Mõistete tähendused 1. Graatsiad - Graatsiad olid rooma ilujumalannad. Kreekas kutsusti neid kariidideks. Tavaliselt oli graatsiaid kolm: Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). 2. Muusad Muusad oli antiikmütoloogias kunstide, hiljem üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Neid oli üheksa ja nad olid peajumal Zeusi ja Mnemosyne tütred
Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti
Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sambad.
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, sõjajumal Ares jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma Zeusi järglased Apollon ja Artemis- Zeusi ja Leto kaksikud Ares- Zeusi ja Hera poeg Dionysos- Zeusi ja Semele poeg Graatsiad- Zeusi ja Eurynome tütred Helena- Zeusi ja Leda tütar Hephaistos- Zeusi ja Hera poeg Herakles- Zeusi ja Alkmene poeg Hermes- Zeusi ja Maia poeg Minos, Rhadmanthys ja Sarpedon- Zeusi ja Europe poeg Muusad- Zeusi ja Mnemosyne lapsed (muusasid oli kokku 9) Persephone- Zeusi ja Demeteri tütar Perseus- Zeusi ja tütre Danae poeg Täname tähelepanu eest!
Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid · Penelope kangas tähendab lõpetamatut tööd · Tantalose piinad Zeusi poeg Tantalos raius oma poja tükkideks ja pakkus jumalatele
ka veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal.Kuna tema ema suri enne tema ilmale tulekut päästis Zeus oma sündimata poja oma reie külge õmmeldes.Seejärel usaldas Zeus imiku Hermese kätte,kes viis lapse Nysa mäele,kus Dionysose kasvatusega tegelesid nümfid.Suureks kasvades D rändas ta allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Graatsiad Graatsiad olid antiikmütoloogias ilujumalannad ning nende nimed olid Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate, kõige sagedamini muusade, hooride, Aphrodite, Apolloni ja Dionysose saatjaskonnas. Helena Helena oli Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda tütar.Leda juurde ilmus Zeus luigena ning seejärel tõi Leda ilmale kaks muna
Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus
surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid.
osutus kõige hirmsamaks olevuseks, keda seni oldi nähtud. Typhone soovis saada maa ja taeva valitsejaks. Zeus sai ta kavatsustest õnneks teada, ning siirdus teist korda Olümpost kaitsma. Enne koletise täielikku hävimist paikas Zeus ta Tartarose mäe alla, saates titaanidele väärilise kaaslase. Sellest ajast peale saadab Typhon meresõitjatele raevukaid tuuli ning kutsub esile orkaane. Teised Olümpose mäe elanikud: Olümposel elasid ka graatsiad ja muusad Herakles, pärast tema jumalate hulka tõstmist Heraklese naine Hebe Hera tütar Eros Iiris Ganymedes Olümpose tähtsamaid jumalaid oli 12, sellest ka nimetus Kaksteist jumalat. Koos moodustasid nad taevase perekonna, kes elas Olümpose mäel See, missuguseid jumalaid Olümposte jumalate sekka arvatakse, on muutlik. Tihtipeale ei loeta Olümposte jumalate hulka Hadest, allmaailma valitsejat. Olümpose jumalate hulka kuuluvad:
Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan Leiutas karjaseföödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilse hirmu ja paanika Menelaos Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Pegasos- Tiivuline võluhobune, Nümf Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Kuldlõige Muutumatu jaotus, Agamemnos- Mükeene müütiline kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas, ohveras oma tütre ,,Ilias" üheks peategelaseks. Graatsiad: Aglaia Sära Thaleia Õitseng Euphrosyne - Rõõmsameelsus
Minu Jumalad Robert Kasela 10a 2009/2010 Sisukord Zeus 2-3 Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui
Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. KEDA KAITSEB- Inimlikke seadusi PÄRITOLU/SÜND- Titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos ( Zeusi isa ) tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. LAPSED- Apollon, Artemis, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Rhadmanthys, Sarpedon, Muusad, Persephone, Perseus ISELOOMUOMADUSED- Truudusetu, haavamatu, kartmatu, tark, vapper, tugev, nägus SÜMBOL- Tamm, välgunool, valitsuskepp, kotkas MÜÜT- Ühel päeval, otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei
Eros teeb oma pesapaiga inimeste südameisse, kuid mitte igasse südamesse. Ta taganeb seal, kus leidub karmust. Tema suurmaks auks on see, et ta ei tee kellegile halba ega luba seda teha ka teistel. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda muusad ja graatsiad. Graatsiaid oli kolm: Aglaia(Sära), Euphrosyne( Rõõmsameelsus), Thaleia( Õitseng). Nemad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia ja ilu kolmikkehastus. Nad lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga Apolloni lüüra saatel ja inimene, keda nad külastasid sai õnnelikuks. Koos muusadega olid nad ,,laulukuningannad" ja ühtki pidu polnud võimalik pidada nendeta. Muusasid oli üheksa
Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! Claudio Monteverdi., Orpheus Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? Sisu kokkuvõte I vaatus Euridice ja Orfeuse pulmad on lähenemas. Nad laulavad oma armastuse täiuslikkust õnnest, Aristaios on Euridicesse meeletult armunud ning laulab meeleheitest, samal ajal kui Saatür teda naeruvääristab. Graatsiad annavad teada Veenuse saabumisest. Jumalanna ei usu abiellu, kuid lubab siiski Aristaiost aidata. Pulmarongkäik läheneb ning abielutõotuste vahetamise hetkel põgenevad külalised olles kuulnud kohutavat ettekuulutust. Euridice ja Orfeus usuvad oma armastusse ning jäävad endale kindlaks II vaatus Veenus püüab veenda Euridicet saatusega ja halva ettekuulutusega võitlema ning abielluma Aristaiosega, kes on ennast ümberriietanud. Euridice isegi ei kaalu
Zeusi aitasid teised jumalad. Esimesena ühinesid nendega Okeanos oma järeltulijate Kratose, Zelose ja Nikega, kes tahtsid korda, tööd ja rahu. Haavamatu Zeus Zeusi kaitseks oli tema õlgadel mantel, mis oli tehtud püha kitse nahast. See võlurüü, aigis, see kaitses Zeusi ja muutis ta haavamatuks. Zeusi elu Olümposel Elu oli Olümposel oli ilus. Jumalad sõid ambroosiat ja jõid nektarit ning olid rõõmsad oma igaveses nooruses sest jumalad ei saa kunagi vanaks. Kaunid graatsiad ja 2 muusad tantsisid ja laulsid kiidulaulu vägevaimale jumalale, jumalate ja inimeste isale, kõikvõimsale Zeusile. Jumalad suhtusid Zeusisse nagu oma isasse, sest tema oli vägevaim kõigist jumalaist ning tema siis taevariigi võidule kurjuse ja õigusetuse üle. Zeus maailma valitseja Au sees istus Zeus oma uhkel troonil. Kaunis Hera, taevakuninganna oli tema kaasa.
Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semale poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas ennast luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg.
jumalate särvad lossid kuldses hiilguses. Kaugel all katsid maad pilved. Seal järgnesid kevadele ja suvele sügis ja karm talv. Rõõmule järgnes mure. Ja jumalaile polnud tundmata kibedad kurbusehetked, kuid jumalate juures pole kurbusel pikka iga ja rõõm ei jää kauaks eemale. Elu Olümposel oli ilus. Oma olengutel sõid jumalad ambroosiat ja jõid nektarit ning olid rõõmsad oma igaveses nooruses sest jumalad ei saa kunagi vanaks. Kaunid graatsiad ja muusad lõbustasid neid tantsude ja lauludega. Kätest kinni hoides tantsisid ja laulsid muusad ja graatsiad ikka nii ilusasti, et jumalad istusid võlutult, lummatud nende kergejalgsusest ning häälte kooskõlast. Alati, kui muusad ja graatsiad lõpetasid tantsu, laulsid nad kiidulaulu vägevaimale jumalale, jumalate ja inimeste isale, kõikvõimasale Zeusile. Ja kõik jumalad suhtusid Zeusisse nagu oma isasse, sest tema oli vägevaim
öeldud, et kauged külalised tõid Psychele ohvreid, kummardasid teda ja pöördusid palves tema poole. Sellised teod ainult kinnitavad neiu jumalikustamist ning muudavad loogilisemaks müüdi lõpplahenduse, mil Psychest saab surematu. Psyche oli sarnane jumalanna Aphroditega, kuid samuti võib Psyche perekonna ning Aphrodite vahel mõningaid seoseid näha. Aphroditega olid väga lähedalt seotud kolm graatsiat, kes olid tema saatjaks ning neid võib võrrelda Psyche ja tema õdedega. Nii graatsiad kui ka õed olid silmipimestavalt ilusad. Lisaks olid Psyche õed jumalanna sarnase omakasupüüdliku ja veidi egoistliku loomuga ning ootasid, et neid ehete ning kullasäraga üle puistatakse. Erose ja Psyche loo tegevuse ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. Siinkohal võib tuua väga häid paralleele näiteks Hippolytose ja Artemise looga. Selles müüdis räägitakse, kuidas Aphrodite tunneb ennast solvatuna, sest Hippolytosel on
õigeid tegusid,kuid ei abistanud valelikke,kes tõotust ei pea.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid,et oma truudusetust naise eest varjata.Abikaasaks oli talle taevajumalanna Hera. Roomas kutsuti Zeusi Jupiteriks. ZEUSI JÄRGLASED: Apollon ja Artemis emaks titaanide Koiose ja Phoibo tütar Leto Ares emaks Hera Dionysos(viljakuse ja veini jumal) emaks Teeba printsess Semele Graatsiad(Aglaia,Thaleia,Euphrosyne) emaks Eurynome Helena emaks Sparta kuninga Tyndareose naine Leda Hephaitos(sepakunsti jumal) emaks Hera Herakles(kreeka kangelane) emaks Teeba kuninganna Alkmene Hermes emaks Maia Minos,Sarpedon,Rhadmanthys emaks Tüürose kuninga Agenori tütar Europe Muusad(Kleio,Euterpe,Thaleia,Melpomene,Terpsichore,Erato,Urania,Kalliope,Polyhymnia) emaks titaan Mnemosyne Persephone emaks Demeter Perseus emaks Argose kuninga Akrisiose tütar Danae
Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Ta elas maailma lääneserval Erytheia saarel. Hesiodose sõnul nimetati selle nimega tänapäeva Cádizi. Antiikajal nimetati seda kanti Andaluusia rannikul Tartessoseks. Gorgod koletised. Tiibade ja draakoni kehaga. Juuste asemel olid maod. Nende pilk muutis inimese kiviks. Graiad Õed, hallid naised, sünnist peale juba vanad. Elasid saarel keset merd. Aitasid Perseusel võidelda Medusa vastu. Graatsiad õed, ilujumalannad. Olid jumalate saatjaskonnas. Hades Surnute kuningriik ja ka nende valitseja. Zeusi vend. Hüüti ka jõukuse jumalaks. Tema naine oli Persephone, kelle ta röövis maa pealt. Harmonia Aphrodite ja Arese tütar, Kadmose naine. Surematu harmoonia jumalanna. Harpüiad hirmuäratavad lendavad olendid, kellel on kõverad nokad ja küüned ning kes jätsid endast maha jälgi haisu, mis tegi haigeks kõik elavad olevused. Neid kutsuti Zeusi koerteks.
tüdrukut. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUSI JÄRGLASED Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto. Ares- sõjajumal ja Hephaistos- sepakunsti jumal, old Zeusi ja Hera pojad. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparata kuninga Tyndareose naine. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.
Kristjan Jaak Petersonil on säilinud 25 luuleteost, sealhulgas 9 oodi ja 6 pastoraali. Kr. J. Petersoni oodid ei ole pühendatud konkreetsetele isikutele, vaid filosoofilistele probleemidele. Neis laulab ta loodusjõudude vägevusest. Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht on sageli seotud mõne konkreetse Eesti paigaga. Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis
plasiliinist või millestki muust aga mitte savist või pronksiga, peale tema surma on takujud valatud pronksi. Ise ta võttis neid töid kui eksperimente. Monet ja kunstihetkelisus "Ma tunnen rohkem kui ei kunagi varem vastumeelsust kõige vastu mis tuleb kergelt, esimesel katsel." Tegeles muljete ja aistingute jäädvustamisega, "hetkelisuse" jäädvustamisega Et paremini mõista Monet' loomingut siis võib tema töid võrrelda Charles Gleyre tööga "Minerva ja graatsiad" erinevalt Monet' töödest puudub sellest elulisus, see on tuim ja kunstlik. Teoses rõhutatakse ideaalseid naisekeha vorme, jumala poolt määratud iluvormid. Samuti on see töö ka maalitehniliselt täiuslik ja seal pidi valitsema selgus, et tähelepanu ei juhitaks kõrvale. Monet' maal on selle teose täielik vastand. Sellel kujutatakse tavalisi moodsaid inimesi mitte ideaaltüüpe, ta kasutas modellina sageli sõpru ja pereliikmeid. Neid kujutab ta igapäevases ja kaasaegses
Palub kas kokku saada või laidusõnu kuulda XXXII-XLI Tatjana palub njanja pojapojal kirja ära viia. Tuleb Lenski ilma Oneginita. Peagi tuleb hobusega Onegin, Tatjana jookseb parki, kuulab tüdrukute laulu, hakkab ära minema ja alleel seisab Onegin Neljas peatükk (82-104) VII-XVII Autor? räägib armastusest, selle jahedusest, Onegini ja Tatjana kohtumisest, Onegini sõnadest. Onegin ja Tatjana lähevad käevangus koju XVII-XXII Autor? räägib, kes on omaksed, millised on graatsiad, keda usaldada? XXIII-XXIV Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu XXV-XXXI Lenski ja Olga olid kogu aeg koos, koju minnes kirjutab ja joonistab Olgale, ka albumisse (räägitakse kirjutamisalbumitest) XXXII-XXXIV Milline peaks luule olema? Ärge kirjutage vaid minevikust. XXXV- Tatjana? räägib ainult njanjale, mida tunneb XXXVI-XXXIX Onegini tegemised praegu(üles, jõkke, sööma...lugema...hobune... XL-XLIII novembri ilma ja tegemiste iseloomustus
Semire Semire, kuninganna usaldusalune kaaskondlanna; sopran Polyhymnia Polymnie, laulu ja pantomiimi muusa; sopran Nümf Une nymphe; sopran Abaris Abaris, Alphise armastatu; tenor Calisis (Kalais) Calisis, Alphise kosilane Borease soost; Boreas Borée, kr. müt. valju põhjatuule jumal; Borileas Borilée, Alphise kosilane Borease soost; Adamas Adamas, Apolloni ülempreester; Apollon Apollon, Päikese- ja valguse jumal, kunstide soosija; Amor L'Amour, armastusjumal; Rõõmujumalad, graatsiad, Apolloni templi preestrid, rahvas, Aastaajad, Zephyrid (läänetuuled), Tunnijumalad, Kunstid Orkestrikoosseis: 12 viiulit, 4 vioolat 4 tsellot, 2 kontrabassi, 2 flööti ja piccolo-flööt, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, timpanid, 2 klavessiini Tegevustik: Esimene vaatus."Boreaadides" pole proloogi. Itaalia stiilis avamäng on otseselt seotud tegevustikuga - sarvesignaalid ja fanfaarid vihjavad jahipidamisele. Kuninganna Alphise on jahil koos oma õukonnaga
Athena kargas Z. peast välja, kui Hephaistos Z. kolju suure kirvega lõhestas. Z+Themis (`taevane õiglus'): 3 hoori, 3 moirat (vt. nr. 17) Z+Dione ?Aphrodite Zeus+Hera: Ares (sõjajumal), Eris (tülijumalanna), Hebe, Eileithyia (sünnitusabijumalanna), Hephaistos (? isadus kahtlane), +Demeter: Persephone, ???????? Dionysos +Leto: Apollon&Artemis +Mnemosyne: 3 moirat, 9 muusat (vt. 17) +Eurynome (Okeanose tütar): graatsiad e. kariidid (3 tk): Aglaia `sära', Euphrosyne `rõõmsameelsus' (armastas & kaitses luuletajaid), Thaleia `õitseng' Inimesed: Io ->Epaphos (`puudutus', Z rasestas Io puudutuse teel), Heraklese esiisa; Leda (Sparta kuninga Tyndareose naine)->Kastor ja Polydeukes e. Dioskuurid, kellele on pühendet Kaksikute tähtkuju ning Helena; Europe (Siidoni printsess), Z. ilmus sõnni kujul-> Minos, Kreeta valitseja ja Hadese kohtumõistja nr. 1, Rhadamanthys, tark seaduseandja ja Hadese kohtumõistja nr
annaabi.ee 
