Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas
· Riigikeel Eesti · Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.
PREERIA Karmen Kallas 8.a Tõrva Gümnaasium Preeria Preeria e Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla Kanada lõunaosast loode-kagu suunalise vööndina USA keskosani USA territooriumil preeriat nimetatakse ka Kesk-Lääneks Mandri pikimad jõed Asend Jõed · Mississippi · Lisajõgi Missouri · Mitmed kahe lisajõed Loomad · Ameerika piison · Koiott · Preeria koer · Ja teised loomad Loomad Maastik Rohtaimed Idaosa niiskem-viljakas ja paks preeriamuld Lääne poole liikudes läheb üle mustmullale Kuivematel alade punakaspruunid kastanmullad Tänapäeval suurem osa preeriaid on põllumaadeks tehtud KASUTATUD MATERJALID Pildid · https://media1.britannica.com/eb-media/10/89910-004-41
õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt Soe õhk on kergem ja tõuseb üles Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32 km pikkused Piksenooled on väga kitsad Kui kiire on välk? Liiguvad erineva kiirusega Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni kiiruse 140 000 km/s(mis on peaegu pool valguse kiirusest) Välgu tugevus? Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100
Hispaania on enamjaolt mägine, seal asub palju mäestikke näiteks Pürenee mäestik, Kesk-Kordiljeerid ja Beltica mäed. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis, kuid riigis leidub ka okasmetsa,segametsa ja kõrgusvööndilisuse alasid. Hispaanias on palju mägesid, kõrgeimad neist on Aneto (3404), Almanzor (2592), Mulhacen (3479) ja Torre Carredo (2648). Suurimad saarestikud on Baleaarid ja Kanaari saared, pikimad jõed aga Ebro, Guadiana ja Tajo. Hispaania naaberriikideks on Portugal, Prantsusmaa ja andorra.
soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim,
Hollandis on umbes 16 miljonit jalgratast (see tähendab, et enam-vähem igal hollandlasel on jalgratas) ja jalgrattaid on peaaegu kaks korda rohkem kui autosid. Hollandis on vähemalt 15000 km jalgrattateed. Euroopa suurim sadam on Rotterdami sadam. Algselt oli Rotterdam väike kaluriküla, mis on arenenud maailma suurimaks sadamaks. Ta on üheks olulisemaks naftatöötlemise ja -transiidi keskuseks. Teisi põnevaid fakte Hollandlased on pikimad Euroopas. Hollandi kõrgeim punkt on 323m, Eesti kõrgeim punkt jääb 5m alla (318m). Kui Hollandi koolilapsed teevad oma eksami läbi, siis nad riputavad õue Hollandi lipu ja oma koolikoti. Holland on poulaarne tänu oma tuule- veskitele, juustule, puukingadele, tulpidele ja jalgratastele. Leida võib lillekimbu peaaegu igalt elutoamööblilt.
LOODUS Kliima iseloomustus: Parasvööde, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine. Keskmine temperatuur jaanuaris on 3 kraadi Celsiuse järgi ja juulis 18 kraadi Celsiuse järgi. Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m Pikimad jõed: Maas 950 km, Schelde 435 km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eelkõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib Ardennides kohata hirvi ja metssigu. Riigi teistes paikades elab väiksematest loomadest rebaseid, nirke oravaid, mäkrasid ja muid selliseid loomi. Kortrijk
Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m)
Oli väljarännumaa, nüüd hoopis sisserännumaa Kliima Vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne Pürenee poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: Niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved) Kõrgeimad mäed Teide - 3718 m Mulhacen - 3478 m Aneto - 3404 m Torre Cerredo - 2648 m Pikimad jõed Tajo - 1120 km Ebro - 928 km Duero - 913 km Guadiana - 744 km Guadadlaqiuvir - 560 km Mino - 340 km Kunst El Greco Salvador Dali Pablo Picasso Viited URL=http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=378 ,,Hispaania inimene ta kirjanduse valguses" URL=http://www.vm.ee/?q=node/5787 ,,Hispaania reisiinfo" URL=http://www.reisiguru.ee/riikID/46 ,,Hispaania kuningriik" Tänan kuulamast! Click to edit Master text styles Second level
vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljadmetsad ja põõsastikud. · Sitsiiliale on iseloomulik niiske ja soe talv (+10 °C) ning palav ja kuiv suvi (+26 °C). · Sademeid on aastas natuke rohkem, kui Eestis Veestik Sitsiilia pikimad jõed on: · Salso Itaalia keeles Imera Meridionale (144 km), Simeto (113 km), Platani (103 km) · Järvesid Sitsiilial ei ole · Sitsiilia saart ümbritseb Vahemeri Loomastik Sitsiilias elavad sellised loomad nagu: nirk, rebane, metsnugis, metskits, metssiga,okassiga,siil, kaljukotkas ja muud metsloomad Taimestik Sitsiilias on enamik taimi paljasseemnetaimed ja seal kasvavad sellised puud nagu:
Iseseisvus: 3. oktoober 1932; märtsist 2003 USA okupatsiooni alt Riigihümn: Ardulfurataini Watan Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar) Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa. Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik, sisetasandik ja kiltmaa edelas, kus laiub Süüria kõrb. Pikimad ja ajaloolised jõed on Tigris ja Eufrat, mis voolavad suures osas rööpselt ja ühinevad 160 kilomeetrit enne merre suubumist Shatt al-´Arabiks. Kuuma ja kuiva kliimat iseloomustavad pikad suved ja pehmed talved. Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus annavad rooni datlipalmid ja palid. Loomadest elavad sellised imetajad nagu gepardid, antiloobid, gasellid, lõvid ja hüäänid. Üle kolmveerandi Iraagi rahvastikust on araablased
kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju Harju maavalitsus Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu Harju loodus Maakonna piires on 34 jõge, pikimad on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla Harju loodusalad Naissaare looduspark Pakri saar Rebala Muinsuskaitseala Rebala matkarada Jägala juga Tuhala maastikukaitseala Tuhala nõiakaev Tänan!
Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline nimi. Atlandi ookean: Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku maa pinnast. Hispaania kõrval on nii külm Kanaari hoovus kui ka soe Golfi hoovus. Pikimad jõed: Tajo(1007 km), Ebro(925 km) ja Duero/Douro(818 km) Hispaania asub Euraasia laamal üsna ääres. Laama piir küll ei puutu Hispaaniat aga on väga lähedal. Mullastikus on ülekaalus pruunmullad. Taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on Hispaanias ka poolkõrbe: nt.Lõuna-Hispaanias. Mets katab 10%riigi pindalast.Korgitamm, Jaanikaunapuu. Linnustik on liigirohke. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega.
võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte. Jõgedega on seotud rahvapärimusi, uskumisi ning ajaloosündmusi. Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitutuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõdederikas maa. Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed. Pikkus Valgala Langus Lang Jõgi Vooluveestik (m) (km) (km2) (km) (m/km) Kogupikkus Tihedus
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps
...........................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest. 3 RÄSTIKU EHITUS Rästiku välisehitus Rästikut eristab teistest madudest, selle järgi, et tal on seljal tume siksak joon,
Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808m) Kõrgeimad vulkaanid on Etna (3340m) ja Vesuuv (1281m) Looduskaitsealad Looduskaitsealadel leidub vähesel määral hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde.
Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd hämmastavaid teateid, et kaasaegsed pidasid neid väljamõeldisteks. Hilisemad andmed (Yule ja Pauthier) on tõestanud, et paljudel Polo juttudel on tõepõhi all. Veneetslaste reisijutte loeti palju ja vaieldi nende üle 14.-16 sajandini. Kolmest suurest keskaegsest maailmarändurist (Rubruki Wilhelm, Carpini ja Marco Polo) viibis Marco Polo Kõige kauem suurkhaani aladel, läbis pikimad vahemaad ja tõi Euroopasse esimesed detailsed ajaloolised ja geograafilised aruanded Kaug-Ida kohta.
Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud üksikud tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides, ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eel-kõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib ardennides kohata hirvi ja metssigu. Maa teistes paikades elab väiksema-test loomadest rebaseid, nirke, mäkrasid, oravaid jm.
kontaktis. Enamasti nimetatakse kaugseireks lennukitelt või satelliitidelt teostat ud mõõtmisi, kusjuures mõõdetavad objektid asuvad Maal. Kaugseire on näiteks aerofotode tegemine. Satelliidipilt Eestist 2004. aasta aprillis Aerofoto Tallinna vanalinnast Elektromagnetkiirgus Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: raadiolained (pikimad lained) infrapunane e. soojuskiirgus nähtav valgus ultraviolettkiirgus röntgenkiirgus gammakiirgus (lühimad lained) Kaugseire sensorite tüübid Passiivsed sensorid Optilised (multispektraalsed, hüperspektraalsed, nähtav piirkond, infrapuna) Päikesevalgusest ja pilvisusest sõltuvad Aktiivsed sensorid Radar (SAR - Synthetic Aperture Radar) Skateromeetria Altimeetria Sõltumatud Päikese valgusest ja
RAKUD Organismid koosnevad rakkudest Organismid võivad olla ainuraksed või hulkraksed. Rakud võivad olla erineva suurusega. Maailmas on kõige suuremad rakud aafrika jaanalinnu munarakud (3x10cm). Suured rakud on ka apelsini, greibi viljaliha rakud. Pikimad rakud on närvirakud. Kujult võivad rakud olla mitmesugused. Enamik rakke on väikesed ja nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. ORGANELL Loo Tai ÜLESANNE m m 1. Rakumembraan + + Katab rakku ja tema kaudu toimub ainete sisenemine ning väljumine rakust (ainevahetus). 2. Rakutuum + + Juhib ja kontrollib kogu raku elutegevust. 3
Esineb vähem organelle Rakud on suuremad Bakterid, tsünobakterid Tuum on olemas Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On ainuraksed Looma-, taime-,seene-,protistirakud 5. Rakkude omadused: Kui suured on rakud? Enamik rakke on väiksed ja inimese silmale nähtamatud. Mida suurem rakk, seda väiksem on tema pindala ja ruumala vaheline suhe. Inimese pikimad rakud on närvirakud. Väikseimad on verepunalibled ja spermatosoidid. Kui kaua elavad rakud? Rakkude eluiga ulatub mõnest tunnist mitme kümne aastani. Inimeste lihas- ja närvirakud on pikaealised( elavad sama kaua kui inimene) Naha ja vererakud on aga lühiealised ning vahetuvad kiiresti. Missuguse kujuga on rakud? On pulga-, kera-, kruvikujulisi, niitjaid-, siledaid või ripsmete ja viburitega varustatud vorme.
üleujutust aastas. Jõgede suured üleujutused toovad palju pahandust . Jõgi uputab sageli üle põllud ja istandused, viib vooluga minema hooneid ja sildu. Inimesed jäävad nälga kuna toitu pole vilja koristada ei saa ja see läheb mädanema . Euroopas on sagenenud jõgede üleujutused , kuna kliima soojenemisel sulavad talvel liustikud ja lumi mägedes ning see ujutab alad üle. (Näiteks Tsehhi-, Saksa-, Prantsusmaal ) Pikimad jõed maailmas Niilus 6671 km. Amazonas 6404 km. Jangtse 6378 km. Mississippi 6021 km. Volga 3530 km. Doonau 2850 km. Tänan vaatamast !
kalvessiini võeti ta meeleldi Lündenburgi linna kloostri kooli, vanemaks kooripoisiks. 18 aastaselt alustab täiesti iseseisvat elu. Et avardada oma silmaringi ja õppida tuleb maha käia palju km. Sest puudus sõiduks raha. Vaatamatta oma töökusele ei olnud Bach ikka meelejärgi oma tööandjatele, sest muusika mida ta kirjutas oli liiga uudne ja omanäoline. Mitmes saksa linnas pidas erinevaid ameteid: organist, viiuldaja, kapellmeister, kantor. Pikimad tööaastad mööduvad Leipzigis Tomas Kirches, kus tema ülesanneteks olid : vaimuliku muusika kirjutamine, pidi õpetama lauljaid, viima läbi harjutusi, esinema organistina. Bach oli abielus 2 korda. Esimesest abielust oli 7 last. Abiellus uuesti Anna Madgaleenaga, kellega oli 13 last. Bachi eluõhtu möödub vaesuses ja kuulusetuses, sest kui heliloojat teda ei mõistetud ega hinnatud. Ebapopulaarsuse põhjuseks oli ka veel Bachi muusika ebaeelsus. Murtud mehena sureb ta haige ja pimedana
(ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3. Calcutta 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga 8598 m 2. Nanga Parbat 8216 m 3. Nanda Devi 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra 2960 km 2. Ganges 2700 km 3. Godavari 1448 km India impordib: Naftat Mehaanilisi masinaid Rauda ja terast Keemiatooteid Veondusseadmeid India ekspordib: Kalliskive ja väärisehteid Insenerivarustust Tekstiili Nahka Teed Kasutatud kirjandus: 1. Googli otsing.
ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone. Pargi servas tiigi kaldal on viinavabrik ja nuumhärgade tall. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür. Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, mis toodi Olustverre üle Kõo mõisast. Tänapäeval kannab kool nimetust Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool. Mõisahoones asub kaasajal turismikeskus ja Olustvere muuseum. Mõisahoone säilinud interjööridega esindusruume saab välja üürida aga seminarideks ja konverentsideks, samuti pidulikeks üritusteks.
tööjõupuuduses. Oleks vaja võtta arste tööle, kuid pole keda võtta. Rohkem arste jääb pensionile kui uusi juurde tuleb. Näiteks Läänemaa haigla võimalusi hästi kasutavaks tööks oleks kohe vaja kirurgi, naiste ja sisearsti, psühhiaatrit ning radioloogi. Väheneksid nii vastuvõtu kui ka operatsioonijärjekorrad ning kallist aparatuuri saaks otstarbekamalt koormata. Seal on praegu mõnepäevane järjekord kardioloogi, silmaarsti, uroloogi jt arstide juurde. Pikimad järjekorrad, ligi kolmneli nädalat, on naistenõuandlas. Kauem tuleb oodata ka ortopeedi vastuvõtule. Aga arstide vastuvõtu järjekorrad on ka teistes haiglates suhteliselt pikad. Teine valus teema on valvamine, kui arste on vähe, on puhkusele minek peaaegu võimatu, aga iga inimene vajab vahel puhkust, see on loomulik. Kasvav tööjõupuudus kummitab nii tekstiilitööstust kui ka metallitööstust. Asi ei ole
aastas. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgeimad mäed: 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Pikimad jõed: 1. Amazonas- 7025 km 2. Paranà- 4700 km 3. Sao Francisco- 2900 km Suurima rahvaarvuga linnad (2005.aasta seisuga) Brasiilias on: 1. São Paulo 11,125,243 2.Rio de Janeiro 6,323,037 3. Salvador 2,675,875 4. Brasilia 2,476,249 5. Fortaleza 2,447,409 6. Pelo Horizonte 2,375,444 7. Manaus 1,793,416 8. Curitiba 1,746,896 9. Recife 1,536,934 10. Porto Alegre 1,409,939 11. Belém 1,380,836 Rio de Janeiro Majandus
· Pealinn: Buenos Aires · Pindala: · Ajavöönd: maailmaaeg 3 Kokku 2 766 890 km2 · Üladomeen: .ar Maapinda 2 736 690 km2 · Maakood: 54 Vett 30 200 km2 · Populatsioon: 40 482 milj. Inimest · Kõrgeim punkt: 6 962 m Madalaim punkt: 43 m merepiirist · Asustustihedus: 14,6 in/km² · allpool · Ametlik keel: hispaania · Pikimad jõed: · Rahaühik: peeso (ARS) Rio de la Plata jõestik · Etniline jaotus: Rio Negro Eurooplasi 90% Bermejo · Suurimad järved: Mestiitse, indiaanirahvaid 7 % Nahuel Huapi Teisi rahvusi 3% Buenos Airese järv · Suuruselt 2. riik Lõuna-Ameerikas Cordoba ja 8. kogu maailmas
ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel 5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim, vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas.
maailmas on Stepp (Kasahstan), Pampa (Argentina) ja Pusta (Ungari). Soojema kliimaga rohtla on Savann. Tänapäeval on enamik Preeriad põllumaadeks muudetud. Väga paljud preeriad on põldudeks mudetud, kuna tegu on väga viljaka pinnasega. Preeria iseloomulikeks tunnusteks on enamasti parasniiske kliima, põuased suved (300-600mm/a). Põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel ja varasuvel ning näriliste ja putukate suur hulk. Preerias voolavad ka Ameerika pikimad jõed: Mississippi ja selle lisajõgi Missouri. Taimed Preerias Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle. Palju on preerias kõrrelisi. Rohttaimed domineerivad kuna preeriates on puude kasvamiseks liiga kuiv,kuid on piisavalt niiskust,et ei tekiks kõrb on taimestikus valdavalt rohttaimed. Kõrreliste eripära on selles,et varred hakkavad hargnema maa ligidalt. Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente. Nii
SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud moodustavad järvistuid. Suurimad järved on: SAIMA, PÄIJÄNNE, INARI. Enamus jõgesid paikneb lääneosas ja suubuvad Botnia lahte Jõed pole pikad. Pikimad jõed: KEMI, TORNIO KLIIMA Asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal Põhjaosas on lähispolaarne kliima, ülejäänud jäävad parasvöötmesse. Lõunaosas keskmised temperatuurid suvel +18C, talvel -5C. Põhjaosas on talvel külmem. Keskmine sademete hulk ~600mm aastas. TAIMKATE Paikneb valdavalt okasmetsavööndis, maa äärmine põhjaosa jääb tundravööndisse. 67% territooriumist jääb metsa alla.
Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib emakeelena vene keelt. Eestimaa loodus Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km),Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 kmLätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima
● Ülevaade elust maal, vanadest talutöödest, meistrite tegevusest. ● Tuletõrje ajaloo tutvustus ● Alutaguse looduse eripära kirjeldus Kauksi rand ● Asub Peipsi järve ääres ●Unikaalne ja looduskaunis puhkepaik, kilomeetrite pikkuste „laulvate liivadega“ liivarannaga (laulvaks liivaks on randades või kõrbetes ränikivi liiv, mis teeb kindlat häält kui sellel liikuda) ● Üks tuntumaid ja ilusamaid randu Peipsi ääres Kiviõli Seikluskeskus ● Eesti pikimad mäesuusanõlvad ● Baltikumi suurim lumelauapark kolme erineva raskusastmega ● FIM nõuetele vastav motokrossirada Kiviõli tuhamäed ● Mäed on tekkinud Kiviõli ja Kohtla- Järvekeemiatehase poolt põlevkiviõli tootmisel tekkinud poolkoksi ladustamisel. ●Poolkoks on tahkekütuse utmisel saadav tahke jääkaine. ● Mägesid nimetatakse sageli ekslikult tuhamägedeks ● Vana poolkoksimäe suhteline kõrgus on jalamilt mõõtes 96 m ja uus poolkoksimägi on 116 m kõrgune.
See oli venelane Juri Gagarin (1934-1968). Ta tegi kosmoselaevaga Vostok tiiru ümber Maa. Lend kestis 108 minutit. Põhiandmed : Pindala : 17 075 400 km2 Rahvaarv: 148 673 000 inimest Pealinn: Moskva Keeled: vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt Rahaühik: rubla Usk: vene õigeusk Suurimad linnad: Moskva - 8 747 000 inimest Peterburi - 4 437 000 inimest Novosibirsk - 1 442 000 inimest Kõrgeimad mäed: Elbrus - 5642 m Dõhtau - 5203 m Shara - 5201 m Pikimad jõed: Ob - 5410 m Amuur - 4416 m Leena - 4300 m Venemaa impordib: Masinaid Toiduaineid Keemiatooteid Tekstiili ja nahka Metalle Venemaa ekspordib: Naftat Maagaasi Maake ja metalle Keemiatooteid Ehituspuitu Kasutatud kirjandus: 1) Axis Geograafia entsüklopeedia 2) Illustreeritud lasteentsüklopeedia 3) http://www.grammarstation.com/flagquiz/russia.gif 4) http://www.grida.no/db/maps/collection/eastern/russia.jpg
Andmed Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay - 9 926 000 2. Delhi - 7 207 000 3. Calcutta - 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga - 8598 m 2. Nanga Parbat - 8216 m 3. Nanda Devi - 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra- 2960 km 2. Ganges- 2700 km 3. Godavari- 1448 km India impordib: · Naftat · Mehaanilisi masinaid · Rauda ja terast · Keemiatooteid · Veondusseadmeid India ekspordib: · Kalliskive ja väärisehteid · Insenerivarustust · Tekstiili · Nahka · Teed Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.ht m www.neti.ee http://konspekt.transinf.com/search_google.php?
Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks
Siiski jääb eksport impordile kõvasti alla. Suurbritannia oma tootlikkus ei suuda rahuldada terve riigi vajadusi. Tarbepoitu imporditakse 1,243 miljoni naela, saepuruplaate 832 miljoni naela ja paberitooteid 4,273 miljoni naela eest. Vastavad numbrit ekspordis on 98 miljonit tarbepuidust, 104 miljonit saepuruplaatidelt ja 1,590 miljonit pabertoodetelt. Vett on riigil palju. Suurim järv on Lough Neagh Põhja-Iirimaal. Pikimad ja suurimad jõed on Severn ja Thames. Suurbritannia on saareriik ja tal on 12 429 meetrit rannajoont. Püütakse kala riiki ümbritsevatest meredest - Keldi merest, Põhjamerest, Iiri merest ja La Manche väinast. Kõige rohkem püütakse ahvenat ja lesta. Kuid nagu puidutoodetega, ületab ka kala import ekspordi. Suurbritannia impordib kala Islandilt, Norrast ja Taanist. Ise ekspordib ta kala madalmaadesse, Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Kasutatud kirjandus: http://suurbritannia.wordpress
veovõime, hooajalisus, väike kiirus 3% maailma kaubavedudest Õhutransport (XX saj. algasid tsiviillennud) I-sed lennud sooritati õhupallidel XVIII saj. I-ses MS muutus lennukite tähtsus Kiire, võib sõita kaugele, kallis, sõltub ilmastikust, väikese mahtuvusega Suurimad lennuväljad USAs , SB, Jaapanis. Torutransport Peamiselt vedelike vedu Madal omahind, väikesed kapitalimahud, keskkonnaohtlik , automatiseeritud. Torujuhtmeid maailmas 2 mln km (pikimad Kanadas, USAs, Venemaal, Lähis- Idas) Logistika (veoste planeerimine, edasitoimetamine, kontroll, juhtimine, ) 3 etappi 1)Hankimine 2)Tootmine 3)Jaotamine materjal ja info liiguvad vastastikku. Aitab vähendada lao- transpordi-, tööjõu-, juhtimiskulu Aitab suurendada müügimahtu, turuosa, kliendi rahulolu, toodete sortimist
kiirevoolulised,alamjooksul aeglase vooluga,suur lang,paljud voolavad ürgorgudes,voolavad liivakivises sängis. · Kõige enam suubub jõgesid Soome lahe vesikonda. · Väinamere ja Liivi lahe vesikonna äravool on suurim, sest nad on suured tasandikujõed. · Eesti jõed saavad oma vee sademetest (suve lõpp,sügis), põhjaveest(suvel ja talvel), lumesulamisveest(kevadel) · Pikimad Võhandu,Pärnu,Pedja,Kasari,Emajõgi,Navesti. 7. Järved: seisva veega siseveekogu,millel puudub ühendus maailmamerega. · Saadjärv mandrijäätekkeline; Viljandi järv mandrijäätekkeline; Kaali järv meteoriidi kukkumisel; Sutlepa meri endisest merelahest aeglasel maakoore kerkimisel (Ülemiste,Harku); Võrtsjärv mandrijäätekkeline (Peipsi,Pihkva); Paunküla veehoidla tehisjärv,inimese loodud (Narva,Soodla veehoidlad).
Reisi eelarve Videoklipid Turism Saksamaal Saksamaad peetakse maailma üheks kõige turvalisemaks reisisihiks. Turistide hulga poolest on Saksamaa Euroopas viiendal kohal. Välisturistide seas on Saksamaal kõige populaarsemad Baierimaa, Baden-Württemberg ja Berliin, kuid turiste jagub Saksamaa kõikidesse piirkondadesse. Saksamaal on välja töötatud kümneid rahvusvaheliselt tuntud temaatilisi ringreise, millest lühemad on mõnekümne ja pikimad mitme tuhande km pikkused. Saksamaal on vaatamata suurele rahvastikutihedusele suur hulk atraktiivset loodust ja lõputuna näiv hulk kultuurilisi vaatamisväärsusi. Aga see on ka ülemaailmse kuulsusega rahvapidude (nt Oktoberfest), kultuuriga seotud festivalide, rahvaspordiürituste ja õllekeldrite maa. REISITINGIMUSED Eesti kodanikule on Saksamaa viisavaba. Juhul, kui Eesti kodanik soovib Saksamaale elama, tööle või õppima
Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla.Ukrainas voolab Euroopa suuremaid jõgesid, on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km, kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru 4600 m3, Ukrainas vaid 1000 m3. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr.Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus.Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine. Pikimad jõed: Dnepr - 2285 km Dnestr - 1370 km Siverski Donets - 1045 km Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal.
inimkätega loodud ehitis. See ehitustöö kestis mitu sajandit. Hiina müüri on võimalik näha ka Kuult. Põhiandmed: Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavahe: Eestiga võrreldes 6 tundi Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: 1. Everest - 8848 meetrit 2. Lhotse -8511 meetrit 3. Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: 1. Jangtse- 5980 km 2. Huang He- 4845 km 3. Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: Shanghai- 7 860 000 inimest 2. Peking- 7 000 000 inimest 1. 3. Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina impordib: Masinaid Veondusseadmeid Metallurgiatooteid Tööstusseadmeid Keemiatööstustooteid Toiduaineid Hiina ekspordib: Masinaid Naftat Tekstiilitooteid Toiduaineid Kasutatud kirjandus: 1
Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) · Rein - 1326 km · Elbe - 1136 km Saksamaa impordib: · Veondusmasinaid ja seadmeid · Keemiatooteid · Toiduaineid · Tekstiilitooteid · Kütuseid Saksamaa ekspordib: · Autosid, veondusseadmeid · Keemiatooteid · Kodumasinaid · Toiduaineid · Valtsmetalli ja terast Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen)
oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja- Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei
Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad saksamaa metsadest välja surnud. Saared: Põhjamere ranniku lähedal paiknevad väikesed Ida- ja Põhja- Friisi saared, Läänemeres aga suuremad: Fehmarn, Rügen ja Lisedom, mille idaosa kuulub Poolale. Siseveed: Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Ems ja Weser, mis kõik suubuvad põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu. Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Arvatakse, et jõe vee igat liitrit kasutatakse NELI korda. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu)
on valdav lähistroopiline kõrbe, veelgi lõuna pool vahemereline ning KeskT siili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8 °C. Aasta keskmine temperatuur on 11°C. Aastane sademete hulk on 300 400mm. 8.1.13 Kristyna Kokk 13 Vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on l ühikesed ja energiarikkad, Pikimad j õed on Lola (440 km) ja BioBio (380 km). T siili pikioru lõunaosas on palju järvi. 8.1.13 Kristyna Kokk 14 Loodusvööndid Tsiili paikneb k õrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolk õrbe ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa v öönd, lõunaosas segametsa ja oksasmetsa v ööndid. 8.1.13 Kristyna Kokk 15 Riigi arengutase
Antarktise mandriga. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Hoovused: Angola hoovus,Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus,Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus,Põhjapassaathoovus. Argentiina asub sooja hoovuse lähedal. pikimad jõed (jõetüüp- vt.õp.lk.61) Argentiinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata.Teised jõed: Bermejo,Paraguay jõgi, Paraná jõgi, Pilcomayo ,Uruguay jõgi. suurimad järved Järvi on Argentiinas vähe: Buenos Airese järv ja Fagnano järv. PAIKNEMINE LITOSFÄÄRI LAAMAL kas riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas-laamade servaalal v.laama keskosas (õp.lk.74 laamade kaart või internetist: //www.iris.edu.seismon/)
annaabi.ee 
