Mõistete tähendused 1. Graatsiad - Graatsiad olid rooma ilujumalannad. Kreekas kutsusti neid kariidideks. Tavaliselt oli graatsiaid kolm: Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). 2. Muusad Muusad oli antiikmütoloogias kunstide, hiljem üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Neid oli üheksa ja nad olid peajumal Zeusi ja Mnemosyne tütred. Muusad innustasid ja abistasid luuletajaid ning teisi
Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
Birgit Vislapuu Hardi Kõlli 10. a klass 2009a. Zeus Zeus on vanakreeka mütoloogias pea-,taeva- ja äikesejumal Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaan...
Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid · Penelope kangas tähendab lõpetamatut tööd · Tantalose piinad Zeusi poeg Tantalos raius oma poja tükkideks ja pakkus jumalatele
ka veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal.Kuna tema ema suri enne tema ilmale tulekut päästis Zeus oma sündimata poja oma reie külge õmmeldes.Seejärel usaldas Zeus imiku Hermese kätte,kes viis lapse Nysa mäele,kus Dionysose kasvatusega tegelesid nümfid.Suureks kasvades D rändas ta allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Graatsiad Graatsiad olid antiikmütoloogias ilujumalannad ning nende nimed olid Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate, kõige sagedamini muusade, hooride, Aphrodite, Apolloni ja Dionysose saatjaskonnas. Helena Helena oli Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda tütar.Leda juurde ilmus Zeus luigena ning seejärel tõi Leda ilmale kaks muna
Antiikmütoloogia Kreeka ja rooma jumalad Heili Hani Tartu Kommertsgümnaasium Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile, loend Töö juhendaja Tiit Mauer Kreeka 8. 7. saj. e.m.a. Uranose-Gaia ning Kronose- Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone...
Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tüt...
osutus kõige hirmsamaks olevuseks, keda seni oldi nähtud. Typhone soovis saada maa ja taeva valitsejaks. Zeus sai ta kavatsustest õnneks teada, ning siirdus teist korda Olümpost kaitsma. Enne koletise täielikku hävimist paikas Zeus ta Tartarose mäe alla, saates titaanidele väärilise kaaslase. Sellest ajast peale saadab Typhon meresõitjatele raevukaid tuuli ning kutsub esile orkaane. Teised Olümpose mäe elanikud: Olümposel elasid ka graatsiad ja muusad Herakles, pärast tema jumalate hulka tõstmist Heraklese naine Hebe Hera tütar Eros Iiris Ganymedes Olümpose tähtsamaid jumalaid oli 12, sellest ka nimetus Kaksteist jumalat. Koos moodustasid nad taevase perekonna, kes elas Olümpose mäel See, missuguseid jumalaid Olümposte jumalate sekka arvatakse, on muutlik. Tihtipeale ei loeta Olümposte jumalate hulka Hadest, allmaailma valitsejat. Olümpose jumalate hulka kuuluvad:
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Val...
Minu Jumalad Robert Kasela 10a 2009/2010 Sisukord Zeus 2-3 Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui
Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. KEDA KAITSEB- Inimlikke seadusi PÄRITOLU/SÜND- Titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos ( Zeusi isa ) tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. LAPSED- Apollon, Artemis, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Rhadmanthys, Sarpedon, Muusad, Persephone, Perseus ISELOOMUOMADUSED- Truudusetu, haavamatu, kartmatu, tark, vapper, tugev, nägus SÜMBOL- Tamm, välgunool, valitsuskepp, kotkas MÜÜT- Ühel päeval, otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta
Eros teeb oma pesapaiga inimeste südameisse, kuid mitte igasse südamesse. Ta taganeb seal, kus leidub karmust. Tema suurmaks auks on see, et ta ei tee kellegile halba ega luba seda teha ka teistel. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda muusad ja graatsiad. Graatsiaid oli kolm: Aglaia(Sära), Euphrosyne( Rõõmsameelsus), Thaleia( Õitseng). Nemad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia ja ilu kolmikkehastus. Nad lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga Apolloni lüüra saatel ja inimene, keda nad külastasid sai õnnelikuks. Koos muusadega olid nad ,,laulukuningannad" ja ühtki pidu polnud võimalik pidada nendeta. Muusasid oli üheksa
Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! Claudio Monteverdi., Orpheus Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? Sisu kokkuvõte I vaatus Euridice ja Orfeuse pulmad on lähenemas. Nad laulavad oma armastuse täiuslikkust õnnest, Aristaios on Euridicesse meeletult armunud ning laulab meeleheitest, samal ajal kui Saatür teda naeruvääristab. Graatsiad annavad teada Veenuse saabumisest. Jumalanna ei usu abiellu, kuid lubab siiski Aristaiost aidata. Pulmarongkäik läheneb ning abielutõotuste vahetamise hetkel põgenevad külalised olles kuulnud kohutavat ettekuulutust. Euridice ja Orfeus usuvad oma armastusse ning jäävad endale kindlaks II vaatus Veenus püüab veenda Euridicet saatusega ja halva ettekuulutusega võitlema ning abielluma Aristaiosega, kes on ennast ümberriietanud. Euridice isegi ei kaalu
Zeusi aitasid teised jumalad. Esimesena ühinesid nendega Okeanos oma järeltulijate Kratose, Zelose ja Nikega, kes tahtsid korda, tööd ja rahu. Haavamatu Zeus Zeusi kaitseks oli tema õlgadel mantel, mis oli tehtud püha kitse nahast. See võlurüü, aigis, see kaitses Zeusi ja muutis ta haavamatuks. Zeusi elu Olümposel Elu oli Olümposel oli ilus. Jumalad sõid ambroosiat ja jõid nektarit ning olid rõõmsad oma igaveses nooruses sest jumalad ei saa kunagi vanaks. Kaunid graatsiad ja 2 muusad tantsisid ja laulsid kiidulaulu vägevaimale jumalale, jumalate ja inimeste isale, kõikvõimsale Zeusile. Jumalad suhtusid Zeusisse nagu oma isasse, sest tema oli vägevaim kõigist jumalaist ning tema siis taevariigi võidule kurjuse ja õigusetuse üle. Zeus maailma valitseja Au sees istus Zeus oma uhkel troonil. Kaunis Hera, taevakuninganna oli tema kaasa.
Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semale poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas ennast luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg.
jumalate särvad lossid kuldses hiilguses. Kaugel all katsid maad pilved. Seal järgnesid kevadele ja suvele sügis ja karm talv. Rõõmule järgnes mure. Ja jumalaile polnud tundmata kibedad kurbusehetked, kuid jumalate juures pole kurbusel pikka iga ja rõõm ei jää kauaks eemale. Elu Olümposel oli ilus. Oma olengutel sõid jumalad ambroosiat ja jõid nektarit ning olid rõõmsad oma igaveses nooruses sest jumalad ei saa kunagi vanaks. Kaunid graatsiad ja muusad lõbustasid neid tantsude ja lauludega. Kätest kinni hoides tantsisid ja laulsid muusad ja graatsiad ikka nii ilusasti, et jumalad istusid võlutult, lummatud nende kergejalgsusest ning häälte kooskõlast. Alati, kui muusad ja graatsiad lõpetasid tantsu, laulsid nad kiidulaulu vägevaimale jumalale, jumalate ja inimeste isale, kõikvõimasale Zeusile. Ja kõik jumalad suhtusid Zeusisse nagu oma isasse, sest tema oli vägevaim
Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõits...
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähe...
Kristjan Jaak Petersonil on säilinud 25 luuleteost, sealhulgas 9 oodi ja 6 pastoraali. Kr. J. Petersoni oodid ei ole pühendatud konkreetsetele isikutele, vaid filosoofilistele probleemidele. Neis laulab ta loodusjõudude vägevusest. Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht on sageli seotud mõne konkreetse Eesti paigaga. Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid...
Palub kas kokku saada või laidusõnu kuulda XXXII-XLI Tatjana palub njanja pojapojal kirja ära viia. Tuleb Lenski ilma Oneginita. Peagi tuleb hobusega Onegin, Tatjana jookseb parki, kuulab tüdrukute laulu, hakkab ära minema ja alleel seisab Onegin Neljas peatükk (82-104) VII-XVII Autor? räägib armastusest, selle jahedusest, Onegini ja Tatjana kohtumisest, Onegini sõnadest. Onegin ja Tatjana lähevad käevangus koju XVII-XXII Autor? räägib, kes on omaksed, millised on graatsiad, keda usaldada? XXIII-XXIV Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu XXV-XXXI Lenski ja Olga olid kogu aeg koos, koju minnes kirjutab ja joonistab Olgale, ka albumisse (räägitakse kirjutamisalbumitest) XXXII-XXXIV Milline peaks luule olema? Ärge kirjutage vaid minevikust. XXXV- Tatjana? räägib ainult njanjale, mida tunneb XXXVI-XXXIX Onegini tegemised praegu(üles, jõkke, sööma...lugema...hobune... XL-XLIII novembri ilma ja tegemiste iseloomustus
Semire Semire, kuninganna usaldusalune kaaskondlanna; sopran Polyhymnia Polymnie, laulu ja pantomiimi muusa; sopran Nümf Une nymphe; sopran Abaris Abaris, Alphise armastatu; tenor Calisis (Kalais) Calisis, Alphise kosilane Borease soost; Boreas Borée, kr. müt. valju põhjatuule jumal; Borileas Borilée, Alphise kosilane Borease soost; Adamas Adamas, Apolloni ülempreester; Apollon Apollon, Päikese- ja valguse jumal, kunstide soosija; Amor L'Amour, armastusjumal; Rõõmujumalad, graatsiad, Apolloni templi preestrid, rahvas, Aastaajad, Zephyrid (läänetuuled), Tunnijumalad, Kunstid Orkestrikoosseis: 12 viiulit, 4 vioolat 4 tsellot, 2 kontrabassi, 2 flööti ja piccolo-flööt, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, timpanid, 2 klavessiini Tegevustik: Esimene vaatus."Boreaadides" pole proloogi. Itaalia stiilis avamäng on otseselt seotud tegevustikuga - sarvesignaalid ja fanfaarid vihjavad jahipidamisele. Kuninganna Alphise on jahil koos oma õukonnaga
Athena kargas Z. peast välja, kui Hephaistos Z. kolju suure kirvega lõhestas. Z+Themis (`taevane õiglus'): 3 hoori, 3 moirat (vt. nr. 17) Z+Dione ?Aphrodite Zeus+Hera: Ares (sõjajumal), Eris (tülijumalanna), Hebe, Eileithyia (sünnitusabijumalanna), Hephaistos (? isadus kahtlane), +Demeter: Persephone, ???????? Dionysos +Leto: Apollon&Artemis +Mnemosyne: 3 moirat, 9 muusat (vt. 17) +Eurynome (Okeanose tütar): graatsiad e. kariidid (3 tk): Aglaia `sära', Euphrosyne `rõõmsameelsus' (armastas & kaitses luuletajaid), Thaleia `õitseng' Inimesed: Io ->Epaphos (`puudutus', Z rasestas Io puudutuse teel), Heraklese esiisa; Leda (Sparta kuninga Tyndareose naine)->Kastor ja Polydeukes e. Dioskuurid, kellele on pühendet Kaksikute tähtkuju ning Helena; Europe (Siidoni printsess), Z. ilmus sõnni kujul-> Minos, Kreeta valitseja ja Hadese kohtumõistja nr. 1, Rhadamanthys, tark seaduseandja ja Hadese kohtumõistja nr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
