Kambalugu Dirk Walbrecker Teravik Larissa, kes oli kutsutud koolibändi, pidi kinni hoidma bändi lubadustest ja probleemidest. Kuid vahepeal tekkis ühe kambaliikme Kimiga probleem, kes sai narkootikumide üledoosi ning ta viidi haiglasse. Ülekuulamisel koolis Lari valetas Kimi ja narkootikumite kohta, kuid Lari oli kuidagi Kimi usalduse võitnud. Lähenes aga see kauaoodatud kontsert, kus viimasel hetkel, saades aru, et tegelikult ta ei soovi selliste tüüpidega muusikat teha, otsustas Lari lahkuda sellest bändist
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Praktilised tööd aines: Elektrimaterjalid Töö nr 3 Dielektrikute läbilöök Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Rühm Kaupo Eerme, Heiki Beres, AAAB-41 Sergey Kadyrko Õppejõud P.Taklaja Töö tehtud 13.02.08 Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Kasutatud seadme skeem 2.Katse andmed ja arvutatud tulemused Teravik - tasapind h, mm U1, kV U2, kV Ull, kV Ul0, kV Ell, kV/mm 5 5,6 5,775 5,7 5,6 1,1 10 10,5 10,85 10,7 10,5 1,1 15 14,7 14,7 14,7 14,5 1,0 Tasapind...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused............................................................................................
Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust." ,,Kui ma mõõga tõstan, siis soovin patusele igavest elu."), ratta või võllamärk; mõõgaga pea maharaiumine oli kõige austusväärsem hukkamisviis. Saablil ühel küljel tera, teravik on kõver, kasutasid kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11 17,0 46,5 46,5 46,50 16,28 16,38 0,96 0,96 Tabel 1. Teravik-tasapind elektroodid (dielektrik: õhk) h, mm U1, V U2, V UllV, V Ul...
Õhu elektriline tugevus sõltub elektrivälja kujust, rakendatud pinge kujust, atmosfääri parameetritest ja elektroodidevahelisest kaugusest. Graafikult 1 on näha, et õhul on maksimaalne elektriline tugevus ühtlases väljas, mille tekitamiseks kasutati Rogowski elektroode, mis on ümardatud servadega tasapinnalised elektroodid. Mitteühtlases väljas sõltuvad läbilöögipinged vähe elektroodide kujust, seetõttu on kasutatud kahte elektroodide süsteemi: teravik – teravik ja tasapind – teravik. Võrdsetel elektroodide vahekaugustel on läbilöögipinge varraselektroodide puhul suurem kui varras – tasapind elektroodidel, sest viimasel juhul on elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse arendamine kergem. Tahkedielektrikuga ühtlases elektriväljas toimub lahendusena ülelöök ja alati madalamal pingel kui õhu läbilöök samal elektroodide vahekaugusel ilma tahkedielektrikuta.
Matemaatika I Kaija Kibal Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi (Kolmnurga joonestamiseks läheb vaja mõõtejoonlauda ja sirklit) On antud kolmnurga kolm külge: KL = 35 mm; ML = 40 mm; KM = 50 mm 1. Joonesta kolmnurga üks külg KM = 50 mm K M 2. Võta mõõtejoonlaualt sirkli haarade vahele kolmnurga kolmas külg KL = 35 mm 3. Pane sirkli teravik külje KM otspunkti K ning joonesta ringjoone kaar. K M 4. Võta sirkli haarade vahele kolmnurga kolmas külg ML = 40 mm L 5. Pane sirkli teravik punkti M ning tõmba teine ringjoone kaar. Nende kaarte lõikepunkt ongi kolmnurga kolmas tipp L 6. Ühenda see tippudega K ja M
Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskmine kinnituspunkt. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda . Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu
· Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" "Vana kloun" · Urmase rohkem, kui kahekümneaastase lauljakarjääri jooksul oli see esimene sooloalbum · Vana klouni võib nimetada ka Urmase muusikutee ülevaateks · Laulude sõnad väljendasid ka tema enda sisetundeid ning olevat kergelt autobiograafilised Ansamblid, milles Alender on olnud · Varjud (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Albumid, milles ta ise laulab · "Vana kloun" (1992) (sooloalbum) · "Hingelind" (1994) · "Kogutud teosed I (19681980)" (2000) · "Kogutud teosed II (19811993)" (2000) · "Kui mind enam ei ole" (2001) · "Armastuse ämblik" (2003) · "Kohtumine Albertiga" (2003) Traagiline surm · Urmas Alender suri 28.septembril 1994 laeva Estonia uppumise tagajärjel
25.11.2012 Töö nr. 7 Dielektrikute läbilöök Koostasid 1) Teravik ja elektrood h, mm U1, V u2, v U3, V 6 21,6 21 21,4 12 34 34 33 18 44 41,5 41,5 Valemid: Ull= (U1+U2+U3) / 3 (V) Ull(kV) = Ull(V) * 35(kV) / 110(V) U10= U11 / = 0,00289p / 273+t Tulemused: Ull Ull(kV) U10(kV) 21,33333 6,787879 6,074955 33,66667 10,71212 9,587038 42,33333 13,4697 12,05499 =1,117355 2) Kaks elektroodi
Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere’i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne
voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne
mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Ampere'i hüpotees- aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa.. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.
Tasapinnaline märkimine. Märkimiseks nimetatakse töödeldavale detailile või toorikule niisuguste joonte pealekandmist, mis määravad detaili kontuuri või töötlemisele kuuluva koha. Märkimise viisid võib jaotada kolme põhigruppi: masina-, katla- ja laevaehituslik märkimine. Masinaehituslik märkimine on enamlevinud lukksepatööoperatsioon. Katla- ja laevaehituslikul märkimisel on mõningad erinevused. Olenevalt märgitavate toorikute ja detailide kujust eristatakse kahte liiki märkimist: tasapinnalist (tasandilist) ja ruumilist. Joonte tõmbamiseks märkimisel kasutatakse märknõela, rismust ja kärni. Joonte tõmbamisel peab märknõel olema kaldu nii joonlaua serva kui ka märknõela liikumise sihis. Joont tuleb tõmmata ainult üks kord ja see peab olema võimalikult peenike. Seepärast tuleb jälgida, et märknõela ots oleks hästi teritatud. Märknõelad valmistatakse 3...5mm läbimõõduga ümarast tööriistateras...
"terav keel" - õpetajatele ütles alati, mida ta neist arvas. Alender lõpetas 1972. aastal Tallinna 16. keskkooli. Peale kooli töötas ta kaks aastat ja 1974. aastal astus lavakunstikateedrisse. Tänapäeval aga ei tunta teda enam kui kunagise professionaalse näitlejana, vaid tema nimi seostatakse rohkem muusikaga. Urmas Alender suri 24.septembril 1994. aastal, mil ta uppus koos parvlaev Estoniaga. Ansambleid, kus osales: · Varjud (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Tuntuimad lood: · "Teisel pool vett" (sõnad Lehte Hainsalu) · "Kui mind enam ei ole" · "Võta mind lehtede varju" · "Minu Eestimaa" · "Hüvasti kollane koer" · "Üksikutele" · "Ja kuigi veel" ... ja paljud teised. Allikad: · http://ruja.ee/Biograafia/Alender/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Alende r · http://www.youtube
Mehaaniline liikumine. Keha asukoha muutmine teiste kehade suhtes. Trajektoor. Joon, mida mööda liigub keha punkt [sirg-kukkuv kivi, pliiatsi teravik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeotsal. Kõver-lendav lind, kaaslasele vastu pead visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht.] Teepikkus. Trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Kiirus. Füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus=teepikkus:aeg v=s:t Liikumine, kus keha kiirus ei muutu ühtlaseks liikumiseks
juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). 4)Vooluga juhe hakkab magnetväljas liikuma.Juhtmes, mis liigub magnetväljas, tekib vool. 5)Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedal asuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetvälja muutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 6)Määratakse kruvireegli või parema käe rusikareegli järgi. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 7)Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. 8)Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 9)Faraday induktsiooniseadus ehk magnetilise induktsiooni põhiseadus ütleb, et
Kallis Mikael Raamatu on kirjutanud Marja-Leena Tiaininen Välja andnud on selle kirjastus Teravik ning see ilmus aastal 1999. Selles raamatus jutustab 16-aastane poiss romaani "Kallis Mikael" peategelaneegelane Mikael hukkub liikluses ja see surm saab sündmusteahela alguseks. Õnnetusele eelnenuid ja järgnevaid sündmusi näeme justkui tema silmade läbi. See omapärane kujutamisviis tegi lugemisehoopis teistsuguseks, kui teiste raamatute puhul, kuna seda rääkis nagu Mikael ise seal olles. Tegevustikku ta aga ei sekku ning kõik toimub nii nagu ta oleks klaasitaga kinni.
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel.Tamm ei karda põuda, kuid eelistab siiski viljakaid, sügavapõhjalisi muldi. Tamme lehed on paksud ja nahkjad nagu mõnel igihaljal troopilisel taimel, mida meil võ...
1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.( vastastik mõju) * Jõu ühik on 1N, tähis F. * Jõud on suunatud suurus. Jõu mõjumise tulemus * Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse või keha deformeerimise. Kujutamine joonisel * Jõud on vektoriaalne suurus, seda kujutatakse noole abil. Noole algus punkt tähistab jõu rakendus punkti, noole teravik näitab jõu mõjumise suunda ja noole pikkus näitab kokkuleppelises mõõtkavas jõu arvväärtust. 2. Resultantjõud * Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil.
energia on vähim Stimuleeritud kiirgus- välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus NT: Laser 1. Kirjeldada järgmiste seadmete ehitust, tööpõhimõtet ja kasutamist: Tunnelmikroskoop- Selles skaneerib objekti pinda üliteravaks (üksikaatomini tipus) söövitatud metallteravik. Seadme põhimõte meenutab mõnevõrra merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teravikule antakse objekti suhtes mõnevoldine negatiivne potentsiaal. Kui teravik viia objektile väga lähedale (0,1 - 1 nm), hakkab ta kiirgama elektrone, tekib külmemissioon e. autoemissioon Diood- on kahe elektroodiga (katood, anood) elektronseadis, millel on ühesuunaline elektrijuhtivus. Eristatakse elektrovaakumdioode ja pooljuhtdioode. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine, kuid kasutusel on ka mitut liiki eriotstarbelisi pooljuhtdioode. Transistor- on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide
Kasutades üha suuremaid läbilöögimeisleid suurendan auku, kuni see on saavutanud mõõtmed 30x20mm. Sammuti pean silmas, et sisekumerus oleks raadiusega 10mm. Sepistan detaili augu kohale mõlemale poole kerge süvendi, nagu joonisel näidatud. Ümardan kõik välisküljed raadiuseni 2mm ja kontrollin tekkinud detaili vastavust joonisele. Vajaduse korral teen parandusi. Lasen detailil jahtuda aeglaselt. Peale toatemperatuurini jahtumist kasutan käia, et teritada tekkinud detaili teravik. Kasutan viili, et augu mõõtmeid korrigeerida ja vajadusel likvideerin suuremad konarused viiliga. Tekkinud detaili on vaja veel uuesti kuumutada. Karastan ja noolutan vastavalt detaili tugevusnõuetele. Tulemus Tekkinud on joonise mõõtmetele vastav läbilöögi meisel, mida saab kasutada teiste detailide sepistamiseks.
5) elektromagnetiline relee Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: kui teda tugevasti koputada kui teda kõrge temperatuurini kuumutada Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele Kruvireegel kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda Magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...
mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.Sirgjuhtme korral on võimalik rauapuru abil jõujooned nähtavaks teha. Ringvoolu magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad.Kruvireegli kohaselt tekivad ringvoolu kõik osad ringi keskpunktis magnetvälja, mis on suunatud piki ringvoolu telge. Resultantväli on ringvoolu teljel kõige tugevam just ringvoolu keskpunktis.11. Kruvireegel- kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 12. inklinatsioon- nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel.Eestis- 71-72kraadi .deklinatsioon- nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest 3-5kraadi. 13.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
M 184 8.Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest. M 185 9.N naised; NJ naisjuuniorid; T tüdrukud; M mehed; MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. M 200 14.Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval, päeval järgmises järjekorras:
Mitu katset on võistlejal? Mõõdetakse vähimat kaugust paku ja jäetud jälje vahel. Igal võistlejal on kolm katset. 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Võib, kuid latt ei tohi alla kukkuda. 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Flopp-stiil. Võistleja hüppab üles ning keerab seejärel selili. 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Odaviskaja peab jääma etteantud piiridesse. Oda peab maanduma teravik eespool ning jätma väljakule märgi. Oda ei tohi väljuda ettenähtud sektorist. 14. Kui suur on heite- ja tõukering? Heiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit ning tõukerinigi läbimõõt 2,135 meetrit. 15. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja läheb jalaga ääre peale või toetub maha, tõukab väljapoole etteantud sektorit või ületab katseks ettenähtud aega. 16. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu?
Süstikpiste omadused:1)Piste on raskesti hargnev,2)Suure tõmetugevusega ,3)Väiksese venivusega,4)väike niidikulu. Süstikpiste moodustamise tööorganid:1)Nõel-viib niidi läbi kanga kuni süstikunokani.2)Süstik-haarab nõela poolt moodustatud niidi aasa.3)Niiditõmmik-tõmbab rullilt niiti lahti ,annab nõelale niiti ette ja tõmbab piste kokku.4)Hammastik-Nihutab riiet iga piste järel.Hoiab kangast paigal.5)Presstald-surub riiet vastu hammastiku ja nõelaplaati. Universaalõmblusmasine osad.1)Hooratas-mootorist tulev liikumine suunatakse rihma abil hoorattale.2)Niidijuhik-taksitavad niidi keerdumist.3)Presstalla regulaator-saab keerata kõrgemale ja madalamale presstalda.5)Niiditõmmik-Alla liikudes annab nõelale niiti ette.5)Presstald-surub õmmeldava materjali nõelaplaadi vastu , hoides ära materjali nihkumise.6)Süstikuplaat-nõelaplaadi kõrval olev liikuv plaat,mille all on piste moodustamiseks vaja minev süstik ja süstikupesa.7)Mõelaplaat-on hamm...
F-jõud(N) B- magnetinduktsioon(T-tesla) Magnetinduktsiooni Sl-ühikut nimetatakse Nikola Tesla järgi teslaks. 1N 1T= --------- 1A x 1m Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=1vSYjMfslis#! Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Suunda saab kindlaks teha: 1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireegel- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad
suunda siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Magnetvälja jõujooned lähevad peopesa Vasaku käe Vasakukäe reegel näitab reegel sisse, voolu suunas on 4 sõrme ja juhtmele juhtmele mõjuva jõu suunda. mõjub jõud pöidla suunas. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis Kruvireegel Kruvireegel näitab elektrivoolu kruvipea pöördumise suund näitab suunda juhtmes ja magnetvälja jõujoonte suunda. magnetinduktsiooni suunda.
Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Antonie van Leeuwenhoek Hollandi kaupmees Ta õppis lihvima väga häid läätsi ning valmistas neist palju mikroskoope. Tema mikroskoop koosnes vaid ühest läätsest. Läätse ühel pool oli teravik, millele tuli asetada vaadeldav ese ning seda vaadeldi teiselt poolt läätse. Siukene nägi välja tema Tema mikroskoobiga oli võimalik tehtud mikroskoop saada suurendus kuni 300 korda. Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Leiutas palju erinevaid Haha! Mina olen mikroskoope ja uuris targem ainurakseid ning mikroobe
tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13
tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13
ristuvas magnetväljas. Ühik 1 T (tesla). B = F / I*l (1T on sellise välja magnet- induktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub jõud 1N) 5. Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda. Ringvoolu korral määratakse jõujoonte suunda a) kruvireegliga, b) paremakäe rusikareegliga. Solenoid kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepooli korral on magnetvälja jõujooned sarnased ringvoolu magnetvälja omadega. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool
Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T). B= F: I*l Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m 2 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. Sellest järeldub ka jõujoonte suund, sest magnetnõel pöördub jõujoone või tema puutuja suunda. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil. Magnetvälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat.
RINGJOON JA SELLE PIKKUS. RINGI PINDALA Matemaatika 6.klass Uued mõisted (ehk millest täna räägime) Ringjoon Ringjoone raadius ja diameeter Ringjoone kõõl ja kaar Ringjoone pikkus Ringi pindala Arv Ringjoon Märgime tasandile (vihikulehele) punkti O. A Võta sirkli haarade vahele mingi pikkus ja pane sirkli teravik punkti O O ning tõmba joon. C Punkti Tekkis O nimetatakse geomeetriline ringjoone kujund keskpunktiks. ringjoon. B Märgi Mõõda OAringjoonele nende = ...... punktid punktide A, B ringjoone
10. Mida kirjeldab superpositsiooniprintsiip? Laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Selle kohaselt kõik E-vektorid tuleb liita. 11. Vasakukäereegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 12.Kruvireegel Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda
Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Pööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja. Pööriselektriväli erinev elektrostaatilisest väljast selle poolest, et ta pole vahetult seotud elektriläengutega. Tema jõujoones on suletud kõverad. Pööriselektrivälja töö laengu liikumisel on mööda suletud kõverat võib olla nullist erinev. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: · Suunda saab kindlaks teha: · kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. · parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. · Kruvireegel- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. · parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad
elektroni madalamal orbiidil viibides on aatomi energiatase madalam. 9. Kuidas kujutatakse energiatasemete muutusi energiadiagrammil? – Aatomi energiatase on mingile statsionaarsele olekule vastav energia. Aatomi energiatasemeid kujutatakse horisontaalsete sirgetena, milledest madalamale energiatasemele vastab madalam joon, kõrgemale kõrgemal asuv joon. Energiatasemete muutusi tähistatakse vertikaalsete nooltega, mille algus näitab energia algtaset ja teravik lõpptaset ehk elektroni lähteorbiiti ja lõpporbiiti. Energiatasemeid tähistatakse E0, E1, E2, E3, E4 jne. Suuremale numbrile vastab kõrgem energiatase. 10.Mis on aatomi 1) põhiolek, 2) ergastatud olek? – aatomi põhiolek on olek, kus aatomi energia on minimaalne ehk elektron viibib kõige madalamal lubatud orbiidil. Aatomi ergastatud oleku puhul on aatom neelanud energiakvandi, mis on viinud elektroni mingile kõrgamale orbiidile. Aatom
1970ndate aastate muusika Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a...
koguses, siis külmutada ja pakkuda hommikukohvi juurde ka järgmistel hommikutel mikrolaineahjus või praeahjus soojendatult. Sellest kogusest saab 16 võisarve. Retsepte lehttaignast Shokolaadi saiakesed · 375 g Lehttainas · 100 g sokolaad · tk Muna (lahtiklopitud) Valmistamine Lõika iga ruut diagonaalipidi kaheks kolmnurgaks (need jäävad päris väikesed). Säti kolmnurk nii, et laiem osa on sinu poole ja teravik vaatab eemale. Murra sokolaaditahvlist väikesi (u 1 cm suurusi) tükke ja pane need umbes 2 cm laiuselt kolmnurga laiemale äärele. Seejärel keera sokolaadiga kaetud äär ettevaatlikult kolmnurga tipu suunas rulli. Vajuta saadud sirge rulli otsad õrnalt kinni ja vormi rull poolkuu kujuliseks. Pane sokolaadisarvekesed küpsetuspaberiga kaetud küpsetusplaadile ja pintselda üle lahtiklopitud munaga. Küpseta 15 minutit, kuni ahjust vaatavad vastu lustakalt kuldsed ja
kuivanud (kivistunud) vormisegust ja kärnist ning jahutasime saadud valandi vees. 3 Lõiketöötlemine Lõiketöötluse käigus tutvusime metallide lõiketöötlusega. Põhiliste treimisfunktsioonide ja erinevate treiteradega. Mõningal määral ka freespingi funktsioonide ning freesimisega üldiselt. Treimis ülesandeks oli treida metalsilindrist lood, mille teravik pidi olema 30º ning polt mille abil kinnitada loodile nöör. Esimesel tunnil tutvustas meister meile detaili, mille pidime valmistama ning näitas üldiselt treipingi kasutamist. Tegemist oli kaasaegsete treipinkidega kus ettenihkeid on võimalik lugeda iga telje suunas digitaalse näiduna. Pöörete vahemik millega töötasime oli 80-800 p/min. Detaili valmistamiseks kasutasime astme-, 45 º faasi- ning soonetera, puuri,
Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. Meelerahu Budism. Teadvuse keskendumine ühele objektile nii, et kontrollimatu mõtte-ja tundevool peatatakse. Kujustamine Budism. Meeleharjutus, kus visualiseeritakse see objekt, millele ollakse keskendunud. Suutra Hinduism. Lühike aforistlik mõttesalm. Stuupa Budism. Kuplikujuline ehitis, mille keskel on teravik. Teraviku ümber 3 rõngast. Sisse on paigutatud säilmed või tektsid. Pagood Budism. Täidab stuupa rolli Jaapani budismis. Sanskrit(i keel) Hinduism. Budism. Laiemas tähenduses vanaindia keel, kitsamas tähenduses aga vanaindia keel veedade ning klassikalisel ajajärgul. Ta kuulub india keelte hulka. Paali keel Budism. Kesk-India rahvaste rühma keel. Paali kirjakeel ei vasta kindlale tähestikule. 4 õilsat tõde Budism
suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. (selleks, et pöörata parempoolset kruvi sisse voolu suunas, tuleb tema pead pöörata selle voolu magnetvälja suunas) Superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte- kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor võrdne üksikute B-vektorite summaga ehk B-vektoreid tuleb liita. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: a) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. b) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. a) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.
Joonistamine oli kunsti loomingu algmeks juba ürginimesel. Tegeledes jahipidamisega leidis ta oma põhiliseks kujutamis objektiks looma. Joonistus kraabiti või maaliti rasva või verega segatud, savi, lubja või süsiga oma eluaseme (koopa) seintele. Vanim teada olev näide: koopa joonis põhja Hispaanias, Altamira koopas (grotis) Vana-Rooma kunst. Roomlased tundsid ja oskasid juba kunstis töövahendina kasutada metall pulka mille otsa oli joodetud tina või hõbe teravik. Niisugust pulka kasutati 19. Sajandi teise pooleni. Kasutati papüürusele ja hästi silutud ja krunditud puutahvlitele. Joonistamine kui iseseisev kunsti liik hakkas arenema siis kui selleks avanesid vastavad kultuurilised, majanduslikud ja tehnilised võimalused. See areng toimus 15-16 saj. Renessanssajastu. Nimetatud sajandite vahetus euroopa kultuuri ajaloos seal hulgas ka kujutavas kunstis hiigel ajajärgus, mis kannab nimetust renessanss
umbes 1 cm sügavuselt sisse ja tallatakse jalaga kergelt kinni. Lapi lõunaserva kplvamisel tõmmatakse sinna lapiku pulgaga umbes 1...1,5 cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15...20 männiseemet, mis aetakse renni serva liivaga kinni ja tallatakse kergelt või patsutatakse käega kinni. Kasutatakse kuivematel liivmuldadel. Männi istutamine: Potitaimed Istutamisel vajutab töömees toru lõhikuga koonilise tervaiku maasse ja jalaga hoovale vajutades avaneb teravik, mis moodustab istutusaugu. Siis pannakse torusse potitaim, mis vajub lävi toru auku. Taim peab jääma 1...2cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Nagu varem märgitud, saab potitaimi istutada ka kitsama teraga istutuskõpla abil. Istutavaid taimi võetakse rihmaga üle õla kantavast kastist, mis mahutab 50...200 taime, millest jätkub 0,5...1 tunniks. Enne istutamis tuleb potitaimi kõvasti kasta, et turbatuub oleks veest läbi imbunud. Kultuurihooldus:
korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha:1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda.2)parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned.1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.2)parema käe rusikareegel - kui parema käe
mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda. Eesti rekordid (seisuga 16.09.2014) Mehed Kuulitõuge 20.53 Heino Sild Budapest 11.06.79 Kettaheide 73.38 Gerd Kanter Helsingborg 04.09.06 Vasaraheide 84.40 Jüri Tamm Banska Bystrica 09.09.84 Odavise 87.83 Andrus Värnik Valga 19.08.03 Naised Kuulitõuge 18.03 Veronika Minina Nokia 25.05.80 Kettaheide 65.00 Elju Kubi Tallinn 26.08.87 Vasaraheide 65
Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne
Siddharta kõikide soovide täitumine. 3. Nirvaana vabanemine elurattast, teadvuse seisund, mida iseloomustab kokkupandmatus. 4. Bodhisattva in. kellel oleks võimalik astuda nirvaanasse ja saada buddhaks. 5. Hinajaana eeldab, et peab hakkama mungaks/nunnaks pühenduma ainult usuelule. 6. Mahajaana rõhutab, et buddha dharma on universaalne, st. kõik võivad praktiseerida. 7. Stuupa sakraalehitis, mis sisaldab säilmeid või teksti, kuplikujuline, kupli keskel teravik kolme rõngaga. 8. Meeleplekid- on kannatusi põhjustavad emotsioonid, millest olulisemad on: nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
