ISELOOMUOMADUSED- Truudusetu, haavamatu, kartmatu, tark, vapper, tugev, nägus SÜMBOL- Tamm, välgunool, valitsuskepp, kotkas MÜÜT- Ühel päeval, otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta. Välja arvatud üks vanapaarike, kes elas küla servas viledas hurtsikus. Vanakesed Philemon ja Paukis otsisid välja oma uhkeimad nõud ja parimad palad ja vabandasid, et nad vaid vaesed on ja ei saa paremini võõrustada. Mingi hetk Zeus paljastas ennast ja hävitanud upsaka küla, lubas ta täitsa vanakeste soovi. Philemon ja Baukis ütlesid ühest suust, et ei soovi teineteise surma näha ning sooviksid ühel ajal siit ilmast lahkuda. Kui aeg kätte jõudis, muutusid mõlemad kõrvuti kasvavateks puudeks, mille lehed tuule käes hellalt kokku puutusid ning
Vanarooma mütoloogias vastab talle jumal Jupiter. Tänapäevalgi austatakse Zeusi pühakohtades, milleks üldjuhul on tammesalud. Tähtsaimaks kohaks on peetud Dodonet. Müüt Zeusist Ühel päeval otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta. Välja arvatud üks vanapaarike, kes elas küla servas viledas hurtsikus. Vanakesed Philemon ja Paukis otsisid välja oma uhkemaid nõud ja parimad palad ja vabandasid, et nad vaid vaesed on ja ei saa paremini võõrustada. Mingi hetk Zeus paljastas ennast ja hävitanud upsaka küla, lubas ta täita vanakeste soovi. Philemon ja Baukis ütlesid ühest suust, et ei soovi teineteise surma näha ning sooviksid ühel ajal siit ilmast lahkuda. Kui aeg kätte jõudis, muutusid mõlemad kõrvuti kasvavateks puudeks, mille lehed tuule käes hellalt kokku puutusid
Juba antiikajal kujunesid inimestel maailmavaated ja uskumused. Tol ajal kujunes maailmavaade ja põhitõde peamiselt müütide põhjal ning sarnaneb ka tänapäevale. Inimesed õppisid jumalate tehtud vigadest. Näiteks müüdis ,,Veeuputus” karistas Zeus inimesi liigse julguse eest. Sellest inimesed järeldasid, et peab olema jumalakartlik ja jumalate üle ei tohi eales nalja teha ega end neist paremaks pidada ning inimesed ei tohi ennast täis minna. Müüdi “Philemon ja Baukis” põhisõnumiks oli, et kõik, mida teed teistele, tuleb lõpuks endale tagasi. Seda saab järeldada sellest, kui Zeus otsis endale öömaja, siis ta karistas kõiki, kes polnud tema vastu lahked ning soosis neid, kes tegid talle head. Sellest müüdist õppisid inimesed, et tuleb olla lahke ja jumalakartlik. Seda, et ükski kuritegu ei jää karistamata, õppisid inimesed müüdist “Daidalos ja Ikaros”
äkitselt kohale Caesari sõjasalk, vangistas ta ja talle määratud surmanuhtlus viidi samas täide. Ka kreeklased uskusid, et inimesed võivad pärast oma surma puus edasi elada. Jumalad lasid end teatud pühades puudes austada (näit. Apollon loorberipuus) ja kehastusid nendes. Jumalate poolt armastatud inimene võidi pärast surma sellisesse puusse vastu võtta – rõõmuks jumalale ja igaveseks olemiseks inimesele. Nii muudeti Philemon ja Baukis tammeks (Zeusi puu) ja pärnaks (Hermese puu), kuna mõlemaid jumalaid oli varem vanakeste kodus võõrustatud. Aphrodite andis oma armastatud preestrinnale Myrrhale, kes tema isast rase oli mürripuu kuju, ja sellena sünnitas ta ilusa Adonise. Tuntud on ka Daphne lugu, kelle tema isa loorberipuuks muutis, et säästa tütart Apolloni armuiha ja jälitamise eest. Loorberist sai Apolloni püha puu ja et Daphnet edasi austada, kaunistas ta end alati loorberiokstega.
Atika linnadionüüsiatelt on teada esimesed komöödiad. Komöödia naeruvääristas tihti ka tragöödiat ja tragöödiaautoreid, seega võis tekkida ka selle vastandusena. 60. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana komöödia (5. 4. saj eKr) Aristophanes ja Kratinos Keskmine komöödia (4. saj) Antiphanes ja Alexis Uus komöödia (4. saj lõpp 3. saj) Menandros ja Philemon 61. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Vana atika komöödia sisu oli päevakajaline, sõjavastane ja tragöödiat mõnitav. Kritiseeriti ka demagoogiat, populismi ja poliitikuid. Kajastas ka meeste ja naiste vahelise võimu probleeme. Vormi poolest on vanas atika komöödias sõnad ja muusika tihedalt põimunud. Komöödiaid iseloomustab ka 24-liikmeline koor, mis kujutab endast mõnikord
Tragöödiast u poole lühem. Naljad, lõbusad laulud ja tantsud. Koor kujutas saatüreid (mehe ülakeha, soku jalgade ning sarvedega, hobuse sabaga olendid, Dionysose saatjad). Mütoloogiline sisu, groteskne vorm (,,tragöödia dekonstruktsioon"). Üks funktsioon: tragöödia rusuvuse leevendamine 61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana(-atika) komöödia: Aristophanes, Kratinos Keskmine komöödia: Antiphanes, Alexis Uus komöödia: Menandros, Philemon 62. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. 24-liikmeline koor: kujutab mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid (konnad, linnud) või isikustatud nähtusi (pilved). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega seotud (nt Herilased, Konnad). Näitlejate välimus enamasti standardne: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask
Jäljeküttidest jt katkendeid Saatärid olid suhtelised nutikad, leiutasid muusikariistu,seotud metalli töötlemisega.Õpetasid inimesi viinamarjadest veini tegema. 61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana(-atika) komöödia (archaia): Aristophanes, Kratinos, Eupol is (5.4. saj) Keskmine komöödia (mes): Antiphanes, Alexis, Anaxandrides (4. saj) Uus komöödia (nea): Menandros, Philemon (4. saj lõpp 3. saj Komöödia teke: Atika linnadionüüsiatelt komöödiad esmakordselt teada a-st 486 eKr Kr kmdia: `koomose laul' (kmos: veinijoobes meesteseltskondade ringikäimine tänavatel, saateks laul, tants ja pillimäng koos naljategemisega pealtvaatajate arvel) Koomose element kajastub komöödia kooris 62. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. 63. Mis on kreeka komöödias parabaas?
Miim: samuti Sitsiilias tekkinud lühike stseen igapäevaelust (pooleldi improviseeritud dialoog või monoloog), sisult ja stiililt naturalistlik. Esitati kodus, tänaval või mujal (polnud suurejooneline teatrisündmus). 63. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana (atika) komöödia Aristophanes, Eupolis Keskmine komöödia Antiphanes, Alexis Uus komöödia Menandros, Philemon 64. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Koor (mis võis olla jagunenud kaheks) kujutas tavaliselt muid olendeid kui inimesi (linnud, konnad) või nähtusi (pilved). Näitlejate välimus enamasti: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, sõnamängud. Proloog, parodos (koor tuleb lavale), agoon (sõnasõda), parabaas, epeisodionid (tegevuse areng), eksodos. 65
Keskmiselt pärnalt saab aastas 1630 kg mett, aga 1 ha pärnametsalt üle tonni. Igast pärnaõiest saab 25 ml mett. Meesaak oleneb liigist: mõnelt liigilt ei saa peaaegu üldse mett. Eriti rohkelt eritab pärn õienektarit hommikuti ja õhtu eel ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem. Eestis ei ole pärnal majanduslikku tähtsust, sest looduslikult kasvab teda meil väga vähe. Mütoloogia ja sümboolika Vanakreeka mütoloogias muutusid Philemon ja Baukis pärast jumalate kostitamist tammeks ja pärnaks, mis lähestikku kasvasid. Pärn on Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia rahvuspuu. Pärnakuu on tähendanud eesti keele murretes juuni ja seda kuunimetust kasutavad praegu maausulised. 14 Pärnad Eesti pühapuude hulgas. Rahvameditsiin. Pärnaõitest valmistatud teed kasutatakse külmetuse puhul ja see sobib palaviku alandamiseks, sest ajab inimese higistama. 8
kõrvu kreeklastega osalesid selle loomises ka teised rahvad. Peamine viljelemiskoht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond; see määras kirjanduse sisu ja adressaadi haritud ülemkiht. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele: uusatika komöödia (Philemon, Diphilos, Menandros [vt. 50]). V saj. tekkinud miimi zanri arendas Herondas. Miim oli realistlik rahvalik etendus, milles kujutati tüüpilisi argielu stseene. Herondas kirjutas kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme
annaabi.ee 
