eKr _3922-43.htm Herodotos • Peetakse esimeseks päris ajaloolaseks • Elas 5. sajandil ekr • Peateos on ”Historia” (" Ajalugu") https://et.wikipedia.org/wiki/Herodotos Thukydides ja Xenophon • Thukydides oli ka ajaloolane, kelle peateos oli ” Peloponnesose sõja ajalugu” • Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega ”Hellenika” https://nn.wikipedia.org/wiki /Thukydides
programmi ja sihi määratluse, selge arusaamise sellest, mis on hea ja halb, ilus ja inetu, eksimine ja tõde. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsetPlatoni,Xenophoni,Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. 1.Platon ...(umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. 2.Xenophon ...(umbes 430 eKr Ateena 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.Poliitiliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis palgasõdurina osa Kyros Noorema sõjaretkest Pärsia kuninga Artaxerxes II vastu (401 eKr). Kui Kyros samal aastal Kynaxa lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid Traakiasse. 3.Aristophanese
! Herodotos püüdis ajaloost õpetliku sõnumi esile tuua. Ta kirjutas, kuidas riikide ja üksikisikute tõus vaheldub langusega ning tõi esile, kui hukatuslikud võivad olla inimeste kiire edu ning liigne enesekindlus.! Silmapaistvaim ajaloolane oli Thukydides, kes elas 4.-5. sajand eKr. Tema peateos “Pelopon- nesose sõja ajalugu” rajas kirjutuse, mille eesmärgiks oli välja selgitada ajaloosündmuste põhjuslikud seosed.! Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega “Hellenika”. Hellenismiajastu ajaloolased pöörasid retoorika ehk kõnekunsti mõjul tähelepanu kunstipärasele väljendusviisile ning eemaldusid teaduslikust lähenemisest ja põhjuslike seoste otsimisest.
5 häirimatuks. Küsimusele, miks ta üldse sellise naisega elab, vastanud Sokrates: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale mitte kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid: nad arvavad, et kui suudavad taltsutada selliseid, siis saavad kergelt hakkama ka teistega. Nii ka mina, tahtes suhelda inimestega, võtsin endale Xanthippe veendumusega, et kui suudan taluda teda, siis on mul kerge suhelda kõigiga." (Xenophon, Pidusöök, 2. 10) Kord küsinud keegi Sokrateselt, kas abielluda või mitte. Sokrates vastas: "Tee, mis tahad niikuinii kahetsed." Naise etteheidete peale, et ta liiga palju naerab, et ta irvhammas on, olevat Sokrates vastanud: "Naerab ainult see, kelle südametunnistus on puhas." Kord olevat Xanthippe Sokratest sõimanud ja siis veel vett ka kaela valanud. Sokrates kommenteeris: "No seda ma ju rääkisin! Xanthippega on ikka nii, et kõigepealt äike ja siis vihm."
VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid- Ei saa ravida keha,ravimata hinge
3. Foiniikia linnad: Byblos, Tüüros ja Siidon; kaubandus ja kolonisatsioon; võitlus Assüüria vastu. 4. Pärimus iisraellaste varasest ajaloost: orjapõlv Egiptuses; Mooses; Kaanani vallutamine; kohtumõistjad. 5. Iisraellaste riik: Taavet; Saalomon; Iisrael ja Juuda. 6. Baabüloni vangipõlv; Iisrael Pärsia võimu all. 7. Prohvetid (Jesaja), monoteismi kujunemine; messianism. 8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna
Tasakaaluseisund on esitatud tema kuulsas teoses "Majandustabel". ; Anne Robert Jacques Turgot arendas ja parandas Quesnay õpetusi; T.seostab palgatöö tekkimise tootmisvahendite võõrandamisega. Et maa on tähtsaim tootmisvahend, siis kontsentreerib ta kogu tähelepanu sellele. 11. 3-4 Vana-Kreeka filosoofi, kes majandusteemadel ka tegelesid Homeros - Rikkuse allikateks peab ta: 1) sõda 2) allutatud rahva andamit 3)osaliselt kaubandus ; Xenophon - Naturaalmajanduse kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja rikastumist; Platon - Filosoof-idealist, kes töötas välja oma riigiteooria. P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ;
silmnähtavalt hästi hiljutine kümbluskuur Sinuessas oli talle hästi mõjunud. Ühtäkki lõi keiser käed näo ette ja muutus surmkahvatuks. Orjatar tuli joostes hõbekausiga, sest polnud erand kui vana keiser õgis liigselt ja soovis oksendada, et pärast vapralt edasi süüa. Kuid seekord oli eriline, keisri öökimisel ei paistnud lõppu tulevat. Arst, kutsuge arst!,, hüüdis Agrippina, keisri abikaasa erutatult. Veidi aja pärast saabus Xenophon, Kosi saarelt pärit kreeklane, keda Roomas tunti oma ravitsemiskunsti poolest. Xenophon palus keisril suu pärani ajada, et sulega kaasa aidates keisri öökimisele kaasa aidata. Täiesti apaatne Claudius ei märganudki, et ravitseja kastis suleotsa täpselt samasugusesse pudelisse kui oli olnud Halotusel. Claudius vajus korisedes kokku nii kiiresti, et Xenophon ei jõudnud surijal isegi sulge
jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose elulooläbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest oskuslikult kapitali, et oleks võimalik seda hädaolukorras maksma panna- et saatus, juhul kui ta muutub, leiaks valitseja eest valmisolevana talle vastu seisma. Mis tahes võimu peamiseks alusmüüriks peavad olema head seadused ja korralik sõjavägi. Ja et seal, kus puudub korralik
· Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad) Stasimonid (esitab koor) · Eksodos (väljaminek) ANTIIKPROOSA Herodotos ajaloo isa. ,,Historia" (Kreeka-Pärsia sõda); eripära: kõrvuti ajalooliste ja tõsieluliste faktidega tegutsevad tema teostes ka jumalad. Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus. Xenophon paljud eri teoseid, kui peetakse pealiskaudsemaks. Kõnekunst: kõned eri teemadel (poliitilised, kohtukõned jne) Lysios kohtukõne ülesehituse kujundaja (sissejuhatus, jutustus, tõendid & poleemika vastasega, lõppsõna); eripära: kõik kohtukõned olid karaktiseeritud. Isokrates rajas Ateenas retoorika kooli ning lõi ka uue kõne stiili: piduliku rütmistatud perioodi. Tuntuim kõne ,,Panegüürika". Filosoofiline dialoog Dialoogvorm Sokrateselt
surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mitte millekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. Sokratese õpilaste hulgas olid teiste seas Platon, Aischines Sphettosest, Kebes, Phaidon Elisest, Simmias, Phaidondes Teebast, Menexenos ja Xenophon. http://www.hot.ee/i/indrme/sokrates.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates http://hum.ttu.ee/indrek/pdf/sokrates_pp.pdf http://cmsimple.e-ope.ee/SKA/OIFil_filosoofid/?FILOSOOFID::Sokrates http://miksike.ee/documents/main/referaadid/sokrates.htm 1.1 Sokratese tsitaate Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Tarkus on maa ja taeva valitsejanna. Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Ei saa ravida keha, ravimata hinge. http://www.tsitaat
peateos kannabki nime „Ajalugu” Thukydides Peateos „Peloponnesose sõja ajalugu”, sellega rajas kriitilise ajalookirjutuse Xenophon Teos „Hellenika”, hakati rohkem tähelepanu pöörama kunstipärasele väljendusviisile Kõnekunst Aristoteles Hakkas tähelepanu pöörama kõnekunstile
Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu), ,,Kyrupaideia" (Kyrose kasvatus), ,,Mälestusi Sokratesest". Xenophoni hinnati eriti tema lihtsa ja selge stiili tõttu. Diogenes Laertios oli vanakreeka biograaf ja doksograaf
Heraklese. Kui lugeda veel antiikaja autoreid, tuleb välja, et Kreekas oli veel teisigi poolsurelikke. Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese
väljapaistvad mõtlejad, kirjanikud ja poliitikud tegelesid sel ajal ka majandusküsimustega. Eriti oluline oli Vana-Kreeka majandusmõtte kujunemisel Platoni, Xenophoni, Aristothelese vaadetel. /1, lk 7/ Xenophoni arvates sõltub rahava jõukus ainult põllumajandusest. Vaba kodanik ei tohtinud tema arvates tegelda põllumajanduses füüsilise tööga. Töö jagas ta juhtivaks ja füüsiliseks. Xenophon oli naturaalmajanduse pooldaja. Ta ei eitanud kaubandust täielikult, kuid oli hulgikaubanduse vastu. /1, lk 8/ Platoni ideaalse riigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. Ta väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult ühte liiki tööd. Siit siis ka vastuolu inimese mitmekesiste tarvete ja piiratud võimete vahel. Selle vastuolu lahendust näeb Platon linna moodustamises, s.o.inimühenduses, kelle vahel on läbi viidud tööjaotus
isikut ja öpetust valgustab dialoogides nagu "Apologia", "Kriton", "Symposion" jt. Eriti usaldusväärseiks peetakse Platoni varasemaid dialooge. o Vaenuliku ja iroonilise pildi Sokratesest annab Aristophanes (445-385) o Xenophon (430-354) annab Sokratesest pealispinnalise pildi oma "Memorabilien" ja "Apologia"s. Ta ise oli sõjastrateeg ja ajaloolane. o Aristoteles teeb oma "Metaphysika"s aga täpseid viiteid o üldisele muusikaharidusele (oskus mängida flööti ja
süstematiseerimise ja üleskirjutamise tööd Herodotos: 5. Saj Halikarnassosest ,,ajaloo isa", ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõjad + sissejuhatus konflikti kujunemisest. õpetlik sõnum auahtnusest ja liigsest enesekindlusest: Xerxes. Kasutas pärimust. Thukydides: 5/4.saj ateenlane, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo, oli väga allikakriitiline, ratsionaalne, kirjutas vaid õige versiooni. Traditsiooniskeptiline. Sündmuste ajendid ja tõelised põhjused. Xenophon; 5/4.saj ateena palgasõdurite pealik Sparta armees. ,,Helleenika" ülevaade Kreeka ajaloost 4.saj Ip. Diodoros: 1.saj ema ehk hellenistliku perioodi lõpus. Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes idamaade, Kreeka ja Rooma ajalugu. Plutarchos: 1.-2. saj maj. Ajaloolise bibliograafia meister, kes kirjutas Kreeka ja Rooma riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood
/1, lk.321/ Olulisemad isikud ja mõtteviisid. Hesiodos oli põllumees, kes huvitus efektiivse majandamise probleemidest. Sel ajal käsitleti efektiivsust eelkõige üksiku majapidamise ja tootja tasandil. Tema töödel võib näiteks leida ka sellist seisukohta, et nappus ei teki mitte piiratud ressurssidest ja piiramatutest vajadustest, vaid tegemist on hoopis deemoniga, kes pääses lasti pärast Pandora laeka aamist. /1, lk.321/ Xenophon vaatles lisaks efektiivsele majandamisele ka tööjaotusega seotud probleeme. Ta jagas töö juhitavaks ja füüsiliseks tööks. Selge ettekujutlus nappuse olemusest puudus, seepärast efektiivsust ühiskonna tasandil ei uuritud. Temalt pärineb ka sõna ökonoomika. Esmalt oli see mõiste kasutusel Vana-Kreekas , siis tähendal see efektiivset maandamist ühe tootja, majapidamise tasemel. 4 /1, lk.321-322/
saavutada iseseisvat seisundit. Et meie oleme loonud võimsuse, mida on kinnitanud selged tõendid ja paljud tunnistajad, imetlevad meid kaasaegsed ja järelpõlved ega vaja meie kiitust mõnet Homeroselt või mõnelt teiselt, kes oma lauludega pakub hetkelist naudingut. 1. Tooge välja Herodotose ning Periklese argumendid demokraatia kaitseks. SPARTA RIIGIKORD Vana-Kreeka kirjanik ja ajaloolane Xenophon oli pärit Ateenast, kus ta oli nooruses kuulsa filosoofi Sokratese õpilane. Elades küll Ateenas, pidas Xenophon kõige paremaks Sparta riigikorda. Hiljem võitles ta Sparta kuninga Agesilaos II sõjaväes, mistõttu ta pagendati Ateenast. Elu lõpu veetis Xenophon Olympia lähedal oma maavalduses. Kuna Xenophon imetles kõige enam Sparta riigikorda, kirjutas ta selle kohta raamatu „Sparta riigikord“. Selles ülistab Xenophon muistse Sparta seadusandja
Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev
11) Kreeka ajaloo allikad Herodotos kreeka ajaloolane Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" ("Ajalugu") änapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia (refereeriva käsitluse) tegelikuks alustajaks Thukydides Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Ateena aristokraat, kullakaevanduste omanik Traakias Xenophon vanakreeka ajaloolane ja kirjanik. Sokratese õpilane, kirjutas "Hellenika" ("Kreeka ajalugu") ; sõdis Korintose sõjas Sparta poolel Diodoros vanakreeka ajaloolane ja mütograaf, pühendas 30 aastat "Bibliotheca historica"ehk "Ajalooline raamatukogu" loomisele , suurteos koosnes 40 raamatust Plutarchos Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse
V: järsku tormas neile vastu kari poriseid sigu, kes jooksid mõne neist jalust maha, teise aga määrisid poriga kokku 6.Mida olevat Sokrates öelnud, kui kord keegi lõi teda jalaga? "Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama" Sokratese tarkus 7.Mida vastas Delphis jumal Apolloni pühamus püütia ehk ennustaja-preestrinna, kui temalt küsiti, kas keegi on Sokratesest targem? V: mitte keegi 8.Kes olid Sokratese õpilased? V: Platon, Xenophon, Antisthenes ja Aristippos 9.Millise Delfi oraaklipühamu sissepääsu kohal oleva lause valis Sokrates oma elu motoks? V: "Tunne iseennast" Sokratese dialektika ehk vestluskunst 10.Mille defineerimist ehk määratlemist nõudis Sokrates oma vestluskaaslastelt? V: mõistete 11.Kuidas elas ja käitus Sokrates? V: tasu õpetuse eest ei võtnud, aga nälginud ei olnud 12.Mis vormis õpetas Sokrates? V: küsimuste-vastuste vormis Voorus ja teadmine 13
o Idealism? Does it mean that we cannot talk about a reality which exists outside of human existence? Sophist: · Sophistication · Sophistry (false reasoning) Relativism- no truth only opinions. The problem is that, it does not work for me. Socrates 469-399 BC · Poor (taught for free) · Ugly (in a culture that highly prized physical beauty) Four sources for his life and philosophy: - Xenophon (Conversations with Socrates); - Plato (Dialogues); - Aristophanes (The Clouds); - Aristotle (various references in his philosophical works) · Irony: originally referred to lying, only after Socrates did it come to have the meaning that it has today. Xanthippe- bad temper, Socrates wife · Taught in the Agora (marketplace) · Taught in the aristocratic youths of Athens including Plato and Alcibiades
näitamata. Erinevalt Sokratesest ei valitsenud ta oma meeleolude üle. Küsimusele, miks ta üldse sellise naisega elab, vastanud Sokrates: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale mitte kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid: nad arvavad, et kui suudavad taltsutada selliseid, siis saavad kergelt hakkama ka teistega. Nii ka mina, tahtes suhelda inimestega, võtsin endale Xanthippe veendumusega, et kui suudan taluda teda, siis on mul kerge suhelda kõigiga." (Xenophon, Pidusöök, 2. 10) Tema arvates seisnes tema tarkus väites: ,,ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates püüdis ka teisi ennast targaks pidavaid inimesi juhtida teadmiseni, et nad ei tea tegelikult midagi ning sellega põhjustas ta suurt meelehärmi. Tema vaated viisid süüdistusteni. Väidedavalt jumalate eitamise ja noorsoo rikkumise pärast esitati talle süüdistus 399 aastal. Sokratese läks kohtu alla, kus talle määrati surmakaristus,
jutustav eleegia, epüllion). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Theokristost loetakse pastoraalzanri loojaks ning ta tõi kirjandusse idülli kujutamise. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Vana-Kreeka proosa arenes 5. ja 4. sajandil eKr kolmes põhilises suunas: 1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon); 2) Retooriline proosa (Lysias, Isokrates, Demosthenes); 3) Filosoofiline proosa (Sokrates, Platon, Aristoteles); 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on ,,Historai", milles ta läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Sisult jaguneb teos kaheks, idamaade varasem ajalugu ning Kreeka-Pärsia sõdade ajalugu. Ta ei
4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Proosa arenes 5. ja 4. sajandil kolmes suunas: 1) ajalooproosa; Herodotos ,,Historai" käsitletud kui väärtuslikku ajalooallikat Kreeka-Pärsia sõdade kohta, samas selleks, et käsitleda kreeklaste ja barbarite konflikti olemust. 2) retooriline proosa; Lysias (u 459380 eKr), Isokrates ,,Rahu" 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja. ,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed?
saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos,
Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse 401, kui Pärsias puhkes võimuvõitlus troonile tõusnud Artaxerxese ja tema noorema venna Kyrose vahel, värbas Kyros Kreekast spartalaste nõusolekul üle 10 000 palgasõduri. Järgnes nn kümne tuhande retk Kyrose eestvõttel Mesopotaamiasse, kus Kyros lahingus langes ja kreeklaste pealikud sõnamurdlikult tapeti. Valinud uued pealikud (kelle seas oli tulevane ajaloolane Xenophon, kes sündmusi oma Anabasises detailselt kirjeldas), taganesid kreeklased 400 aastal võidukalt Musta mere äärde ja sealt koju, demonstreerides niimoodi kreeka sõjameeste ja sõjakunsti üleolekut pärslastest. 400 puhkes sõda Väike-Aasias sõda Sparta ja Pärsia vahel. Sparta kuningas Agesilaos saavutas pärslaste vastu silmapaistvat edu. Ohust vabanemiseks organiseerisid pärslased Kreekas Sparta-vastase liidu ja provotseerisid seega nn Korintose sõja. Korintose sõda 395 386
[maailmas]?" ,,Võimatu," ütles ta, ,,sest me anname õiglastele õiglasi käske. Kindlasti võtab igaüks neist valitse- mist kui paratamatust, vastupidiselt neile, kes kõikides polistes praegu valitsevad." ,,See on ju nii, kallis sõber," jätkasin. ,,Kui sa leiad elu[viisi], mis on neile, kes valitsema peavad, valitsemisest meeldivam, siis saab võimalikuks, et sul on hästijuhitud polis. Sest üksnes sellises 13 Vrd Politeia 540b; Gorgias 526c; Phaidon 114c. 14 Vrd Xenophon Kyroupaideia, V. 1.24. 15 Ühiskondlikes kohustustes ja filosoofias. 5 hakkavad valitsema tõeliselt rikkad, mitte kulla, vaid selle poolest, mille poolest õnnelik peab rikas olema hüvelisest ja [1827] targast elust. Kui aga kerjused ja näljased oma isiklike hüvede järele minnes hakkavad tegelema riigi asjadega, arvates, et oma hüve tuleb röövida sealt, siis ei ole see võimalik
Arvas, et ajaloolane peab kujutama sündmusi nii, nagu nad tegelikult olid, kuidas nad ka tulevikus aset võivad leida. Arvas, et poliitilist elu kujundavad eelkõige poliitilised inimesed. Väejuhti võib iseloomustada kuulsusjanu, ahnus. ( pidas seda ajalookäiku mõjutavaks ). Arvas, et üksikisikud ja riigid tegutsesid muutumatust inimloomusest lähtuvalt. väitis, et õiglane on see, mis tugevamale sobib. Stiil kuiv, igav, napisõnaline. Tema teos võis jääda poolikuks. Xenophon jätkas. Xenophon ( u 430 354 ) oli päritolult ateenlane, aga ateena demokraatia vastane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Oli pigem sparta austaja. Oli monarhia pooldaja. ( oli ka põhjus, miks ta võttis osa Phyrose sõjaretkest. Käib faktidega üsna vabalt ringi. Oli Sokratese õpilane. Tema panus kirjanduse kirjanduslik portree. Teosed : ,,Anabaasis" ( ,,Ülesminek" ) ,,Hellenika" ( Kreeka ajalugu 411-362) võib nimetada Thukydidese teose jätkuks. Ka stiilis üritab teda jäljendada
jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes - jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ja seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Retoorika tekkis Antiik-Kreeka V saj. eKr. Ateenas, mis sai suureks kultuurikeskuseks. Kõnekunst Ateenas arenes Vana-Kreeka kirjanduse VI-III sajandil. eKr. põhjal: Aesop valmid, lüüriline luule, tragöödia, Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, ajaloolased Herodotos, Thukydides, Xenophon. (Udalõh 2010: 7) Alates 5. saj. teisest poolest hakkasid Kreeka linnriikides, eelkõige Sürakuusas ja Ateenas kujunema avaliku kõne kindlad põhimõtted. Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. (Aava 2003: 9-10) Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Selle olevat koostanud 5. saj. eKr Sürakuusa kreeklased Korax ja Tisias, aga see pole säilinud
Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kreeka ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kreeka ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kreeka näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja
Selle mausoleum üks seitsmest maailmaimest. Individualismi kasv väljendus hästi skulptuuris. Suurimad skulptorid olid Demetrios Alopest ja Skopas. IV saj. töötas Lysippos, kes tegi arvukaid skulptuure Heraklese kangelastegudest. V saj. võidab lõplikult kirjutamisviis vasakult paremale. Kirjutati papüürusele, diptühhonile (kaks kokkupandavat lauakest), seatinaplaatidele ning kirja raiuti ka marmortahvlitesse. Kujutav kunst (58) Filosoofia (Platon ja Aristoteles) (46, 47) kirjandus (Xenophon, Lysias, Isokrates, Demosthenes)(48, 51) 45. Sokrates ja sokraatikud Sokratest peetakse kreeka klassikalise filosoofia rajajaks, see on kreeka filosoofia kõige lühem ajastu. Sokrates elas 469-399 e. Kr. Tema isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Sokratesega pöördus kreeka filosoofia inimese poole. Esiplaanil eetiline temaatika, tagaplaanil olemisõpetus. Ta oli esimene filosoof, kes ühendas omavahel kõlbluse ja teadmise idee
Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja Sfinks(Anna Haava eestindus) 40.Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos:Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik 8.-7.saj Sõjakäigud: Herodotos historia (5.saj eKr) Xenophon Anabasis (5.saj eKr) Aleksandriromaan (4.saj eKr-4.saj AD): reisid Idamaadesse. Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel. Kreeka romaan ja reisikirjeldus eksootilistesse maadesse (Etioopia) Kirjalikud: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. 41.Pausanias reisikirjades
Ta lõi zanri nimega pastoraal. Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka vigurluuletused, nt ,,Syrinx". Karjuseluule Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? 1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon 2) retooriline proosa ehk kõnekunst Lysias, Isokrates, Demosthenes 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon, Aristoteles. 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos esimene ajaloo kirjanik. Cicero nimetab teda ajaloo isaks. Reisis väga palju, kuulus Periklese ringi, oli Sophoklese sõber. Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses ,,Historiai", see tähendab uurimust, meie arusaama järgi ajalugu
Spartalaste faalanks marutaudis siil (piigisadu). Annab spartalaste kohta koomilisi kirjeldusi (juuste hooldamine enne lahingut). Thukydides 5. saj eKr. Herodotosest põlvkonna võrra noorem. Raskepärase, teadusliku stiiliga, karm hoiak, objektiivse tõe taotlemine. Teadvustab, et oraaklid mõjutavad mõne inimese käitumist, kuid mitte ajalooliste sündmuste kulgu. Ajaloo uurimise isa uurib iga fakti. Meeldib lisada kuulsate ajalooliste isikute kõnesid (Periklese kõne). Xenophon 5. saj keskpaik 4. saj keskpaik eKrPäris Sokratese õpilane. Tema proosa põhjal saab otsustada Sokrates õpetuse mõju üle tema loomingule. Pärit Ateenast, kuid Peloponnesuse sõjas Sparta poolel. Äärmiselt subjektiivne, ülistab iseennast (sarnaneb Caesariga), ei pelga palgasõduri tööd. Osaleb sõjakäigus Pärsia printsiga, kes hukkub, avaneb võimalus juhtida suurt armeed. Uuendus ajalookirjandusse kirjaniku portree loomine
Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Vastus: Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia,
37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) 15 Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3
Inimene on takerdunud igavesse sõnade ja arvamuste võrku. Sofistide tähtsus Filosoofilise mõtlemise keskpunktiks kujuneb inimene. Filosoofia arutluse aineks kujuneb mõtlemine ise. Esitatakse küsimusi: Mis on keel? Avaneb tee mõistuspäraselt põhjendatud eetikale. SOKRATES (469-399 eKr) Sokrates ise ei kirjutanud mitte midagi, kõike temast tema tänu tema õpilasele Platonile. Vaenuliku ja iroonilise pildi Sokratesest annab Aristophanes (445-385). Xenophon annab pealispinnalise pildi Sokratesest. Päritolu: 469 sündis kiviraiduri ja ämmaemanda pojana. Varakult jätab käsitöö unarusse. Naine XANTIPPE(kuri) võtab seda teravalt. Neil on 3 poega. Õppetegevus - teda ümbritses kirju õpilaste seltskond, nende hulgas palju juhtivate perekondade noorukeid. Õpetab tasuta ja toitub oma õpilaste ja sõprade lahkusest. Elu ilma dialoogideta, arutlusteta ja uurimiseta pidas ta mõtetuks. Ei pidanud kirjutamisest lugu.
1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni
autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet. Pindarose võidulaulud mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni luulet. Atika periood (5.4. saj eKr): draama ja proosa Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Lysias, Isokrates, Semosthenes, Platon, Aristoteles. Draama jagunes tragöödiaks, komöödiaks ning saatürdraamaks. Olulisim oli algul tragöödia. Süzeed olid seotud Dionysose-kultusega, hiljem saadi ainest kogu kreeka mütoloogiast. Harva olid tekstid kaasajast, kuid see kuulus mütoloogiliste süzeede juurde. Põhiküsimuseks oligi, kuidas kaasaeg segada kõigile tuntud müütidega. Suurte dionüüsiate ajal toimusid draamavõistlused, kus konkureerisid kolm kirjutajat.
Sündmuste kronoloogiline järjestus. Olulisim on tõde, rajas ajaloolise kriitika. Poliitiline analüüs on sügav. Näitab Ateena agressiivse välispoliitika vältimatust, mis viis kokkupõrkeni Spartaga. Üleloomulikkust ei usu, usundeid, oraakleid tunnistab inimeste käitumist mõjustavate teguritena. Väärtus: erapooletu, eriti välispoliitikas, sisepoliitika subjektiivne. Puhtjutustavad osad vahelduvad kõnedega. Kunstipärane esitus. Raskepärane stiil, sõnastus kokkusurutud. Xenophon- Thukydidese järgija, viljakas, ent pealiskaudne autor. Mitmes teoses käsitleb ideaalse valitseja kuju, peatub suure tähelepanuga ka üksikute ajalooliste tegelaste iseloomustamisel. Kirjanduslik portree moodustab uue elemendi, mille Xenophon tõi kreeka historograafiasse. Tööd: ,,Anabasis", memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja ,,kümne tuhande" taganemisest. Autor liialdab siin isiklike teenetega, muidu elav ja huvitav jutustus.
poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstanteeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid
elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest oskuslikult kapitali, et oleks võimalik seda hädaolukorras maksma panna - et saatus, juhul kui ta muutub, leiaks valitseja eest valmisolevana talle vastu seisma. XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse6 1
elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest oskuslikult kapitali, et oleks võimalik seda hädaolukorras maksma panna - et saatus, juhul kui ta muutub, leiaks valitseja eest valmisolevana talle vastu seisma. XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse6 1
Skeptiline suhtumine usundisse ja mütoloogiasse ning kriitiline lähenemine traditsioonidele ja autoriteetidele. Algus üldine kreeka ajalugu, ülejäänud sõja kajastamine aastate kaupa. Olulisim on tõde, sündmusi tuleb kujutada nii, nagu nad tegelikult olid. Kontrollis fakte väga täpselt. Ajaloolise kriitika rajaja. Samuti on tema teoses poliitilise analüüsi sügavus. Jutustavad osa vahelduvad kõnedega. Kirjutab üsna kuivalt ja raskepärases stiilis. Xenophon: viljakas, kuid pealiskaudne, Thukydidese töö jätkaja teosega ,,Hellenika" (kreeka ajalgugu 411-362). Tähtsaim teos ,,Anabis" kreeka väeosa seiklused kaugeis maades. Ateenlane, aga oli demokraatia vastane, pigem Sparta pooldaja. Hinnati tema stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed?
tavapärane. I sajand VanaRooma naine Demostheneselt (384322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks kaunid orjatarid, abielunaise ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi VanaRooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430 355 eKr): Mehe keha ja hinge tema korraldas niiviisi, et ta suudab paremini taluda külma ja kuuma, reise ja sõjakäike, sellepärast määras tema talle tööd väljaspool kodu. Naise keha seevastu lõi jumal selleks vähem suutlikuna ja sellepärast, arvan, määras talle kodused talitused. Mees peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina mehe instrumentaalne roll. Laps oli Roomas oma vanemate vara
tavapärane. I sajand Vana-Rooma naine Demostheneselt (384–322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks kaunid orjatarid, abielunaise ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi Vana-Rooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430–355 eKr): Mehe keha ja hinge tema korraldas niiviisi, et ta suudab paremini taluda külma ja kuuma, reise ja sõjakäike, sellepärast määras tema talle tööd väljaspool kodu. Naise keha seevastu lõi jumal selleks vähem suutlikuna ja sellepärast, arvan, määras talle kodused talitused. Mees peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina – mehe instrumentaalne roll. Laps oli Roomas oma vanemate vara
St ei tsenseerinud allikaid, kõik mis kuulis, pani kirja. Ajaloolane Thukydides. Pelopennose sõja ajalugu kirjutas. Ta kirjutas 5saj teisel poolel, kus oli väga religioonikriitiline aeg ja ratsionalistlik maailmavaade domineeris. St et kirjutus on hästi ratsionalistlik, kuskil pole jumalaid ja endeid. Mis ajaloos loeb, on jõuvahekord ja tugevam jääb peale. Suhtumine allikatesse- tema otsustas õige ja vale vahel ning kirjutas ainult tõde. Kõige ratsionaalsem antiikajaloolane ever. Xenophon. Suursugune, pm aristokraat., kasvas üle Pelopennose sõja ajal ja nooruses suhtes Sokratesega ja pidas end tema õpilaseks 401 läks palgasõdurina Pärsia kuninga teenistusse. Sõjaretk Babüloni ja sõjaretke kestel tõusis ta üheks väejuhiks. Tema karjäär oli elukutseline palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne
Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kr ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kr ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kr näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kr näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi
annaabi.ee 
