Sonetipärg-koosneb 15 sonetist,kus iga luuletuse lõppvärss on järgmise algusvärss 2)proosaVromaan,draama,novell,muinasjutt ,reisikiri,jutustus LuuleVsonett,poeem,ballaad,haiku,eepos,v ärssromaan/draama 3)lisareeglid:rütmiline kõne/keeleline heakõla/parallelism/kaudse või kaunistava ütluse tarvitus/suurenenud tähendusühtsus/koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte,idee ümber/kontrast/uudsus,üllatus,hatjumatus 5)värsijalad:trohheus U /jamb U- /daktül -UU /amfibrahh U-U /andpest UU- 6)regimõõdunõuded: värsid üldjuhul 8 silpi/pearõhuline pikk silp täidab värsitõusu/pearõhuline lühike silp täidab värsilangust/järgsilbid ja ühesilbi sõnad paiknevad vabalt/1.värsi jalg täidetakse vabalt/värsi lõpus ei ole ühesilbi sõna/neljasilbi sõna on värsi alguses või lõpus 7)riimi asendid samides:paarisriimid aabb, aa bb cc/ristR aba, abcabc/süliR abba, abbba/ahelR aba, bcb, cdc/lausR aaa, aaaa../segaR aaca, ababcc, aaabbb, abbacc, abcabcc
kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). • Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga). • Siire – süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. • Värsisüsteemid – kujundavad luulerütmi
tähemängud, tähenduslik kahemõttelises, parafraasid ja paragrammid. Ehinile on iseloomulik ka fragmenteeritus, mistõttu mõni tema luuleraamat koosnebki lihtsalt kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül ja viis põllult ära traktori - + - on amfibrahh +- + - +-- +-- - - + on anapest kõige tavalisema traktori +-- - + -- metalse ja tüseda +- + + - +- mullatolm jäi aga sinna + - +- kus ta oli +- +- +- + - - + - - traktor lendab üle kolhoosikeskuse +-- + +-+ +- +-- traktorist näeb esimeest käega vehkimas +-- + + - + +- ometi ei tea ta mis teha +- + + +- +- võtab nahkjopi taskust priima - +- +--- ja läidab sigareti
Stiil o Väljendusvahendite korrastatus o Ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis Rütmiline kõne Keeleline heakõla Kordused Kõne- ja lausekujundid Tähendusühtsus Koondumine määrava mõtte ümber Kontrast Uudsus Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Poeesia ehk luule on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule - Luule on kuulamiskunst. Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Värss - rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga. Siire - süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires
tulema pussnuge. 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud Luules tekitavad eripärase rütmi värsijalad. Värsijalgade liigitus: o Trohheus ühele rõhulisele/pikale silbile järgneb üks rõhutu/lühike silp o Jamb ühele rõhutule/lühikesele silbile järgneb üks rõhuline/pikk silp o Daktül ühele rõhulisele/pikale silbile järgneb kaks rõhutut/lühikest silpi o Amfibrahh kahe rõhutu/lühikese silbi vahel on rõhuline/pikk silp Vabavärss on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, kuid lähtutakse teatavast rütmitundest. 9. Metafoor ja selle eriliigid Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. o Isiksustamine ( personifitseerimine) millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine, nt pilved nutavad, päike naerab.
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm
· Silbilis-rõhuline · Silbilis-välteline · Vältelis-silbilis-rõhuline Värsimõõdu määratlemine silbilis-rõhulises süsteemis · Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb ühest rõhulisest ja ühest või kahest rõhutust silbist · Rõhu vahelejätt: - - pürriihius · Lisarõhk: + + spondeus Silbilis-rõhulise süsteemi värsimõõdud · Trohheus + - · Jamb -+ · Daktül +-- · Amfibrahh - + - · Anapest --+ Trohheus · + - + - + ± +- · Noorus mööda läks kui jõgi; · + ± + - + - + · muil kus naised, mängud, viin, · + - + - + - + - · minu hinge langes nõgi - · + - + - + - + · vaesus, häbi, tusk ja piin. · (A.Sang) Jamb · ± + - + - + - · Ei läinud, kuhu kästi,
Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused
(klausel) - luule seisukohast tähtis viimane silp, värsirõhk Rütmi korrastusalused - silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles), rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad Tavalisemad värsijalad on: nb! - on arsis; u on teesis Binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u Ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest uu trohheus - ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhutu või lühike silp (nt igav liiv ja tühi väli) jamb - ühele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp (nt toome helbed jätnud jumalaga daktül - ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhtut või lühikest silpi (nt midagi helendab, helgib ja tuikab)
silpi) värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab viimase rõhulise positsioonist (viimik) - rõhutu osa värsitüvest ülejääk intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (klausel) - luule seisukohast tähtis viimane silp? värsirõhk (nb! - on arsis; u on teesis binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 1. Silbiline ehk süllaabiline värsisüsteem (näiteks aleksandriin, haiku (5+7+5), tanka (5+7+5+7+7)) 2. Silbilisrõhuline ehk süllaabilistooniline värsisüsteem trohheus x' x Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani.
Poeetiline keel: Luuletus on vormisidusalt/stiilselt väljendatud sisu (A. Merilai). J. Wainright määratles keele viipelisuse: keele kõlalised ja rütmilised omadused aitavad edastada teatud rõhuasetust; keele areng on kahetine (funktsionaalne info edastamiseks ja poeetilis-viipeline kujundite ning kõlamustrite tarbeks). Vt Luule poeetika – Poeetiline stiil. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia
Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt
sõna-, sõnaühendi ja lause tasandi rütmi. Vastavalt sellele silprõhuline, rõhuline ja vabavärsiline rütm. Värsijalad: Trohheus: -U/-U/-U/-U, as-tu-si-me lä-bi en-ne; kasut eesti luules kõige rohkem, kuna sobib eesti k rõhulisusega, ,,Suviõhtu maal" Jamb: U-/U-/U-/U-/U-/U, on soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge; algab enamasti 1silbilise sõnaga Daktül: -UU/-UU/-UU/_U, sõi-da-vad mu-tid ja sõi-da-vad hii-red Amfibrahh: U-U/U-U/U-U, ja ta-han su kan-da-de kau-du, algab enamasti 1silbilise sõnaga Vabavärss: eelistatud tänapäeval, vaba rütmilistest ettekirjutustest. Samas hea luuletaja ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt riimi ei esine Rõhuline värsisüsteem Rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude poolest ning seega ühtlase rütmi poolest
Peamised värsijalad on järgmised: 1. Trohheus on värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhutu või lühike silp 2. Jamb on värsijalg, milles ühele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp 3. Daktül on värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või lühikest silp 4. Amfibrahh - on värsijalg, milles kahe rõhutu või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp 5. Anapest - värsijalg, milles kahele lühikesele (v. rõhutule) silbile järgneb pikk (v. rõhuline) silp 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. Eesti luules kohtab harva silbilist e süllaabilist värsisüsteemi, mille tunnuseks on värsside kindel silbiarv. Haikud ja tankad. 15
(A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid. tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast. uudsus Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta 8 silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on luule mõeldud kõigepealt kuulamiseks. Luule on loomisetegu. tüüpiline (või
Luule värsisüsteemid ja värsimõõdud Meetrum ehk värsimõõt. Trohheus- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhuta või lühike silp. Nt. As-tu-si-me lä-bi lu-me, Pil-ves o-li tae-vas tu-me. Jamb- Värsijalg, milles ühele rõhuta või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp. Nt. On soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge Daktül- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või lühike silp. Amfibrahh- Värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Vabavärss- Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud. Nt. Tähed taevas, öö saabub salaja. Seljast heidame päevased mured. Maha jäävad inimesed ja ohked. 9.Metafoor ja selle liigid Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. 10. Lausekujundite liigid
ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad (6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Tavalisemad värsijalad on: nb! - on arsis; u on teesis (1) binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u (2) ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. (1) trohheus - x' x (2) jamb - x x' (3) daktül - x' x x (4) amfibrahh - x x' x (5) anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). (1) Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem - nt. 0/1/2 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 0/1/2/3 (2)Vabavärss
Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus , jamb, daktül. Trohheus kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp: Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Daktül kolmesilbiline värsijalg, rõhk esimesel silbil, järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist. Kui tume veel kauaks ka sinu maa
Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. 2 daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Kõige olulisema kordamine, rütmilisus. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, liitriim Silbiarvu järgi:
Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline
Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline
VABAVÄRSS silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. 9.3.Värsijalg rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid värsi tõus, värsi langus. 9.4.Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhutute silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värsimõõt on värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud on: Trohheus 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silm (-v). (- värsi tõus, v värsi langus) 6
Levinumad värsijalad on: · Trohheus koosneb ühest pikast ja ühest lühikesest silbist: Õhtu, kokku, kanda · Jamb koosneb ühest lühikesest ja ühest pikast silbist: ju siin, poeem, emalt, vanaks · Daktül koosneb ühest pikast ja sellele järgnevast kahest lühikesest silbist: kukkuda, võitmine, heituma · Spondeus rõhuline ja rõhuline, - - : ringtee, suits siis · Anapest rõhutu, rõhutu, rõhuline, : tule nüüd, kadus õnn · Amfibrahh rõhutu, rõhuline, rõhutu : kuu hõbetab, öövaikuses 2. Silbiline ( aluseks silpide arvu reeglipärasus värsis ) kasut eriti tsehhi, prantsuse, poola keeles, eesti keeles näit prantsuse klassitsistliku värssloomingu tõlkimisel ( Moliere´i ,, Naiste kool ") 3. Silbilisrõhuline - riimiga seotud värssides on silpide arv võrdne. Värsi hääldamist värsimõõdu rõhkude järgi, mis ei lange ühte sõnarõhkudega, nim skandeerimiseks. Kasut
Daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid c. rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv 3. silbilis-prosoodilised süsteemid a. silbilis-rõhuline ehk süllaabilis-tooniline. Korrastatud nii silpide kui tugevate-nõrkade silpide vaheldumine. Trohheus. Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb 1 rõhulisest ja 1-2 rõhutust silbist. Rõhu vahelejätt pürrühhius või lisarõhk spondeus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. b. silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv c. vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteeriv-süllaabilis-tooniline 12. Riim. Stroofika Riim seob värsskõnet. Riimid: 1. silpide arvu ja rõhuasetuse järgi: meesriim (keel/meel), naisriim (aktus/kaktus), daktülriim (purustas/turustas), hüperdaktülriim 2. paigutuse järgi: paarisriim aabb, süliriim abba, ristriim abab, lausriim aaa, segariim
sind lausa naerab terve linn. (Archilochos) Hipponax Efesosest lõi lonkava e. kolijambi (Hipponaxi stroof), 6-jalaline värss, 5 jambi+trohheus: Kasutas tänavakeelt. Lõi realistlikku pilke- ja kerjuseluulet. 34. Antiigi värsijalad. Stroofid kahesilbilised jamb trohheus spondeus pyrrchichios (sõjakas tants) kolmesilbilised daktül anapest amfibrahh creticus (amfimacrus) bacchicus antibacchicus tribrahh molossus neljasilbilised korijamb antispastus tõusev ionicus langev ionicus paiaan I paiaan II paiaan III paiaan IV epitritus I epitritus II
annaabi.ee 
