk 1. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&
päritolu põhjal olid tagatud hõimuliikmetele rahu, kaitse ja õigus. Au kaotus oli võimalik vaenlasele mitte vastuhakkamise pärast, mõrva eest. Au taastamine oli ka üksikisiku püha kohustus (lisaks hõimule). Wergeld meheraha maksmine, auraha maksmine Kõige kuulsam germaani õigussüsteem on Saali õigus, see kehtis , see hõlmas Merovingide riiki, Karolingide riiki. Saali õigus kestis ka veel kõrg-keskajal Prantsusmaal. Kõige kõrgem valitsusorgan oli hõimu koosolek thing (see oli vabade meeste sõjaväe koosolek, tehti ettepanekuid mida tagasi lükata või heaks kiita; otsustati vabaks laskmise või kinni panemise küsimusi; toimus häälte lugemine; rahvakoosolek võis olla ka kohtuks, nt jumalateotus, reetmine, sõjakuriteod, autu käitumine) Raskeim karistus oli lindpriiks mõistmine, pagendamine kogukonnast [Slaavlased hääletasid teistmoodi kumb pool jõudis üle teise karjuda] Mandri-germaanlased Tacituse Germaania
reformid. Tähtsaimaks sammuks oli kodanikele ühiskondlike kohustuste eest tasu sisseseadmine. Lisaks ei valitud ametnikke enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek ekleesia. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli viiesaja-nõukogu, mis komplekteeriti endiselt 10 füüli esindajast, põhiliselt nõuandev organ. Kogu täidesaatev võim kuulus eri ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesaja nk.-le. Tähtsaim neist strateegide kolleegium, nende käes välispol. ja rahanduse juhtimine. Demokr. asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti liisuheitmisega. Püsisid ka aeropaag ja arhondid, kuid nende osa väike
- alluvuses Saaremaa kroonumaad ehk 2/3 maast - kroonumaad jagunesid 21 mõisapiirkonnaks 2.Mõisapiirkondi juhtisid foogtid kohalike talupoegade abil · Saksa aadliseisus ja kodanlus: - karmi läänistuspoliitika tõttu ei kasvanud aadli võim nii suureks kui Rootsi Eestimaal - aadliprivileegid kinnitati (1562) - Saaremaa aadel organiseerus rüütelkonnaks: - oma valitsusorgan maapäev ja neli maanõunikku (täitevvõimu esindajad maapäeva vaheajal) - lojaalsus Taani kroonile - Kuressaare sai 1563 linnaõigused (Riia linnaõigus) · Eestlaste olukord oli parem kui mujal: - sõda laastas vähem, kroonumaade osakaal oli suur, talupjad kaasati haldusesse. III Rootsi Eestimaa hertsogkond sõdade perioodil (1561-1629) · Lähtekoht Viru-, Harju- ja Järvamaa vabatahtlik allumine ja Tallinna ja vasallide vanade
1217 toimusid mässud. 1224 -1259 sõda Prantsusmaaga, kaotas Poitou ja maad Angevinis. 1259 (Oxfordi provisioonid) parunid sundisid Henry III moodustama kuninga nõustamiseks ja valitsemise kontrollimiseks 15 parunist koosneva nõukogu. 1264 kuningas tühistas provisioonid. 1264-1265 kodusõda parunitega, 1265 kutsuti kokku parlament (piiras kuninga võimu). Oxfordiprovisioon-15parunit-parlament Parlament. Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan. Kutsuti esimest korda kokku 1265. Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307-1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja
autonoomset kogukonda: Bremen ja Bremenhaven. Kohaliku omavalitsuse organid Tingituna ajaloolistest eeskujudest, II maailmasõja võtjariikide mõjutustest ja liidumaade seaduste ülimuslikkusest, on SLV-s välja kujunenud erinevad KOV-i struktuuritüübid: 1) Linnaseadus: (Hessen, Schleswig-Holstein): linna esinduskogu valib kodanikkonna esindajana magistraadi, mis juhib kollegiaalselt KOV organit. Esinduskogu ja valitsusorgan on seega selgelt lahutatud. 2) Bürgermeistri seadus: (Reinimaa-Pfalz, Saarimaa): linna esinduskogu valib bürgermeistri ja selle asetäitjad. Bürgermeister juhatab asetäitjate toetusel valitsust. Samaaegselt on ta ka esinduskogu juhataja. 3) Põhja-Saksa raadiseadus (Alam-Saksimaa, Põhja-Rein-Vestfaal): valla või linna esinduskogu valib bürgermeistri
annaabi.ee 
