Küsitlus

Vana-kreeka kokkuvõte (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid . Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks , hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima . Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides.
Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast . Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon , mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki. Kreeka naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli kandsid mehed pikki juukseid ja mõnikord ka habet. Jalas kanti kas sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu . Jõukamad inimesed kandsid ka kauneid ehteid
Pereelu Kreeka perekonnas kuulus võim meestele. Naised pidid alluma oma isadele , meestele, poegadele või vendadele. Naised elasid eraldi majaosades. Nad viibisid harva avalikes kohtades, külalise saabudes läksid perenaised oma ruumidesse. Nemad pidid kasvatama lapsi ja maja korras hoidma. Vahest jättis isa maha oma haige või vigase lapse, harvem ka siis, kui sündis tütar. Tavaliselt abiellusid naised umbes 15-aastaselt, mehed aga 30-aastaselt või vanemalt. Isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Mõnikord kohtusid pruut ja peigmees pulmas esmakordselt.
Lapsed Laste mänguasjad olid valmistatud savi ja liiva segust . Tüdrukute mänguasjadeks olid kitse ja lamba pahkluud. Enne pulmi viisid kõik neiud oma mänguasjad Artemise templisse.
Usk Kreeklased uskusid, et nende maad valitsevad paljud jumalad. Arvatavasti elasid nad Olümpose mäel, kus asusid nende kuldsed lossid. Jumalad sõid ambroosiat ja jõid nektarit, mis andis neile igavese nooruse ja ilu.
Zeus oli peajumal , kes valitses taevast. Tema sümboliks oli piksenool . Hera oli Zeusi abikaasa ja õde. Ta oli abielude kaitsja ja sünnitajate Poseidon - Zeusi vend.Ta oli merede valitseja. Tema võimuses oli tekitada torme ja maavärinaid. Hades - Zeusi teine vend, kes valitses surnuteriiki. Athena - Zeusi tütar, sõja, käitöö ja tarkuse jumalanna. Apollon - Zeusi poeg. Ta oli muusika ja luulekunsti edendaja. Sageli kujutati teda lüürat mängimas. Artemis - Apolloni kaksikõde, kes kaitses elavat loodust. Tema sümboliks oli vibu Aphrodite - ilu ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannadest kõige kaunim. Merevahust Ares - sõjajumal, hukatuse ja hävingu looja. Kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Demeter - Zeusi õde ja viljakusjumalanna ja vilja, kujutati viljavihkudega. Dionysos - taimede viljakuse, viinamarjade ja veini jumal. Tema auks korraldati Kreekas pidustusi.
TÄHESTIK Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel u 800 eKr. Tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale. Kreekas tundis iga inimene elemetaarsel tasemel kirja
KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a eKr.
Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased . Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks.
Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erladasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena , jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid , et kaitsta oma maad.
Elamine Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest, kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev . Majapidamistöid tegid naised ja orjad . Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla