Kas mõtlme ja tegutseme keskkonna hoidlikult? Inimene ja loodus olid alati koos, kuid industriaalelu kujunemise, tehnilise progressi ja tehnoloogijate ajastu pärast inimene unustas oma kohta eluslooduses. Nüüd inimest ümbritseb mitte roheline maailm, vaid kivist džungel. Tänapäeval on inimkonnal suured probleemid ekoloogiaga. Me ise oleme selle probleemi põhjustajad. Varem inimene suhtus loodusesse väga hoolikalt, kaitses seda ning pidas tähtsaks kooskõla sellega. Kunagi loodus ja inimene olid teineteisele toeks, nüüd aga muutusid vaenlasteks. Tänane betooni- ja rauamaailm täielikult eristub varesemast inimkonna elust. Sada aastat tagasi
käisid läbi Mario kolleegi Ginaga, kelle 15.aastasele tütrele Carlale Mario keemiatunde andis ja justkui isa eest oli. Just selle Carla pärast Mario Olga maha jättiski, kui Carla oli vanem ning nad said alustada suhet. Pärast mehe ära minekut hakkas Olga analüüsima nende suhet, et mis neil küll valesti läks, sest tema jaoks toimis nende suhe hästi. Varsti langes Olga sügavasse musta auku ning ta oli nii vaimselt ja füüsiliselt täiesti läbi. Ta muutus ropuks, unustas enda ja oma kodu ning laste eest hoolitsemise ja teda vaevasid mälu- ja unehäired. Ühel päeval jäid haigeks nii poeg Gian ning ka koer Otto, kes lõpuks küll suri. Hoolimata oma halvast seisust proovis Olga kõigest väest oma last ja koera aidata. Järgmiseks päevaks nende olukord läks paremaks ning Olga hakkas mustast august pääsema, ta sai tööle ning kohtus vahepeal ka Marioga ning lasi lapsi tema juurde. Lõpuks
põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." (V peatükk). Kuid loodus hakkas Andrese tegudele üha rohkem vastu ning mees oli meeleheitel. Ta tegi koguaeg tööd ning sundis ka teised pereliikmed tööle. Lõpuks sai Andres aru, et ühte tööd tehes tekitab see ainult teist juurde. Ta oli väsinud ja tüdinenud. Sellest ajast peale, kui pere Vargamäele kolis, seadis Andres talu ja loomad esikohale. Ta unustas sageli, kui ränkrasket tööd peavad tegema tema lähikondlased. Tema naine Krõõt oli kord Andresele öelnud, et ei jõua tööd teha, kuid mees vaidles vastu, et pole ju nii raske. Ta ei mõistnud, mida naine läbi elas. Alles pärast Krõõda surma sai Andres sellest aru. Andres tahtis ülekõige endale poega. Kahe tütre üle, mis tal juba olid, ta rõõmu eriti ei tundnud. Tal oli vaja poissi, kes talu päriks. Peale Krõõda surma hakkas Andres tallu perenaist otsima
esimest kraavi. See oli Andresele justkui esimese armastuse joovastus. Tammsaare tuntud tsitaat ,, tee tööd, siis tuleb ka armastus, ,, oli Andrese salajane lootus. Oma lastele ta ehitas,võitles maaga, et nemad võiksid ükskord tunda samasugust kiindumust Vargamäesse kui tema. Kuid armastust ei tulnud, ei tulnud ka õnne. Andres armastas oma esimest naist Krõõta, ent peagi mattus viimane Vargamäel töösse. Andres unustas töö keskel oma naise, kes majapidamise kõrvalt lapsi sünnitas ja kasvatas. Mitu aastat pidi Krõõt vett tuppa tassides astuma üle kõrge tõkke ukse ees, et loomad tuppa tulla ei saaks. Andres oli töö kõrval väikesi asju unustamas, mis Krõõda elu raskendasid. Tol ajal ei olnud naisel piisavat sõnaõigust, et mehele vastu hakata. Andresest sai perekonna suhtes pime mees. Ta nägi vaid rasket tööd ja võitlust naabrimees Peruga
Imesid Juhtub Harva Autor: Barbi-Katrin Lõhmus Peategelased: Rebecca, isa, Pille ja Taaniel Rebecca on 13-aastane rikka isa tütar, kel on ema surnud. Tüdruk saab kõik asjad, mida ta soovib, kuid ta pole õnnelik, sest isal pole tütre jaoks kunagi aega. Ühel päeval lubas isa tütrega kinno minna, aga sellest ei tulnud midagi välja, kuna isa unustas. Rebecca oli väga nördinud, et isa ei tulnud ja seega otsustas hotellist jalga lasta. Kui isa tütart paaniliselt otsis, tutvus too kodutu Pillega, kellele ostis toitu, uusi riideid ja puhkamiseks hotellitoa. Veel kohtus Rebecca kohvikus Taanieliga ja nad veedavad koos terve päeva. Lõpuks lahutas isa ja tütart ainult maantee. Rebecca ületas selle, kuid sattus avariise ning jäi liikumisvõimetuks.
ega soovinud teda enam oma kodus näha. Kuid proua Nucingeniga hakkas asi kohe edenema. Nad hakkasid aina tihedamini kohtuma. Aeg läks aina edasi, Eugene käis ballidel ja kohtumistel ning tundis end tähtsalt. Kui algselt Eugene käis korralikult ülikoolis õppimas, siis lõpuks käis ta kohal ainult selleks, et tema nimi kohalolijana kirja pandaks. Rastignac oli nii pimestatud kõrgseltskonna elust, rikkusest ja võltsuhkusest, et ta unustas kõik muu. Ta unustas täielikult hariduse omandamise ja kui tähtis on perekond. Ta palus emalt viimast raha ja väitis talle, et see on hädasti vajalik, kuid tegelikult kasutas ta seda raha uhkeldamiseks ja kallite riiete ostmiseks. Nüüd kui Eugene oli koos Delphinega, puutus ta ka rohkem kokku isa Goriot'ga.Ta oli juba varem otsustanud, et ei lase teistel pansionäridel Goriot'd mõnitada, sest nemad ei tea, mida mees tegelikult kannatama on pidanud
Peaaegu Tuhkatriinu Ketlin Priilinn Raamat räägib tüdrukust nimega Emilia, kelle ema on surnud. Ta elab koos oma isa ja kasuema Sirjega, kellel on Väike poeg Siim. Kuna Emiliale ei meeldi, et tema ema kohale tuli mingi tädi Sirje hakkab ta koos oma sõbra Getteriga mõtlema kuidas saaks tädi Sirjet ära ajada. Getteril Tuli Plaan, et nad võiksid jätta isale mulje, et tädi Sirjel on teine mees. Ja see neil õnnestub. Aga ühel päeval kui getter ja Emilia msn-is Rääkisid unustas Emilia jutu getteriga lahti ja isa nägi seda. Emilia jooksis toast välja üle autotee. Ja tädi Sirje poeg siim kes oli nelja aastane jooksis Emiliale järgi ja jäi auto alla. Emilia ehmus ja palus Tädi Sirjelt ja isalt vabandust. Ta sai aru , et tädi Sirje e taha kellegi ema kohta ära võtta vaid Ta tahab kõike parimat. Mulle meeldis see raamat väga, sest, et see oli kaasaegne.
või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk, et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja
iOS Mark Mihkel iOS'il töötavad seadmed iPhone iPod /Touch iPad Apple TV Ajalugu Esimest korda jõudis inimeste ette 9. jaanuar 2007 iOS SDK ilmus esimest korda 6.märts 2008 Juuni 2010 nimetas Apple iPhone OS ümber iOS'iks Versioonid: iPhone OS 1 3, iOS 4-7 Müügiedu Suur müügiedu suurendas arendajate huvi platvormi ja SDK vastu. Kokku on müünud üle 100 miljoni iOS seadme. Turvalisus Püsivara- ja riistvarafunktsioonid on välja töötatud kaitsmaks seadet pahavara ja viiruste eest. Isiklikku teavet hoitakse turvaliselt. Parooli kasutamise korral krüptib ja kaitseb see automaatselt sinu meile ja kolmanda osapoole rakendusi Turvavead Suurimaks turvaveaks on kindlasti see, et süsteemi koodis on SSL ehk turvasoklite kiht kaitsmata. Turvaviga annab kurikaelale võimaluse seadmele ligipääsu saada. (Praktiliselt toimib rünnak nõnda, et veebilehele laaditakse pahavara, mis kogub külastaja seadmelt informatsiooni nagu paroolid ja k...
kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber, kellega ta ringi kolas, mängis ja ussisõnu õppis, koos käidi ka pööripäeva öösel Salme sõbrannasid piilumas. Esimene saatuselöök oli peategelasele see, et tema parim sõber, Pärtel kolis koos paljude teistega külla elama ning muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks, Peetruseks. Peagi unustas Pärtel Leemeti ega suhelnud temaga enam, samuti unustas ta ussisõnad. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme, hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, kuna minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa). Lisaks eelpool mainitud tegelastele, elas metsas ka üks imelik elanik, hiietark Ülgas, kes 2
ihkavate eestlaste juhiks ning eeskujuks mitmes lahingus. Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed. Ennem surra vabadusvõitlejana kui elada orjana niisugune on jutustuse põhiidee. Daniel Veermets
Kuigi perekonna koostöö ja valmidus kooliga on hea, tekitab poisi kooli pooleli järmine pere keskmes tülisid. Caulfieldi advokaadist isa suhtub kooli pooleli jätmisesse rangelt,sest see on poisil juba kolmas kool, millest ta välja visatakse. Poisi suhted koolis on keskpärased ja ta on epeemeeskunna kapten. Ta on vanemate inimestega väga viisakas ja armastab väga oma perekonda. Holdenil on omapärane huumorimeel. Vahel on ta väga hajameelne, näiteks unustas ta epeevõistkonna asjad rongi. Tema hobideks on golf, kabe ja teatris käimine. Õpetaja Spencer 15.11.2016
öeldes, et nende eest saaks mitu laeva. Laenates ühe kaaslase käest vihmakindla mantli unustas ta aga oma dokumendid oma mantli taskusse. NKVD võttis ta kinni, peksis läbi ja kui ta midagi välja ei rääkinud, otsustati ta maha lasta. Ta pääses aga põgenema, üks talumees võttis ta ööpäevaks enda juurde ja andis talle oma surnud poja passi. Järgmisel hommikul tuli Marta ja ütles, et paat tuli ja Ilme ja Lembit sõitsid Soome ja et ta unustas, et ta oli oma ehted hoopis maale viinud ja ei suutnud ilma Taavita minna. Taavi jäi teda uskuma. Taavi kohtas tänaval sõpru, kuid taipas, et osi ei usalda ta enam ise ja osad ei usalda teda, see-eest sai ta sõbraks Evaldiga . Evald ütles talle, et kui nad kevadel põgenevad, siis kavatseb ta kohe Selmaga abielluda. Kui Taavi ülekuulamisele viidi, andis ta oma sõprade nimede asemel väljamõeldud
tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse olla taas noor, muutus Faust väga kiiresti äärmiselt egoistlikuks ja ainult enesele mõtlejaks. Teise peamise tegelase, Margareta, näitel sain teada kui lihtsalt võib üks ennast alahindav tütarlaps halvale teele minna. Neiu lasi ennast ära osta, et saaks nautida magusamat elu ning saatus maksis talle seetõttu kätte. Ta sai oma elule kohutava lõpu. Margareta muutus loo käigus jumalakartlikust neiust ahneks ning unustas oma tõekspidamised sootuks. Selline ülbus ja ükskõiksus tõid tema perekonnale, kõigile, kes olid talle tähtsad, surma. Inimloomus on äärmiselt keerulise põhjaga ja ka lihtsasti mõjutatav nagu võin Goethe teosest „Faust“ välja lugeda. Igal inimesel on ta erinev ja kujuneb välja väliste tegurite mõjutamisel. Seega ongi kõik inimesed ja nende mõttelaadid erinevad.
see köögiatribuut levima tunduvalt hiljem. Kuidas mikrolaineahi töötab? Kui tavaline ahi soojendab toitu vahetu soojusülekande abil, siis mikrolaineahi teeb seda toidu koostismolekule mikrolainekiirgusega "raputades". Mikrolainete all mõistetakse kiirgust sagedusega 1300 GHz ehk siis lainepikkusega 30 sentimeetrist 1 millimeetrini. Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ja radar selle ära sulatas. Esimene äriline ahi ehitati 1954 ja laiatarbekaubaks sai ta, nagu mainitud, möödunud sajandi seitsmekümnendatel. Nüüd aga kõige tähtsama küsimuse juurde. Kuidas mikrolained ikkagi toitu soojendavad? Päris paljud molekulid, nagu näiteks vee molekulid, on polaarsed. See tähendab, et positiivne ja negatiivne laeng pole jaotunud ühtlaselt üle molekuli, vaid teatud osades on ülekaalus negatiivne laeng ja teistes osades positiivne laeng
Serbia otsustas selle tagasi lükata(sai teoks tänu Venemaa toetusele). A-U katkestas suhted ja kuulutas Serbiale 28.juulil 1914 sõja.(Saksamaa toetusel). Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni(29 juuli 1914, näidates toetust Serbiale). Saksamaa esitab Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mopi tühistamiseks.Peatselt on kuulutanud sõja 34 riiki(Prants, Maroko,Itaalia, a-u, Serbia, Bulgaaria, Sksm -kuna iga riik arvas, et on tugev, ning unustas, et teine tundis sama, igaüks tahtis veel enam ja igaüks tahtis midagi teiselt) SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa sõjaplaan - ka Schlieffeni plaan: prantsusmaa kiire purustamine, see järel vägede koondamine venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan - plaan17 - plaan vältida uut kaotust Saksamaale, tugev kindlustustesüsteem prants-saksa piirile, v.a. Belgia piir ; Lotringi ja Elsassi hõivamine(ajalooline seos), seejärel sissetung Saksamaale ja kogu sõjaplani ideeks oli
Inimesed kannatasid õhu, vee ja toidu puuduse käes. Kõige raskem selle juures tundus mulle just see, et pered eraldati ära. Paljud nägid oma lähedasi just siis viimast korda oma elus. 4) Kuidas käitusid inimesed ootamatus ja pingelises olukorras? Too tekstist erinevaid näiteid. Inimesed olid endast väljas, nutsid ja ärevad, sest keegi tegelikult ei saanud aru täpselt, mis edasi saab, kuhu nad viiakse, miks lähedased eraldatakse. Näiteks rase naine unustas võtta oma sündimata beebile riideid, mehele võttis küll talvepalitu kuid see jäi tema kätte ning mees läks suveülikonnaga. Tegelikult oligi kõigil see olukord ootamatu ja ei osatud midagi kaasa võtta.
Arsti juurde minnes registreerib ta tööõnnetuse. 8. Tüdruk töötab juba mitmendat päeva ilma kõrvaklappideta sae juures. Pärast 10 päeva töötamist läheb õpetaja tema juurde ja räägib, kui olulised on kõrvaklapid. Tüdruk ei kuule nii hästi mida õpetaja seletas. Kuulmise langus on 20 detsibelli. 9. Horisontaalpuurpingi juures olev noormees muutub liiga hooletuks ja jätab näpud freespuuri vahele. Nimetissõrmest on ta nüüd poolenisti ilma. 10. Tüdruk unustas puurivõtme horisontaalpuurpingi ette. Tööd tehes lendas võti sealt eest ära kaasõpilasele vastu nägu. 11. Poiss ketassae juures proovib lõigata kiiresti suuri detaile. Lõigates muutub ta hooletuks ja ketassaag saeb tema kõhtu. Poiss kahjuks ellu ei jää. 12. Neiu lintsae juures teeb äkilisi liigutusi saagides oma detaili. Lintsae lint läheb puruks ja tüdruk saab sellega vastu näppe. Näpust jookseb verd. 13
mängus olema) lasi Minos mõlemad – nii isa kui ka poja – paigutada labürinti (tõestamaks, et isegi labürindi ehitaja ei pääseks sealt välja ilma lõngakera abita). Vangist pääsemiseks ehitas ta Daidalos kaks paari tiibu, mille suled olid kokku liimitud vahaga. Ta hoiatas poega: „Ära lenda liiga kõrgel, muidu sulab vaha ära, ära lenda liiga madalal, muidu saavad suled märjaks!“ Ikros unustas isa sõnad, lendas aina kõrgemale, päiksele üha lähemale, kuni vaha tiibadel sulas – ta kukkus merre ja uppus. Langus (läbikukkumine) pärast tõusu (esmast edu). Nooruslik hoolimatus, iseteadvus, liigne enesekindlus. Kassandra Trooja kuninga ja tema abikaasa Hekabe tütar, naisennustaja ja üks kõige traagilisemaid kangelasi kreeka mütoloogias, sest ta ennustas ainult õnnetusi (nägi ette ka Trooja hobuse linna toomise hukatuslikke tagajärgi).
umbes kaks kuud tagasi. Peale seda esimest korda oli Ainarile ja Hardole mets väga meeldi ma hakanud nii, et nad käisid seal lausa paar korda nädalas mängimas. Poiste vanemad sellest muidugi midagi ei teadnud, kuna poisid ütlesid, et nad mängivad mänguväljakul. Just sellel päeval läksid nad sügavamale metsa, kui kunagi varem. Mida sügavamale mindi seda põnevam aga ka hirmsam oli. ,,Lähme tagasi;" ütles Ainar. ,,Ei vaata, mis seal on!" Ja korraga unustas ka Ainar koju minemise soovi. Neist sada meetrit eemal asus ülimalt suur koobas. Poiste silmist paistis korraga täielik põnevus ja erutus. Nad polnud varem midagi säärast näinud. ,,Lähme vaatame sisse!" ,,No ma ei tea, olgu, lähme vaatame;" ütles põnevusest tulvil Ainar. Kui poisid koopa avani jõudsid oli kuulda ainult kahte karjatust ja riiete kärinat. Sama päeva õhtul levis kõigis uudistes teade, et kaks kaheksaastast poissi on jäänud
2. Mis aastal lasti välja esimene mikrolaineahi? a) 1990 b)1954 c)1940 3.Millal jõudis mikrolaineahi Eestisse? a)peale seitsmekümnendate b) seitsmekümnendatel c) eile 4.Kes oli Percy Speanser? a)Piraat b) Mikrolainete avastaja c) pähklipureja 5.Kas mikrolaineahjus saab vet panna keema? a) ja b) ei 1.Kas on tõsi, et mikrolained tapavad kõik tervisliku toidus ära? 2. Miks taldrikud ja mud asjad kuumenevad, kui nendes ei pole praktiliselt vet? 3.Miks Percy Speanser unustas oma pähklikommi mikrolaineradaari juurde? Maksim Emil Zakurakin 23AT
Mõlemad käime keskkoolis, kool kestab viis päeva, endiselt on meil ka selliseid õpetajaid nagu näiteks õpetaja Kornel. 3. Vali üks tegelassuhe ja kirjuta see lahti. Aarne ja tädi Ida Alguses said nad hästi läbi kuid kui Aarne hakkas rohkem õhtuti väljas käima, ta hinded langesid, ta ei kuulanud enam üldse tädi sõna, muutusid nende suhted väga halvaks. Nad ei saanud enam üldse omavahel läbi kuna Aarne polnud enam see, kes ta oli varem. Maia mõjus talle nii halvasti, et Aarne unustas iseenda probleemid ja kohtustused, mistõttu ta hinded nii tugevalt langesid ning suhted tädiga muutusid kriitiliseks. Tädi Ida ei olnud selline, kes ennast väga hästi kehtestada oskaks. Sellepärast ehk Aarne temaga nii halvasti käituski. Aarne ei osanud väärtustada tädi Ida sõnu ega head tahet. 4. Mis sulle raamatus meeldis ja mis sulle raamatus ei meeldinud? Mulle ei meeldinud peategelane Aarne. Ta oli väga kangekaelne inimene kel puudus igasugune motivatsioon ja kohusetunne
Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks ning suri. 1323 kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne. Vaidlustes säilitas ta enesevalitsuse ning võitis vastaseid oma isiksuse ja õpetatusega. Tema maitse oli lihtne. Kaaskondsetele avaldas erilist muljet tema mälu. Keskendunult mõeldes unustas ta sageli ümbruse. Oma mõtteid väljendas ta süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt. Teosed Aquino Thomas käsitleb oma teostes põhiliselt kiriku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. Tema tuntuimad teosed on "Summa paganate vastu,,, "Teoloogia summa" Süstemaatilised teosed Commentaria in quattuor libros Sententiarum, 1254-1256. "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"), 1264. "Summa theologica" ehk "Summa theologiae" ("Teoloogia summa"),
Vanaisa haugub koera moodi. Vanaisa oskab lennata. Vanaisa käib jalgpalli mängimas. 11. Kuidas lõppes Siimul isaga esimene kalalkäik? Autol sai bensiin otsa. Leidsid palju seeni. Said ämbritäis kalu. 12. Mida Sirli kirjutas härra Lambale? Trollibussi juhib vanakurat! Loomaaiast on põgenenud ninasarvik. Ettevaatust, vihmaveetorus on lohe! 13. Miks läks kardin põlema? Ema unustas põleva küünla aknale. Siim pani aknale küünla põlema. Sirli mängis tikkudega. 14. Kuhu viisid sanitarid kojamehe? Sanatooriumisse puhkama. Polikliinikusse arsti juurde. Hullumajja ravile. 15. Miks Siim üksi kaubamajas käis? Siim tahtis osta uusi kardinaid. Siim tahtis osta mänguasju. Siim tahtis kojamehele osta uut akvaariumi. 16. Kuhu hüppas vetelpäästja Bill , kui ta nägi suurt okkalise turjaga looma?
valet, head ja halba. Ta tahtis kõike halba unustada ja kasvatada kõike head endas. 2. Ingeri välimust mõjutas jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli ta töökas ja heasüdamlik. Ta tappis ka oma tütre, kellel oli juba sündides jänesemokk. 3.Talle tehti operatsioon, jänesemokka enam ei olnud, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, naine sai aru,et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks. 4. Alguses oli arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist, mõistis ta, et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest
kombed ja usu, asub vaimustunult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk. 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis
oli tegelane, kes ei pidanud erilist lugu inimestes, ega ka Jumalast. Mefistofeles läks Fausti juurde tegelikult ainult sellepärast, et nad vedasid Issandaga kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt rajalt kõrvale meelitada. Aga tegelikult õnnestus küll, sest inimloomus on juba sellinet, et pigem lõbutseks ja naudiks elu, kui teeks midagi kasulikku. Inimesi eristab vaid see, et meil on olemas selline hea omadus nagu kohusetunne ja päris paljud ei suudaks elada ilma selleta. Faust unustas põhimõtteliselt enda kohustused ära ja nautis elu, kuid tänu sellele sai ta tunda ka päris armastust. Keeruline ei ole inimeste suhetes ka see, et igaüks tahab tunda tõelist armastust ja teeks kõike enda armsama nimel.Tegelikult on väga vähesed inimesed sellel planeedil olles kogenud tingimusteta armastust. Võiks öelda, et tingimusteta armastust tema puhtas vormis pole võimalik kogeda planeedil Maa siinolevate raskete energiate tõttu
Nimeta probleeme ( 3-4). Missugune probleem jääb lahendamata? Missugune probleem laheneb hästi? 1Ahvileivapuu, mis tegutseb Väikse Printsi planeedil, võib puurida oma juurtega asteroidi läbi ja hävitada selle. 2Väike Prints otsis endale uusi sõpru teistest planeetidest. 3Uhke ja ennast tähtsaks peetav roos viib Väikse Printsi endast välja-see ajab noormeest oma kodust lahkuma , et uusi sõpru otsida. 4Väike Prints soovis , et Lendur joonistaks talle lamba. Lendur unustas joonistada kõie, mis takistaks lammast Printsi lille ära söömisest. Lahendamata probleem: Raamatust ei toodud välja , kas Väike Prints võttis lenduri nõu kuulda ja kitkus ahvileivapuu oma asteroidilt vähemaks või mitte. Me ei saa kunagi teada, kas Lenduri poolt joonistatud lammas sõi lille ära või mitte. Probleem , mis laheneb hästi: Väike prints leiab endale planeedilgt maa kaks väga head sõpra:
Rakvere Ametikool Tekstitöötlus 1. Pealkirja seadmine, kirja stiiliks (font) Comic Sans MS, suurusega 16; joonda keskele Format harjutus 2. Vali tekstile uueks kirja stiiliks (font) Arial, kaldkiri suuruseks 12; joonda lõik vasakule Tiiger tundis jääl liuglemisest suurt rõõmu. Ta kihutas ühest tiigi servast teise, pöörles ja keerles nagu vurr. Tiiger unustas täiesti ära, et on vaja olla ettevaatlik. Ja just siis seadis Jänes oma sammud üle jää. Keset tiigijääd nad kokku põrkasidki. 3. Vali tekstile uueks kirja stiiliks (font) Corier New, sinine kiri, suuruseks 12; joonda lõik rööpjoondusega (paralleeljoondus) Kuule, sina jutiline kass! Vaata õige väheke ette ka! hädaldas jääle pikali potsatanud Jänes. Tiigi äärest ära minnes uuris Tiiger innukalt: Ruu, kas sa tahad, ma õpetan sulle tiigrihüpet?
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Kõigil on soov tunda õnne ja olla õnnelik, kuid õnn peitub igaühe jaoks erinevates asjades. Inimesed seavad endale eesmärgid, mille poole nad püüdlevad, omad lootused ja unistused, mille täitumisel tuntakse õnne. Oma elule tagasi vaadates tahame kõik tunda vaid õnne ja rahulolu. Nii oli ka vargamäelastega. Kui Andres Krõõdaga esimest korda Vargamäele läks, oli ta täidetud unistuste ja lootustega, seda kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles kõvas...
tehnoloogiat valesti kasutada. Samuti võib tulla eksimusi raskete tagajärgedega. Nüüd üks näide Ameerikast. Mees läks puhkusele lumisest Chicagost Floridasse. Tema naine oli ärireisil ning ja lootis kohtuda oma mehega seal järgmisel päeval. Kui mees oli saabunud hotelli, otsustas ta saata oma naisele kiire teate e-mailiga. Kuna ta ei leidnud paberitükki, kus oli kirjas naise elektronposti aadressi, tuletas ta aadressi meelde. Kahjuks unustas ta ühe tähe kirjutamata ja tema kiri läks ühele vanale prouale, kelle abikaasa oli just eelmisel päeval surnud. Kui leinav vanaproua oma emaili luges karjatas ta korra ning kukkus teadvusetult põrandale. Kui tema pere oli karjet kuulnud jooksid nad tema tuppa ja lugesid kirja arvuti monitorilt: "Kallis abikaasa. Logisin just sisse. Kõik on valmis Sinu homse tuleku tarvis. PS. Siin all on tõepoolest päris kuum." Lõdvestusharjutused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Kuna tal oli hea süda ja ta oli hea naine, polnud sellest midagi. Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, ning naine sai ta aru, et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks, seekord siis ka ilusaks. Ingeri muutumised raamatu jooksul. Ta oli alguses arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist , mõistis ta et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti oma jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida
motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi. See on näide keha esindavate representatsioonide mõjust tajule. 5. Pilt: telefoni avamismuster vms. Tõnu on vanem härra, kes hiljaaegu võttis kasutusele nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond. Teinekord joonistas ta kõigepealt vertikaalse joone ja alles siis selle järel alaneva diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis
parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris kõigi ees, kui halb naaber on Andres. Selle peale proovis andres ka näidata, et ta ei ole papist poiss. Sellepärast ongi eestlase iseloomujooneks isekus, ei saa ju alla jääda. Andrese mured süvenevad Vargamäel. Ta muudkui töötab ja töötab uskudes, suurel tööl on magus vili. Kuid ta tegi suure vea, ta unustas teised, kes samuti kannatavad raskuse all. Murest murtud naine sünnitab kaua oodatud lapse ning kaotab sünnitades elu. See kurb sündmus lisas peremehele veel hingevalu juurde, lisaks suurte probleemide kõrval. Tööd on veel palju ning sellega koos probleeme ja raskuseid. Igal hingetõmbel, mis me teeme tuleb arvestada kaaslastega ning teisi toetada. Kunagi ei tea millal teise abi läheb vaja. Kui töö on üks suur karusell, kust maha tulla ei taha, siis mis armastus sellest tekib
4. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt kuidas käitud? Vastus: lähen Pille juurde ning küsin kas ta saab liigutada ja kas ta üldse teadvusel on. Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks samas positsioonis enne kui saabub kiirabi. 5. Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast õnnetust olid tal tasakaaluhäired ja raskusi kõnelemisega ning tekstist aru saamisega. Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada? Vastus: väikeaju vigastus ja kahjustunud on assotsiatsiatiivsed väljad. 6. Täienda skeemi: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS Kesk NS Piirde NS Sümpaatiline Parasümpaatiline
Saatuse iroonia all peetakse tavaliselt silmas olukorda, kus saatus kas maksab kätte või siis nii öelda tögab ehk naerab inimese üle. Novellis ,,Kevad Supilinnas" käitus küünik Ülo Leib teistega väga inetult. Just kui saatuse tahtel juhtus mehega lõpuks õnnetus. Enne seda jõudis aga Ülo tõelise üllatuse osaliseks saada. Kui enne ei suutnud teda mitte miski rõõmustada ega üllatada, siis taevast alla langev kivi tegi ta tuju väga heaks - Ülo unustas sel hetkel kõik muu. Võibki öelda, et saatuse iroonia lasi Ülol kordki rõõmustada, kuid kohe pärast seda sai ta telliskiviga pähe. Novelli pealkiri on ,,Kevad Supilinnas". Tegevus võib toimuda kevadel kohas, mida kutsutakse Supilinnaks. Samas aga tundub see pealkiri sügavamõttelisem ning metafooriline.
Sellest tuligi David Oistrahhile idee ja ta ütles seda Eri emale, et Eri võiks hoopis dirigeerimist õppida. David oli Eri muusikaline ristiisa. Aastaid hiljem, kui Eri õppis Tallinna Muusikakoolis, oli ta tegutsemisjanu nii suur, et tal oleks vaja läinud 25-26 tundi päevas. Esimene ``trumm´´ oli tagurpidi pööratud tool ehk toolipõhi. Eri esimese õige trummi tellis ta pillimeister Elmar Lõunilt. Raha selle ostmiseks laenas ta oma emalt. Kuid siis unustas ta trummi ja asus dirigeerimise juurde. Nüüd on Eri Klasist saanud üle Euroopa väga dirigent.
Selle valdkonna esimene suurteos "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile (1924) tõi heliloojale maailmakuulsuse. Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese opereti nimetusega ,,Blue Monday" ehk ,,Sinine esmaspäev". Selle muusika jõudis Paul Whiteman`i (üks esimesi bändijuhte 1920. alguses) kõrvu kes volitas tema sümfoonilisest jazzist pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda ,,suursuse" levelile. Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on
· ,,Võim on kõige nakkavam haigus maailmas." - Ravic (92) · ,,Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises." - Morozov (97) · Joan andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ravicile meenus ebamääraselt, et selles peitus mitte üksnes võlu vaid ka hädaoht. Joan polnud midagi muud kui joomine, kui ta jõi; midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui meeleheide, kui ta oli meeleheitel; ja midagi muud kui unustus, kui ta unustas. (132) · ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, missugused on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." - Ravic (153) · ,,Joo, vaiki ja ela, sa skalpelliga mõrtsukas." - Morozov Ravicile (164) · ,,Meil pole enam tarvis mõelda. Kõik on ette mõeldud, ette mälutud, ette tunnetatud. Konservid. Jääb üle ainult avada. Kolm kordda päevas koju kätte toimetatud. Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta
8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. Kõik muud tegevused ka kooliskäimine kaotasid oma võlu ning aasta pärast unustas ta õpingud ära ja jäi 5. klassi kordama. 1885 sooritas küpsuseksamid ning ta pani end kirja üliõpilasena Helsingi ülikooli õigusteaduskonda. Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli. Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis. 1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule.
Tasuja E. Bornhöhe Jaanus oli prii talumees, kelle vanaisa oli end kunagi kavalusega priiks murdnud. Jaanusele kuulus üks metsatükk koos maja ja paari lisahoonega lisaks veel palju sulaseid. Jaanus oli kümeaastane, kui ta oma isaga esimest korda Lodijärve lossi jalutas. Seal kohtus ta rüütli lastega: Emmi ja Oodo. Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle ainsateks sõpradeks on noor Maanus ja tema vanapapi. Ühel päeval Maanusele külla minnes avastab ta, et poiss on läbi pekstud. Tuleb välja, et seda tegi Lodijärve loss kubjas tänu sellele, et poiss oli koera solvanud. Taaskord Maanuse poole minnes otsustab Jaanus lossi juurest läbi käia. Seal selgub, et vana...
Raha ei võrdu õnnega Tihtipeale kuuleme elutarkade ning kogenud välismaalaste suust sõnu: ,,Money can't buy happiness". Võime ju mõelda, et tegemist on mingisuguse mujalt maailmast tulnud vanasõna taolise fraasiga millel alust ei ole, kuid tegelikult on sellel ikkagi väga suur tõepõhi all. Loomulikult ei näe me kunagi Selveri või Rimi poelettidel toodet nimetustega ,,Õnn" mida lihtsalt kindla summa eest endale soetada saame. Nii lihtne see nüüd ka ei ole. Iga inimene defineerib õnne omamoodi ning teab ise keda või mida tal õnneliku elu jaoks tarvis on ning just selle poole terve oma elu püüdlebki. Inimesed on erinevad ning igaüks väärtustab ka rikkust erinevalt. Leidub inimesi kellele on peamisteks perekond, tervis, sõbrad ning rahulolu, kuid kohe kindlasti pole kõik meie ümber sellised. Üheks erandiks saab siinkohal tuua näiteks A. Kitzbergi teose ,,Kauka Jumal" peategelase, pereisa Märdi. Tal oli olemas arm...
1) Oleks ikka jube küll kui meil ka niisugune ilm oleks. 29 2)Huvitav kas meile tulevad ka niisugused tormid kunagi? 3)Kui ma oleksin selle mehe asemel olnud oleksin ma vist pooled asjad teisiti teinud. 4. 3 küsimust raamatu kohta. 1)Miks ei võtnud Hell tanner esimese auto varustust kui see katki läks? 2)Miks ta sõitis mööda needuste alleed mitte natuke kõrvalt? 3)Miks Hell tanner tappis Baarmeni kuigi ta andis talle ainult tema jaki mis ta leti äärde unustas. 5. 4 olulist sõna mis iseloomustavavad seda raamatut 1)Needus 2)Monstrumid 3)Tapmine 4)Sõitmine 6.Lisainfo autori kohta. Roger Joseph Zelazny sündis 13. mail 1937 aastal Ohios esimesed ulmejutud müüs ta ajakirjadele 1962 aastal ning juba aasta hiljem avaltatud jutt oli ameerika ulmekirjanduse auhinna ,,Hugo" kandidaat. Õige pea sai Roger zelaznyst koos Samuel r. Deanly, Thomas M. Dischi ja Haralan Ellisoniga üks ameerika ,, uue laine" ulmekirjanduse juhtautoreid
Ta on kuuekümne nelja aastane, kolmekordne ema, peagi viiekordne vanaema ja elab Jõgevamaal ühes väikses metsaveerel asuvas külas. Oma pühapäeva alustab ta vara, nii umbes kella kaheksa paiku. Tegelikult argipäeviti ärkab ta juba kell kuus, sest nagu vanainimesel ikka, und ju pole. Pärast tavaliste hommikuste toimetuste asub ta kööki. Küpsetab seal hunniku pannkooke. Oodates, millal külla tulnud järeltulijad heade lõhnade peale ärkavad ja sööma tulevad, tuleb tal meelde, et unustas keldrisügavustest värskelt purki villitud maasikamoosi lauale tuua. Nõnda tõttab ta üle õue keldrisse ja naaseb sealt peagi hea ja paremaga. Pärast ülevoolavate kiidusõnade kuulamist asub ta kööki koristama. Siis väike puhkus eilse ajalehega ja tuleb aeg minna miniatega aeda, värskeid marju korjata. Kella viie paiku saadab ta lapsed teele ja asub siis ise teleka ette oma Ladina- Ameerika seebiseriaali vaatama. Siis loeb ta veel meeldetuletuseks Pauksonite ,Astroloogilist
näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest iganenud lugemismudelist, kerkivad esile hoopis teistsugused mõtted. Küsimustele, miks Taani prints kahetses tegemata tegusid ning unustas tehtu või miks oli niivõrd varmas unustama kättemaksu nimel Opheliat ja ema, ei leiagi lugeja vastust. Ometi on just sellised näiliselt ebaolulised olukorrad indikaatoriks tema käitumismudeli määramisel. Printsi monoloogid olid tõestuseks sellele, et ta tema ainsaks ,,kohtunikuks" oli ta ise. Ikka ja jälle laitis ta omaenda oskamatust mõtteid ellu viia, kui oleks pidanud vahest kahetsema hoopis juba tehtut: Poloniuse tapmist, Rosencratzi ja Guildensterni surmasaatmist või Ophelia
Ta näeb neid imelisi paiku, kuid need ei paku talle mitte mingisugust silmailu. Viimaks naaseb ta Prantsusmaale. Ta läheb elama metsa, et olla muust maailmast nii eraldatud kui võimalik. Réne on oma eluga tupikus, ta ei tea, mida ta elult tahab ning ta muudkui otsib, et leida.Réne on üksi. Ta peab ennast otsivat armastust, samas varjutab ka tema mõtteid surmasoov, mille tema õde suudab minema peletada. Ta tabab Réne just enesetapu katselt. Réne unustas aga kõik negatiivse, kui nägi Amélie'd. Luuletaja Gustav Suits ütleb oma luuletuses "Nooruse aeg", et inimesel on aeg antud naermiseks ja nutmiseks, elamiseks ja suremiseks. Elu on aeg, mil õitseda, õnne maitsta ning armastada. Samas on elu kui ekslemine labürindis. Ning pahatihti võib see tekitada hoopis tüdimuse elus. Chateaubriandi ,,Réne" elu sarnanebki justkui labürindiga: see on keerukas, salapärane ning mõistatuslik
Jane Eyre töö guvernandina Thornfieldis Adele õpetajana Jane Eyre ei olnud mingi iludus, aga ta oleks võib-olla olnud, kui oleks juba lapsena saanud hellust ja tähelepanu. Jane Eyre põgeneb Thornfieldist Jane sõitis postitõllaga nii kaugele kui raha jätkus. Oma asjad unustas ta postitõlla kasti. Tal ei olnud absoluutselt mitte midagi, Jane eksles tööd otsides ja seda leidmata külast külla, kord sai ta leivatüki talumehelt, teine kord putru tüdrukult, kes hakkas seda just sigadele andma. Jane eksles, kuni jõudis viimaseid jõuvarusid kokkuvõttes ja ühte tulukest silmas pidades ühe maja ukse taha, kus elasid Mary, Diana ja St.John Riversiid (õed ja nende vend, kõik kolm kenad ja haritud inimesed). St
Rännak 19.saj. küla ellu "Külmale maale" Meie esivanemate elupäevade ajal võitlesid talupojad ning nende pered toidu ning sooja eest. Ei suvel, kevadel ega ka ehk sügiselgi polnud ajad nii rasked kui olid need talvel. Mõisahärradel ja prouadel polnud suurt hädagi, vaestel olid aga mured suuremad. Ei olnud neil raha, süüa, riideid ega sooja, kuhu pugeda pakase eest. Nendest võis ainult unistada. Mõni küll nurus sõpradelt sendikest või tükikest leiba, kuid kust neilgi võtta kui kitsas käes. Pereisad otsisid tööd, emad hoolitsesid laste ja kodu eest ning lapsed lippasid toas ringi särgi väel ja ootasid isa uksepiidal, sest poolalasti oli kaugemale hirmus külm minna. Kui aga oli suur nälg, ei näinud lapsed mingit põhjust oodata ukse peal, vaid lippasid läbi jääkülma lume isale vastu. Rõõm oli nii suur, et külm oli ammu unustatud. Kuid nälg ning pakane ei olnud niisama inimeste hirmutamiseks, vaid vahest tuli tahtmine isegi mõnd pereema...
Kuid mida enam Priit pea kuklas taeva poole jõllitas, seda enam ta veendus, et täna on siiski midagi teistmoodi. See miski ei olnud esmapilgul eristatav, kuid sellisel terasel poisil ei jäänud kunagi midagi kahe silma vahele. Priit heitis murule pikali, seadis käed risti kuklasse ja jäi ainiti taevasse jõllitama. See tõmbas teda nagu magnet ega suutnud tema silmi enam eemale kangutada. Kõik ümberringi tundus Priidule nii tähtsusetu. Ta peaaegu unustas, et pidi liivakastis askeldaval Madlil silma peal hoidma. Priit jälgis ja jälgis ning märkas siis, et taevas muutub iga minuti jooksul aina heledemaks. See justkui tuleks aina lähemale ja lähemale. Ta nagu upuks seal sees. Priit raputas pead, pigistas silmad kõvasti kinni ning lootis, et neid uuesti avanedes kaob eelnevalt läbielatu ja ta mõistab, et oli seda kõike endale vaid ettekujutanud. Taas silmi avades ei leidnud Priit enam õeraasu kusagilt. Ta oli justkui õhku haihtunud
põhiolemuse küsimusele ("Muusikale" , "Minu klaverile"). Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega. Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. Ferenc Liszt Ferenc Liszt oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
