metallist, keevitatakse kokku metallist. st tükile pehmele materjalile lisatakse osade kaupa sama materjali (savi, vaha). 11. Mis on monumentaalskulptuur ? Monumendid,hauasambad . Valmistatakse:Graniit,pronks,teras 12. Mis on vabaplastika ? Skulptuurid vabalt valitud teemadel, Portreeplastika . Valmistatakse :marmor,pronks,graniit,kips,keraamika,puit,vask. 13. Mis on dekoratiivskulptuur ? Purskaevud,arhitektuuriga seotud skulptuurid.Dekoratiivsed skulptuurid , aias,pargis,tänaval. 14. Mis on pisiplastika ? Mitmesugused väikese formaadiga kaunistus esemed.Valmistatakse: tina,puit,pronks,vask,keraamika,portselan,hõbe,plastmassid. 15. Skulptuuris eristatakse (2) ? 1). ÜMARSKULPTUUR 2). RELJEEF 16. Mis on reljeef? - ainult esiküljelt vaadeldav(ligineb rohkem maalile kui skulptuurile) 17. Reljeef jaguneb (3)? 1). KÕRGRELJEEF figuurid on ümarplastiliselt välja töödeldud ja on tagapõhja 2). MADALRELJEEF plastiline kujutis tõuseb õige vähe tagapõhjast kõrgemale näit
liige Haridus · Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios · Tallinna 20. keskkooli lõpetas 1984. aastal · Pärast seda õppis Tallinna Kunstiülikoolis 1986 kuni 1993, skulptuuri erialal · Aastatel 1992-1999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Looming · Tema loomingusse kuuluvad nii skulptuurid ja joonistused · Skulptuurid jagunevad 2 rühma: pisiplastika ja monumendid · Joonistused jagunevad 4 rühma: akti-, looma-, maastiku- ja portree joonistusteks · Tauno Kangro skulptuurid pole püstitatud ainult Eestis, vaid ka Saksamaal ja Taanis. · Taanis: "Oli ilus suvepäev" Randers, 1998"Õnnelik mees" Randers, 1997 · Saksamaal: "Suvepäev" Landesbank, Hamburg, 2002 · "Linna hing" Kieli raekoja plats, 2002 · Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Leedus, Lätis,
aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Mood rokokooajastul Barokk-kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mukitud nägu. Ka naised kandsid parukaid. Naiste heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks
1.ümar skulptuurid e.vaadeldav igast küljest. 2.reljeefsed skulptuurid,toetuvad mingile kindlale pinnale ja on vaadeldavad ainult ühest küljest. Reljeefsed jagunevad kõrgreljeefsed,mis ulatuvad pinnast küllaltki välja,madalreljeefsed ulatuvad pinnast natuke välja.Sülendreljeefsed on süvendatud pinnasesse. Skulptuurid jagunevad suuruse järgi: 1.monumentaalsed skulptuurid.Suured ja seotud kindla kohaga. 2.vabaplastika-ei ole eriti suured ega seotud kindla kohaga. 3.pisiplastika-väikesed kaasaskantavad skulptuurid. 3)GRAAFIKA On kujutava kunsti kõige noorem haru.Graafika on paberile trükitud pilt.Graafika põhiliseks väljendusvahendiks on must ja valge värv,punktid ja jooned.Sageli võib graafilisel lehel kujutav olla midagi niisugust mida tegelikult olemas ei ole.Graafikal on palju erinevaid tehnikaid nt.linoollõige,ofort 4)ARHITEKTUUR Arhitektuur on kujutava kunsti haru,mis hõlmab kogu elu keskkonda,mille inimene on loonud (hooned,asulate planeerimine)
pronksi valatakse Monumentaalskulptuur Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega (mõnest meetrist mõnekümne meetrini), püsivalt oma kohale paigutatud skulptuur. Materjaliks on kas kivi või pronks. Monumentaalskulptuurid on mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. Monumentaalskulptuur. Juhan Smuuli monument Muhus. Abstraktne skulptuur Helsingis Abstraktne skulptuur Leedus Šiauliais Pisiplastika. Skulptuuri kõrgus ~30 cm Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks Vana-Kreeka kunsti jaotatakse kolme perioodi
proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (tehakse: graniit, marmor, puit, plastmass) Pisiplastika?(kaunistusesemed)(tina, puit, pronks, vask, portselan, hõbe, plastmass) Skulptuuris eristatakse ? 1) ümarskulptuur(igast küljest vaadeldav) 2) Reljeef(esiküljelt vaadeldav) Reljeef ? 1) kõrgreljeef 2) madalreljeef 3) süvendreljeef Maalikunst ? Maalis kujutatakse kolmemõõtmelist maailma kahemõõtmelisel pinnal, põhiline väljendusvorm on VÄRVJaguneb? Tahvelmaal (puutahvlile). Monumentaalmaal (seinale) Miniatuurmaal (käsitsi kirj. Raamatutes) Tahvelmaal
Kunsti liigid, alaliigid. ARHITEKRUUR:1)sakraalarhitektuur 2)profaanarhitektuur GRAAFIKA: 1)kõrgtrükk 2)sügavtrükk 3)lametrükk SKULPTUUR: 1)reljeefid 2)ümarplastika 3)vabaplastika 4)monomentaalplastika 5)ehitusplastika 6)pisiplastika MAALIKUNST: 1)õlimaal 29seinamaal 3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest
t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum 40 000-12 000 aastat tagasi III Homo sapiens 100 000 aastat tagasi Aafrikas (tark, mõtlev inimene, tarkinimene) * kromanjoonlane - Cro-Magnon (Prantsusmaa) Vanim leitud kolp - 92 000 aastat tagasi Üldine levik 33 000 aastat tagasi Vibu (10 noolt minutis), heitepuu - bumerang, kõnevõime, küttimine, kalastamine Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima Altamira 15-10 000 aastat tagasi Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias.
· Palju ülekullatud kipsist või stukist · Palju kasutati peegleid ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat · Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks · Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed Skulptuur *baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks *levib pisiplastika (eriti portselanist) * Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas *Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid ANTOINE WATTEAU · Soosis värve, uudsust ja spontaansust · Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks · Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid(roosa, helesinine, sinililla, kuldne) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega
1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas. ● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. ● Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698- 1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst ● Antoine Watteau (1684-1721). Watteu teostes on tihti elurõõm segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. ● Francis Boucher (1703-1770). Rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. ● Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tähtsaim 18. sajandi prantsuse maalikunstnik
milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks . Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi
Egiptuse ehted ja kaunistused Kuigi Egiptuse 18.dünastia oli vallutanud Lähis-Idas mitmeid maid ning sai sealt pidevalt rikkalikku andamit, oli egiptlaste riietus täiesti kaunistamata ja isegi asteeklik. Ehted näitasid kandja jõukust, ehted lisasid rõivastele ka värvikust. Paljud säilinud skulptuurid, pisiplastika ja seinamaalingud on jäädvustanud ehteid kandvaid mehi ja naisi. Ehiskraesid oli Egiptuses kantud juba dünastiate-eelsetest aegadest peale. Hilisema aja kaelakeede, käsivarre-, randme- ja pahkluuvõrude materjaliks oli kuld, korallid, helmed, ahhaat, oonüks või kaltsedon. Küllaltki harva valmistati ehteid hõbedast, mida kutsuti valgeks metalliks. Hõbeda kohta arvati, et sellest on tehtud jumalate luud, ning seda taoti pigem õhukeseks
hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja meigitud nägu. (5) Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga.(5) Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Levis pisiplastika, mis oli enamasti koketeeriva maiguga(6) Rokokoolikku vaimulaadi iseloomustab skulptuur "Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas" E. BOUCHARDON(6) Maalikunst ANTOINE WATTEAU maalid muudab eriti võluvaks tema meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks.(7) Tema teostes on elurõõm tihti segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga.(7)
millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema
..........................................................................................7 4.2. Samothrake Nike............................................................................................................7 4.3. Laokooni grupp..............................................................................................................7 5.Maalikunst.........................................................................................................................8 6.Terrakota pisiplastika.........................................................................................................9 7.Kokkuvõtteks.......................................................................................................................10 8.Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 9.Lisad...................................................................................................................
miks?). Euroopa kuulsamaid koopamaalingud asuvad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendid. Mulla värviga, must, punane, valge, kollane 2. Mida tead kuulsaimast vanimast skulptuurist? Wilendorfi Veenus. Kõrgus 11cm. Umbes 30000-25000a e.Kr. leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 3. Mis on megaliitilised ehitised, milliseid nende liike tunned? Megaliitiline tuleb kreekakeelsetest sõnadest "mega" ja "lithos", mis tähendavad "suurt kivi". Need ehitised on kultusliku tähendusega monumendid. Nende seas eristatakse menhireid (Carnacis, Saksamaal), dolmeneid (Iirimaal, Prantsusmaal) ja kromlehhe (Stongehenge) 4. Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Mesopotaamia? Iraagi ja Süüria 5
3)14-12 sajand 15)eetika 27)tarbekunst 4)3400 16)filosoofia 28)portselani 5)hieroglüüf kirjale 17)stilistika 29)hallikashelesinist 6)konfutsianismi 18)teater 30)hallikasrohelist 7)Hani 19)nukuteater 31)kangatikkimine 8)206eKr -220pKr 20)varjuteater 32)pisiplastika 9)madlama 21)12-13sajand 33)skulptuur 10)kõrgema 22)dramaturge 34)kunstnike 11)11sajandil 23)patriotismi 35)meistrite 12)10õ-a. 24)õigluse 2.Vasta küsimustele.(7p) 2.1 Hiina tradirsioonilised usundid, taoismi õpetus, budismi õpetus ja hiina teadlaste aktiivne tegevus. (1p) 2
Maalidest justkui õhkuks igatsust armastuse järele. Arhitektuur. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Skulptuur. Portselanist pisiplastika. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Klassitsism
kaljude teravad servad, kangaste voldid ning puude kõverused. Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide sätendav merevaigukarva valgus toob nähtavale selged pooltoonid (sinakasroheline ja roosa). Lisaks õlimaalile oli väga levinud pastellmaal. ● Üks paremini säilinud ja kaunimaid rokokoointerjööre on Amalienburgi lossis Münchenis. ● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal. ● Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), kelle töödes rokokoolik voolav painduvus ja graatsia ühinevad tärkava klassitsismi selgusega (nt. „Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb“). ● MAALIKUNST
tal.rahv. ROKOKOO Arenes väla 18.saj I poolel Prants. Seal valitses täielik monarhia. Raha oli kunni käes Arhitektuur. Rok. arh. on suunatud interiöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasut. peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud millel olid kullatud ornamendid. Kasut. palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Arhit: G.Oppenordt ja G.Boffrand Skulptuur. Portslanist pisiplastika. Võrreldes barokkiga muut. tööd õrnemaks ja ümaramaks. Tegijd: Clodion ja A.Douchardon.Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Tegija: F.Boucher. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Peter Paul Rubens. Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist
Kirjelda rokokoo arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti Välisarhitektuuris jäi püsima barokk Rokokoolik siseruum nägi välja Loobuti välisarhitektuuri detailidest siseruumis Seinu hakati hoopis katma paneelidega või peeglitega mille raamistuses hargnesid lilledest, okstest kaunistused Värvidest eelistati heledaid tooneja hõbedat See kõik pidi mõjuma väga võluvalt intiimselt Skulptuuridest oli moes pisiplastika (eriti portselanist), mis oli koketeeriva maiguga. ...maalikunst Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d maalid on eeskätt dekoratiivsed maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja
Kunst Kunst- ajaviiteks, eneseväljenduseks, sündmuste jäädvustamiseks, religiooni osa. Profaanarhitektuur- ilmalik ehituskunst (koolid, majad, teatrid) Sakraalarhitektuur- usu ja religiooniga seotud ehituskunst (kirikud, kabelid, kloostrid) Kunst jaguneb 1) Kujutav: skulptuurid (monument, dekoratiiv, pisiplastika-väikesed kujud), graafika (sügavtrükk, madaltrükk), arhitektuur (profaanarhitektuur, sakraalarhitektuur), maalikunst (natüürmort, olustikumaal, maastikumaal) 2) Mittekujutav: muusika, teater, tants, kirjandus. Eesti kunsti esiaeg Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on
Sinna ajajärku kuulub ka keraamika 1 õitseng. Nooremast ajajärgust pärinevad seinamaalingud ja loodusvormidega kaunistatud keraamika. (4) Mükeene kaevandushaudatest on leitud suur hulk käsitöötooteid, relvi, kuldsõrmuseid, metallnõusid, ehteid, kuldmaske ja muud sellist, paljud neist on kindlasti Kreetalt sisse veetud. Need on ainsad tunnistajad varase Mükeene kunsti kohta. Arhitektuurisaavutused olid paleed, kuppelhauad, sildade ja tänavate rajamine. Säilinud on seinamaalid, pisiplastika ja suur hulk vaase, mis annavad tunnistust kunstimeisterlikkusest ja loovad ettekujutuse kultuuriperioodidest. (4) Kreeta-Mükeene ehituskunst Kreeta ehituskunsti suurimateks ja tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid. Lossid koosnesid enamasti peaaegu ühesuurustest eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid suvalises asetuses ümber suure nelinurkse keskõue. Peale eluruumide olid seal veel laod ja erinevad hoidlad kuna lossid olid majanduselu keskusteks
vaade kaugusesse. Skulptuuris Puget, Girardon klassitsism, mis meenutab antiiki. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. Sajandil. Prantsuse õukonnas tekkis rokokoo, mis kestis umbes 50 aastat. Sisekujundus oli kergepärasem õrn ornamentika, heledad värvid, intiimne ja mugav õhkkond. Armastati hiina nipsasjakesi. Skulptuuris muutusid vormis pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Kuulus oli Edme Bouchardon. Eriti levib portselanist pisiplastika. Maalikunstis tekkis juurde värve, uudsust ja spontaansust. Need omadused ilmuvad Watteau loomingus, kes loob terviku õhust, valgusest ja ilusates riietes inimestest. Armastas pastelseid toone ja elurõõmu, mis on segunenud kurbusega. Kõige tüüpilisem esindaja oli Boucher, kes kohandas teoseid interjöörile. Chardin oli rokokoolik realist, kujutas keskkihti. Inglise kunst 17.-18. Sajandil. Inglise arhitektuur 17
pedagoogi käe alt võrsus terve rida isikupäraseid skulptoreid, nagu F. Sannamees, H. Halliste, J. Hirv, A. Vomm, E. Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika. Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.
ja ristkäikudes. Näiteks La Place Nationale Prantsusmaal. · foorum- Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templi. · Willendorfi Veenus- Lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. · Ateena Kreeka pealinn. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus. · Colosseum- Amfiteater Roomas. Colosseum ehitati Flaviuste ajal.Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused, hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Oli
Kreeka paleedel ülemises otsas. Dooria stiilis kapiteel koosneb abakusest ja polnud kaitserajatisi ( müüre jne. ) Peloponnesose ehhiinist, joonia stiilis abakusest ja voluudist, korintose poolsaarel oli üsna palju sõdu, seega oli vaja losse kaitsta stiilis abakusest ja akantuselehedega. kuidagi. Seal olid kindlustatud lossid ning linnamüürid. 14. Nimeta Ateena Akropolise tähtsamad ehitised (4tk). Mis 6. Mida tead egeuse skulptuurist? Pisiplastika, kuulsaim reljeef stiilis nad on? Parthenoni tempel dooria stiilis, Athena jne. Naise kujud(jumalannad), mis hoiavad madusid käes. Nike joonia, Erechteioni tempel joonia, Propüleed dooria. maalikunsti. Meieni pole jõudnud paraku peaaegu üldse 15. Mille poolest on kuulus Erechtheion? Püstitati 5 saj lõpul seina- või tahvelmaate. Tänaseni on originaalina säilinud
Maalikunst: 1. seinamaale. Monumentaalmaal 2. tahvelmaal on maalitud mingile alusele, võimalik kaasa võtta 3. miniatuurmaal hästi väike 4. mosaiigikunst väikestest tükkidest pannakse kokku kunstiteos 5. vitraaz klaasmosaiik (klaasimaal) Skulptuur: 1. reljeef pinna sisse süvendatud 3. ümarplastika on igast küljest vaadeldav 4. ehitusplastika seotud ehitustega (igasugused kaunistused) 5. monumentaalplastika hästi suur vorm 6. pisiplastika hästi väike (seotud nõudega) 7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. lametrükk trükivormi pind on tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid 4. plakatikunst 5. tarbegraafika
nikerdustega. Moodi tulid tumbad. Hiinastumise puhul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, luksuslikud ja eksootilised materjalid lisati sisekujundusse, kasutati hiina siidi katmaks buduaaride seinu ning armastati portselannõusid. Rokokoolik skulptuur- Portselan, mida kujutati? Kes olid lamburid? Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. (Lamburiteema, hiinateemalised vaasid jne) Rokokoomaal Antoine Watteau tähtsus ,,Ärasõit Kythera saarele" Mida maalis üldiselt kujutati? Aendas iseseisvaks zanriks fête galante'i (,,galantne pidu"),
Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi? Meestemood muutus naiselikumaks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu. Naised kandsid samuti parukat. Heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga. 6. Mis laadi skulptuuriteosed olid eriti moes rokokooajastul? Too näiteid. Moes oli pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiduda. Nt Lamburistseen, Suudlus, Taskukell, kuld emailiga. 7. Mis muudab eriti võluvaks J.A. Watteau maalid? Milline meeleolu neis valitseb? Meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Meeleolu on elurõõmus, segunenud löörilisuse ja melanhooliaga. 8. Keda peetakse kõige tüüpilisemaks rokokoostiili maalikunstnikuks
Trallesest) Hoog ja paatos. Motiiv Euripidese tragöödiast, Zethos ja Ampinion seovad härja külge naise Dirke ja lasevad ta surnuks lohistada, sest Dirke oli piinanud nende ema Antiopet. · "Lakoon" (1. saj eKr, leiti 1506). Dramaatiline, ilmekas, meisterlik kehatöötlus. Avaldas suurt mõju renessanssi kunstile. Praegu loetakse puuduseks ülepakutud reljeefisarnast pinnalist kompositsiooni, liigset kannatuste toonitamist. Terrakota pisiplastika Õrnalt maalitud savikujukesed. 7 Olustikulised. Valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias - tanagra figuurideks. Enamik kujutab naisi, mitte jumalannasid ja nümfe vaid tavalisi kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Sageli iroonilised, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist.
Maalidest justkui õhkuks igatsust armastuse järele. Arhitektuur. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Skulptuur. Portselanist pisiplastika. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Klassitsism
lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. plastika (väikeskulptuur e. pisiplastika), Egeuse maalikunst: Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. 6
Foorumit ümbritsesid templid (Saturnuse, Castori, Concordia, Vespasianuse, Antoniuse ja Faustina, Divus Juliuse tempel), basiilikad (Basilica Julia, Basilica Aemilia), kuuria, riigiarhiiv (Tabularium). II Kes või mis on? 1) Willendorfi Veenus lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 2) Ateena kreeka keeles Athenai, Kreeka pealinn. Asub Atika poolsaarel, 5 km Egeuse rannikust. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus. 3) Colosseum - Amphitheatrum Flavium. Rooma amfiteater, ehitatud keisrite Vespasianuse ja Tituse ajal, valminud aastal 80. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen,
loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. KOOPAMAALID: tehti jahõnne tagamiseks, kujutati loomi (kitsed, hirved, härjad, piisonid, hobused) liikumises, loomade iseloomulikud jooned on hästi kujutatud, värvidest kasutati musta, pruuni, kollast ja punast. Kuulsamad koopamaalid: Altamira Hispaanias ning Lascaux Prantsusmaal PISIPLASTIKA mitmesugused luust ja kivist kujud. Nt. Willendorfi Venus MEGALIITSED EHITISED Menhirid on kõrge püstine kivirahn, ühe kiviga. Dolmenid koosnevad kolmest kivist, kiviplaatidest ehitatud seintele toetus kiviplaadist katus Kromlehhid on ringikujuliselt asetatud kiviblokid, koosnevad menhiritest ja dolmenitest. Nt Stonehenge Lõna-Inglismaal, mida kasutati püha- ja ohverduspaigana või astroloogilistel vaatlustel. MÕISTED:
kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. 13 Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks.Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke,
rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E. BOUCHARDON - ,,Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas". Levib (portselanist) pisiplastika, kujutatakse enamasti lõbutsevaid nümfe ja faune, nt CLODION. Maalikunstis muutusid valitsevaks rubenistide vaated, kes soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. A. WATTEAU loomingus tulid need omadusest kõige paremini esile. ,,Tants", ,,Gilles",
diagonaalne kompositsioon, hajuvad piirjooned, figuurid tantsisklevas poosis, sinakaskollane ja roosa toon Skulptuur: pehmed, õrnad ja ümarad vormid, portselanist pisiplastika, koketeeriva maiguga Prantsusmaa skulptuur: voolav painduvus, graatsia, sillerdav elurõõm, romantiline, erootiline alatoon, lihtrahva argipäev 18
Skulptuur on tehtud kindlale jäävale kohale, materjaliks on kas kivi või pronks. Sinna alla kuuluvad mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. · Vabaplastikat - on skulptuuri alaliik.Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. · pisiplastika Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraagika Purskaevud Pärnus Kasutatud kirjandus: 1. J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile : ürgajast gootikani ",Tallinn, 2003 2. ,,Arhitektuuri ajalugu- antiikajast tänapäevani": Tallinn, 2006 3
skulptuurid. 1,2 Tarbekunst Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd ning eriti portselan (pilt14). Portselan oli keisririigiaegsetest käsitöösaavutusets üks olulisem valmistus, koos püssirohuga. Spetsiifilist läbipaistvat, kollaka, roheka või pruuni värvusega kivimit jadeiiti kasutatakse ehete ja pisiplastika valmistamisel. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ning fantaasiaküllane vormirikkus. 1,2 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_kunst 2 http://www.nyingmabuddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=searchby&cf_id=28&value=Hiina+kunst 16 Kokkuvõte Referaadi koostamisel olen ma paljupalju targemaks saanud
suurendamine, vildile kandmine, vildist kujundite välja lõikamine ja kinnitamine erinevate tehnikatega, töö viimistlemine ( osales 8 inimest) Linoollõike kasutamine ekslibriste valmistamisel, juhendaja Merje Leemets - ekslibrise kavandi joonistamine, linoolile kandmine, linooli töötlemine linoolinugadega, trükkimine erinevate meetoditega, valmis töö viimistlemine ja raamimine (osales 9 inimest) Soojuurikatest pisiplastika, juhendajad Piret Smagar ja Hando Kuntro - vajaliku puitmaterjali valimine, selle töötlemine erinevate tööriistadega, alusele kinnitamine, viimistlemine (osales 12 inimest) Portree joonistamine, juhendaja Maie Lepik - portreekavandi joonistamine, söe ja söekummi kasutamine, söemaalis portree joonistamine, valmistöö viimistlemine ja raamimine (osales 14 inimest) Kokku osales õpitubades 43 inimest, mis oli oodatust väiksem. Hiljem selgus, et mõned
Näiteks Terrakota sõdalased (joon. 5) ja Buddha figuurid on skulptuurid. Joonis 5. Terrakota sõdalased (Reisiblogi Hiina: Terrakota..., 2008) 4.5 Tarbekunst Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan (joon. 6) Spetsiifilist läbipaistvat, kollaka, roheka või pruuni värvusega kivimit- jadeiiti kasutatakse ehete ja pisiplastika valmistamisel. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ning fantaasiaküllane vormirikkus. 9 Joonis 6. Portselanist pott (Ceramics in the park..., 2008) 5. MEDITSIIN Klassikaline hiina meditsiin on ligi 4500 aastat vana, tema teooria ja ravimeetodid on
Neid hakati ehitama üsna varsti pärast Buddha surma, tema elu ja surmaga seotud olnud paikadesse. Algselt olid nad lihtsalt poolekerakujulsed mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega. Kuigi Asoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, saavutasid nad oma küpsuse alles II saj keskel eKr. Vanim stuuba asub arvatavasti Bharhutis Põhja- Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Paremad on lood Sanchi stuupakompleksiga, mille varasemad detailid (pisiplastika) pärinevad juba Asoka ajast, kuid lõplikult valmis siiski alles I saj eKr. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Terrassi [medhi] eesmärgiks on pradaksina ("paremale"), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt
Otsevaade rindkere, silm.) Lihtrahva puhul see ei kehtinud. Perspektiivi ei kasutanud. Skulptuurikunst Valitsejad või ülikud. Pooside valik piiratud. Kujud mõjuvad tardununa. Seisev kuju: pea sirgelt püsti, käed ripuvad otse alla või üks käsi rinnal. Vasak jalg ettepoole asetatud. Õpik lk 37: Kontraposti ei tuntud. (tugijalg) Istuv kuju: Jalad teineteise kõrval. Käed põlvedel. Harva ka rinnal risti. Lihtrahva puhul oli pooside valik mitmekülgne. Pisiplastika (ei viitsitud kividesse raiduda) - kujud, mis pandi ülikutele kaasa hauakambritesse, lootusega et nad teenivad pärast surma. Vana riigi perioodist on kuulsaim n-ö Mükerinose grupp, 20 m kõrgune Sfinks vaarao Hefreni püramiidi juures. Keskmise riigi ajal oli suurem individualiseerimispüüd. Aga suuri skulptuure on vähe. Uue riigi perioodil oli omapärane aeg vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) aeg. Ajaloos tuntakse Ehnatonina, usuuuendajana. Püüdis sisse seada ühejumalakultuse
Trükkimisel kantakse kujutis pinnale templi põhimõttel, kujundus trükipadjal on peegelpildis. Tampotrükk on üks levinumaid sümboolika pealekandmise meetodeid. Trükitavad materjalid: keraamika, metall, plastmass, klaas, puit, nahk. Võimalikud tooted: pastapliiatsid ja muud kirjutusvahendid, kruusid- klaasid, võtmehoidjad, mapid, kellad, tulemasinad, mälupulgad, registraatorid, helkurid, kilekaaned, mapid, märkmikud, rahakotid, pisiplastika, mälupulgad. Eelised: Võimalik trükkida erikujulistele toodetele - kumeratele ja nõgusatele pindadele. Kujutised on väga täpsed, see võimaldab trükkida väga väikeseid kirju ja kujutisi. Piirangud: Piiratud on trükitava pinna suurus (olenevalt tootest ja kujundusest on suurim trüki mõõt 60-75 mm) ning värvide arv. Tampotrükki ei ole otstarbekas teha väga väikestes kogustes ja paljude värvidega. 25
Edusamme tegi tarbekunst. Portselani tootmine saavutas kõrge taseme Songi perioodil (960-1279). Selle aja portselanmõudel on kasutatud palju hallikashelesinist või hallikasrohelist glasuuri, mida ilustab peen pragudevõrk. Suurt tähelepanu pöörati portselanesemete vormi elegantsile ja maalingute kvaliteedile. Teised kunstkäsitöö harud: · Kangatikkimine (valmistati kuldtikandiga siidriiet) · Puu- ja luunikerdus · Bambusest majatarvete tootmine · Pisiplastika (mägikristallist, kaltsedonist, ahhaadist, nefriidist jm materjalist esemed) Skulptuur oli peamiselt kultuseaineline. Hiina kunstnikke ja meistrite loomingut hinnati kõrgelt ka väljaspool kodumaad. Songi ajajärgul kujunes Hiinas välja uus mõtteteaduse suund neokonfutsianism -, millest sai hiljem riigielu juhtiv ideoloogia. Neokonfutsianismi tuntuim esindaja oli filosoof Zhu Xi (1130-1200). Tema õpetus võeti edaspidi riigieksamite peaaeineks.
Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata.) Värvidest kasutati- must, pruun, punane, kollane, ooker, valge->looduslähedased. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. 2) Pisiplastika - Willendorfi Venus 30 000- 50 000 a. vana. Austrias leitud. Viljakuse sümbol kuna nägu ei ole näha ja viidatud suguorganitele 4 3) Megaliitsed ehitised- .Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). 1.Menhir - Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike
Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest. Tingmärkide tähendus tekib kultuuris. Visuaalsed kujutised erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Eeldatakse, et visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse mõtlemise arenguga. 40 000 20 000
Herakles käis läbi kogu Araabia poolsaare ja Põhja-Aafrika. Liibüas kohtus ta vägilase ANTAIOSega, kes oli Gaia ja Poseidoni poeg. See mees sundis kõiki, kes tema maale saabusid, endaga maadlema. Kui ta ise võitluses alla jääma kippus, sai ta emakeselt maalt (Gaialt) iga kord uut jõudu. Herakles tõstis aga Antaiose õhku ja kägistas ta surnuks. Ka seda stseeni kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo. Sama kunstnik tegutses ka pisiplastika alal. Bargello Muuseumis Firenzes on temalt sama stseeni kujutav pronksfiguur. NB! Suurenda pilte! a) Antonio del Pollaiolo. Herakles kägistamas Antaiost. Uffici Galerii, Firenze. b) Atlas ja Prometheus vanakreeka vaasimaalil. Lõpuks jõudis sangar Kaukasuse mäeni, mille küljes piinles aheldatud titaan PROMETHEUS. Iga päev lendas kohale kotkas ja nokkis vangistatud titaani maksa, mis öösel uuesti kasvas. Herakles ootas ära, mil kotkas kohale lendas, ja läbistas noolega linnu
toretsev, kohati sisutu. Sisearhitektuuris asendusid tumedavõitu toonid valge, kuldse ja pastelsete toonidega. Mööbel muutus kergemaks, lisandus nipsasjakesi, peeglite ja maalide vahel asendusid sirged liistud taimemotiivi jäljendavateks ja väänlevateks, olles sageli üle kullatud. Hiina siidiga kaetud seinad buduaarides, vesipiibud, portselannõud sobitusid moraalitu õhkkonnaga hästi. Skulptuuris oli portselanist erootiline pisiplastika ja mõned portreebüstid. Maalikunstis kujutati lodevas poosis seltskonda, siivutuid stseene, näitlejaid ja mütoloogiat, kuhu lisandus tihti väikseid armunooltega putosid lendama. Antonie Watteau maalidel on sageli vabaõhu etendusi jälgivat seltskonda kujutatud, aga ka näitlejaid ning enamus pilte on veidi kurblikud. François Boucher kohandas oma maalide temaatika ja tonaalsuse vastavusse rokokoo interjööriga ning tema sagedasem modell ja ühtlasi soosija oli markiis de Pompadour
annaabi.ee 
