Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios; annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1. Etnilised olud Itaalias ja Sitsiilias: itaalikud, etruskid; kreeklased; foiniiklased. 2. Etruskid: keele ja päritolu probleem; hegemoonia Kesk- ja Põhja- Itaalias; ühiskond; religioon, hauakambrid. 3. Rooma kuningate ajal: pärimus Romulusest ja Rooma linna rajamusest; etruski soost kuningad; Tarquinius Superbus ja kuningavõimu lõpp. 4
sajandi lõpp eKr); 4.Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter.
järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus.Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad." seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks."Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada. Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane Polybios, et Ptolemaios III olevat 225. aastal e. Kr. saatnud kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske. Rhodose kolossi ajaarvamine Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal? Mitmete kirjalike allikate ja Rhodose raidkirjade järgi on täpselt kindlaks tehtud, et 281. aastal e. Kr. koloss juba seisis. Polybiose töödest teame, et 225. aastal e. Kr. teda enam polnud. Plinius jällegi märkis mitu aastat kuju püsti seisis: ühe versiooni järgi 56, teise järgi 66 aastat
1806. a. valiti andekas poiss Bologna Filharmoonia Akadeemia liikmeks (eelmisel sajandil oli selle au osaliseks saanud noor W. A. Mozart) ning astus muusikalütseumi. Häälemurde tõttu oli Rossini sunnitud loobuma unistusest saada ooperilauljaks. Selle asemel kirjuta ta esimese ooperi. Olles sagedane külaline tenor Domenica Mombelli kodus, oli Rossini Mombelli ja tema tütarde jaoks kirjutanud mõned aariad ja ansamblid. Need ühendas ta 2- vaatuseliseks ooperiks "Demetrius ja Polybios" (1806). Vaatamata Rossini esikooperi ebaküpsusele ja seal leiduvatele laenudele, köidab selle muusika kuulajat oma siiruse ja südamlikkusega. 1810. a. lõpetas Rossini lütseumi ja kirjutas oma teise ooperi "Abieluveksel". Selle saamislugu oli järgmine: Rossini abielupaarist sõpradel seisis ees esinemine Veneetsias viie "lõbusa farsiga". Nende autoriteks pidid olema erinevad heliloojad Itaaliast ja Saksamaalt, kuid üks autor jättis tulemata
Peetrus Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal.Peale Jeesuse surma rändas ta Rooma kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Sümboliks VÕTI Paulus pöördus alles peale Jeesuse surma ristiusku. Temast sai mõjukaim kristluse levitaja Roomas. Sümboliks MÕÕK. Jünger lähikaaslane Piibel ristiusu püha raamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Panteon kõigi jumalate tempel, suurim kuppelehitis. Polybios Kreeka ajaloolane, rääkis religioonist Rooma riigis. Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil. Vesta Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil. Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust.
eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl.k aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. 1.4. Demokraatia ja riigivalitsemise erinevad võimalused minevikust tänapäevani Riigikordade ja valitsemisvormide liigitamiseks töötasid Aristoteles, Polybios ja Marcus Tullius Cicero välja järgmise skeemi, mis on rakendatav tänapäevalgi. Monarhia puhul seisab riigi eesotsas eluaegse e päriliku võimuga, harvemini ka valitud juht (vürst, shahh, sultan, kuningas vms). Võimude lahususeta on ta nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgem kohtumõistja. Monarhi tahe on seaduseks. Tänapäeval on piiramatu ainuvalitsus säilinud mitmel araabia maal (Saudi Araabia, Kuveit, Brunei jt). Monarhia erivormiks on
4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti,
kõikidele riikidele hinnangu kahe olulisema demokraatiakriteeriumi poliitiliste ja kodanikuvabaduste astme järgi. Ettekande lõppjäreldus oli, et maailma iseseisvatest riikidest olid täiesti vabad vaid veidi üle kolmandiku. Järelikult on demokraatia õppimiseks ja arendamiseks veel küllaga arenguruumi. Demokraatia ja riigivalitsemise erinevad võimalused minevikust tänapäevani Riigikordade ja valitsemisvormide liigitamiseks töötasid Aristoteles, Polybios ja Marcus Tullius Cicero välja järgmise skeemi, mis on rakendatav ka tänapäeval. Kes valitseb Õige vorm Väärastunud vorm Türannia ehk despootia ehk Üks isik Monarhia ehk ainuvalitsus hirmuvalitsus Oligarhia ehk paremate
· monarhia - ainuvalitseja · türannia hirmuvalitsus türanni poolt Vana-Kreeka poliitilised ideed. Algus 9-6 saj.eKr. Homerose ja Hesiodose mütoloogilised ettekujutused riiklusest ühiskonnaelu korraldamisel on eeskujuks jumalale ja müütiliste kangelaste elu ja teod. Pythagoras, Herakleitos ja Demokritos müütiline arusaam hakkas asenduma ratsionaalse-filosoofilise maailmakäsituseg. Sokrates (469-399 eKr), Platon (427-347 eKr), Aristoteles (384 322 eKr) ja Polybios (200-120 eKr) ratsionaalne mõtteviis arenes mõistelis-loogiliseks analüüsiks. Sokrates arvas, et valitsema peavad need kellelon teadmisi ja oskavad eraldada õiglust ebaõiglusest. Sokrates oli Platoni õpetaja. Platon asutas filosoofiakooli nimega Akadeemia. Platon arvas, et kuna inimese võimed on piiratud mistõttu ta üksinda ei suuda oma vajadusi rahuldada, siis kogunevad nad kogukondadeks ja läbi tööjaotuse suureneb heaolu.
Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani. Oluline Ateena kultuurikeskus taandus,uueks keskuseks sai Aleksandria. Eriline õitseng oli luulel,huvi hakati tundma üksikisiku vastu,eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros.Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni
Epikuros Kreeka filosoof , kelle õpetus jagunes kanoonikaks, füüsikaks ja eetikaks. Lõi ka oma filosoofiakooli. Eukleided Eratosthene Kreeka matemaatik, poeet, astronoom, geograaf. Arvutas välja Maa s ümbermõõdu võrreldes varje. Archimedes Kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. II Puunia sõjas aitas oma leiutistega kaitsta Sürakuusat. 19) Rooma ajaloo allikad Polybios kreeka ajaloolane ja kirjanik. Elas III Puunia sõja ajal, oli Kartaago hävitamise tunnistaja. Kirjutas "Maailma ajaloo" Rooma impeeriumist. Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Kirjutas ladina proosat ja memuaare. Titus Livius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost.
täiuslikkus. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad." seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks." Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada. Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane Polybios, et Ptolemaios III olevat 225. aastal e. Kr. saatnud kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske. Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal? Mitmete kirjalike allikate ja Rhodose raidkirjade järgi on täpselt kindlaks tehtud, et 281. aastal e. Kr. koloss juba seisis. Polybiose töödest teame, et 225. aastal e. Kr. teda enam polnud. Plinius jällegi märkis mitu aastat kuju püsti seisis: ühe versiooni järgi 56, teise järgi 66 aastat. Lõpuks on teada
kandideerima--->võimude lahusus 2) Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja filosoofide (Platon, Aristoteles, Polybios) teostes. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust" (pr. k De l'esprit des lois), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787
saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis kasutusele keltide mõiste, keltoi varjatud kr k. Kreeklaste jaoks olid keldid Massilia- tagused inimesed. Roomlased kasutasid sõna celtae (Caesar). Vergilius kirjeldas kelte pikakasvuliste ja heledapäistena, Polybios aga lühikeste ja tumedapäistena. Kuna keldid ise ei kasutanud kirja, on Caesari jt kirjapandu ühepoolne ülevaade sündmustest. Roomlased ei pidanud kelte kultuurseks rahvaks ja ei tundud vajadust nende kohta midagi lähemalt uurida. Druiidide kohta: Peamiselt kirjalikud allikad, jaotatakse Poseidoniose ja Aleksandria traditsiooniks: · Poseidoniose traditsioon kreeklase Poseidoniose andmeid kasutasid Caesar,
Vae victis! häda võidetuile Keldid osalesid nii rooma kui etruskide vahelistes konfliktides, rooma ja kartaago vahelistes konfliktides. Praegusel Põhja-Itaalia alal elanud keldid allusid roomlastele... Gallia Narbonensis Prantsusmaa linn Narbon 58-51 e Kr alistab Julius Caesar Gallia ja muudab selle Rooma provintsiks ja nendest sõjaretkedest on kirjutatud teos ,,Märkmeid Gallia sõjast" Strabon kreeka päritolu, Diodoros 1 saj e-m-a Polybios kreeka päritolu rooma teadlane Lucanus Ammanianus Marcellinus 1.saj ema 1.saj p.ma Keelete, kommete ja eluviiside poolest... Tuntumad keldi hõimud: 1) Belgid 2) Akvitaanid 3) Helveedid praegune Sveits 4) Britid briti saartelt Keeleliselt jagunevad keldid kolme rühma: 1) Gallia keeli kõnelevad hõimud 2) Briti keeli - ||- 3) Gaeli keeli - || - 1 saj keskel meie aja järgi roomlased vallutasid Britannia, 61. aastal puhkes Boudicca ülestõus
Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). 19) Rooma ajaloo allikad: Annalistid: 2-1.saj ema varased Rooma ajaloolased, konsulite nimekirjad (annaalid) ja suulise pärimuse põhjal linna ja riigi ajalugu. Pole säilinud. Polybios: 2.saj ema Lõuna-Kreeka poliitik, kes tegev Ahhaia liidus, kuid viidi pantvangina Rooma ja hakkas sealset riiki kõrgelt hindama. ,,Maailma ajalugu" kuidas Roomast sai Vahemere valitseja: tasakaalustatud riigikord. Sellega üritas kreeklastele demonstreerida roomlaste edu põhjusi. Caesar: 1.saj ema kujundas Rooma saadetud aruannetest ,,Märkmed Gallia sõjast", kus näitas end heast küljest. Titus Livius: 1.saj ema - 1.saj ajaloolane, kes toetas Augustuse ideoloogiat, vabariigi toetaja.
Hellenistlik kultuur tekkis põhiliselt uutes keskustes Idamaade kultuuri mõjul. Kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika, astronoomia, geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios, koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kaubandus käis endiselt kreeka keeles, mis oli ka kultuuri kandjaks. Hellenistlik kultuur on linnade kultuur. See tootis massis sulanud üksikisikuid, kes sageli kaotasid personaalse isikupära ja elu tähendusrikkuse. Hellenism oli hea pinnas religioossele sünkretismile, kreeka ja rooma jumalused elasid rahulikult kõrvuti
erinevatest Rooma voorustest, mis olevat roomlastele ainuomased jooned tänu millele nad olidki võidukad. Neid poeete tuleb vaadata kahest küljest, nad kasvatasid, aga ka mõjutasid roomlaste eneseteadvust ja meelsust. Veel enne kui tekkis Rooma kirjandus tundsid Rooma vastu huvi ka kreeklased. Esimene Kreeka autoritest oli Hellanikos 5saj eKr, ta sai kuulsaks seepärast, et ta kirjutas teose, kus ta püüdis ühendada Kreeka ja Rooma pärimusi. Olulisim Kreeka autor on Polybios, tema eluaastaid pole teada aga ta elas vahemikus 200- 120eKr.Ta oli pärit Arkaadiast, tema isa oli sõjaväelane, ise tegi ta ka sõjaväelist karjääri. Ta osales III Rooma-Makedoonia sõjas ja pärast seda aastal 166eKr sattus ta roomlaste kätte vangi. Vangina sattus ta Rooma linna, siin toimub sündmus, mida nim tema poliitiliseks ümbersünniks. Naastes Kreekasse teda soojalt vastu ei võetud ja ta hakkas maad rändama. Ta kirjutas teose ,,Maailma
Minu arvates on õige poliitika A. Enamus soovib poliitikat B. Ma nõustun demokraatia põhimõttega: et ellu viidaks enamuse otsused. Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. Mistõttu olen ma seisukohal: on õige viia ellu vale poliitika. 12. Milles seisneb võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja filosoofide (Platon, Aristoteles, Polybios) teostes. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof J. Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust", pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787
4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina)
Taganes ja läks hoopis Sitsiilias kartaagolastega võitlema. Rooma võttis kogu Itaalia enda alla (Galliat e Põhja-Itaaliat sinna alla ei loetud). Kreeka autor Polybios kirjutas 2. saj keskel, st et ta kirjutas oma kaasajast. Ta oli aristokraat. Ta suhtles tihedalt Scipio Aemilianusega, kes oli tähtis riigimees ja hiljem Kartaago hävitaja. Ta oli
jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): Varauusajal muutus see teooria väga mõjukaks. Vabariiklikud mõtlejad ütlesid, et segavalitsus on ideaal, sest see loob tasakaalu. Nad toetusid Polybiose kirjeldusele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) element olid segatud ning valvasid üksteise järele. Polybios ütles, et üks vorm ei ole stabiilne ning see ei püsi - toimub igavene vaheldumise tsükkel (monarhia türannia aristokraatia oligarhia jne). Varaajal toodi eeskujuks antiikaja Sparta ja kaasaja Veneetsia, kus stabiilsus suudeti tagada mitmeteks sajanditeks. Tavalisest segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. Locke eristas 3 eri tüüpi võimu: seadusandlik (parlament), täidesaatev, föderaalvõim
Sealt kus lõppeb hellenismi riik algab rooma ülemvõim. Ajad on omavahel lahutamatult põimunud. Vahemere ida osa tähendas et rooma neelas alla vahemere ida osas olnud hellenistlikud riigid. Allikad: Hellenistliku kreeka riigid, allikad on kesisemad, kui varasest klassikalisest perioodist. Katkendlikud, suured lüngad. Põhilised allikad on need mis on samal ajal ka rooma kesksed ja valgustavad kuidas rooma ülemvõim laienes ida suunas. Kreeka autor Polybios, 2 saj keskel eKr. , kes on seega siis praktiliselt kaasaegne nende rooma annalistidega. Kes olid aristokraatlik kreeklane, langes roomlastele pantvangi, kui roomlased saavutasdi 160 aastal Püünia lahingus Makedoonialaste üle, roomas elas aristokraatlike ringkondadega head elu , ei olnud vangis, suhtles tolleaegse silmapaistva rooma riigimehega Scipio Aemilianus, sügavalt haritud mees, kreeka hellenismi austaja. Polybios oli ka tema ringkonnas, nägi
Seetõttu hel per-i pol ajaloo kirjutamine detailides võimalik ei ole. See-eest on säilinud palju epigraafilist materjali (raidkirju), mis võimaldavad kohalikku olustikku vaadelda. Egiptusest pärit papüürosed, mis sisaldavad kirjandusteoseid ja ka olustikulisi dokumente. Ka arh leiumaterjal üsna rikkalik, sest keeklaste ehitustegevus oli väga laialt levinud ja pompöösne. Elamuarhitektuur palju suurejoonelisem kui varem. Oluline ajaloolane: kreeklane Polybios kirj II saj eKr, oli Ahhaia liidu liitriigis, aristokraatlikku päritolu ja üks liidreid. Ta viidi pantvangina Rooma, kui vabanes, siis jäi ka sinna, suhtles seal palju oma pol liidritega, oli nendega väga lähedastes suhetes, nägi seega Rooma pol telgitaguseid väga lähedalt pealt, osales sõjaretkedel (Kartaago vallutamine), temast sai Rooma riigikorra imetleja, pidas seda kuldsest keskteest lähtuvaks äärmusi vältivaks heaks riigikorraks
Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne.) kasutades pilkas vaimukalt filosoofiakoolkondi ja üldinimlikke nõrkusi. Teoseid pole säilinud. Mõjutas Petroniust, Senecat ja Lukianost. Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu (Polybios, "Maailma ajalugu", 5 algusraamatut 40st säilinud. Oli mõjutatud Thukydidesest.) 55. Stoikude koolkond ja õpetus Stoikude koolkonna rajajaks oli Zenon Kitionist (~336-264), (Avrametsa andmetel 355-262); küünikute esindaja Kratese pooldaja. Tegutses koos Stiphoniga. Koolkonna nimetus, erinevalt nt. skeptikute omast ei peegelda õpetuse sisu. Zenoni mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvas sammaskojas (stoa) ja arutlusi esitati seal edasi-tagasi kõndides.
ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei küttinud kunagi krokodille ja kartsid neid: "Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?“. Kuid piiblis ei kirjeldata lähemalt, milliseid harpuune tollal kasutati. Vasest harpuunid olid tuntud juba Harappa meresõitjatele. Vana-Kreeka ajaloolane Polybios, kes elas 2. sajandil eKr, kirjeldas oma "Maailma ajaloos" jahipidamist mõõkkalale, milleks kasutati kisalise ja vahetatava otsaga harpuuni. Eestis kasutati harpuune peamiselt hülgepüügiks, neid nimetati ka hülgeraudadeks. Hauapanused- surnule kaasa pandud esemed, nt ehted, tööriistad jm. Heebrea keel- on üks paljudest semiidi keeltest, mis kuuluvad omakorda semiidihamiidi keelte perekonda. Heebrea keel on koos araabia keelega ametlikud Iisreali riigikeeled,
Makedoonia liitlasi karistati karmilt (näiteks Epeiros laastati ja umbes 150000 elanikku müüdi orjaks). Delose saar kuulutati aga vabasadamaks, mis halvas Rhodose kaubandust, jättes ta muu hulgas ilma rikkalikest sadamatollidest. Võibolla oli see Rooma senisele liitlasele karistus kõhkluse ja erapooletuse eest viimase sõja ajal. Samuti erapooletuks jäänud Ahhaia liidult võtsid roomlased 1000 suursugust pantvangi. Nende seas viidi Rooma ka senine liidu strateeg ja tulevane ajaloolane Polybios, kelle teosest sai üks peamisi allikaid kõnealuse perioodi kohta. Makedoonia saatus mõjus tõsise hoiatusena teistele hellenistlikele monarhidele. Seleukiid Antiochos IV oli järjekordses sõjas Ptolemaiostega parasjagu piiramas Aleksandiat (168. a.), kui tema leeri saabus Rooma saadik Popilius nõudega Egiptusest jalamaid tagasi tõmbuda. Antiochos soovis nõunikega aru pidada, kuid Popilius tõmbas kepiga kuninga ümber maapinnale ringi ja keelas vastust andmata sellest väljuda
annaabi.ee 
