Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horis...
Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer). Sambad Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid. Sammas oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus paika range korra kohaselt. Sambatüüpidest eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Komposiit kapiteel Et korintose kapiteeli veelgi toretsevamaks muuta, arendati välja komposiitkapiteel, millel oli akantuselehtede pärja kohal veel ka rikkalikult kaunistatud voluut. Komposiit kapiteel Pilaster Komposiit kapiteel Rooma foorumil
marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega
Kuningate Org Egiptuses 8. antiikkunst-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst 9. tempel- pühakoda, jumalale pühendatud koht Paeseumi tempel 10. amfora- antiik ajal kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu (veini,teravilja,õli säilitamiseks) 11. amfiteater- vaatemängukoht, vabasõhus tehti näitemänge ja koorilaule Ephesose Suur Teater 12. kapiteel- iluotstarbeline samba või pilastri ülemine osa Hera tempel, Dorischi kapiteel 13. dooria stiil- varaseim kolmest Vana-Kreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Zeusi tempel, Olümpia Dooria stiilis tempel 14. joonia stiil- üks kolmest vanakreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustavaks
teatriehitis,mis on ülalt katmata. Astmetena tõusvad istekohtade read ümbritsesid poolringkujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut. Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-).Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge.Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. · kapiteel Samba pea. Üks templi osa.Üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. · dooria stiil- Kreeka arhitektuuri vanim stiil.Iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad,mistõttu ehitis mõjub raskepärasena ( eriti vanemad templid ), kuid kindlana.Dooria stiil on lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik- kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest
kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Mört, poolsambad, pilastrid, võlvid, kuplid. 9. Nimeta Rooma ehitisi. Termid, Colosseum, triumfikaar, foorum, Basilica äri- ja kohtuhoone. 10.Millised suunad valitsesid rooma portreeskulptuuris? Realistlik idealiseering( keisrid pärast surma jumalatena) 11. Võrrelge vanakreeka stiile. Joonia stiil on hilisem, sambad peenemad ja elegantsemad. Ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Dooria stiil on vanim, madalad ja jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on tagasihoidlik, friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Korintose stiil, sammaste kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad eriti saledad ja kõrged. 12. Mõisted:
teatriehitis, kus astmetena tõusvad estekohtade read ümbritsesid poolringikujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut (areen). Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-). Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge. Amphitheatrum Flavium Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. 13) Kapiteel ladina keeles capitellum ,,peake"; samba ja temale tuginevate raskuste kunstiliselt kujundatud vahelüli. Kapiteeli rikkalikus dekooris avalduvad selgesti stiilide ja stiilijärkude erinevused. Egiptlased kujundasid kapiteeli lootose- ja papüürusemotiividest, kreeklased lõid kohati tänini kasutatavad dooria, joonia ja korintose kapiteeli, bütsantslased leiutasid talumkapiteeli, romaani stiilis eelistati raskepärast kuupkapiteeli, gootikale omane
See on pärit Vanast-Roomast, kuid väga palju kasutati ka klassitsismi ajal. N: lipud, mõõgad, kahurid,kiivrid Basiilika - on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad on tegemist pseudobasiilikaga. N: Rooma Peetri kirik, Rooma Basilica Porcia Kapiteel - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. N: Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Kartuss - Vana-Egiptuses on horisontaalsuunas piklikuks venitatud ovaalne raam, mille ühes otsas on vertikaaljoon
Mustale pinnale punased figuurid Igas kreeka linnas oli agoraa- kesk vljak,turu plats,kreeka mehed kisid sa ostamas ja muud... kaal oli leiutatud Agoraa platsil olid siis kik kuulsamate inimeste , jumalate ja poliitikute kujud Akropol-krgeim mgi kuhu ehitati templeid Templi ehitus thti ja oli jumalate eluasemed Tehti puust ja metall-kivi plokkidest Tempel koosneb kandvatest osadest Kantavad osa on talastik Ja lame viil katus Samba stiil nimetati orderiks Baas, tves , kapiteel jagunes samba stiil Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a
asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne. Joonia sammas on kõrgem, algab ümmarguse mitmeosalise paasiga. Kapiteel on ümmarguse/rullis padjandi kujuga; seda kapiteel kutsutakse veel voluudiks. Korintose sammas on põmst nagu joonia sammas, erineb ainult kapiteel. Kapiteel on karikakujuline ja kaetud lopsakate taimemotiividega. Külje peal on hoonel 2x nii palju sambaid kui on ees ja + 1 sammas. Templi seinad on ehitatud hallist ja valkjast marmorist, paljud detailid ja reljeefkaunistused olid algselt värvitud.
Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi #dipteer 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas
Alguses oli ehitusmaterjaliks puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Templi välisilmes võib eraldada põhiosi: tempel seisab paari-kolme astmelisel alusel krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib Sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli templi pikemal küljel alati kaks korda enam kui lühemal ja üks veel lisaks (8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos
õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa:krepidoma, sammastik, talastik. Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid.
Näiteks: Horuse tempel, Karnaki tempel, Poseidoni tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater- vabaõhuteater, Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad Kapiteel- Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Dooria stiil- Dooria stiil oli varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana
Kuid ühtne kultuur ja religioon) *Jumala inimeste sarnased, vigadega *TUME ajajärk *ARHAILINE AEG 600-480 E.M.A.(ALGAS KOLONISATSIOON) *KASSIKALINE AEG 480-323 E.M.A. *HELLENISTLIK AEG 323-30 E.M.A. ARHITEKTUUR *TEMPLID (alselt puust ja savist, hiljem marmorist, mörti ei kasutatud) *Olid ristkülikukujulised ja seda ümbritsesid sambad (pikem külg 2-korda enam+ 1 sammast) *DOORIS STIIL (vanem stiil, sambad jässakad , puudub baas) *JOONIA STIIL (sambad saledamad, asetsevad baasil, laosas kapiteel, voluudid *KORINTOSE STIIL (sambad eriti saledad, kapiteel on ehitud taimevormidega) *Kapiteel- samba pea SKULPTUUR *materjalid (marmor, pronks, puu, mis kastud elevandiluust plaatidega) *ARHAILINE AJASTU- egiptuse kunsti mõju, figuurid seisavad sirgelt , käed rusikas kõrval, vasaks jalg veidi ette astumas, näol kramplik naeratus, figuurid alasti (kouros) *KLASSIKALINE AJASTU- tardunud poos koaob , keerukad liigutused, kujud igast küljest
põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil Baas ja tüvi on ühendatud metallist klambritega. Sammas Joonia stiil Friis ja kapiteel Vana Kreeka enamlevinumad ornamendid 1-2. meander 3. munavööt 4. hammaslõige 5. lainevööt Dooria - Joonia Dooria ja Joonia stiili stiilne võrdlus Korintose stiil Friis Korintose stiil
Amforad 12) Amfiteater- Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Vaatajate kohad asuvad hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid on tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Nt Colosseum Roomas, amfiteates Arles'is ja amfiteater Tarragonas. Amfiteater Arles'is 13) Kapiteel- Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Nt Korintose kapiteel New Yorgis, Korintose kapiteel New Yorgis 14) Dooria stiil- Kõige varasem Vana- Kreeka sammaste stiil
Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase dooria stiili näide. Kõige paremini säilinud. Sambad Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida nimetatakse… Kapiteel- samba ülemine osa, kaks osa- ümmargune plaat, mille peal on kandiline plaat. Sammas on keskelt natuke paisutatud. Arhitraav on lehtne, tühi tala. Friisi peal on kujutatud reljeefid. Katus on madal kolmnurk viil. Joonia order- alus (kolm trepiastet), sellele toetub sammastik. Baas, tüves, kapiteel. Saledam ja sihvakam, kui dooria order, peetakse naiselikuks. Kapiteeli alumine osa on rullpadjanditega/voluut ja ülemine osa on neljakandile plaat.
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised
Rooma ehituskunstile) kuid Roomas olid nad pigem dekoratiivse eesmärgiga.Roomas olid samba tüüpidest eelistatumaid korintose sambad, Joonia ja dooria sammast on suhteliselt vähe. Arhailisel perioodil kasutasid kreeklased ka mees- ja naisskulptuure (atlant ja karüatiid), mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus). Joonia stiili iseloomustab kergus. Templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam ja algab ümmarguse kahe- või kolmeosalise baasiga. Kannelüürid on tihedamalt. Kapiteel moodustub voluudist, selle all on tihti kas ornamentaalne munavööt või helmisnöör. Friis ei olnud eraldatud metoopideks ja triglüüfideks, vaid tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Joonia stiili puhul oli
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju)
skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi 1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu- Simbelis. Nefertari tempel). 2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas
Templi igat külge ümbritsevad sambad. Suurt tähelepanu pöörati templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamises kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Poseidoni tempel Kreeka templi põhiplaanid SAMMAS Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas tüves kapiteel Samba kapiteelid jagunevad 3 stiili: dooria joonia korintose DOORIA STIIL Vanim stiil. Madalad ja jässakad sambad, mõjuvad lihtsa ja rangena. Sammastel puudub baas, kapiteel on tagasihoidlik Dooria stiilis Poseidoni tempel. JOONIA STIIL Sammas on peenem ja elegantsem ning kogu üldmulje kergem ja rikkalikum. Ümmargune ja mitmeosaline baas. Kapiteel on kaunistatud
Skeene-lava tagune hoone Tragöödia-kurva sisuga näidend Komöödia-lõbusa sisuga näidend Aischylos/Sophokles-tragöödia kirjanikud Filosoofia-tarkuse armastus Thales-filosoof,kes arvas et kõik on tekkinud veest Demokritos-filosoof,kes arvas et kõik on alguse saanud aatomitest Pythagoras-filosoof, matemaatik Hippokartes-arst Herodotos-ajalooisa Sokrates/Platon/Aristoteles-filosoofid Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, suurvallutaja Dooria-ehitusstiil,vanim, masiivsem Joonia-ehitusstiil,kapiteel on rullmotiiviga Korintose-ehitusstiil,kõige uhkemate kaunistustega Baas-samba alus Tüves-samba põhiosa Kapiteel-samba ülaosa Friis-kaunistav riba templi alaosas Parthenon-jumalanna Ateenale pühendatud tempel Ateena akropolis Pheidias-tuntud skulptor Kuros-alasti noormehe figuur Kore-voldilises riietuses neiu figuur Myron-skulptor."Kettaheitja" Polykleitos-skulptor"Odakandja" Praxiteles-skulptor Amfora-nõu,millegi hoidmiseks(nt vein,vili)
Dooria stiilis sambad on 2. Milline nägi välja egeuse ehk kreeta-mükeene sammas? raskepärased, madalad ja jässakad. Puust, allapoole peenenev, mõeldud ruumide 10. Võrdle omavahel joonia ja korintose stiili. Korintose stiil liigendamiseks, punast, musta või kollast värvi. erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 3. Kuidas kaunistati paleede seinu? Teemad ? siseruumide Korintose kapiteel alaosa on karika- või vaasikujuline. seinad olid kaetud krohviga, millel kujutati ornamente või Korintose stiili puhul on sambad eriti kõrged ja saledad. mitmsuguseid pilte. 11. Mis on frontoon, kus asus, kuidas kaunistati? dekoratiivne 4. Miks nimetati Mükeene linna müüre kükloopilisteks viil, mida kasutati fassaadi eenduvate osade, akende ja uste müürideks
Tavaliselt ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana ja on templi välisilmes määravad. Sammaste paiknemine ei ole juhuslik vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. (Kangilinski, 1997) Sammas ehk kandev osa on kahtlemata kreeka arhitektuuri iseloomulikem detail, millel on kolm põhiosa: baas ehk alumine, tüves ehk keskmine ja kapiteel ehk ülemine osa. Kapiteel omakorda koosneb kahest osast alumine, ehhiin ja ülemine, abakus. Kapiteeliks nimetatakse üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997) Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida
hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel. Väiksematel hoonetel asendasid mõnikord sambaid naisekujud karüatiidid.
ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Templi välisvaates võib eristada 3 osa: 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3astme kõrgusel 2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: 1. Dooria – pärit 7.saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. 2. Joonia – pärit 5.saj. Väike-Aasiast ehk iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. 3. Korintos – pärit 5.saj. korinoselt, seda iseloomustab dekoratiivsu, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides, Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Headeks näidisteks on : Hera tempel ja Parthenon
Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8- nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad.
ARHITEKTUUR: pemine ülesanne oli ehitada templeid, eeskujuks megaron. Materjalideks puu ja savi, hiljem kivi (marmor) ja kividi sidumiseks kasutati metallist klambreid Templi välisilme: 3 põhiosa, tempel paikneb alusel e krepitoom'al, krepitooma ülemiselt plaadilt stülobaad'ilt algas sammastik. Sammastiku peale toetub talastik, selle peale katus. Sammaste arv oli määratud, nt ees 6 sammast ja küljel 13 (2 x 6 + 1) Sammas - 3 põhiosa: baas, tüves ja kapiteel - talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine friis - templit kattis skulptuuridega viilkatus ja oli ka vihmavee ärajuhtimisesüsteem Naos: risttahukakujuline kivist seintega ruum, millel oli1 uks, kasettlagi. Ruumi hämaruses paiknesid jumalakujud 3 põhilist stiili: 1.DOORIA - kõige vanem madalad ja jässkad sambad
Kloostrid tugevnesid. 10.-12. saj kestis Lääne-Euroopas Romaani stiil. Nimi on tulnud 1) ladina keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2) kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast. 12. saj Prantsusmaal. 13. saj Saksamaal. Arhitektuur Ümarkaar, silindervõlv, ristvõlv, paksud müürid, (6-8m), ehitustüübiks basiilika, termid, piilarid (kapiteel sammastel. Kiriku ehitustüüp basiilika. Nelitis - pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor - nelinurkne ruum, apsiidi ja transepti vahel. Krüpt - kabel mis paiknes koori all asuv matusepaik. Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi. Võis ka puududa.
10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17. Mis on erinevat arhailise ja klassikalise ajastu skulptuuris? Arhailisel ajastul sarnaneb skulptuur Egiptuse omaga. Klassikalisel ajastul loomulikum, liikuvam kujutamine (kontrapost) 18
Selline oli näiteks Hatsepsuti tempel. Suurim oli peajumal Amon-Ra tempel Karnakis. Vaarao Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mille sissekäiku kaunistavad 4 kolossi. Pärast Assuani paisu ehitamist oleks tempel vee alla jäänud, seetõttu saeti see kaljust välja ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele tugisambad. Nende baas ja tüves olid lihtsad, kapiteelid olid rohkem kaunistatud, Peamiselt oli nelja tüüpi sambaid kapiteel kinnine papüürusleht,kapiteel lahtine papüürusleht, lootossammas, palmisammas. Templite lähedusse püstitati ka monoliitseid obeliske, tavaliselt paarikaupa. Need olid 10-32 m kõrged sihvakad ja teravatipulised kiviplokid, püstitati jumal Ra auks. Varem püstitati nn. Benben-monumente- kiviplokkidest tornid, tipud ahenesid püramiiditaoliselt.
VANAKREEKA KUNST Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud Oli kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria: see stiil on vanim ja kõige primitiivsem, kapiteel ja friis . Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. Joonia: Sambakivid seoti metallist klambritega. Sammas on peenem ja elegantsem. Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. Korintos: Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne.
Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist, Transept- pikhoone, Nelitis- pikihoone ja pikihoone ristumiskoht, basiilika krval teinegi kirikutp kodakirik, Nt: Notre Dame La Grande kirik Poitiers's, Pisa katedraali kellatorn, Durhami katedraal, Lundi toomkirik, Speyeri toomkirik
mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. NÄIDE: Colosseum Roomas Kapiteel - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv.Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. NÄIDE: Korintose kapiteel General Post Office'il New Yorkis Dooria stiil - varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Teised kaks olid joonia- ja korintose stiil
sammastega PEUDODIPTEER jne. vaata slaid videost ja siis ümar teplivorm MONOPTEER ehk THOLOS, mis oli väga iseloomulik hellenistlikule perioodile, mis sai Roomlaste seas väga levinuks. Templite juures on oluline templite lõige, mis hakkavad mõjutama arhitektuuri ajalugu pikalt ja põhjalikult kuidas trepiastmestik jaguneb. TEMPLI OLULISED KONSTRUKTSIOONI OSAD: PEAB TEADMA!!! STÜLOBAAT JA KREPIDOMA - trepiastmestiks TÜVES - sambad KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar ja võlv. ARHITRAAV - friisi alla jääv palgivöö. Tegemist on kasett laega, kus on palgid üksteise peale risti laes pandud.TRIGLÜÜF on palgi ots, mis laest paistab friisi all. METOOP on palgi vahe mis friisi alt paistab. FRIIS on katuse alune TÜMPANON on katus On siis 3 eshitusstiili, ehtiussüsteemi: DOORIA, JOONIA ja KRONTOSE ORDER.
Kuplit katab kassettlagi. Pildil jumalanna Vesta tempel (2. saj. e. Kr) Roomas. (Pildi Panteonist leiab mõiste ,,portikus" juurest) Dooria order vanim kreeka orderitest, mis kujunes arhailisel ajastul, 7. sajandil e. Kr ja sai nime doorlaste hõimu järgi. Seda iseloomustab lihtne joon, rangus, jõulisus, kaunistuste nappus. Dooria sammas on raskepärane, keskosas pisut jämedam. Sambal pole baasi ja tüves on reeglina kaetud kannelüüridega, vahel ka sile. Kapiteel on kaunistusteta, koosnedes pealistikku asetatud ümmargusest ja nelinurksest (ülemine) plaadist. Friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja 3 triglüüfidega. Metoope kaunistavad (algselt värvitud) reljeefid ja triglüüfidel on kaks püstivagu. Huvitaval kombel on just dooria stiilis templeid, mis on ju vanimad, säilinud kõige rohkem
Müürid on laotud hiiglaslikest kivimürakatest. Akropol on väga hästi kaitstud. 7. Selgita mõisted: Baas- joonia ja korintose samba alus Metoop- talastikul triglüüfide vahel reljeefne osa. Tüves- sammas Triglüüf- metoopide vahel vertikaalsed triibud Kannelüürid- vaod tüvisel Friis- riba, mis kaunistab hoone ülemist äärt. Kapiteel- samba ,,pea" ehk samba ülemine ots. Stülobaad- ülemine aste, kus sammas asetseb. 8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega.
Basiilika, kuna see asus sobivas kohas linna keskel. 6. Nimeta vähemalt 2 basilikaalse hoone põhitunnust? ristkuplid, põhiplaan meenutas kreeka risti 7. Millise riigi järglane oli Bütsants (kumb antiik-maa)? Rooma 8. Missuguse põhiplaaniga olid enamus büts kirikutest, kuidas selliseid ehitisi võib nimetada? 9. Nimeta Konstantinoopoli kuulsaim katedraal, missuguse uue ehitustehnilise uuendusega seal tegemist on? Hagia Sophia, 10. Missugune on bütsantsi kapiteel? tugevasti stiliseeritud taimornamendiga kaunistatud, ümberpööratud tüvipüramiidi kujuline kapiteel 11. Kirjelda büts mosaiiki või freskot (keda kujutati, kuidas, taust)? mosaiik värvilised kivid, sädelev klaas, tavaline hoone muutus pidulikumaks, smald, inimfiguurid karmiilmelised, pikaks veninud; lilla, must, kuldne 12. Millised Kuidas tagajärjed olid Kiievi vürsti Vladimiri ristiusku astumisel ja abiellumisel Büts printsessiga
SAMBAD JOONIA - Sammas on mõne võrra hilisem , peenem ,elegantsem .Mulje ehitisest kergem .Joonia sambal on ümmargune ,mitme osaline baas .Iseloomulik kapiteel ,mille ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega .Abakus koosneb niiöelda rullis badist ,mis lõpeb nurkadele teokarpi meenutavate voluntidega .Joonia stiili esindasid näiteks väike Nike tempel, Ateena Akropdil ja hiiglaslik tempel Artimise Tempel Efusoses . KORINTOSE Erineb joonia stiilist põhiliselt ainult samba kapiteeli osast . Korintose kapiteeli alaosa on vaasi kujuline .Seda katavad lopsakad taime vormid (Akantuse lehed ,väädid ,õied ) mis
docstxt/.txt
2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid Marcelluse teatri arkaadid Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad Rooma kirjandus
munavöödi nimetust. Dooria sammas. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Korintose sammas. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Kapiteel samba, piilari või pilastri pea. Ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku või võlvi vahele. Kreeka rist Rist, mille harud on kõik ühepikkused. Ladina rist - Rist, mille üks haru on teistest tunduvalt pikem Palladionism Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad.
igasuguste viljakusega seotud uskumustega. 3. INIMESE KUJUTAMINE EGIPTUSE MAALIKUNSTIS Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates (egiptlaste suured silmad). 4. KREEKA ARHITEKTUURI STIILID 1. DOORIA: pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel. 2. JOONIA: pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks
Ehitusmaterjaliks oli esialgu enamasti puit ja savi, hiljem hakati kasutama kivi(marmor). Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju
Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud
- kunstis Igasugune alasti keha kujutav teos altar ohverdamis paik amfiteater poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor kaunistus Disain tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii volditud kangas Eskiis vabakäe joonis, visand Fassaad esikülg Foorum vestlusring, pärit Rooma keisririigist, linnaväljak Fresko seinamaal. Maalitakse kivistumata lubjakrohvile Frontaalne eestvaade, ettepoole suunatud Gobelään piltvaip Gootika gooti perioodist pärinev kunst 1144 (12 saj.)
annaabi.ee 
