tulumaks. o Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. o Oluline on keskkonnaprobleemide lahendamine tasakaalustatud arengu võtmes (mahepõllumajandus, loodushoidlik eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamine). Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o EKD tegevuse vaimulik alus on Jumala Sõna. Sellest lähtuvalt ka erakond tegutseb ning hindab ühiskonna arenguid. o Riigivõimu teostamine peab lähtuma eelkõige riigi ja rahva huvidest. Rahva juhid peavad olema rahvale eeskujuks nii rahva teenimisel kui ka seaduskuulekusel.
Today, the United States has two major political parties. One is the Democratic party, which evolved out of Thomas Jefferson's party. The other is the Republican party, which was formed by people in the states of the North and West, such as Abraham Lincoln, who wanted the government to prevent the expansion of slavery into new states then being admitted to the union. Most Americans today consider the Democratic party the more liberal party. Democrats believe the federal government and the state governments should be active in providing social and economic programs for those who need them, such as the poor, the unemployed or students who need money to go to college. Republicans are not necessarily opposed to such programs. They believe, however, that many social programs are too costly to the taxpayers and that when taxes are raised to pay for such programs, everyone is hurt. They often accuse the Democrats of making the government too e...
Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslaste radikaalid Päts Virgo. Tallinna keskkiht ja kõrvale tõrjumine. Põhja-Eesti taluperemehed Sotsiaal- Peeter Speek Tudengid ja ,,Uudised" Isevalitsusliku riigikorra asendamine demokraadid gümnaasiumiõpilased demokraatliku vabariigiga. Vähemusrahvuste õiguste respekteerimine.
t ei lähe valutult, koloniaalvalduste iseseisvumisest üritatakse iga hinna eest loobuda · Suessi kriis- kanalit üritati oma valduses hoida · Prantsusmaa oli ka üks Euroopa Liidu algatajaid/alustajaid Saksamaa Valitsemine: · Puudub ühtne saksa riik (3 territooriumi ) · SLV riigikord parlamentaarne monarhia · Kohalikel omavaltsustel on suur otsustamisõigus · Palju-parteiline süsteem kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid olulisel kohal (juhtivad parteid ka tänapäeval) Sisepoliitika · Sõjajärgsel (kuni 1969aastani) võimul kristlikud demokraadid · Sakslaste põhiline probleem: sõja kaotus, okupatsioon kestab ikka (kuni 1951 aastani) Majandus · ... · Sotsiaalne turumajandus (vabadus ettevõtteid rajada, tugev sotsiaalpoliitika · Saksamaa saavutab kiireima majanduskasvu · Suur langus (70ndate kriis) kasvutempo ei ole enam nii kiire
Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik Parteisüsteem Kaheparteisüsteem Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem (Konservatiivid ja Leiboristid) (vabariiklased ja demokraadid) MAJANDUS - väikeettevõtlus - põllumajanduriigist sai - kahekümnendatel - tehnika vananenud tööstusriik majanduslik 1919-1939 liberalism (v.a. - tänu - majandust aitasid alkoholimüük -
Erakond Eestis (VEE). osalemine Riigikogu valimistel: "Meie Kodu On Eestimaa!" 199 5,87 % 31 763 6 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 5 Vene Erakond Eestis (VEE) 199 2,03 % 9 825 - Vene Erakond Eestis (VEE) 9 200 0,20 % 990 - Vene Erakond Eestis (VEE) 3 200 0,20 % 1 084 - Vene Erakond Eestis (VEE) 7 Libertas Eesti Erakond (LE) 01.02.2001 - 02.03.2009 Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei (EDP) 29.11.1994 - 01.02.2001 Eesti Sinine Erakond (ESE) Jaan Laas Neeme Kuningas 00.00.1996 - ... 29.11.1994 - 00.00.1996 logod: [ www.libertas.ee ] konservatiivne Asutatud 29.11.1994 Tallinnas. 29.11.1994-01.02.2001 kandis nime Eesti Sinine Erakond (ESE). 14.10.2000 ühineb Sinise Erakonnaga Arenguparteiga (AP), kuid ühinemine siiski ei õnnestunud
USA 19201930. aastail USA sisepoliitiline elu: vabariiklased ja demokraadid USA riigikord vabariiklik kord, seadusi võttis vastu Kongress, president 4 aastaks Vabariiklased vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega Majanduslik liberalism riik sekkub majandusse minimaalselt Vaba turu võidukäik 1920. aastail võidutses USAs vabaturg Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad, lennundus, aspiriin, dzäss Empite State Building Ehitatud 193031 Esimene lend üle Atlandi Charles Lindebergh ja tema Spirit of St. Louise Al Capone on nüüdsest boss 1920
Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama? Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majanduslikku elu - Põhjaosariigid: Farmerid, tööstus oli arenenud, Lõunaosariigid: Istandused, vähe arenenud tööstus. 8. Millistelt riikidelt sa Usa mõned osariigid? Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehikolt, Hispaanialt, 9. Iseloomusta Aleksander I valitsejana tema ajal toimus palju reforme,
ja Tööerakond ehk Leiboristlik Partei 22. Mille poolest sarnaneb USA parteisüsteem Suurbritannia omaga ja erineb Prantsusmaa omast? USA-s oli kaheparteisüsteem, nagu Suurbritanniaski ning valitsus oli stabiilne, kuid Prantsusmaal oli palju parteisid ning valitsus vahetus umbes 2 korda aastas. 23. Mille poolest sarnanesid ja mille poolest erinesid USA-s vabariiklaste ja demokraatide arusaamad majanduse juhtimisest? Sarnanesid: Nii vabariiklased kui ka demokraadid pooldasid vabaturumajandust Erinevused: Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida. 24. Mis on majanduslik liberalism? Too näiteid selle edukuse kohta USA-s. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. *kuulutati põhiseadusevastaseks mõned varem vastu võetud seadused, mis piirasid ettevõtjate vabadust
1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riikide ning Lääneriikide vahel. Saksamaaga seob
Saksamaa(Välismääraja 2009.10.25) Olga Dalton Saksamaa küsimusi arutavad saatejuht Kadri Liik, parlamendiliige Marko Mihkelson ja julgeolekuanalüütik Tiit Matsulevits. Põhiteemadeks on Saksamaa uus valitsus, uus koalitsioonileping ning seoses sellega ka uued välispoliitika suunad. Koalitsioonileping Koalitsioonimoodustavad Kristlikud Demokraadid ja Vabad demokraadid. Uueks välisministriks sai Guido Westerwelle ning kaitseministriks Karl-Theodor zu Guttenberg. Jõuti kompromissile ka maksukärbete osas(Vabade Demokraatide juht lubas maksukärpeid 35 miljardi euro ulatuses, samas kui Merkel vaid 15 miljardi ulatuses). Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette 24 miljardi euro ulatuses maksukärpeid. Maksupoliitika muutmise vajadus tuleneb sellest, et Saksamaa majandus on surutisest kannatada saanud. 2008
Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Palju skandaale Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale
endast senaator McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. • Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower. Suurbritannia • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD. • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940
· Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. 7)Mis funktsiooni täidavad ühiskonnas erakonnad? · Erakonnad e. valimisvõiluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi e. põhidokumenti. · Valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. 8)Nimeta Eesti erakonnad, nende liidrid ja asetus (parem vasak). Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei Eesti Vasakpartei Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei
*korraldada koolide, lasteasutuste ,muuseumide ja rahva raamatukogude ülalpidamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda: Valimisel saavad osaleda, osaleda selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a Eesti kohtusüsteem I Maakohtud ja halduskohtud II ringkonnakohus III riigikohus Riigikogus on praegu esindatud 6 erakonda . valitsuskoalitsiooni moodustavad : reformierakond, rec/ isamaaliit ja sotsiaal demokraadid opositsiooni moodustavad Keskerakond, Rahvaliit , Rohelised. VASAKS POOLSED TSENTRISTLIKUD PAREMPOOLSED * keskerakond * Rohelised * reformierakond * Rahvaliit * Rec/isamaliit * Sotsiaal demokraadid Peamised inimõigustealsed dokumendid on: * Euroopa inimõiguste konventsioon. * Euroopa sotsiaal harta.
· 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja Tsehhoslovakkiaga = Sm tunnustas 1945 väljakujunenud piire · 1989 Berliini müüri lammutamine · 3.okt 1990 Sm taasühinemine
Saksa Liit Vabariik 1. Saksamaa lõhenemine Põhjused : · Saksamaa jagamine 4 riigi vahel · Okupeeritavate riikide erinev poliitika (lääne ja ida vahel) · Berliini Blokaad · Tekkis 2 riiki 1949. aastal : Lääne tsoonis Saksa Liit Vabariik , ida tsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik. · Saksamaa lõhenemine oli üks peamine probleem, kogu külma sõja ajal 2. Saksamaa Liit Vabariigi valitsemine · Parlamentaarne vabariik. Kantsler on valitsuse juht, tal on täidesaatev võim · Seadusandlik võim kuulub parlamendile, mis koosneb kahes kojast (riigi nõukogu ja Riigipäev) · I kantsleriks Konard Adenauer 3. Majandus · Sotsiaalne turumajandus ettevõtlus vaba konkurents · Taastati elamispind, muutus kiiresti heaolu ühiskonda · Töötu abirahad, puuetega inimeste toetused, võimetud said abi 4. Välispoliitika · Jagunes kolmeks perioodiks : 1) 50 60. aastad : Hallesteini doktriin,...
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912
reform.ee/et/reformierakond/erakond/Programm Hardi Peeter, Triin, Mari-Ann, Reimo, Teivo, Evelin Isamaa ja Res Publica Liit http://www.irl.ee/mida-me-teeme Kerstin, Oliver, Elvin, Marianne, Sander, Kaspar Eesti Keskerakond http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm Rikard, Kätlin, Helena Mai, Mark, Katleen, Sten Christian Sotsiaaldemokraatlik erakond http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011-valimisprogramm/ Pilleriin, Bert, Harri, Helen, Mattias Carol Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid http://www.ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27 Brita, Martin, Mark Andreas, Johanna, Andre Erakond Eestimaa Rohelised http://www.erakond.ee/et/roheline- poliitika/valimislubadused2011 Kati, Mikk-Taavi, Kristjan, Liisa, Karl Esitluse osad: · tiitelleht (erakond ja esitluse koostajad) · ülevaade erakonnast praegu (sümboolika, liikmete arv, esimees) · ülevaade erakonna ajaloost
Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Reformierakond 33 Eesti Keskerakond 21
· Prestiiz: madalam kui varem (Suessi kriis, kolooniate kaotamine, ülemereturg, tööpuudus) · Poliitika positiivsed jooned: ÜRO Julgeoleku Nõukogu alaline liige, tuumariik, briti rahvanduse elujõulisus · Emotsioonide teke: Beatles´i edu, omamoodi ´´maailma vallutamine 1960 a., sport(jalgpalli MM võit 1966 a.) Saksamaa Liitvabariik · Riigipea: Konrad Adenauer · Parteid: krislikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid · Liidukantsler: Willy Brandt · Sai NATO liikmeks ja tõi taas sõjaväe · Ei tunnustatud SDV-d, pidasid ajutiselt okupeeritud idatsooniks · Noored protestisid Vietnami sõja vastu · Majanduse kiire kasv, võõrtööjõu kasutamine Prantsusmaa · Parteid: kommunistid ja gaullistid · Alzeeria ja Prantsusmaa vastasseis, puhkes vabadusvõitlus prantsuse valitsuse vastu
5. Tema õpetuse põhimõtted aaria rassi ülimuslikkusest ja sakslaste eluruumi laiendamisest olid kirjas raamatus ,,Mein Kamf" 6. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud 7. 1922. aasta oktoobris sai temast peaminister, kes 1925. aastast alates valitses riiki kui diktaator. Kas väide on õige või vale?(Õ) või (V). Kui on vale, siis paranda. 1. Mussolini diktatuuri toetasid esialgu ka paljud demokraadid, teiste seas W. Churchill. 2. Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. 3. Mussolini oli paljudele Euroopa diktaatoritele, teiste seas ka Hitlerile, eeskujuks. 4. Adolf Hitler läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1993. a Saksamaa kantsleriks 5. Gestapo lühend sõnadest Geheime Staatspolizei riiklik salapolitsei
peatamine – makartism leiboristid ja konservatiivid. pahempoolsed vaated; väga demokraatlikuks, korraldati Bundestagi (kommunistide eemaldamine, ebastabiilne poliitiline olukord valimised, mille võitsid parempoolsed hukkamine, vallandamine). – 12 aasta jooksul 22 valitsust kristilikud demokraadid. Kantsleriks sai Kondrad Adenauer. Välispoliitika Loobuti isolatsioonist ja Impeeriumi lagunemine; Koloniaalimpeeriumide hakati aktiivselt osalema kolooniad iseseisvuvad. lagunemine ; sõda Indo-Hiinas
Kui sealt võtta maksudeks maha suurem summa, kui neil kes teenivad palju väiksema töö eest vähem raha, oleks see, minu arust, ebavõrdus. Samasugune ebavõrdsus lasub Keskerakonnal. Erakonnal millesse ma kindlalt kuuluda ei taha, noorte seas suurt ebapopulaarsust kogunud erakonna juhi, Edkar Savisaare, tõttu. Minu arvates on väga tülgastav vaadata Savisaart kellel on roos hambus. See tundub justkui oleks Edkaril Sots Demokraadid ,,käpa all". Tegelikult on asi nii, et mina ei tahaks üldse erakonda kuuluda. Ma ei poolda mitte ühtegi poliitilist vaadet ja mind ei huvita poliitika. Vahel on hea Savisaart või mõnd teist poliitikut sõprade ringis kiruda, aga seda nende mõtteviisi pärast mitte poliitilise kuuluvuse tõttu. Kui rahvas ei taha ise poliitikuks saada, kuid tahavad siiski otsuseid teha võivad nad käia endale meelepärast esindajad valimas. Palju on kuulda, et see tegi nii ja too tegi
Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed eemale ehk valimistahe kaob 3. Põhjendage, millised on oma vaadetelt järgmised parteid (kas vasak- või parempoolne). *Sots. Demokraadid on vasakpoolsed, sest 1) progressiivne maksusüsteem 2)Üksikisiku sots. Tuvalisuse peab tagama riik.*Reformierakond on parempoolne, sest 1)nad taotlevad proportsionaalset maksusüsteemi 2) Võimalus saada haridust ja kvaliteetset arstiabi sõltub inimese ,,rahakoti" paksusest. 4.Seletage mõisted. Partei Kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga kogu, mis taotleb võimule pääsemist. Sotsiaalne sidusus
Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond,
valitsuse abi. 11.a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen- 15
VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx presidendi valimistel) 2) Proportsionaalsed e võrdelised valimised *valitake mitmemandaadilistes ringkondades *mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga *hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa *enamaste abs enamust ei saada>võimule mitmeparteilised valitsusliidud
kantsleriks Märts Hitler sai erakorralised volitused Üheparteisüsteem - Äärmuslikud Sotsiaal demokraadid Parteid kommunistid Kommunistid Kommunism Paremäärlased Juutlus Üheparteisüsteem - Natsionaalsotsialistid fasistid tulid lõpuks võimule Lenin partei juht, Benito Mussolini Adolf Hitler
millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida. Enamik maailma suurriike liitus sellega, seal hulgas ka Suurbritannia. 3. Inglismaa: · Parlamentaarne riigikord · 2 parteid: leivoristid ja konservatistid. · 1918a. Valimisreform: 1) mehed alates 21 eluaastast valimisõiguslased · 2) naised alates 30 eluaastast, kõrgharidusega või vähemalt 5 naelase sissetulekuga said valida. · 1924a. Sots. Demokraadid e. Leivoristid moodustavad valitsuse. Juht: MacDonald · peale selle valitsuse lõppu hakkavad riiki juhtima konservatistid · 1929a. Uuesti leivoristid valitsuse eesotsas Sisepoliitika: · Kiiresti arenevad autotööstus, elektri- ja raadiotööstused. · 1926a. Üldsterik. Põhjus: majandus ajast ja arust, töölistel vähe tööd. Streiki alustavad söetöösturid, nendega liituvad ka teised töölised. Streik
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’s, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehnika. tööstusriigisks 3. Söe vähenev tähtsus 3. Edenes moekaupade majanduses – kaevurite tööstus streigid. 4. Masinate, autode, 4. Majanduskriisi ajal keemiakaupade tootmine välismaise tooraine 5. ...
iseloomulikud kontroll inimeste mõttemaailma ja väljendamisvõimaluste üle, hirmu all hoidmine, ühiskonna ühtlustamine. Igati jõhker ja julm diktatuur ei pruugi kõigile meeldiv valitsemisvorm olla, aga siiski tekkis 1920ndatel ja 1930ndatel Euroopasse diktatuuri riike. Üheks selle põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. Samas olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Diktatuuri juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Neist mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid karmikäeliselt kõik rahva vaenlased hävitada ning majanduse taas tippu viia. Nende tegevust soodustasid just pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord.
poliitilise segaduse ning tagab rahvale heaolu. 5. Mis iseloomustab sotsiaaldemokraatiat? Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Eesmärgiks sotsialism ehk ühiskond. Rikastele suuremaid maksud ning raha võrdselt ära jagada, et luua võrdsust. 6. Nimeta tähtsamad USA parteid ja iseloomusta neid Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. Mõlemad erakonnad pooldasid vabaturumajandust. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et riik võib vajadusel majandusse sekkuda. 7. Miks kasvas USA-s hüppeliselt organiseeritud kuritegevus? Mis võimaldas kuritegelikel gruppidel edukalt tegutseda? Keeluseadus - Alkohoolsete jookide valmistamise keelamine. Sest nad ostsid riigi ametnikud ära ning said tänu sellele suhteliselt avalikult tegutseda. 8. Mida tähendab USA isolatsionistlik poliitika? Seda, et USA ei soovinud sekkuda Euroopa konfliktidesse. 9. Mille poolest sarnanes ja mille poolest erines
Rahvuskonfliktid: · Armeenia Aserbaidzaani konflikt 1988 (kestab tegelikult siiani) (tapmised, kõride maha lõikamine jms) · Rahutused Baltimaades o 1987 Baltimaade rahvuslik liikumine 1988 Gorbatsovil on tekkinud vastased: · Vanameelsed, kes tahatsid NSVL säilitamist · Demokraadid, eesotsas B. Jeltsin (alkoholik) Talonge veel ei olnud, need tulid natukene aega hiljem.
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus,
ÜHISKONNA KORDAMINE 10 13 PEATÜKK LEHEKÜLJED 48 - 63 Peaminister Andrus Ansip siseminister Marko Pomerants haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kaitseminister Jaak Aaviksoo kultuuriminister Laine Jänes majandus-, ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sotsiaalminister Hanno Pevkur rahandusminister Jürgen Ligi justiitsminister Rein Lang põllumajandusminister Helir Valdor Seeder välisminister Urmas Paet keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Mõisted vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, demokraatia rahvavõim, -valitsus, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ...
Paljud talud 1934. Sõjaväeeelne peaministriga, läksid pankrotti. riigipööre. püsima jäi üheparteilisus ja Ettevõtted piirasid palku ja Päts ja Laidoneri juhtimisel. tsensuur. lühendasid tööpäeva. Vaikiv ajastu 1934-1938 Tekkis ulatuslik tööpuudus. Juhitud demokraadid 1938- 1933.Krooni 1940. devalveerimine 1938. Uus põhiseadus. 30-ndate aastate teine pool Kiire areng, eriti kiiresti
mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elutaseme tõus. Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide kõrvaldamist avalikes ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945. a. sai nende liidriks Harry Truman ning 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower.
Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3. Mille poolest totalitaarsed režiimid 1920.-1930. aastatel sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnanesid:Mõlemad režiimid soovivad riigi üle oma võimu ja head oma riigile Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921.aasta valimistel olid fašistid edukad,kuigi enamust parlamendis ei saavutanud.Mussoliini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus 1922.aastal määrati ta peaministriks 5. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? Miks ei suutnud Hitler võimule tulla 1923. aastal, aga 1933. aastal tal see õnnestus
Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3. Mille poolest totalitaarsed režiimid 1920.-1930. aastatel sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnanesid:Mõlemad režiimid soovivad riigi üle oma võimu ja head oma riigile Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921.aasta valimistel olid fašistid edukad,kuigi enamust parlamendis ei saavutanud.Mussoliini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus 1922.aastal määrati ta peaministriks 5. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? Miks ei suutnud Hitler võimule tulla 1923. aastal, aga 1933. aastal tal see õnnestus
n Kristlik-demokraatlikud parteid n Kommunistlikud parteid n Agraarparteid n Regionaalsed ja etnilised parteid n Paremäärmuslikud parteid n Rohelised parteid Erakonnaideoloogiad liberaaldemokraatlikus maailmas n Igas riigis on parteisid rohkem kui ühest perekonnast, va USA. Siiski mõnes riigis esindatud 2-3, teistes 6-7 perekonda. Teatud perekonna esindaja puudumine, sunnib teisi katma ka puuduva lüli ideoloogilisi eelistusi. N: Saksa kristlikud demokraadid on konservatiivsemad, kuna konservatiivset parteid Saksamaal pärast sõda ei olnud. Samuti ainult kahe partei puhul on sarnasusi rohkem kui ideoloogia eeldaks. n Peale USA pole kusagil ühe parteiperekonna osakaal üle 50%, kuigi ka Iirimaad (kaks määratlematut suurparteid) ja Jaapanit pärast 1993. aastat (palju lahkulöönud liberaaldemokraate) võib pidada erandlikeks. n 1980. olid peamised hääli saanud perekonnad liberaalid (radikaalid),
olukorda parandada. Hirm , et kommunism võib levida ka USA-sse, tõi kaasa kenktsakaid asju. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmine. See võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnades ilmusid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegi Ameeriklane ka lennunduses 10) USA sisepoliitika : vabariiklased ja demokraadid. Nii USA-s kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USA-s valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli nelhaks aastaks valitud president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad Prteid pooldasid vabaturumajandus (paremerakonnad).Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubatuna , Demokraadod arvasid , et kui vaja võib riik majandust reguleerida.
Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus. Paremparteisid iseloomustab moto: inimene peab ise oma eluga toime tulema Reformierakond Isamaa ja Respublika Liit Kristlikud Demokraadid Keskerakond Rahvaliit Sotsiaaldemokraadid Vasakpartei Ametiühingud Poliitikat kujundavad ka ametiühingud. Nendeg peetakse läbirääkimisi tööalastes küsimustes (palk, tööaeg, ohutus, sotsiaalkindlustus). Eesti Ametiühingute keskliit ühendab 25 tööstuse, kaubanduse, transpordi ja ehitusega seotud kutsealade liitu. Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon koondab teeninduse, kultuuri ja hariduse valdkonna. Mõlemal organisatsioonil on üle 7000 liikme. Õiguskaitse ja kohus
Hipid olid enamasti kodanliku tabimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestliikumisest osavõtjad. Iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. 7.USA president, riigikorraldus, kõrgeim võim ja suurimad parteid. USA president sel ajal oli Harry Truman, kõrgeim võim oli kongress, riigikorraldus oli parlamentaarne. Suurimad parteid olid vabariiklased ja demokraadid. 8.Millised olid USA sisepoliitilised probleemid? 1950.aastate algul makartism, mis kujutas endast McCarthy poolt algatatud kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. 9.Mis on sotsiaalne turumajandus? Sotsiaalne turumajandus- „heaolu kõigile“ ehk Saksa majandusime: • tööstustoodangu kiire juurdekasv • polnud tööpuudust • tõusis elatustase • polnud streike
loosungitega ,,Maggy out!". Praha kevad 1968. aastal Tsehhoslovakkias nimetatakse Dubcek'i poliitiliste reformide perioodi. Aprillis 1968. aastal Tsehhoslovakkias kuulutas uus juhtkond Dubcekiga eesotsas välja ulatuslike reformide kava, mis nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuritühistamist. See muidugi NL'le ei meeldinud. Kristlikud demokraadid Saksamaal. SVL valitsust juhtisid 1949- 69 aasta kristlikud demokraadid, kes tegid kõik, et mitte lubada revansismi taassündi. Esimene valitsusjuht oli kogenud poliitik, 75. aastane Konrad Adenauer. Isikukultus teguviis, mis massipropaganda abil suurendab märgatavalt liidri staatust. NSV Liidus arendas isikukultust Josif Stalin 1930ndail. Gulag nn Glavnoje Upravlenije Lagerei sunnitöölaagrite peavalitsus NL's. Koosndulaagrite süsteem.
rahvaarvule, parteipoliitilisel printsiibil o Mõlemal kojal võrdsed õigused USA põhiseadus. President Täitis riigipea ja valitsusjuhi rolli Nimetas ametisse valitsuse, oli selle juht Valiti kodanike poolt 4 aastaks Parteid 18. saj lõpp 19. saj algul Sisepoliitikat kujundas kahe partei föderalistide ja demokraatlike vabariiklaste omavaheline võitlus. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve; kaotasid 1820te alguseks oma mõju Demokraadid lõuna orjapidajate huvide esindaja Demokraatlik partei asutati 1828. a Demokraatlike Vabariiklaste Partei baasil ühendas lõunaosariikide orjapidajaid, osa põhjaosariikide kodanlusest ning lääneosariikide farmereid esialgu olid demokraadid huvitatud reformidest hiljem hakkas suurenema orjapidamist pooldavate jõudude mõju oli 19. saj I poolel Kongressis enamuses Vabariiklik partei asutati 1854 väljendas põhjapoolsete osariikide kodanluse, farmerite ja haritlaskonna huve
Vaatleja liikmes-parteid on tavaliselt riikidest, mis kuuluvad Euroopa Nõukokku ning osaleda ERP tegevuses ilma hääleõiguseta. Euroopa rahvaparteis on üksikud liikmed ja toetaja liikmed. Toetaja liikmetel ei ole samu õigusi kui on täiskohaga liikmetel, kuid neid saab kutsuda presidendi poolt osalemaks kohtumistel teatud organisatsioonide või asutustega ERP-s. Eesmärgid ERP-i eesmärk on läbipaistev, tõhus ja demokraatlik kodanikulähedane Euroopa. Kristlikud demokraadid rõhutavad ühiskonna terviklikkust ja solidaarsust ning soosivad heaoluriiki ja mõõdukat sotsiaal-majanduslikku ümberjagamist. Eestist kuulub ERP-i Isamaa ja Res Publica Liit. Struktuur Poliitilised täitevorganid koosnevad juhtidest ja sekretariaadist. Erakonnal on president, kes on poliitiline juht ja esindusisik ja keda abistavad asepresidendid, kõik kongressi poolt valitud. Erakonna peasekretär juhib korraldustöö eest vastutavat sekretariaati ja 4-5 korda
said(inglismaa1918,prantsusmaa 1944,sveits1917) Demokraatlikud ideoloogiad-konstervatiivid võtsid üle liberaalide vaateid majandusküsiustes-vaba turg, üksikisiku vabadused, liberalid kaotasid hääli sotsiaaldemokraatidele-saks, pr, põhjam 19.s, inglismaal 20.s algul töökarti e leiboristid, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusse, USA-arenes kiiresti-majandus, väline võimsus, inimesed rikkamad, vabariiklased ja demokraadid-mõlemad pooldasid vabaturumajandust, riigi sekkumist peati lubamatuks Kuritegelikud rühmitused-maffiad-salaalkohol, väljapressimised, tapmised, narko, prostitutsioon, hasartmängud. Kuulsaid AlCapone Chicagos-1913 vangistati tulude varjamise eest New Deal-kontroll panganduse üle,põllumajanduse reguleerimine, tlöökohtade loomine, hoolitsus abivajajatel eest Välispoliitikas tehti isolatsionismi poliitikat-eurooma konfliktidesse mittesukkumine
Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid.Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8. Loetle USA erakonnad ja Inglismaa erakonnad USA-Demokraadid, vabariiklased Inglismaa-Konservatiivid ja Leiboristid 9.Mõisted 1) Inflatsioon-raha väärtuse langus 2) New Deal-President Roosevelti majandusreformid 3) Börsi krahh-aktsiate hinna väga järsk langemine 4) Majanduslik liberalism-vaba majandus 5) Suur depressioon-majanduskriisi põhjustatud seisund 6) Briti impeerium-Suurbitannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi. 7) Henry Ford-Esimene inimene ,kes tegi auto masstoodangu liini. 8) Al Capone-1920
eluaegsesse pagendusse. Riikide Iseloomustus: 1)Prantsusmaa: *Majandus:Kapitali väljavedu Venemaale, terasetööstuse kasv, masina ehitus, kaitse tollid. *Sisepoliitika:edukad streigid,anarhismi levik, rahutused usuküsimustes. 2)Inglismaa: *Majandus:Kolooniad-laevastik, põllumajandus kiratses, juhtroll maailma finantsküsimustes. 3)USA:*Presidendid:Roosevelt, Duft *Poliitiline süsteem:Kaheparteisüsteem- vabariiklased ja demokraadid,föderatiivne vabariik,riigipeaks president,seadusandlik võim kahekojalisel kongressil *sisepoliitika:individualism on parim maailmas, töölisklassil halvad töötingimused 4)Eesti:Kubermang(Eestimaa,Liivimaa), Tööstus 1861, Tallinna areng, Põllumajandus/mõisamajandus, ühistegevus, talumajanduse areng, sotsiaaldemokraatia
annaabi.ee 
