Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse. Pärast Dionysiose surma kutsus Dion Platoni tagasi Sürakuusasse, et koolitada uus valitseja Dionysios II valgustatud filosoof-kuningaks. Dionysios kuulas küll õpetusi, kuid hakkas kahtlustama Dionit plaanis võimu haarata, saatis tolle pagendusse ja hoidis Platonit väevõimuga kinni. Lõpuks Platon siiski lahkus, Dion aga kukutas Dionysios II ning valitses Sürakuusat lühikest aega, kuni teine Platoni õpilane Kallippos linnas omakorda võimu haaras. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas
Kunstiajalugu Nicolas Poussin Kristin Vaher III DEK Nicolas Poussin 15. juuni 1594 - 19. november 1665 Noorusaastad Varajased sketsid tõmbasid kohaliku maailja Quentin Varini tähelepanu 18. aastaselt asus Pariisi elama Pariisis õppis Ferdinand Elle ja Georges Lallemandi ateljees 16201621 ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 1622 pälvis laiema tunnustuse 1623 kutsus Pariisi Notre-Dame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 16201621 173 × 108 ,,Neitsi Maarja surm" 1623 202 x 137 cm Aastad Roomas 1624 asus esmakordselt Rooma Rooma aegade algusest on pärit kõige julmemate stseenidega maalid ( 1625 ,,Joosua võit amalkiidide üle" )
sarnane üritus). Pärast Sokratese surma (399 e Kr) lahkus Platon 12ks aastaks kodumaalt ja viibis Egiptuses, LõunaItaalias, Sitsiilias ning Kyrenes (Aafrikas). Egiptuses avaldasid talle sügavat mõju tööjaotusvormid ja aritmeetika õpetamise vormid; Kyrenes matemaatik ja astronoom Theodoras; LõunaItaalias matemaatik, füüsik, riigimees ja pütagoorlane Archytas; Sitsiilias nägi ta võimalust muuta läbi Dionysios I ja II Sürakuusa valitsemisvormi lähedasemaks "ideaalsele riigile", kuid ebaõnnestus. Siiski ei saa märkimata jätta, et kui Dionysios II väimees ehk Dion trooni vallutas, üritas ta Platoni ideesid ellu viia (kuna pidas ennast viimase õpilaseks ning oli talt suuri mõjutusi saanud). Kahjuks Dion mõrvati vandenõu tulemusel ning jäigast türanniast ja orjanduslikust demokraatiast Sürakuusa kõrgemale ei tõusnud.
kreeka Hümn: Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti
Sisyphose töö ränk, aga mõttetu töö Hadeses pidi Sisyphos lükkama mööda mäge üles suurt kivimürakat, mis koguaeg alla tagasi vajus. Tantalose piinad igavene piin, lõputu vaev Hadeses pidi Tantalos karistuseks oma teo eest seisma näljasena ja janusena vees, mis imbus maasse, kui Tantalos seda juua püüdis ja pea kohal puuviljad, mida ta ei ulatunud sööma. Damoklese mõõk oht, mis on alles ka siis, kui kõik tundub turvaline Dionysios kutus Damoklese pidusöögile ning lasi ta pea kohale riputada mõõga, mis rippus vaid hobusejõhviga. Kui Damokles mõõka märkas, palus ta võimalust pakutud mõnudest loobuda. Trooja hobune kavalusega sisse viidud pahatekitaja seest tühi puuhobune, mille abil kreeklased tungisisd Trooja sõja alal Trooja linna. Prometheuse tegevus - Ikarose lend kui Ikaros ja Daidalos vangist pääsesid, lendasid nad ära vahast ja sulgedest
kiviheitemasinad. Ptolemaios - Klaudios Ptolemaios oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi (maa universumi keskpunkt) peamiseks kinnistajaks. Tundis taevakehade liikumist, et maa on kerakujuline. Koostas esimese maailmakaardi. ITAALIA ESIMESED VALITSEJAD Dateeri e. määratle seg ja iseloomusta: Etruuria õitseaeg (saj) - 7. - 6. saj eKr. Valitses Dionysios (saj) - 1.saj eKr (vist?)Sürakuusa energiline ja valitsemishimuline türann Dionysios. 38 aastat valitses ta tänu oma energiale ja sihikindlusele linnriiki, milles ei vaibunud klasside ja erakondade vahelise võistluse leek. Kes ta on ja millega sai tuntuks? Dionysios - Sürakuusa võimas valiteseja Dionysios, kes suutis ühendada enamuse Sitsiiliast. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm:
V: "Aga nende üle võibolla naeravad eeslid; kuid mis loeb neile eeslite arvamus. Nii ka mina: mis loeb mulle nende arvamus" §5. PLATON (427-347 eKr) . Eluloost 1.Kes on Platoni õpetaja? V: Sokrates 2.Kus ebaõnnestus Platonil ideaalse riigi loomise katse kolme valitseja ajal? Kes olid need valitsejad? Mis maast räägib Platon teoses "Kritias"? V: Sürakuusas, Sitsiilia saarel; Dionysios I, Dionysios II ja Dion; teos ,,Kritia" räägib Atlantisest 3.Mis riigi saadik müüs Platoni Sürakuusa valitseja Dionysios I korraldusel orjaks? V: Sparta saadik 4.Kuidas nimetatakse Ateena kooli, mille Platon asutas 388 eKr? V: Akadeemiaks Platoni filosoofia tuum 5.Mis on Platoni filosoofia tuum? V: ideeõpetus Ideeõpetus 6.Mis on täiuslik maailm, mis milline mitte? V: ideede maailm on täiuslik, asjade maailm on ebatäiuslik 7
Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse. Pärast Dionysiose surma kutsus Dion Platoni tagasi Sürakuusasse, et koolitada uus valitseja Dionysios II valgustatud filosoof-kuningaks. Dionysios kuulas küll õpetusi, kuid hakkas kahtlustama Dionit plaanis võimu haarata, saatis tolle pagendusse ja hoidis Platonit väevõimuga kinni. Lõpuks Platon siiski lahkus, Dion aga kukutas Dionysios II ning valitses Sürakuusat lühikest aega, kuni teine Platoni õpilane Kallippos linnas omakorda võimu haaras. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid
· Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" (Ajalugu). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade ja Kreeka orjandusriikide vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad. · Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks" (pater historiae). Sokrates Sokrates (469 eKr 399 eKr) · Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. · Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus,
3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios; annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1. Etnilised olud Itaalias ja Sitsiilias: itaalikud, etruskid; kreeklased; foiniiklased. 2. Etruskid: keele ja päritolu probleem; hegemoonia Kesk- ja Põhja- Itaalias; ühiskond; religioon, hauakambrid. 3. Rooma kuningate ajal: pärimus Romulusest ja Rooma linna rajamusest;
Sürakuusale allunud Sitsiilia linnad taastasid oma sõltumatuse ja vabariikiku riigikorra. 450datel 410datel aastatel domineerisid Sitsiilias vabariiklikud polised. Mõimsaim oli Sürakuusa, kus kehtis demokraatlik riigikord ja mis laiendas võimu saare sisealadel elavete sikulite üle ning püüdis allutada ka Sitsiilia kreeka linnu. 415 413 tungis Ateena laevastik Sürakuusa vastaste toel Sitsiiliasse ja piiras Sürakuusat, kuid sai sürakuusalastelt hävitavalt lüüa. Dionysios Vanema türannia 406 367 409 algas kartaagolaste suur pealetung Sitsiilias. Sürakuusalased ei suutnud oma liitlasi kaitsta ja kartaagolased vallutasid muude linnade seas ka Akragase. Kriitilises olukorras haaras 406 405 aastal demagoogia abil ja palgasõdurite toel türannivõimu aristokraatlik väepealik Dionysios, kes sõlmis Kartaagoga rasketel tingimustel rahu ja alustas Sürakuusa kiiret kindlustamist ning relvastamist. Seejärel pidas Dionysios veel kolm sõda
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi...
sõnaliikidest) Antiikaja filosoofia Aristoteles: sõnu jagatakse vastavalt nende tähenduste liikidele. Tradits. Grammatikateooria rajaja, lauseõpetuse rajaja Antiikaja filosoofia Küsimus: Kas keel on jumala poolt antud (thesei) või inimese loodud (physei) Analogistid:keel põhineb kindlatel reeglitel Anomalistid: keeles on palju ebaloogilist Aleksandria ehk grammatikate periood al 3 saj e.m.a Aleksandria koolkond-grammatikate koostamine Dionysios Traaklane on esimene säilinud kreeka keele grammatika autor Lause klassikaline def: sõnade ühendus, mis moodustab mõtteterviku 8 sõnaliiki..säilinud tänapäevani India Keeleteadusega tegeleb eliit Pänini: grammatik, kes koostas sanskriti keele grammatika. Preskriptiivne, püüdis kirjeldada reegleid valemitena..nüüdseks vaid pühade tekstide keel Rooma Radikaalseid uuendusi pole Võeti üle kreeka grammatikast
enda poliitilised vaenlased. Kunstis väljendati piiblilugusid kaasaegses kontekstis ja välimuses, et näidata, et need on selle ajaga ikkagi seotud, kestavad ikka veel. Aastaringi taga oli samuti kiriklik aastaring: kirikupühade tsükkel. Aastate arvutamisel pole aastanumber üldse eriti oluline välja arvatud lihavõttepühade väljaarvestamisel, millest saabki alguse aastate lugemine. Ajaarvamine pärineb algselt 6. saj abtilit Dionysios Exiguusilt., aga keegi ei tea täpselt, kuidas ta konkreetse aasta kindlaks tegi. See määratlus levis aeglaselt ja sai üldiseks alles hiliskeskajal. Ürikutel märgitakse aastat hoopis valitseja võimuloleku aasta läbi. Algselt oli aasta alguseks Jeesuse sünnipäev, sealt liikus see kuuvahetusele Cicero järgi Jeesuse ümberlõikamispüha. Aasta algust loeti ka 25. märtsiga paastumaarjapäevaga või lihavõttepühadega. Päevade
Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 2) Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma.
............................................... 47 Diadohhide sõjad .................................................................................. 49 Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia klassikalisel ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad Kartaagoga ..................................................................................................................... 51 Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga ......................................... 51 Kartaago uus pealetung ja Dionysios I türannia ............................................... 52 Kaoseajajärk ja Timoleoni triumf ................................................................ 54 Agathoklese türannia .............................................................................. 56 Pyrrhos ja Lõuna-Itaalia alistamine Rooma ülemvõimule .................................... 57 Sitsiilia allutamine Roomale ............................................................................................ 58
Oli aristokraatlikku päritolu, kuid pooldas radikaalset demokraatiat ja II Peloponnesose sõja jätku. Läks süüdistatuna jumalateotuses Sparta poolele üle. Agesilaos Pärsia kuningas, kes saavutas Pärsia-Sparta sõjas Väike-Aasias pärslaste vastu edu. Epameinon Teeba kindral, kelle juhtimisel purustasid teebalased Leuktra lahingus Sparta das väe, mis viis Peloponnesuse liidu lagunemiseni. Dionysios I Oma aja võimsaim Kreeka valitseja. Tema tegevusel tõusis Sürakuusa arvatavasti suurimaks Kreeka linnaks (kindlustas Sürakuusat, relvastas seda). Sõlmis Kartaagoga rahu. Timoleon Riigimees, kelle sürakuusalased palusid appi Dionysios noorema türannia vastu võitlema. Pagendas D ja kehtestas Sürakuusas mõõdukalt dem. riigikorra. Philippos II Makedoonia kuningas, kes hakkas vermima kuldmünte, viis läbi
• Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et sellest linnast saaks “Ideaalne riik” • Põgeneb, sest tekivad vastumeelsused • Rajab Ateenas Akadeemia • Õpiti filosoofiat, matemaatikat • Sokraatiline vestlus (dialoogi vormis) • Hiljem rohkem õpilasi, tuleb ettekandevorm • Läheb tagasi Sürakusesse • Dion oli plaatoni õpilane, nüüd valitseja • Kutsub Platonit enda õpetust ellu viima - “Ideaalne riik”
Laused moodustuvad nendest kümnest kategooriast, mis pole ei tõesed ega väärad. Väited võivad olla tõesed ja väärad, vastavalt sellele, kas on nii, nagu on öeldud, väide koosneb onomast ja rhemast. Metafooride mõte seisneb selles, et asjale antakse mingi teise asja nimi, Aristotelese metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. 2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Aleksandria koolkond sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste. Dionysius Thrax esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus, umbes 13 lk teksti, teemad: tähtede ja häälikute klassid, sõnaliigid, noomeni ja verbi muutmine. Grammatika sisaldab pm kõiki grammatilisi kategooriaid, mis tänapäevalgi. Apollonius Dyscolus vanim süntaks, kirjeldab, kuidas sünnib lause eri sõnaliikide sõnadest, olulisim nimisõna
Tema arvates on suuline tekst parem kui kirjalik, sest kirjalikku võib mitut moodi tõlgendada ja arvas, et iga autori kirjalikud tekstid on autori viletsaimad. Koostas esimesena filosoofilised süsteemid. Asutas akadeemia ja pani sellega aluse tänapäevasele akadeemilisele institutsioonile. Algselt tahtis ta poliitikasse minna. Platon tahtis oma mõtteid praktikas rakendada. Sai selleks ka oma sõbra Dioni kaudu Sürakuusal tolleaegse valitseja Dionysios II juures võimaluse, aga kukkus läbi. "Seadused", "Pidusöök". Arutas näilisuse ja tegelikkuse üle. Temalt pärineb kuulus koopavõrdluspilt, kus inimesed on seljaga koopaava poole ja näevad ainult varje koopaseinal ning arvavad neid reaalsuseks olevat. Väitis, et meeled annavad eksliku pildi. Päris maailm on ideedemaailm. Meie maailm on ainult peegeldus ideedemaailmast
mõjutatus – on lõigatud, on põletatud Laused moodustuvad neist 10st kategooriast, mis iseenesest pole ei tõesed ega väärad. Kõige tähtsam tüüp lauseid tema jaoks on väited ja need jagunevad jaatuseks ja eituseks. Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Laev seisab hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) 2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. Dionysios Thrax ( u 2
oliivioksad; saareriigi kujutis on aga kkollakaskuldne, sümboliseerides Küprose härgi nnime saanud vaske. Riidilipp alares 1960. Küprose vapi kilbil on kujutatud rahutuvi, selle all riigi iseseisvumise aasta 1960. Kilpi ümbritsevad kahe kogukonna rahumeelset kooseksisteerimist sümboliseerivad ühte seotud oliivioksad. Riigivapp alates 1960 5 Hümn ,,Imnos Eis Tis Eleftherian" Sõnad: Dionysios Solomos Viis: Nikolas Mantzaros Halikiopoulos Küpros valis 1960. Aastal oma hümniks Kreeka riigihümni ,,Ood vabadusele" Põhja-Küprose Türgi Vabariik ei tunnista Küprose kreeklaste hümni ja võttis 1975 oma kokukonna hümniks Türgi riigihümni ,,Iseseisvusmarss" ,,Imnos Eis Tis Eleftherian" Sõnad Traditsiooniline transliteratsioon Sè gnôrízô apò tn kópsi to spathio tn tromer, sè gnôrízô apò tn ópsi poù mè bía metráei t g.
müütilise esiisa Arkase järgi, kes oli Zeusi ja Kallisto poeg. Antiikajal tegeles Arkaadia elanikkond karjakasvatusega ja Arkaadiat hakati kirjanduses kujutama kui idüllilist maakonda, kus elavad karjused. See kinnistus ka hilisemas kirjanduses ja kujutavas kunstis. 35. Damoklese mõõk- Teda kirjeldatakse õukondlasena, kes ei olnud oma eluga rahul. Ta kadestas türanni võimu ja rikkust ning tõstis oma meelitustes alati esile nende eeliseid. Dionysios otsustas seetõttu näitlikustada Damoklesele nüüdseks kõnekäänuks saanud Damoklese mõõga abil mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Valitseja kutsus Damoklese pidusöögile ning pakkus talle võimalust istuda kuningliku laua ääres. Enne laskis ta aga Damoklese koha kohale riputada suure mõõga, mida hoidis kinni üksnes hobusejõhv.Kui Damokles märkas mõõka oma pea kohal, oli tal võimatu pakutud luksust
ühendust kõiksusega. * KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. - keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes.
mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Üle kuuekümne aastasena läks Platon uuesti Itaaliasse ja üritas Sürakuusas tagajärjetult äratada türann Dionysios II huvi oma arusaamade vastu ideaalsest riigist. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks.
Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk)
morfosüntaktilise ja semantilise käitumise. Sõnaliigid on kõikides keeltes küll olemas, kuid igas keeles mõnevõrra erinevad. Sõnaliike võib jagada avatud ja suletud klassideks (nt adpositsioonid, konjunktsioonid, pronoomenid on suletud klassid). Mida tähendab väide, et mida sünteetilisem keel, seda vähem suletud sõnaliike? Sõnaliigid Sõnaliikide põhijaotus võttis oma kuju juba enne Kristust (Dionysios Traaklane). Praeguseaja terminid põhinevad ladinakeelsetel (Rooma ülemvõimunajal sündinud terminid). Kõige selgem sõnaklass on algusest peale olnud verbid (verbidel on kõige ühesemalt mõistetavad muutmisel, omatähendusel ja süntaktilisel funktsioonil põhinevad tunnused). Antiikajal hakati verbidest eraldama partitsiipe, mis on justkui verbid, kuid mida muudetakse nagu noomeneid (ld particeps 'osaline'). Seejärel hakati edasi jaotama
vastu,eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros.Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion. Esimesed museionid rajati kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku
Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 6. Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma.
Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. - Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika; “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. C) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud)
põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. 40
valgustaks mõistjat vahetult oma igavese tõega." · Ühines frantsiskaanlaste orduga teismeea lõpul või · Ps. 36,10 "Sinu valguses me näeme valgust." meheea algul. · Ta ütleb, et Franciskus kõitis teda, sest oma õppimata lihtsuses sarnanes ta apostlitele. · Dionysios Areopagitast · Ta leiab, et frantsiskaanid peaksid siiski püüdlema ( u. 500) kõrgemale akadeemilisele tasemele. · Kreeka pärand · Ta õppis Pariisis ja õpetas seal aastail 1248-1255. · Araabia filosoofia mõju · Alates 1257. a. juhib frantsiskaanlaste ordut.
Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL
kõiksusega. KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL
segab ühendust kõiksusega. KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL
sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, retoorika, poeetika. Lause põhikuju X = Y (Sokrates kõnnib = sokrates on kõndiv) Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it HIINA : Konfutsianism on mõjutanud keeleteaduse arengut (8-5 saj eKr) keel on korra looja! Taoism (alates 4. saj. eKr) keel segab ühendust kõiksusega. ALEKSANDRIA PERIOOD: Aleksandri koolkonna esindaja Dionysios Traakiast (2. saj eKr) on esimese säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika Keskaja Euroopas Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsee arutlustena.. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes.
vaidlustata. Pānini oli kindlasti erakordselt hea. Kuid ka Sībawaihi süntaksile ei ole tolleaegses Euroopas võrdset. • Siiski need kolm traditsiooni katkesid. Tänapäeval on nendes maades täiesti euroopalik lingvistika. 4. Kreeka filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); TERMINID: Platon - 427-347 e.m.a. Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Häälikusümbolism - täht "r" on omistatud nt liikuvatele objektidele, "o" näitab nt ümarust Aristoteles - Aristoteles (384-322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Aristoteles
näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Näiteid metafoorist A. mõttes üldine üksik Laev seisab (kuigi tegelikult on ankrus) üksik üldine kümme tuhat(kuigi tegelikult palju) üksik üksik minu näide: hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) analoogia kevad suvi sügis noorus keskiga - vanadus 3) Aleksandria periood (Dionysios Thrax(surnud u 100 eKr, Apollonius Dyscolus(2. Sajand AD); Aleksandria koolkond tekkid soovist ja vajadusest mõista Homerose tekste. Thraxilt tuli esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia käsitlus, mida oli u 13 lk teksti. See sisaldas: -tähtede (st häälikute) klassid sõnaliigid (nimisõna, verb, partitsiip, artikkel, pronoomen, prepositsioon, adverb, konjunktsioon) noomeni ja verbi muutmine
Ta püüab demonstreerida, et seal, kus on nähtud probleeme, neid tegelikult polegi. Igasugune suurte teooriate loomine on asjatu ning inimene tuleks ravida terveks metafüüsilistest luuludest. Filosoofia on oma olemuselt kirjanduszanr, mille tegelasteks on ideed. Ta leiab, et inimene on kui loom, kel on teatud organid ja võimed. Tõeks nimetab ta seda, mis vastab meie ajastu normidele, või seda, mida meie kultuurikaaslased tõeks peavad. 26. PILET UUSPLATONISM (PLOTINOS, DIONYSIOS AREOPAGITAST) JA SELLE MÕJU 20. SAJANDI AJALOOFILOSOOFILISED SUUNAD (SPENGLER, TEILHARD DE CHARDIN, A. TOINBY) Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb antiikaja filosoofiline mõte veel kord ulatusliku süsteemini, uusplatonismini. Pöördutakse tagasi Platoni pärandi juurde, lisanduvad ka aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks.
tähed sõnad nomo mõisted referendid physei ,,Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne." keskaja skolastikute universalismi eelkäija Lause põhikuju on ,,X on Y". Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv. · Aleksandria periood: o Dionysios Thrax (2. saj eKr) esimene säilinud täielik grammatika ,,Techne grammatike": kõik sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste traditsioonilise grammatika eelkäija b) Keskaja Euroopas · Keskaeg o Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika)
Etruskide laevastiku puruks. Sellel järgnes pool sajandit rahulikku perioodi, siis algasid 5 saj lõpul uued rahutud ajad. Sürakuusa jaoks pihta, et ateenlased saatsid 415 oma sõjaretke Sürakuusat vallutama, lõppes katastroofiga neile. Kartaagolased võtsid see järel Hannibal tuli oma vanaisa eest kättemaksma, edukas pealetung, liikusid mööda rannikut ida poole ja võtsid ära kreeka linnu, kreeka nägi Sürakuusast enda kaitsjat. Sürakuusas kehtestas oma võimu türann Dionysios Vanem, tolle perioodi kreeka võimsaim valitseja. Ta oli suure pärane demogoog, oskas esineda rahvale, oskas vaeseid enda poole võita , tugines palgasõduritele, kelle eest ta ka hoolitses, ja kellele andis kodaniku õigusi hoolimata sellest et nad olid mujalt palgatud. Türann demagoog. Teiselt poolt ta selgelt sõltus sõjasaagist kuna oli vaja sõduritele palka maksma, pidi hoolitsema et sõda käik, tahtis koguaeg sõda kartaagoga, õnnestus võtta hulgaliselt sõjasaake
Kaks türanni sürakuusa Gelon ja Theron liitusid Himera türanni vastu ja võtsid ära. Himera linn kutsus Kartaago appi. Toimus suur lahing, Kartaago vägi sai hävitavalt lüüa. Gelonile järgnes Hieron kuni 466a ja sitsiilia linnade hiigelaeg oli. Oli pool saj vaheaega. Siis 5. saj lõpul algasid uuesti rahutud ajad. 415 saatsid kreeklased sürakuusa vastu sõjaretke, feilisid. Seejärel võtsid kartaagolased ükshaaval ära Kreeka linnu Sitsiilias. Sürakuusas tuli võimule Dionysios, kes oli tolle perioodi võimsaim valitseja ilmselt. Ta sõltus sõjasaagist, kuna oli vaja palka maksta ja nii ta siis hoolitses, et sõda ikka käiks. Ta pidas kartaagolastega vähemalt neli sõda ja finantseeris end sellega. Ta võttis orje ja müüs neid maha. Ehitas Sürakuusa linna välja ja tema ajal oli see Kreeka suurim linn. Valitses kogu Sitsiilia kreeklaste ala, nende jaoks oli ta Sitsiilia valitsejaks. Kui ta ära suri 367, Dionysios II tuli ja oli segaduste aeg
vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 10 000 retk Aasiasse, Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba tõus: Leuktra lahing (Epameinondas); Ateena II mereliit ja selle lagunemine võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon. Philippos II- 4. saj; Makedoonia kuningas, pani aluse Makedoonia suurvõimule; Aleksander Suure isa; allutas kõik Kreeka liitlasväed (peale Sparta) enda ja ka Korintose liidu alla; valmistus sõjaks Pärsiaga, kuid mõrvati teadmata põhjustel Demosthenes- 4. saj; Vana-Kreeka riigimees; tema kõned on kreeka suursaavutused ning annavad pildi tollasest eluolust ja poliitikast; tuntud Makedoonia-vastane; peale lahingu
(Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini) Religioon (paganlik polüteism, varane kristlus)
Inimese surm näitab, kas ta elas vooruslikult ja õnnelikult. Antisthenese ja Diogenese teoseid pole säilinud. 46. Platon ja platonism Vanas Akadeemias Platon (427347 e. Kr.) Vana aristokraat. Ema poolt suguluses Soloniga. 20-selt alustas õpinguid Sokratese juures. Pärast õpetaja surma põgenes ning reisis Lõuna-Itaalias, Küreenes, Sitsiilias, Egiptuses. Tal tekkisid sidemed pütagoorlastega. 390 aastal tuli Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysios I naisevend. Sattus seal hiljem ebasoosingusse ning kuuldavasti olevat orjaks müüdud. Osteti vabaks oma õpilase Annikerise poolt. Seejärel asutas Ateenas 388 a. oma filosoofiakooli, mida hakati nimetama Akadeemiaks. Platoni kaks järgmist reisi, mis olid mõeldud selleks, et mõjutada Dionysios II ellu viima Platoni riigiutoopiat ja lepitada teda Dioniga jäid tulemusteta. 361 a-st kuni surmani tegutses ta filosoofiaõpetajana. Silmapaistvaimaks õpilaseks kujunes Aristoteles.
kaasa kanoonilise õiguse praktilisele rakendamisele. Omapärane liik õigusallikaid olid pihiraamatud. 2.2.1. Lääne kohalikud kogumikud Rooma-katoliku e. Lääne kiriku vanim otsustekogu pärineb 343 aastast ja on vastu võetud Serdika kirikukogul, Lääne kiriku ühel esimesel kohalikul kirikukogul. Lääne esimesed otsustekogumikud tuginesid suurel määral Ida kogumike eeskujudele. Collectio Dionysiana Üks esimesi Läänes tekkinud kogu, mille koostas 500. a. Roomas Dionysios Exiguus. Kogumikku kuulusid eelkõige idaprovintside ja Põhja-Aafrika kontsiilide otsused, mis tõlgiti uuesti kreeka keelest. Hilisematesse väljaannetesse lisandusid ka paavsti dekreetide kogumikud. Antud kogumik sai Läänes suure leviku osaliseks (on teada üle 100 käsikirja; kehtis kuni 9-11. saj.), tema koosseisu lisati järjest enam ka teisi kaanonilise õiguse tekste, mistõttu lõpuks saab rääkida juba Dionysio-Hadrianast. Viimane nimetus tuleneb paavst
kaunistasid. Lihtsalt maalijad ja käsitöölised olid madalamal astmel. Ehituskunst liikus vabade kunstide poole, sest arhitekt pidi kõigepealt välja töötama konseptsiooni, insenertehnilise konstruktsiooni, nõudis palju matemaatilisi ja muid teadmisi. Saavutas vabade kunstide esindaja staatuse. · Keskaja esteetika põhipostulaadid seotud kolme teoloogi nimega: Origenes (185-254), Augustinus (354-430) ja Pseudo-Dionysios Areopagita (5. Saj lõpp 6. Algus) · Origenes oli kirikukirjanik, tema huviorbiidis piibel ja selle õpetus. Töötas välja konseptsiooni piibli allegoorilisest rõlgendamisest. Tõlgendada 3 eri moodi: somaatiline ajaloolis-grammatiline, primitiivseim, sõna-sõnaline interpreteerimine; psüühiline tõlgendamine ehk moraalne interpretatsioon. Piibli mõistmine südame abil; neumaatiline (neuma hing). Müstilis-allegooriline tõlgendus.
Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses. Lisaks võitles Augustinus donatistidega, kes arvasid, et preester ei tohi olla patune. Augustinuse järgi on kirik on jumalariik maa peal. Dionysios Areopagita oli traditsiooni järgi Ateena esimene piiskop, kelle apostel Paulus oli võitnud ristiusule (Ap. teod 17:34). Kuid temale omistatud kirjad on siiski kirjutatud palju hiljem, V saj. Jumala kohta saame teadmisi kolmel viisil: jaatava, eitava ja sümboolse teoloogia meetodil. Jaatades omistame J-le neid kõrgeimaid omadusi, mida me inimesed tunneme ning seda ülimal määral. Eitadese välistame J-l omadusi, millega tähistame muutlikke ja kaduvaid esemeid
Augustuse ajajärku langeb ka mitmeid Kreeka ajaloolasi, kes on Rooma ajaloo käsitlemisel olulised. Tähtsamad neist on kaks. Esimesena Diodoros (ca 80- 20eKr), ta on kirjutanud teose ,,ajalooline raamatukogu" mis käsitleb väga mahukalt ajalugu. Teisena on tähtis ajaloolane kreeklane Polybios, kes vaatas Roomaajalugu ilmselt linna rajamisest kuni Caesarini, aga paljut pole säilinud. Diodorosele on ette heidetud pealiskaudsust ja mitmeid faktivigu. Oluline ajaloolane on veel Dionysios Halikarnassosest, kelle eluaastaid teada pole, aga on teada et 30eKr tuli ta Rooma. Ta kirjutas teose ,,Rooma muinsused", millest on säilinud samuti vähe. Ta vaatles ajalugu ____ kuni I Puunia sõjani, ta kasutas autorite teoseid mida pole säilinud. Ka talle heideti ette, et ta oli ebakriitiline ja pealiskaudne. Ta oli teadlikult apologeetiline, seda sel viisil, et ta õigustas kreeklaste alistamist Roomlaste poolt. Rooma ajaloo kirjutajatest on olulisemad ka mitmed
Ilmutuse üleloomulik valgus näitab mõtlemisele suunda, filosoofia püüab seletada. Uurida tuleb siiski mõistusega. Algavad Euroopa misjoneerimise aastasajad. Halb kliima filosofeerimiseks. Dogma ja teoreetilised küsimused langevad tahaplaanile. Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva (hunnid, viikingid, maurid) rüüstamise objektiks. Saabub aastasadade pikkune periood, kus säilitatakse traditsioonilist mõttepärandit. Sel ajastul on 3 erandlikku kuju: DIONYSIOS AREOPAGITAST (u.500): peeti apostel Pauluse õpilaseks (nime järgi, Piiblis esineb). Tegelikult võis olla üks Süüria kristlane. Sünteesib uusplatonistlikke ja kristlikke mõtteid ning pakub ideid skolastikale. Tema teosed kujunevad keskajal populaarseteks, tsiteeritakse koos Piibliga. Mõju müstikale, arhitektuurile (gootika, katedraalid), kunstile ja kultuurile.
annaabi.ee 
