alistada ning need esmakordselt ühtseks keisririigiks liita. · Selleks, et tagada keisririigi ühtsust, lasi Shi Huangdi lammutada endiste väikeriikide piiridel olevad kaitsemüürid ning alustas Suure Hiina müüri rajamist oma riigi põhjapiirile, et kaitsta seda rändrahvasterünnakute eest. · Peale Shi Huangdi surma Qinide dünastia aga langes, sest ainult tema oskas sellist suurt riiki koos hoida. Qin Shi Huangdi Qin Shi Huangdi Terrakota · Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse. · Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikaspruuni värvust. Terrakotasõdalased · Terrakotasõdalased (210209 eKr) on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. · Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupa...
Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...
Põletades jäi lakk mustaks, savi läks punaseks Veidi kohmakas Nõelaga kraabiti detaile Punasefiguuriline stiil Must lakk taustaks Täpsemad Detailsemad Keerukamad poosid Hakatakse kujutama igapäevaelu ETRUSKITE KUNST Pronksi valmistajad 8-3 saj eKr (õitseaeg 7-6 saj) osavad kullassepad-ehted mereline teema looduslähedus terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju) Kunsti mõjutasid Kreeklased, sealt kandus edasi Rooma Hauakambrid: Ümarad, kivist, kupliga palju nekropole Maa-alused Kaljuhauad Hauakambrid olid kaunistatud nagu elutuba (uhkelt), illusioonsed aknad ja uksed Kujutatakse eluolu: rõõmu, musitseerimist, pidustusi Egiptuse kunstiga ühised jooned olemas, kuid siiski elavamad,
Kunsti jagunemine Maalikunst: · Õlimaal · Akvarellmaal · Fresco · Tahvelmaal · Miniatuurmaal · Momentaalmaal Maal-Värvidega loodud kujund tasapinnal Graafika ehk joonekunst: · Kõrgtrükk · Sügavtrükk Graafika-tasapinnaline kujund luuakse trükkides Tarbekunst: · Keraamika · Tekstiil · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö Skulptuur: · Reljeef · Ümarplastika Arhitektuur ehk ehituskunst: · Kiriklik ehk sarkaalne · Ilmalik ehk profanne Vastavus oma ülesandele, ruumimõju, Osa visuaalsest ümbrusest Keraamika(põletatud savist esemd): · Fajanss(glasuuritud savinõud) · Terrakota(glasuurimata savinõud) · Portselan
Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Lisaks suurepärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnadele, ehitasid nad veel teid, templeid ja veesüsteeme. Etruuria oli rikas metsade ning maavarade poolest. Etruskide kunst Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud skulptuurid (mis olid elusuuruses) terrakota stiilis ning pronksist, seinamaalid ja metallitööd (eriti graveeritud pronksist peeglid). Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900. aastat e.Kr. kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia (ajalooline maa Vahemere idarannikul, tänapäeva Liibanoni ja Süüria alal) kaupmeestega ning osa etruskidest hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750
*tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda *madalad puidust sambad, hõredalt, dooria stiilis *materjal puit, kaunistused terrakota 3. linnakindlustused *võimsad müürid *korrapärane planeering *ümarkaartega väravad *puit, kivi, põletatud savitellis Kujutav kunst: 1. Skulptuur *materjal- põletatud savi e terrakota, pronks, kivi *sarkofaagid- surnute tuhaga 1) kivist või savist 2) lebavad
metsade ning maavarade poolest ja riik koosnes teineteisega lõdvalt seotud korrapärase planeeringuga ja võimsate kaitsemüüridega linnadest. Etruski kõrgkultuuriks loetakse 7.-6. sajandit eKr., sel ajal levis nende mõjuvõim lausa Roomani. Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud niinimetatud skulptuurid(mis olid elusuuruses) Terrakota stiilis ja pronksina, seinamaalid ja metallitööd(eriti graveeritud pronksist peeglid). Kuid palju pole teade nende autorite stiilide kohta kuna pole eriti palju leitud või üldse väljastatud etruskide poolt. Religioon Etruskide kunst oli väga tihedalt seotud usu ja religiooniga. Religioon oli neil sünge, etruskid väärtustasid jumalatena loodusjõude ning mitmeid deemoneid. Suurt rolli mängis etruskidel ka esivanemate kultus. Au sees olid preetrid e
v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitor ja teised keraamilised esemed. v Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik hoidlates säilitatakse ligi 1000 terrakotaskulptuuri, mil vanust ligi 700 aastat. Tegemist on unikaalse väärtusega nii Eesti kui ka kogu Euroopa kontekstis. v Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me
v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitor ja teised keraamilised esemed. v Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik hoidlates säilitatakse ligi 1000 terrakotaskulptuuri, mil vanust ligi 700 aastat. Tegemist on unikaalse väärtusega nii Eesti kui ka kogu Euroopa kontekstis. v Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me
ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL KERAAMIKA põletatud savist esemed · terrakota glasuurimata savinõud · fajanss glasuuritud savinõud · portselan METALLEHISTÖÖ · JUVEELIKUNST e. ehtekunst METALLEHISTÖÖ SEPISED · Küünlajalad · Nagid · Sepistatud piirded · Uste detailid PUITEHISTÖÖ · MÖÖBEL · TARBERIISTAD · INTARSIA KLAAS vaasid, nõud, vitraaz KLAASNÕUDE VALMISTAMISE PÕHIMÕTTED · erivärviliste klaaside kokkusulatamine · klaasi mehhaaniline töötlemine
religioosse tähtsusega esemeid. Juba Vana-Egiptuses tehti alabastrist hauakambritesse kaasa pandavaid kujukesi ja anumaid. Alabastrit kasutati kõigis antiikkultuurides. Viimastel sajanditel on alabastrist tehtud siseruumides olevaid käsipuid. Välistingimustes ei saa alabastrist esemeid säilitada, sest ta on vees lahustuv. Pildil alabastrist kujuke Vana-Egiptusest, 22-23 saj. e. Kr. 14 Terrakota ( it. k. terra cotta - põletatud muld, küpsetatud maa) on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud drenaazitorud jt keraamilised esemed. Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Terrakotatooteid tehti vormis ja seejärel põletati. Nii valmistati antiigiajal templite jm hoonete katteplaate, kujusid, reljeefe, nõusid. Eriti palju tehti terrakota kujukesi. Maalitud pisikujukesed pühendati
kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. 13 Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks.Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist
Algul kuivatati ese lihtsalt päikese käes, hiljem avastati põletamine. Algul vormiti savinõusid käsitsi, 11. sajandil leiutati potissepa keder. See hõlbustas ja kiirendas tööd ning võimaldas saavutada mitmesuguseid vorme. Glasuuritud savinõusid hakati valmistama esimesena Egiptuses. Glasuuriks kasutatakse mitmesuguseid metallisoolasid, millega esemed kaetakse ja mis kuumutamisel sulades tungivad savi pooridesse ja muudavad selle veekindlaks. Keraamika alaliigid: Terrakota Põletatud glasuuriga katmata savi, mille värv võib olla valge, kollane, pruun, hele- või tumepunane. Hõlpsasti vormitav, põletamisel muutub väga tugevaks. Sobib nõudeks, pisiplastikaks, ehituskeraamikaks. Faianss Mõeldakse glasuuritud savinõusid. Põletatakse üks kord, kaetakse tinaglasuuriga, kuumutamisel muutub glasuur valgeks ja läbipaistvaks. Tehnika on pärit lähis-idast 9. sajandist.
vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Shi Huangdi hauast leitud sajad savist sõjafiguurid "Terrakota sõdalased" on näiteks hiina skulptuurist.Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised , kuid rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu isikupära ja tundeid. Maalikunst Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil.See nõuab äärmist kindlust ja osavust , iga joon peab olema läbi mõeldud , kuna tehtud vigu parandada enam ei olnud võimalik. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid
saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele. Etruski templi rekonstruktsioon nagu seda kirjeldas rooma arhitekt Vitruvius Kivist majataoline hauakamber, Vetluna (Vetulonia) Etruski surnuaed La tumulus hauad, 7.-4. eKr Banditaccia, Cerveteri Reljeefide haud, Cerveteri, 3. saj eKr Seinamaal etruski hauakambrist Freskod hauakambri seintelt Fresko hauakambist, Tarquinia, 520 eKr Sarkofaag, 3. saj eKr, "Fastia Velsi, Larza Velu naine" Sarkofaag, Cerveteri, 520 eKr, terrakota Etruski templi rekonstruktsioon Tänapävane vaade sellest templist Tänan kuulamast. Head päeva järku.
Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist? -Nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisev hoone oli põhiliselt puust, hiljem kivist, sügav eeskoda, madalad ja harvad sambad. Tihti kuni 3 pühakoda ühes templis. Sambad meenutasid dooria omi.
Eesti kllaltki rikka arhitektuuri-prandi hulgast moodustavad vahest kige hinnalisema osa keskaegsed ehitismlestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkige ehitusskulptuuri prast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka vljast arvukad ehisdetailid. Kik need on valmistatud terrakotast, s. o pletatud savist. Algselt on neid olnud le tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hvinud, on tninigi silinud neid aukartust rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis pris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmusi Tartus,
Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1. Egiptuse kunsti kõrgaeg IV aastatuhande lõpus Niiluse jõe kallastel 2. Mastaba-koosneb maa-alustest kividega kooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Astmikpüramiid-Vaarao mastaba ehitati kõige kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi
pehmete kuldsete toonidega. Kirisipunase lisamine annab folkloorihõngu. Eredad õunarohelised meenutavad Kariibi ja Vahemerd ning sobivad hästi tugevsiniste, kollaste ja roosadega. Laimiroheline koos teiste tsitrusetoonidega ja valgega sisendab elujõudu. Tugevad tumedamad pudelirohelised on dramaatilisemad ja annavad suurepäraseid tulemusi rikkalike punaste, oranzide, tumeroosade ja sügavkollastega kõrvutatult. Tolmused oliivivärvid ja pruunikamad rohelised on ilusad puidu ja terrakota kõrval. Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Kollane Kollane värv tõstab alati tuju, olenemata sellest, kus seda kasutatakse. Kollane värv tekitab õnne, soojuse ja energia tunnet, mis soojendab ja ergutab keha. Kollane on eredaim spektrivärv, mis võib olla nii soe kui ka külm, sõltuvalt selles sisalduva punase hulgast
Kr) võib skulptuurist rääkida üksnes pronksanumate näitel, mis olid kaunistatud reljeefsete mustritega, loomapeadega. Suuremõõtmelisi skulptuure hakati tegema alles Han'i dünastia aegsel perioodil ja hiljem, seega suurem osa skulptuure pärinebki alles hilisematest perioodidest. Suurepärane Hiina skulptuuri leid pärineb Qin'i dünastia ajast (221-206 e.Kr) esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist, kust 1974 a. leiti suur hulk elusuuruses terrakota sõduri-, hobusefiguure ja kaarikuid, mis olid valitseja hauda pandud, et nad kaitseksid esimest imperaatorit pärast tema surma. Kivist skulptuure ei tehtud Zhou dünastia ajal, kuid hakati jälle tegema Han'i perioodil. Han'i ajal tehti monumentaalseid nn hauavalvureid, mis olid tol ajal populaarsed ajaloo ja mütoloogia ainetel valmistatud lamereljeefid. Edaspidi 1 saj. paiku, olid Hiina skulptorid tihedalt seotud budismiga. Kuskil 6.saj
järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. MAALIKUNST (näide) "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal SKULPTUUR Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Sellest hoolimata on skulptuure valmistatud ohtralt. Materjalivalik on väga lai keraamika, kivi, pronks, puit, elevandiluu, bambus jne. SKULPTUUR (näide) TERRAKOTA SÕDALASED TARBEKUNST Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. TARBEKUNST (näide) HIINA PORTSELAN ARHITEKTUUR Põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega ja värvidega kaunistatud palk.
Kalligraafiline kiri (Calligraphy Hsu Wei: Poem..., 2008) 8 4.4 Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus jne. Skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm ning peen pinnakäsitlus. Näiteks Terrakota sõdalased (joon. 5) ja Buddha figuurid on skulptuurid. Joonis 5. Terrakota sõdalased (Reisiblogi Hiina: Terrakota..., 2008) 4.5 Tarbekunst Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan (joon. 6) Spetsiifilist läbipaistvat, kollaka, roheka või pruuni värvusega kivimit- jadeiiti kasutatakse ehete ja pisiplastika valmistamisel
Väga populaarsed on film ooper ja sõnaline teater. Hiinasse on võimalik saada lennukiga. Reisimine kohaliku transpordiga on suhteliselt vaevarikas, kuna rongid on ülekoormatud ja rongipiletid suur defitsiit. Võib laenutada jalgrattaid. Kõik linnad on äärmiselt kärarikkad. Turistide jaoks on populaarsemad paigad Hong-Kong , Peking, Chengdu(Tiibetisse pääsemiseks ning pandade nägemiseks) ning Xi`an(maailmakuulsad terrakota kujud). Traditsioonilised vaatamisväärsused Pekingis on Taevase Rahu väljak, Keelatud linn, Hiina müür. Majutamine uuemates võõrastemajas normaalne, vanemates suhteliselt kesine(rõske). Üheses toas ööbimine 400EEK, naridel 200EEK. Hiinlased söövad peamiselt riisi, ka nuudleid ja köögivilju. Palju kasutatakse kuivatatud toiduaineid, sojauba, kala ja liha. Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Suur osa Hiinast on mägine ja metsik
· "Inimühiskonna häll". Leitud luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest · Kõrgkultuurid(nt. Vana-Egiptus, nn Musta Aafrika rahvaste kõrgkultuurid) · Materjaalsest kultuurist vähe säilinud · Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhiliselt 11.-12. sajandil · Põha linn Ife, oli olemas juba 8. sajandil. 13. sajandil oli see juba
Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas. Talastik kerge- seega sai sambaid panna hõredalt 1. Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks) 2. Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks) 3. Veji Apollon (6. saj)(terrakota) 4. Nekropolid, hauakambrid 5. Alabasterun Volterrast (3. saj lõpp) 6. Sarkofaag (6. saj)(terrakota) Rooma arhitektuuri süsteem 8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat. Alad liideti tihedamalt. Levis hellenistlik kultuur. Võeti üle jumalad alistatud rahvastelt. Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri (kreeka baasil, tihti eesotsas kreeklased)
valmistatud kolmes osas. Triptühhonisse kuuluvad teose osad moodustavad terviku, neid ei tohi üksteisest eraldada ja neid eksponeeritakse üksteise kõrval autori poolt määratud järjestuses. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Smalt on pulbristatud klaasi , värvitud sügavat pulber sinine toon kasutades koobaltit . Smalt kasutatakse kaunistamiseks , värvimine ja pesemine . Karüatiid-naisekujulised sambad Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse.Tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Kontrapost - on visuaalne kunst on võimalus määrata, nii et kogu massi oma
Ümbermaailmareis Marsruut EestiVenemaa VenemaaHiina HiinaJaapan JaapanAustraalia AustraaliaMadagaskar MadagaskarLõunaAafrika LõunaAafrikaArgentina ArgentinaKanada KanadaGröönimaa GröönimaaEesti Hiina Rahvaarv: 1,3 miljardit Paikneb IdaAasias Peamised vaatamisväärsused: Taevase Rahu väljak, Keelatud linn, Hiina müür, Xi'an (maailmakuulsad terrakota kujud) ja tempel Dali lähedal. Legend Legendi kohaselt, hakkasid ühel päeval 12 looma vaidlema, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras. Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke. Võistluse käigus hüppas rott aeglase aga kangekaelse härja selga
pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks. Selleks teostatakse eelpõletuse läbiteinud ja seejärel glasuuritud toodetele glasuurpõletus. Võimalik on ka dekoorpõletus, mille puhul kinnistatakse põletuse käigus glasuurile glasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks.Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus (terrakota, soolaglasuuriga kaetud keraamika jt.) ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks (sellele ei eelne, ega järgne mõnda teist põletust). Kuntsnikud: Joosep Tiiman, Valli Eller jne.
5. Vaiba liigid (9) ?1. SOLMVAIP 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP 4. VILTVAIP 5. PINDPOIME VAIP 6. PILTVAIP e GOBELAAN 7. RUIUVAIP 8. PLUUSVAIP 9. FLOSSAVAIP 6. Mis on postamendid? tekstiili ribad, tutid,narmad, noorid, poordid e aarepaelad 7. Keraamika liigid (9) ? 1. TERRAKOTA2. FAJANSS3. MAJOOLIKA4. PORTSELAN 5. KONDIPORTSELAN6. BISKVIITPORTSELAN7. FRITTPORTSELAN8. SAMOTT9. KLINKER 8. Mis on glasuur ? valge voi varviline klaasjas kattekiht, muudab eseme vett pidavaks. 9. Mis on terrakota ?poletatud ja glasuuriga katmata savi: valge, kollane, hele- tume punane, pruun. 10. Mille poolest erineb kondiportselan portselanist ?PORTSELAN valmistatakse ideaalselt valgest ohukesest labikumavast massist, tihe, vee- ja happekindel, mehaaniliselt vaga vastupidav. KONDIPORTSELAN eriti korge labikumavusega ning habras pehmeportselan, mille koostises on 2060% veiseliste kondituhka. 11. Mis on fajanss ?uks kord poletatud urbne (poorne) keraamilisest (valgesavi) massist
Antiik aeg: 1. Terrakota Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis. Kuna etruskid uskusid, et elu pärast surma läheb edasi, siis kujutasid nad oma kadunukesi sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest.Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. 2. Nike tempel Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammas on kreeka arhitektuu...
Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr · Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) · Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr 3
värvusega keraamiline toode. Majoolika Portselan- keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. Pottsepis- puhtast või liivasegusest punasavist valmistatud poorsed pottsepatooted. Raku- ehk rakuyaki on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamikapõletusviis- Terrakota- põletatud savi või sellest tehtud esemed- Terra sigillata Fajanss kohvikomplekt KERAAMIKA KATMINE Angoob- niiskele, harva ka õhkkuivale või ettepõletatudsaviesemele kantav vedel keraamiline mass. Glasuur- keraamilisi tooteid kattev õhuke ning tihe klaasjas kiht.
Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) 3 Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr
kabel, klooster kontorid, avaliku hooned, tootmishooned, vms II Skulptuur e. voolimiskunst, raidkunst • Skulptuuri peamiseks väljendusvahendiks on vorm. • Skulptor ehk kujur on inimene, kes kavandab ja valmistab skulptuure. MATERJAL Skulptuure tehakse mitmesugustest kiviliikidest (graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi nt), puidust, elevandiluust, metallist, savist (terrakota, keraamika, portselan jt). • https://et.wikipedia.org/wiki/Skulptuur Reljeef Süvendreljeef * kujundid uuristatud pinda Kõrg- ja madalreljeef *kujundid eenduvad pinnast, millega seotud Ümarplastika Vabaplas Monument tika aal pole plastika seotud aluse peal Ehitusplast kindla ika ruumiga
OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik. Jaani kiriku varemed: gooti teravkaar, terrakota skulptuurid fassaadil ,,Surmatants" Nigulistes Tartu Ülikooli peahoone - klassitsistlik Velazquez ,,Õudaamid" See maal on keerulise ülesehitusega barokistiilis grupiportree. Väike tüdruk on esile toodud, veel on näha kääbust, kes togib koera ja õudedaamid sagivad tüdruku ümber. Maalil on näha kunstnikku ennast ja peegeldust taga rippuvalt seinapeeglilt, et kunstnik maalib portreed kuningapaarist. Rubens ,,Leukippose tütarde röövimine"
Materjaliks oli keraamika, kivi pronks, puu, elevandiluu ja bambus. Hiina skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. 1974. aastal leiti Hiina riigi ühendanud ja aastal 210 e.Kr. surnud keisri Qin Shi Huangdi hauast sadu elusuuruses savist sõdurifiguure. Kujud on skemaatilised ja näitavad inimese hingeelu isikupära. Vibulaskja, keiser Qin Shi Huangdi hauast. Terrakota Buddha figuurid Budismi levimise ajal, alates 3. sajandist, loodi Buddha figuure. Üheks tuntuimaks on hiiglaslik, 7. sajandil loodud, 25m kõrgune, kuju Louyangi lähedal. Draakoni värava koopad Luoyangi lähedal 206eKr. 220 pKr. Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii reljeefikunstis kui ka maalingutes väga nappie ja tinglike vahenditega kujutada elavalt inimesi ja loomi.
arvestades on loodud väga huvitavaid ja fantastilisi puunikerdusi. Hiina skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. 1974. aastal leiti Hiina roogi ühendanud ja aastal 210 e.m.a surnud keisri Qin Shi Huangdi hauast sadu elusuurusi savist sõdurifiguure. Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised, kuid rõhuvad tabavalt inimeste hingeelu isikupära. Terrakota sõdalased on veel üks näide hiina skulptuurist. Skulptuuri mõjutas tugevasti budism. Palju kujutati buda munkasid ja asteete ning tihtipeale olid need hämmastavalt elutruud. Nende skulptuuride juures toodi välja hiinlaste komme kujutada kõike ümaralt- kõrvad, huuled ja põsed. Hiina maalikunst Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli
Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.(Näiteks Tuthmosis III haud Kuningate orus) 7. Sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid VanaEgiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus
Tarbekunst- vitraaz. KESKAEG EESTIS: Arhitektuur: *paekivi(Põhja-Eesti)- tellis ja põllukivi (L-Eesti) I-d meistrid läänest (Pariisi gootika lihtsustatud variant). Kirikud(SAKRAANNE): Kodakirikud: *Valjala (romaani-gooti 13.saj), *Karja (Saaremaa) Muhu, Ridala 14.saj, *Kesk-Eesti kolmelöövilised (Koeru, Ambla), *Pühavaimu (Tallinn). Tallinn: Toomkirik, Niguliste, Oleviste (15.saj muudeti basiilikaks). Tartu: Jaani kirik 14saj (punane tellis, terrakotafiguurid (terrakota e põletatud savi kujud)), *Toomkirik(13-16saj). Kloostrid: Pirita klooster, Padise klooster. Ilmalik arhitektuur(PROFANNE): *Linnused: Paide tornlinnus, Kuressaare ja Viljandi konvendi honed. *suurtükitornid- linnakindlustused. *ühiskondlikud hooned- Tallinna Raekoda 13-15saj, *kaupmeeste majad- mantelkorstnaga ja trepil etikukivid. Linnused: 1)Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4 nurkne, müüriga piiratud ala. Konvendihoone.
Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu. Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr.) Seinamaal. Skulptuur: · Peamiseks materjaliks savi. Tehti ka metallitöötlust (pronksi valamine). Terrakotad - Põletatud savist kujud, mis ilutsesid kirstu kaanel. Neile omasteks näojoonteks olid suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmas ja lopsakad huuled. Kanoobid - Inimpeakujulised savinõud hauakambrites. Kimäärid - hirmuäratavad koletised Terrakota Kimäär Arhitektuur: · Templid olid puidust; templi ees asus ilusate sammastega eeskoda; katus oli järsk ning friisi asset täitsid erinevad kaunistused. · Kasutasid võlvide ehitamis tehnikat. · Hoone paigutati kõrgele alusele. Etruski temple Veii`s
kannatuslugudega. Klaasimaal Vitraaz- tähtsaim tegelane- suuremalt kujutatakse.PROFAALEHITISED -ELAMU, SAKRAALEHITISED- RAEKODA, VANATALLINN, LINNUS KESKAJA KUULSAMAD SAKRAALEHITISED EESTIS- SAAREMAAL- Karja kirik (kolgata reljeef ja seina maalingud) Valjala kirik ( ainuus romaani stiilis kirik) Tallinnas Toomkirik, Niguliste ja Oleviste (Basiilikad), 2 lööviline Pühavaimukirik. Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik (terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos) Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline kappaltar.
ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). Terrakota sõdalased- on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma 10. septembril 210 eKr ja valmistati 210209 eKr. 7. Pagood- on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel
Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj
korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14
Eesti. 8) Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati ümber basiilikaks. 9) Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? - 10) Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik - Ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik - Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi:
) · Miniatuurmaal Graafika Tasapinnale kujund trükkimise abil · Kõõrgtrükk · Sügavtrükk Arhitektuur · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub Arhidektuur jaguneb · Kiriklik ehk sakraalne Tarbekunst · Keraamika · Matallehistöö · Klaasehistöö · Mahkehistöö · Tekstiil Keraamika · Terrakota o Glasuurimatta savinõud · Fajanss o Glasuuritud savinõi · Portselaan Metallehitustööd · Juveelikunst o Ehk ehtekunst · Sepised o Küünlajalad o Nagid o Sepistatud piirded o Uste detailid Puitehitustööd · Mööbel · Tarberiistad · Intarsia Klaas · Klaasnõude valmistamise põhimõtted · Erivärviliste klaaside kokkusulatamine · Klaasi mehaaniline töö Nahkehistöö
....................................................................................................7 4.2. Samothrake Nike............................................................................................................7 4.3. Laokooni grupp..............................................................................................................7 5.Maalikunst.........................................................................................................................8 6.Terrakota pisiplastika.........................................................................................................9 7.Kokkuvõtteks.......................................................................................................................10 8.Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 9.Lisad......................................................................................................
Tartu ja Lõuna- Eesti Tartus oli õitseaeg( 13.-14.saj). Nõo kirik ja Urvaste kirik. Kõige tähtsamad olid Toomkirik, praegu on Jaanikirik. Toomkiriku ehitamist alustati 13.sajandil. 14. sajandil laiendati ja 16.sajandil ehitati kirikule lääne fassaad. Toomkirik põles 1614. aastal ja seda ei ole taastatud. Oli ainuke kirik millel oli 2 torni. 19. sajandil ehitati Toomkiriku varemetesse Ülikooli raamatukogu. Jaani kiriku põhiosa sai valmis 14.sajandil. Seal on kuulsad terrakota kujud( põletatud savist kujukesed), mis kõik on ühekaupa tehtud. 1830.aastal kirikut remonditi. Romaani stiilile on omased paksud seinad, võlvid ja ümarkaared. Palju oli basiilikaid. Maaalused käigud, kuhu maeti surnuid- katakombid. Gooti stiilile on omased roosaknad, teravkaared, roided e. tugikaared, klaasvitraaz. (Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti
annaabi.ee 
