· Selleks, et tagada keisririigi ühtsust, lasi Shi Huangdi lammutada endiste väikeriikide piiridel olevad kaitsemüürid ning alustas Suure Hiina müüri rajamist oma riigi põhjapiirile, et kaitsta seda rändrahvasterünnakute eest. · Peale Shi Huangdi surma Qinide dünastia aga langes, sest ainult tema oskas sellist suurt riiki koos hoida. Qin Shi Huangdi Qin Shi Huangdi Terrakota · Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse. · Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikaspruuni värvust. Terrakotasõdalased · Terrakotasõdalased (210209 eKr) on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. · Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid...
Reljeef skulptuurteos, milles figuurid asetsevad pinnal kõrgendina v. süvendina. Kunstiteos, millel figuurid/ ornamendid on kuj. Pooleldi ruumiliselt: enamasti nad eenduvad kivist, savist, metallist vm. materjali pinnalt. (lame, pool ja kõrgreljeef) 76. Mastaba kandeehitis vanaaja Egiptuses. 77. Obelisk ülalt ahenev 4 kandiline püramiidtipuga kivisammas, esinesid eriti Vana Egiptuses mälestussambana. 78. Terrakota põletatud savi, põletatud ja glasuuriga katmata väike savinõu v. skluptuur. 79. Arkaad taaristu, ehitiste laevõlve, seinamüüre vm. kandev kaarte rida koos seda kandva sammaste v. tulpade reaga. 80. Mosee islami pühakoda. 81. Minarett mosee torn, millelt muezzin hüüab muhameedlasi palvele. 82. Vitraaz valgust läbilaskvatest värvilistest tükkidest dekoratiivpind aknal, uksel või mujal. 83...
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur...
Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad...
Etruski kõrgkultuuriks loetakse 7.-6. sajandit eKr., sel ajal levis nende mõjuvõim lausa Roomani. Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud niinimetatud skulptuurid(mis olid elusuuruses) Terrakota stiilis ja pronksina, seinamaalid ja metallitööd(eriti graveeritud pronksist peeglid). Kuid palju pole teade nende autorite stiilide kohta kuna pole eriti palju leitud või üldse väljastatud etruskide poolt. Religioon Etruskide kunst oli väga tihedalt seotud usu ja religiooniga. Religioon oli neil sünge, etruskid väärtustasid jumalatena loodusjõude ning mitmeid deemoneid. Suurt rolli mängis etruskidel ka esivanemate kultus. Au sees olid preetrid e...
- 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...
sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupa...
Vaiba liigid (9) ?1. SOLMVAIP 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP 4. VILTVAIP 5. PINDPOIME VAIP 6. PILTVAIP e GOBELAAN 7. RUIUVAIP 8. PLUUSVAIP 9. FLOSSAVAIP 6. Mis on postamendid? tekstiili ribad, tutid,narmad, noorid, poordid e aarepaelad 7. Keraamika liigid (9) ? 1. TERRAKOTA2 . FAJANSS3. MAJOOLIKA4. PORTSELAN 5. KONDIPORTSELAN6. BISKVIITPORTSELAN7. FRITTPORTSELAN8. SAMOTT9. KLINKER 8. Mis on glasuur ? valge voi varviline klaasjas kattekiht, muudab eseme vett pidavaks. 9. Mis on terrakota ?poletatud ja glasuuriga katmata savi: valge, kollane, hele- tume punane, pruun. 10. Mille poolest erineb kondiportselan portselanist ?PORTSELAN valmistatakse ideaalselt valgest ohukesest labikumavast massist, tihe, vee- ja happekindel, mehaaniliselt vaga vastupidav. KONDIPORTSELAN eriti korge labikumavusega ning habras pehmeportselan, mille koostises on 2060% veiseliste kondituhka. 11. Mis on fajanss ?uks kord poletatud urbne (poorne) keraamilisest (valgesavi) massist...
Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnik...
Algul vormiti savinõusid käsitsi, 11. sajandil leiutati potissepa keder. See hõlbustas ja kiirendas tööd ning võimaldas saavutada mitmesuguseid vorme. Glasuuritud savinõusid hakati valmistama esimesena Egiptuses. Glasuuriks kasutatakse mitmesuguseid metallisoolasid, millega esemed kaetakse ja mis kuumutamisel sulades tungivad savi pooridesse ja muudavad selle veekindlaks. Keraamika alaliigid: Terrakota Põletatud glasuuriga katmata savi, mille värv võib olla valge, kollane, pruun, hele- või tumepunane. Hõlpsasti vormitav, põletamisel muutub väga tugevaks. Sobib nõudeks, pisiplastikaks, ehituskeraamikaks. Faianss Mõeldakse glasuuritud savinõusid. Põletatakse üks kord, kaetakse tinaglasuuriga, kuumutamisel muutub glasuur valgeks ja läbipaistvaks. Tehnika on pärit lähis-idast 9. sajandist....
OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik. Jaani kiriku varemed: gooti teravkaar, terrakota skulptuurid fassaadil ,,Surmatants" Nigulistes Tartu Ülikooli peahoone - klassitsistlik Velazquez ,,Õudaamid" See maal on keerulise ülesehitusega barokistiilis grupiportree. Väike tüdruk on esile toodud, veel on näha kääbust, kes togib koera ja õudedaamid sagivad tüdruku ümber. Maalil on näha kunstnikku ennast ja peegeldust taga rippuvalt seinapeeglilt, et kunstnik maalib portreed kuningapaarist. Rubens ,,Leukippose tütarde röövimine"...
, 2008) 8 4.4 Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus jne. Skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm ning peen pinnakäsitlus. Näiteks Terrakota sõdalased (joon. 5) ja Buddha figuurid on skulptuurid. Joonis 5. Terrakota sõdalased (Reisiblogi Hiina: Terrakota..., 2008) 4.5 Tarbekunst Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan (joon. 6) Spetsiifilist läbipaistvat, kollaka, roheka või pruuni värvusega kivimit- jadeiiti kasutatakse ehete ja pisiplastika valmistamisel...
2) Kõrggootika mõnevõrra realismi, kujud kerges paindes (gooti S-poos) 3) Hilisgootika kohati naturalistlik. Skulptuurid erinevatel katedraalides (Reimsi, Kölni, Strasbourgi). Vitraazikunst: sügav erijoon. Chatre, St Demi abtkonna kirik. Miniatuuris: 3 venda Limbourgi. Perry hertsogi palveraamat. Eesti: B. Notke Niguliste kiriku altar, Surmatants, Trt terrakota skulptuurid Giotto renessansi teerajaja, võttis maalikunstis kasutusele perspektiivi. RENESSANSS (15-16 saj.) Ajastu iseloomustus humanistliku mõtteviisi ja maailmakäsitluse tekkeaeg . Antiigi taassünd. Feodalistlikud suhted muutusid kapitalistlikeks. Linnaelanikkond kasvas ja muutus jõukamaks. 1492 algasid maadeavastused, mis avardasid maailmapilti, algas kolonisatsioon. Trükikunsti kaudu levisid teadmised. Algas reformatsioon, kus astuti välja kirikukorralduse vastu...
Suuremõõtmelisi skulptuure hakati tegema alles Han'i dünastia aegsel perioodil ja hiljem, seega suurem osa skulptuure pärinebki alles hilisematest perioodidest. Suurepärane Hiina skulptuuri leid pärineb Qin'i dünastia ajast (221-206 e.Kr) esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist, kust 1974 a. leiti suur hulk elusuuruses terrakota sõduri-, hobusefiguure ja kaarikuid, mis olid valitseja hauda pandud, et nad kaitseksid esimest imperaatorit pärast tema surma. Kivist skulptuure ei tehtud Zhou dünastia ajal, kuid hakati jälle tegema Han'i perioodil. Han'i ajal tehti monumentaalseid nn hauavalvureid, mis olid tol ajal populaarsed ajaloo ja mütoloogia ainetel valmistatud lamereljeefid. Edaspidi 1 saj. paiku, olid Hiina skulptorid tihedalt seotud budismiga. Kuskil 6.saj...
Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub. Võib-olla ei lubatud peale Jüriöö ülestõusu 1343-45 enam rauda toota, et ei saaks relvi teha? Peruus võeti 1980. a terrasspõllud taas kasutusele tänus arheoloogide avastatud süsteemile. 1974 leiti Hiina keisri matmispaik koos terrakota sõduritega, siis tuli turiste sadade tuhandete kaupa. Seega arheoloogia toob riikidele kasu!:) Kultusliku tähendusega muistised Ohvrikivid, lohukivid. Ohvrikivisid teatakse rahvapärimustest, registreerituid kive üle 100. Lohk kas kunstlik või looduslik. Ahtsate ohvrikivide lohud on põhjast karedad. Lohukividel on väikesed lohud läbimõõt 5-10 cm -, need siis kuntslikel. Lohukive u 1800, Assaku Nõiakivil on 405 lohku....
-14.saj). Nõo kirik ja Urvaste kirik. Kõige tähtsamad olid Toomkirik, praegu on Jaanikirik. Toomkiriku ehitamist alustati 13.sajandil. 14. sajandil laiendati ja 16.sajandil ehitati kirikule lääne fassaad. Toomkirik põles 1614. aastal ja seda ei ole taastatud. Oli ainuke kirik millel oli 2 torni. 19. sajandil ehitati Toomkiriku varemetesse Ülikooli raamatukogu. Jaani kiriku põhiosa sai valmis 14.sajandil. Seal on kuulsad terrakota kujud( põletatud savist kujukesed), mis kõik on ühekaupa tehtud. 1830.aastal kirikut remonditi. Romaani stiilile on omased paksud seinad, võlvid ja ümarkaared. Palju oli basiilikaid. Maaalused käigud, kuhu maeti surnuid- katakombid. Gooti stiilile on omased roosaknad, teravkaared, roided e. tugikaared, klaasvitraaz. (Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti...
Sealt on leitud jälgi mustast pigmendist (kasutati kui juuksevärv näiteks, mingil kosmeetilisel eesmärgil) või tahmast (esialgselt võis tegemist olla oliga ning kujukest kasutati justkui lambina). Kujukesel on ka mitu rida kaelaehteid. http://www.harappa.com/indus/50.html Vasakul olev kuju on samuti terrakota , uhke lilledega peakatte ning selles olevate kausikestega. Ka see kujuke kannab ohtralt kaelakehteid, lisaks on näha ka mingisugune vöö. Leitud Harappast. http://www.harappa.com/indus/51.html Naist või jumalannat kujutavad terrakotafiguurid olid tavalised, pronkskujukesi aga leidub vähe. Pildil olev ,,Tantsiva tüdrukuna" tuntud kuju kannab suur hulka käevõrusid, mis oli omane naistele kõikidest Induse ühiskonnakihtidest. (McIntosh, J., Twist, C. 2002: 64)...
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
*tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda *madalad puidust sambad, hõredalt, dooria stiilis *materjal puit, kaunistused terrakota 3. linnakindlustused *võimsad müürid *korrapärane planeering *ümarkaartega väravad *puit, kivi, põletatud savitellis Kujutav kunst: 1. Skulptuur *materjal- põletatud savi e terrakota, pronks, kivi *sarkofaagid- surnute tuhaga 1) kivist või savist 2) lebavad...
3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid...