LILLTIKAND Eesti rahvakunstipärandis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Meie rahvakunsti omapära tuleb eriti selgelt esile rahvarõivais, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu on ka tänapäeval ammendamatuks allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti.
jahe, tõrjub mustust, kerge pesta. 2. Kirjelda märkide abil siidi hooldamist. 3. Mida soovitatakse siidist riiete kandmisel silmas pidada? Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. 4. Kuidas on hea siidist riideid kuivatada? Siidi kuivatatakse aluses või nööril varjulises tuuletus kohas. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milliste loomade karva kasutatakse villase lõnga tootmiseks? Villase lõnga tootmiseks kasutatakse peamiselt lamba-, kitse-, laama-, kaamli karva. 2. Milliste omadustega on villane kangas? Pehme, kohev, hoiab hästi sooja, laseb õhku läbi, elektriseeruv, imab palju niiskust, kuivab kaua. 3. Kirjeldage villase hooldamist märkide keeles. 4. Kuidas toimub villase triikimine? Villast ei triigita, vaid aurutatakse. 5. Mis juhtub villasega, kui teda hõõruda või tsentrifuugida? Kui villast hõõruda või
HEIDEROTI ÕPETUS Võtan villaheide ja nr.4 heegelnõela. Liiga jämeda heegelnõelaga on siukest pisikest asja pigem halb teha. Kõigepealt teen nii pika õhksilmustest keti, et see ringina on lahedalt ümber näpu (minul oli nii 8-9 silmust) Ühendan selle ringiks ja heegeldan ringiratast sobiva kõrguseni. Siis kahandan kokku ja lõpetan. Peidan heideotsad. Nüüd heegeldan kõrvad: Nüüd heegelda samal ringsel kombel nina-nui. Nina õmblen külge vähe tugevama asjaga - niidi või villase lõngaga. Kui nina küljes, siis jämedama lõngaga õmblen-tikin- mässin ninaotsa. Nina alla tikin valge lõngaga 2 hammast ja roosa keeleotsa. Silmad on pärlitest. Saba heegeldan tavalise ahelsilmusketi tavalise halli villase lõngaga (võtan kahekordselt, nii tundub paras) - siis jääb peenike, nagu rotisaba. Heie on liiga jäme roti sabaks
Pesupulbrid. Mis see on ? Pesupulber on pulbriline aine , mida kasutatakse erinevate tekstiiliga riiete pesemiseks . Pesupulbreid on erinevas hinnas ja erinevate kvaliteetitega . Sisalduses nt: fosfaadid, pindaktiivsed ained, lõhnaained, lisatoimed. Võivad sisaldada erinevaid lisaaineid: plekieemaldus, veepehmendus, loputus, lõhna jne aineid . Jagunemine: Pesupulbrid jagunevad: täispesupulbrid värvilise pesu pulbrid villase ja siidi pesupulbrid käsipesupulbrid Värvilise pesu pesemiseks mõeldud Click to edit Master text styles pulbrid ei sisalda Second level pleegitusaineid, nendes Third level Fourth level on värve kirgastavad Fifth level ained. Pakendil märgitud color. Toi...
ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu · http://www.naisteleht.ee/node/224 LISAD Allergikute, imikute ja väikelaste pesu Suurema toimeainete sisaldusega pesemiseks kasutage loodustooteid, pesupulbrid kannavad nime näiteks (MINI RISK). COMPACT. Täispesupulber. Automaatpesumasinates Villase ja siidi pesu pesemiseks. kasutatavad pesupulbrid ei vahuta ja on Pakendil märgitud WOOL või pakendil märgitud A või Automat. PERWOLL. Värvilise pesu pesemiseks.
VILL Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaa...
moodustab esi-, teine seljaosa. Seega on käised ilma õlaõmblusteta. Õlgadele on valge linase niidiga eesnõelapistes kinnitatud õlalapid, mis on õmmeldud ühekordsest riidest. Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest
1) Kust on pärit sõna elekter? See sõna on jõudnud meieni kreeka keelest. Nii nimetasid vanad kreeklased kuldse läikega metallisulamit ja ka sellega väliselt sarnast ainet merevaiku 2) Kirjelda nähtuseid, mida vanasti kutsuti elektrilisteks. Nad märkasid, et villase riidega hõõrutud merevaigutükk suudab kergeid ainekübemeid enda külge tõmmata. Ajapikku hakati kõiki selliseid loodusnähtusi nimetama merevaigu-sarnasteks ehk elektrilisteks. 3) Kust tuleneb sõna: magnet Kreeka päritoluga on ka sõna magnet. Magnesia kivina (kr - Magnetis lithos) 4) Too näiteid elektromagnetiliste vastastikmõjude kohta Kui hõõruda plastmasskammi villase riidega, hakkab see väikseid paberitükikesi ligi tõmbama
Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.sajandil oli laialt levinud värvilise villase tikandiga tikkimine, ning see jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase
Villane Villane on materjal, mille saamiseks kasutatakse erinevate loomade karva. Tuntumad on lamba, kitse, laama, ja kaameli vill. Kasutatakse kõigi loomade karva, mille pikkus võimaldab seda töödelda lõngaks. Villane kiud on pehme ja kohev, hoiab hästi sooja ja laseb õhku läbi. Villane kiud elektriseerub. Villased esemed viltivad kergesti, sellepärast utleb hooldamisel olla ettevaatlik. Vill imab palju niiskust ja kuivab kaua. Villase materjali hooldus · Villase hooldamisel tuleb arvestada kerge viltivusega. Sellepärast on soovitav kasutada villasele mõeldud pesuaineid, madalaid temperatuure ja pest käsitsi. · Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatus. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. · Kui siiski soovitatakse pesta masinas, siis tuleb valida madalal temperatuuril õrn pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega. Siid
tõukumisel pole tegemist kahe eraldi mõjuliigiga. Elekter ja magnetism on omavahel tihedalt seotud, nad on ühesuguse olemusega. Seega saab rääkida ühest suurest vastastikmõjust elektromagnetilisest vastastikmõjust. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektriseeritud kehad võivad omavahel nii tõmbuda kui ka tõukuda Hõõrudes plastmassi villase riidega, hakkab see paberitükikesi ligi tõmbama Sageli tõukuvad juuksekarvad pärast kammimist üksteisest eemale Elektromagnetiline vastastikmõju seob aineid omavahel. Nt: hõõrdejõud ja lihasjõud. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju kehtib näiteks aatomi tuumas. Erinevalt elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest vastastikmõjust, ulatub tugev mõju vaid väga vähesele kaugusele. Nõrk vastastikmõju Nõrk vastastikmõju kehtib aatomis
ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille puhul seep ei vahuta ega pese. Happevihmas pesemisel eraldub vees lahustumatu rasvhape. Seebid kui nõrga happe ja tugeva aluse soolad hüdrolüüsuvad vees, mistõttu seebivesi tundub tekkinud naatriumhüdroksiidi tõttu alati libedana. Aluseline keskkond pole just kõige sobivam villase või siidesemete pesemiseks nind seda eriti kõrgemal temperatuuril, kus tavalise seebi pesevad omadused on kõige paremad.
kahhelkive vannitoas ja WCs. Isikliku hügieeni tarvis pestakse riideid ning erilise pehmuse saamiseks loputatakse neid kõikvõimalike loputusvahenditega. Tänapäeva kaupluste riiulitelt võib leida sadu vahendeid, mis mõeldud pesemiseks loputamiseks või küürimiseks. Pesupulbrite koostisosadeks on pindaktiivsed ained, polüfosfaadid, perboraadid, persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained, jms. Pesupulbrid jagunevad: täispesupulbrid värvilise pesu pulbrid villase ja siidi pesupulbrid Täispesupulbrid sisaldavad alati pleegitavaid aineid ja neid tohib kasutada valge pesu pesemiseks. Pulber hakkab toimima madalatel temperatuuridel ja toimib ka kõrgetel temperatuuridel. Võivad sisaldada erinevaid lisaaineid (plekieemaldus, veepehmendus, loputus, lõhna jne aineid). Värvilise pesu pesemiseks mõeldud pulbrid ei sisalda pleegitusaineid, nendes on värve kirgastavad ained. Pakendil märgitud COLOR. Toimivad madalatel temperatuuridel.
välimisteks kateteks. Erinevatel ajaloolistel perioodidel kasutati mööbli katteks mitmesuguseid materjale. Tekstiiltööstus laseb välja mitmesuguseid mööblikangaid: siledalt värvitud, polsterdus ja kirjukoelised puuvillkangad, villased ja segakangad. Nendekson: gobelään, maket, rips, plüüs, mööbli tikkriie (triibuline madratsiriie). · Gobelään rasked kangad, väljatöötatud mitmevärvilistest puuvillkangastest, staapelkiududest, villase ja teistest niitidest. Kanga laius 130... 150 cm. · Maket puuvillane mustriline kangas, vähem tihe ja rohkem õhukesem kui gobelään. Kanga laius 114...150 cm. · Rips kõva, tugev värviline kangas iseloomuliku vorbilisusega, väljatöötatud villast, puuvillast ja tselluloosivillast. Kanga laius 115...131 cm. · Plüüs rohkem raskem karvastatud puuvillasest ja villasest kangas. Villane plüüs puuvillane kangas villase karvastusega
sailivusaeg 5 paeva, sailivustemperatuur +2...+6C koostis: kohupiim, suhkur, rosinad 6%, vanilliin 8. kohuke 9. juust 10. sulatatud juust 11. void 12. kohupiimakreemid 13. kohupiimavormid 14. toorjuust 15. piim Toostuskaubad Majapidamistarbed- Puhastusvahendid: 1. pesu pesemine -pesupulber -villashampoon --- Orto villashampoon soobib ornade valgete ja varvitud tekstiilide ja villase pesemiseks kasitsi. Orto villashampoon ei sisalda valgendajat. Kasutamine: jargige riiete hooldusjuhendit 20-30ml/5l vett -pesuvalgendi -pesuloputusvedelik ---Sensitive, Fresh, Flowers pesuloputusvahend SENSITIVE soobib allergilise ja tundliku nahatuubiga kasutajale. Pesuloputusvahend sisaldab kangakiude pehmendavaid pesuained. Eemaldab staatilise elektri. Muudab triikimise kergemaks. Ei vaja eelnevat lahjendamist. Sensitive tooted ei
Viltimine Grissel Kaur 103 SKA TTHK 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Viltimise ajalugu 3. Töövahendid 4. Viltimis tehnikad 5. Vilditavaid esemeid Sissejuhatus Viltimist peetakse maailma vanimaks tekstiilitehnikaks . Vilt on kangas, mis tekib villakiudude haakumisel, selles kangas pole ei lõime ega kudet. Vildil on kõik villase eseme head omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr
Pesupulbrid ja puhastusvahendid Pesupulbrid Koosnevad: Pindaktiivsed ained Polüfosfaadid Perboraadid Persulfaadid Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80% Kannatavad kuni 60 kraadist temp. Pleegitusained on peroksiidid, hüpokloriidid ja perboraadid Võivad olla allergia tekitajaks Keskonnale kahjulikud Loodussõbralikud pesupulbrid Ei sisalda fosfaate Ei sisalda ...
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese ...
Sügise mitu nägu Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade va...
lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse järgmiselt: pool silmuste üldarvust (jalapealne osa) jääb kahele vardale, seda osa esialgu edasi ei koota (JOON. 1.). Känd kootakse kahel ülejäänud vardal olevatest silmustest edasi-tagasi ridades, nii et ääred jäävad silmuselised. Kanna kõrguseks kootakse tavaliselt 17 rida, s. o. 6--7 cm. Kannaosa kudumisel võtta villase lõnga kõrvale üks kapronlõng, mis teeb kanna kulumisele vastupidavamaks. On kanna kõrgus valmis kootud, siis jagada see kolmeks võrdseks osaks (JOON. 2). Siitpeale ei koota kända enam edasi-tagasi ühest äärest teise, vaid põhjaosa edasi-tagasi ridades järgmiselt: kanna põhja rea viimane silmus kootakse kokku küljesilmusega (kaks silmust parempidi kokku kududa). Pärast sedakeeratakse sokk ringi ja kootakse teises ääres külje- ja põhjasilmus samuti kokku.
mahtu moetööstuse maine ja paigutus. • Mood avaldab mõju nii mõnegi tööstusharu arengule, kuid enamasti siiski kergetööstusele. • Moe muutus mõjutab inimesi ostma uusi rõivaid, jalatseid ja muid kergetööstuse tooteid ning soodustab sellega tööstusharu arengut. • Maailmas toodetakse aastas kokku 130 mld ruutmeetrit naturaalset või kunstkiust kangast • Puuvillatööstuses on toodangu mahult maailmas kindlalt esikohal Aasia riigid. • Villase lõnga ja kanga tootmine tootmise maht on Põhja riikides suurim Itaalias. • Suuremad jalatsitootjad maailmas on USA (600 mln paari aastas) ja Itaalia (550 mln aastas). • Kergetööstuse peamised eksportijad on Aasia riigid. • Ainus ekspordi ülekaaluga Põhja riik on Itaalia. Täname kuulamast!
Kangaste struktuuritüübid Ketrussüsteemid, lõngade ja niitide liigitus. Kangaste struktuuritüübid (lõngast valmistatud kangad). 1.ketrussüsteemid . Kraasketrussüsteem-töödeldakse keskmise pikkusega puuvilla,lina lühikiude ja staapelkiude pikkusega kuni 40 mm.Kraaslõnga jämedus on 15-84 texi.Kraaslõng on veidi ebaühtlane ,keskmise tugevusega . Nt: puuvillane sitsikangas. Kammketrussüsteem-töödeldakse pikakiulist puuvilla,lina,peenvilla,poolkarmvilla,samuti siidi tootmisjääke.Kiumass läbib täiendava kammimise operatsiooni.Saadakse kõige peenem,siledam,ühtlasem ja tugevam lõng.Puuvillase lõnga jämedus on 5-12 texi,villase ja segalõnga jämedus 16-85 texi , linasel lõngal 18-300 texi .Nt: krepp gabardiin , batist,markisett. Aparaatketrussüsteem-töödeldakse puuvilla,villa,lina,siidi lühikiude,staapelkiude ja ketruse jäätmeid.Aparaatketrus on kõige lihtsam ketrusviis.tooraine ei läbi kammimise,ühtlase lindi tootmise ja ee...
merevaik oli seal väga au sees. Merevaiku on kasutatud ka rahana. Merevaiku kasutati enne meie aega. Tihti kasutati seda ravimina. Merevaigutolm pandi põlema ja sellega suitsutati last, et ta kasvaks tugevaks ja suureks Page 8 Põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Page 9 Legend Kalur Kastitis ja Juurate. Juurate oli jumal. Kastitis jäi Juuratele silma ning nad armusid. Perkunas ehk piksejumal hoiatas Juuratet, et Kastitis on surelik ja selline asi pole lubatud. Juurates kutsus Kastitise enda juurde ning Perkunas vihastas ja purustas Juurate merevaigust
MEREVAIK Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi ...
TARBEKEEMIA Neti Habakuk Pearl Clean köögipuhastusvahend Koostis: · <5% anioonilised pindaktiivsed ained · vesi · lõhnaaine · värvaine · pH umbes 8 Kasutamine: Puhastab kõiki pestavaid pindu nt. roostevabast terasest, plastikust, kahhelkividest ja muudest materjalidest köögipindu. VITAMAX Mustivitamiini- ja mineraalainete kompleks Koostis: · tsink-aminohappehelaat · maisitärklis · hernejahu · askorbiinhape · a-tokoferool · mangaanaminohappehelaat · nikotiinamiid · A-vitamiin · tsifrusbioflavonoidid · kaltsiumpantotenaat · tsüaankobaiamiin · püridioksiin · hüdrokloriid · kolekaltsiferool · riboflaviin · tiamiinmononitraat · foolhape · biotiin · pinnatöötlusaine E 470 b · paakumisvastane aine E 460 ja E 551 Kasutamine: 1 tablett päevas pärast sööki. Päevast annust mitte ületada! SC Johnson HÕBELÄIGE Koostis: · ...
Keemiline valem: C10H16O Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Teda tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Füüsikalised omadused Merevaigu kõvadus on Mohsi skaalal 22,5, tihedus 10501100 kg/m³. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Murdepind on karpjas või tasane. Lõhenevus puudub. Kriipsu värvus on valge. Murdumisnäitaja on 1,5371,545. Kaksikmurdumine puudub. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Leiukohad Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Kasutusalad
Foto 3. Miskoobi foto kolmandast kangast 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine I kangas Lõime- ja koelõngad on sarnase paksuse, tiheduse ja keerduvusega. Kui lõng lahti kiududeks harutada, on näha, et tegemist on staapelkiududest lõngaga. Lõngad koosnevad vaid ühest kiu liigist. See tuli välja ka mikroskoobi all kiude uurides. Kangas on üheliigilise kiukoostisega. Peale kanga vaatlemist ja kiulise koostise uurimist arvan, et tegu on villase kangaga. Lõngad koosnevad lambavilla kiududest (Foto 4). 6 Foto 4. Mikroskoobi pilt esimese kanga kiududest II kangas Tegemist võib olla keemiliste kiududega, kuna kiud on suhteliselt pikad. Valge niit on läikiv, mis on iseloomulik polüamiidi filamendile. Tegemist on kootud kangaga, kordistatud komplektsniitidest.
Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868.aastal, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämenlinna koolis kus ta oli ka kooli orkestris.Aastal 1885 läks ta Helsingisse õpinguid jätkama ja hiljem juba Berliini ja Viini. Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900. Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimlause täielikult heliloomingule pühenduda. Aastal 1904 koliski ta oma villase Ainolaani Järvenpääs. Sibelius- armastatud helilooja Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Talle
Notre Dame (Pariis), Saint Denis, Chartes Cathedral, Sainte Chapelle, Doodzide palee (Veneetsia), Santa Maria Gloriosa 8. Võrdle romaani ja gooti skulptuuri! Too välja sarnasused ja erinevused. Sarnasused religioosne temaatika. Mis oli keskaja kujutava kunsti eesmärk? (Lisaks dekoratiivsusele) Usu ja moraaliõpetuse jagamine 9. Mis on Bayeux' vaip? Mida sellel kujutati? Miks on see oluline? Üle 70m linasest vaip, kuhu on villase lõngaga tikitud normann William Vallutaja (William I) vallutamine 1066.aastal. Ülioluline ajaloo allikas. Kujutatud on ettevalmistusi sõjaks ja ka kurikuulus Hastingsi lahing. 10. Mis on gooti kujutavas kunstis kõige silmapaistvam? Kirjelda seda! Klaasimaal e vitraazikunst, millele oli kujutatud piiblilood 11. Tead, mis on basiilika ja oskad joonistada basiilika põhiplaan (kolme lööviga)! 12. Seleta mõisted: 13. 14
väikevorm, sündmustik ei ole täielik, vaid kujutatakse üksikuid episoode, kontsentreerus kõige tähtsamale, vähene tegelaste arv, ei näidata tegelaste arengut, sündmusi palju lõppeb puandiga. Novellett-novelli hästi lühike variant. Giovanni Boccaccio- peetakse kunstilise zanri rajajaks. ,,Dekameron" (kümmepäevak) raamjutustus. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes põgenevad katku eest villase. Seal jutustavad nad kümne päe jooksul lugusid, igaüks iga päev ühe. Sellepärast on teoses kokku 100 novelli. Renessanssi perioodi romaanid liigid: rüütliromaanid, pastoraalromaanid (teadlik, kokkuleppeline, utoopiline teos, tegelaste vahel armastus, traagilise ja kurva lõpuga), realistlikudromaanid (aluseks konkreetne ajalooline ühiskond), kelviromaanid (peetakse uusaegse realisliku romaani eelkäiiaks põnev, seiklulik, ohtlik)
ROMAANI KUNST Romaani kunsti ehk romaani stiili üldiseloomustus Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne- Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põik...
Talub hästi kärpimist. Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees. Viljad hapuka maitsega, sisaldavad rikkalikult vitamiin C-d, kasutatakse keediste, jookide ja kondiitritoodete valmistamiseks. Sisaldavad palju õunhapet, rohkelt ka sidrun- ja viinhapet, glükoosi ja fruktoosi. Puit on helekollane, hästi poleeritav, sobib väikesteks tisleritöödeks. Koort ja juuri kasutatakse sidrunkollase värvi saamiseks naha ja villase riide värvimisel. Nii tooreid kui ka valminud marju kasutatakse värvimiseks (kollane ja punane värv). Kõik taimeosad sisaldavad meditsiinis kasutatavaid alkaloide, kuid kasutatakse peamiselt juuri ja lehti. Peatab verejooksu. Valmistatud ravimid vähendavad valu, soodustavad sapi eritumist, kasutatakse hepatiidi ja sapikivide puhul. Alkoholi abil lehtedest valmistatud vahendit kasutatakse emakaverejooksu sulgeva vahendina ja maksa ning sapiteede haiguste
Aatom jaguneb tuumaks (prootonid ja neutronid) ja elektronideks. Elementaarosakesed-mida ei saa lihtsamateks osakesteks jaotada. Vana-Kr teadlased avastasid, et hõõrudes merevaigust esemeid karusnahaga/villase riidega, on nad võimalised tõmbama ligi kergeid kehi. Gilbert avastas, et hõõrudes klaaspulka siidiga tõmbab see ka kergeid kehi. Positiivne laeng prooton-tekib klaaspulga hõõrumisel siidiga. Negatiivne laeng elektron-eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga.Neutroni laeng on neutraalne. Samamärgiliste laengute osakesed tõukuvad, erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. Elektriväli-ühe keha mõju teisele erilise materiaalse keskkonna kaudu. Ühele laetud kehale mõjuv jõud tuleneb teiste kehade EV mõjust temale. EV olemasolu tehakse kindlaks tema mõju järgi mingile proovilaengule-väiksele laetud kehale. EV eksisteerib sõltumata teadmisest temast. Elektrostaatika-füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega, m...
sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit
Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõivaks oli tol ajal varrukateta villane pikk-kuub ning talvel kasukas. Õlgadel kanti villasest riidest sõba või linasest riidest palakat. Rõivad olid kaunistatud pronksist spiraalikeste ja rõngakestega. Peakatted olid neidudel ja abielunaistel erinevad neiud kandsid arvatavasti peapaela, võimalik et
Pärt ajab Karinat taga sest ta arvab ,et Karina on tema õde Kerli. 8.Kes on „hallid“? Hallid on 60-70cm pikkusega päkapiku taolised olendid kes tulevad välja siis kui kui inimesed neid pahandavad. 9.Mida leiavad Pärt ja Kerli maja juurest ja majast? Pärt ja Karina leiavad maja juurest laiba ning majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ning kes magas oma enda uriini sees. 10.Pärt läheb abi otsima. Kuhu ta satub ja mis temaga juhtub? Abi otsides pärt sattus villase kus oli 12 meest ta sai aru ,et need on pätid ja võttis taskunoa välja tänu selle abile ta põgenes aknast välja aga joostes ta saadi ikkagi kätte kus ta peksti oimetuks. 11.Mille leidis Karina keldrist? Karina leidis keldrist tema sarnase musta nahkkoti kus olid sees hunnik raha. 12.Kes oli Marius ja mis temaga juhtus? Marius oli sama ratastoolis mees kes oli antiikvariaadi poes, kui ta oli kääbuse talus ja ilma
katoliku usul püsima jääda, hugenotid said mitmeid õigusi ning lubati kuulutada kalvinismi, kuid seda mitte Pariisis. Ususõjad küll olid lõppenuks sellega loetud, kuid usulised pinged säilisid sellest hoolimata. Madalmaad on mereäärsed maad Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Need koosnesid 17 provintsist ning olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, kus toimus krediidi süsteem. Lõunamadalmaades oli tähtsaimaks tegevusvaldkonnaks villase kanga tootmine ning tänu jõukuse kasvuga suurenes ka rahva eneseteadvus ning oli soov võõrvõimust vabaneda. 16. sajandi keskel läks võim Madalmaades Hispaaniale. Olulist reformatsiooni Madalmaades ei olnudki ning suurema tähtsuse sai sealne vastureformatsioon, kus jäädi osaliselt kindlateks katoliikluse kantsideks. Kuid reformatsiooniga kaasnenud probleemide käigus arenes tohutult kirjasõna ning sel ajal valmisid mitmed trükitud raamatud.
Mirmillo- gladiaator mõõgaga Hoplomachus - gladiaator odaga 7. Kuidas otsustas keiser gladiaatori saatust koheselt võitluse lõppedes. Võitluse lõppedes näitas keiser kas pöidlaga üles või alla, sellest olenes gladiaatori saatus. Näpp üles - jäi ellu, näpp vastupidi, siis hukati 8. Nimeta Rooma riideesemeid (soovitavalt võõrsõnad), lisa pilt 1. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist. 2. Tuunika-koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. 3. Stola- ilmekas naiste mantel, mis kattis nende keha üleni. 4 Paenula-kapuutsiga mantel 5 Laticlavium- kootud lai purpurivärviline vöö tuunikal 6. Candidati- lumivalge tooga 9. Mis asi see on ja milleks seda kasutati? (Millal, mis rahvas) Piacenza maks-2 sajand eKr. See on elusuuruses lamba maks kaetud Etruski kirjutistega, mis leiti Gossolengo lähistel 26.
Seejärel tirib ta saagi varju, et seda süüa. Kui vajalik, siis võib ta saaki vedada üle mitmesaja meetri. Elutsükkel. Tiigril ei ole kindlat paaritumishooaega, kuid paaritumine on kõige sagedam novembri lõpust kuni aprilli esimese pooleni. Pesakonnas on 1–4 kutsikat, kes sünnivad varjatud kõrges rohus, tihedates põõsastes, koobastes, kivide või langenud puude vahel. Vastsündinud kaaluvad 780– 1600 grammi ning nad on kaetud pehme villase karvkattega, mis langeb kolme ja poole kuni viie kuu jooksul. Emasloom imetab neid 2–6 kuud ning nad hakkavad tahket toitu sööma umbes 2 kuu vanuselt. Sel ajal nad käivad emaga koos jahtidel kaasa ning ise hakkavad nad jahtima 5–6 kuuselt. 2–3 aastaselt eralduvad nad perekonnast, et hakata otsima ala, kus nad saavad oma territooriumi luua. Noored isased kolivad ema territooriumist kaugemale kui noored emased. 3 Oht ja Kaitse.
Kui Mihklipäeval müristab, tuleb soe ja pikk sügis. On Linnutee Mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv. Mihklipäeva ilus ilm toob külma talve, sajune ilm pehme talve oma suluilmaga. Kui suitsupääsuke oli Mihklipäevaö veel siin ja põldlõoke lõõritab,tuleb pikk ja soe sügis, on need linnud läinud, lä heb varsti külmale ning saame varajase sügise. Kapsapea üritab Mihklipäeva öösel peenral veel tublisti kasvada ja rebib tema ümber seotud villase lõnga katki. Kartul on, aga Mihklipäevaks võetud ja üldse kõik põllutööd lõpuleviidud. Põllud jäävad talvepuhkusele. Nii oli vanasti. Tänapäeval on Mihklipäeva kombestik kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku. Tänapäeval teame seda ütlust ,, Igal oinal oma Mihklipäev" kaudu, mida lausutakse siis, kui kedagi on tabanud suur äpardus, karistus või töö.
ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud. Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes kasutasid koormaloomadena laamasid. *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia Igapäevaelu Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Tegeleti käsitsi villase ning puuvillase kanga tegemisega, valmistati savianumaid, Linnade ja teede kaitsekas ehitati kivist müüre. Talupoegadel olid kindlad kohustused. Nad pidid ehitama teid ja neid korras hoidma, samuti harima nii valitseja, templite kui ka omaenda maatükke. Samas jagati riigi viljasalvest toetust vaestele ja haigetele. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala
Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva)
ametimehi (puusepp, kingsepp) NAISTE KÄSITÖÖ · Aeganõudvam kui meestetöö, peamine käsitöö oli kiudude töötlemine ja tekstiili valmistamine. · Vanim tooraine oli lambavill ja lina, vähesel määral ka kanepit ja nõgest. · Peenemast linasest sai pidupäeva rõivad (põlled, särgid, tanud), jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. · Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks (jakid, seelikud) · Linase ja villase kanga töötlemine toimus 19. sajandil vanade tööriistade ja vahenditega käsitsi. · Püstkangasjalad ja rõhtkangasteljed. · Ketramisel olid kasutuses kedervarred, värten ja vokid. · Saali, vankti ja hobusetekid lasti kududa meistritel, sest need olid tähtsamad. · Värvimisoskuses tuntud juba muinasajast. Sõna ,,värv" on tulnud saksa keelest. Värvimistehinaks oli kääritamina ja hiljem ka lõngade keetmine. Kasutati kohalikke värvitaimi
Hooldamine Pesuvee temperatuur 30- 40C. Ta ei märgu täielikult, seega kuivab ruttu. Triikimistemperatuuriks soovitatakse 140- 175C. 8 Akrüül Akrüülile on omapärane suurepärane vastupidavus päikesevalgusele, samuti hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise toime suhtes. Müügil on nii mati kui ka läikiva pinnaga akrüülkiud. Tihti segatakse neid teiste kiududega, et toota villase välimusega kangast. Hooldamine Pesuvee temperatuur 30- 40C, triikimistemperatuur 110- 130C. 9 Elastaan Elastaani iseloomustab elastsus ja venivus, teda võib venitada mitmeid kordi pikemaks esialgsest pikkusest ning ta taastub oma lähtepikkusesse. Isegi mõni protsent elastaani muudab toote elastseks. Tuntuim kaubamärk on Lycra, tuntud on ka Spandex ja Dorlastan. Hooldamine
Miniatuurmaal: · Lisandus mitmeid uusi koolkondi · Pildid usuteemalised, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad · Figuurid tardunud nagu bütsantsi ikoonidel Tarbekunst: · Tekstiilkunst Bayeux' vaip: nimi asukoha järgi, h 500 cm, pikkus 70 m, kujutatud 58 stseeni- jutustavad Inglismaa vallutamisest; keskne sündmus Hastingsi lahing 1066; 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad, fantaasiaolendid; töö ja jahistseenid; linane vaip villase tikandiga Kullasepakunst: · Oluline oli relikviaaride valmistamine; pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitööpeensusega GOOTI STIIL TAUST: · Nimi gootide kunsti järgi · Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar
Oli ju lambanahkne kasukas siinses kliimas ammune ja hädavajalik kehakate. Kasukat kanti mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel. Igaks puhuks oli erinev kasukas, kas siis sõidu-, käigu- või pidukasukas. 5 Vöö. Mehed sidusid pidulikul puhul kasuka ja pikk-kuue kinni täisvillase võrkvöö, kõlavöö, telgedel kootud vöö või helmevööga. Kasutati ka nahkvöösid. Laia villase meestevöö üldnimetusena oli tuntud pussak, pussakas, puude. Kindad. Meestel olid kindad peale praktilise otstarbe ka lihtsalt rõivastuse täienduseks. Ilma kinnasteta ei peetud mehe riietust täielikuks. Ka kosjamineja pidi eelkõige muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel 19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel. Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist
Elektri laengud ja elektiväli Kehade elektriseerimine Vana kreeka õpetlased märkasid, et villaga hõõrutud merevaik hakkab tõmbama enda külge mitmesuguseid esemeid. Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase r...
rohekas või must, läbipaistev, läbikumav Läige: matt, rasvane / rasvjas Iseloomulikud tunnused: Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Teda tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Sulab 350–375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Esinemise vorm ja koht: Merevaiku leidub kõigil kontinentidel. Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma
Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja ...
palet kujundavad, mil imetajad hakkasid hiidsauruste üle võitu saama ja millal olid veel haljad need metsad, mida tänapäeval pruunsöena kaevandatakse. Nii et midagi muinasjutulist on merevaigus siiski. Ent sellest vaid möödaminnes. Merevaik, mida kreeklased elektroniks nimetasid, äratas erilist tähelepanu nähtuse läbi, mis ilmnes alati, kui teda läigestamiseks hõõruti. Avastuse, et elektron pärast villase lapiga hõõrumist riidetükikesi, juukseid või niiti külge tõmbas, tegid tõenäoliselt kreeka naised, kellel niisuguseid kalleid ehteid oli. Elektronil oli magnetiidi jõududega võrreldav omadus. Mõlemaid uuris Thales Mileetosest. Kuna ta materialistliku loodusfilosoofina jumalikesse jõududesse ei uskunud, otsis ta selle nähtuse loomulikku seletust, mis tal küll leidmata jäi. Avastatud oli seega ainult omadus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
