Antiikkunsti kodutöö Gerda Rohi 26.10.2012 Võrdlemaks kahte tööd antiikkunstist otsustasin ma Myroni ,,Kettaheitja" ehk ,,Diskobolus" ja Lysippose ,,Hermes sandaali sidumas" kasuks. Minu esimeseks valikuks oli Myroni ,,Kettaheitja", mis on klassikalise Kreeka kunsti üks kuulsamaid teoseid. Mind paelub Myroni oskus kujutada inimese liikumist niivõrd täiuslikult, et see elustab tema skulptuurid. Kui tänapäeval saab suurima kehalise pingutuse momenti jäädvustada näiteks foto abil, et hiljem selle järgi teha skulptuur, siis tollal ju sellist võimalust ei olnud. Ometi on Myronil õnnestunud äärmiselt oskuslikult kujutada momendi põgusust ja kehadetaile. Myroni originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka klassikalisel ajajärgul, ligikaudu 450.aastal eKr
,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete
Erinvevalt teistest Vana- Kreeka kunstnikest kasutas ta aga marmori asemel hoopis rohkem pronksi, sest marmor ei vastanud enam tema nõudmistele. Ta soovis hakata kujutama inimesi keerukamates poosides ning ainult ühele jalale toetudes. Sellises asendis oleks marmorskulptuur kaotanud tasakaalu või lihtsalt murduma hakanud. Tema suurimaks saavutuseks peetakse keerulise pronksivalu tehnika kasutuselevõttu. Ta töötas pronksiga paremini, kui ükski teine Vana-Kreeka skulptor. Enamus Myroni töödest kujutasid jumalaid, kangelasi ja elulähedasi loomi, kuid tema parimad tööd hoopis võimsaid sportlasi. Kõik ta sportlaste skulptuurid olid märkimisväärsed tänu oma liikumist kujutavatele poosidele ning realistlikele pinges kehadele Kettaheitja-Discobolus on Myroni kuulsaim töö. See valmis umbes 460-450 aastat eKr ja on üks Vana-Kreeka Klassikalise perioodi silmapaistvamaid skulptuure. See kujutab
Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
4. Kaks tuntud Joonia stiilis templit.-Nike tempel, Ateena akropolil ja Artemisetempel efesoses Erechiteiuse tempel. 5.Korittose stiilis tempel. Olümpeion 6. Kuidas nimetatakse kreeka linna kindlustatud osa? Akropol. 7.Mis on optilised parandused? Nihutati asju siia sinna, et asjad oleksid harmoonilised. 8. Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure? Kourous(mees) ja Kore(naine) 9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Sparta, Polükleiton, tööd on odakandjad. 14. 4. Sajandi kaks tuntud skulpturit ja nende tööd. Skopas Tantsiv menaa ja Paraxiteles Hermes ja Knidose Aphrodite. 15
u. 450-430 e.m.a. Rooma marmorkoopas Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus,seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul
Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred Oeter, Saksamaa jalgpallimeeskond, Myroni ,,Kettaheitja", Sylvester Stallone, Michel Jordan, Jaan Kanter, Ayrton Senna, Gunde Svan, Jürgen Schult, Õnnelik kana ja raamat ,,Tahtmine" Kuna ka mina harrastan sporti, siis mina võtan Gerd Kanteri nõuandeid kindlasti kuulda. Minu meelest need sammud motiveerisid mind ja ma leian et hakkan nüüdsest spordis rohkem mõtlema, mis kasu see mulle annab ja kui hea see on, et saan seda harrastada. Laura Helena Soonvald
Klassikalisel Need pidid aga olema hästi täpsed ja ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki Augustuse kuju puhul. olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Maalikunst: Maalikunst: Maalikunst on vähe säilinud
Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteoseid on meieni jõudnud ka vanakreeka skulptuurikunstist vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale
Kujud olid ilmekas muutuvad ülisuureks, teatraal üldistatud, anatoomia järgimi igast küljest.Näod tõsised ja sus.Kujud on liikumises, ne oli kohmakas.Meesideaal rahulikud.Kontrapost vaba tähelepanu kangelastel.Riie alasti atleet, naise ilu seostus seisak.Tõepärane anatoomia. tuse õrnus.Nt.Milose Venus, riietuse ja soenguga.Kujud Nt. Polykleitose Odakandja, Praxitelesi Hermes Dionysos olid eestpoolt vaatamiseks.Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu. Keraamika Tunti mitut tüüpi vaase: · Amporaa kõige levinum vaasivorm
5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4
5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4
külgedel rusikasse surutud. Näol kummaline arhailine naeratus. SKULPTUURID; Alati noormeeste kujud-KOURUSED. Rikkalikult volditud rüüdes naise figuurid- KORED. KLASSIKALINE AJASTU SKULPTUURID; Toimub skulptuuri arengus tohutu hüpe. Kasutusele võetakse kontrapost, hakatakse kujutama liikumist, kujud vaadeldavad mitmest küljest, näod emotsioonitud kaunid. Emotsioon kajastub liikumises. Ideaalsed proportsioonid, ilusad lihased. Skulptuurid- MYRONI KETTAHEITJA, POLYKLEITOSE ODAKANDJA.HELLENISTLIK AJASTU; Hakati tegema suuri skulpuurigruppe, figuurid muutusid toretsevamaks, mõnede töödes esines ülepakutud tundeid, liialdatud loodus lähedusega. Emotsioon kajastus kakujutatava ilmes. Skulptuurid- LAKOONI GRUPP, MILOSE VENUS, SAMOTHRAKE NIKE, SUREV GALLIALANE.ETAPID VANAKREEKA VAASIMAALI ARENGUS: GEOMEETRILINE STIIL- 8 saj e.m.a Muster asub ribadena, vahelduva ornamentide ribad stiliseeritud figuuride ribad.
Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus, kujudest kadus jäikus. Esile kerkis looduslähedane laad, lahendati nn. kontraposti probleem. Kujud ei seisnud enam vaid sõjaväelalsikus valveseisangus, vaid võisid ka nõjatuda rohkem ühele jalale või olla keerukates poosides. Inimkeha erinevates poosides kujutamine nõudis kunstnikelt mitmete probleemide lahendamist. Skulptorid mõõtsid inimkeha, uurisid lihaste pingestatust erinevates poosides. Kuulsaim teos sellest ajast on Myroni ,,Kettaheitja" , Poykleitose ,,Odakandja" Ka arhitektuuriga seotud skulptuuris toimus samasugune muutus. Olümpias asiuva Zeusi templi Apolloni marmorfiguur on üks tuntumaid. 5 saj. E.m.a olid kujud siiski ideaaltüübid, konkreetseid isikuid ei kujutatud. 4. saj. E.m.a algas Kreekas ajajärk, mida iseloomustab süvenenud ükskõiksus ühiskonna suhtes ja kodanike huvid jäid eelkõige iseenda õnne ja heaolutaotluse juurde. Muutunud meeleolud
Egiptuse Vana Riik Egiptuse Vana Riik Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14. saj eKr Nofretete büst, 14. saj eKr Egiptuse Uus Riik Egiptuse Uus riik Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Ateena Akropol, vanakreeka klassikaline ajastu, 5.saja eKr Hooned: Parthenon, Erchtheion, Propüleed Samothrake nike, Vanakreeka hellenistlik ajastu, Milose Venus, 2.Saj eKr Vanakreeka hellenistlik ajastu, 1.saj. eKr Lakooni grupp, Roomlanna büst, vanarooma kunst Vanakreeka hellenistlik ajastu 1.Saj. pKr 1.Saj. eKr
• Apolloni tempel dooria stiilis, Korinthoses • Hera tempel dooria stiilis, Paestumis • Zeusi tempel arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril (5saj), Olümpias • Artemise dipteer joonia stiilis, Efesoses Vanakreeka skulptuur: • Arhailisest ajast alalisi meeste kujud KOURUS • Naisefiguur arhailisest ajastust KORE • Polykleitos odakandja, roomaaegne marmorkoopiad • Kettaheitja Myroni teos, tunneme ainult koopiate kaudu, originaalid pole säilinud • Kontrapost inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (TUGIJALG), teisele ta ainult nõjatub (NÕIAJALG) • Need, kes tegid skulptuure, neil oli tähtis rohkem keha hoiaku tegemine mitte nägu • Kreeklased tegid pronksist, roomlased marmorist. • Omaaegne värvimine muutis skulptuuris kirevamaks ja rahutumaks , olid
Need kõik kuulusid vanaaja seitsme maailmaime hulka. Skulptuuris said kreeklased paremini väljendada oma huvi inimese vastu. Kreeka skulptuuris domineeris vabaplastika. Arhailises skulptuuris ilmnes algselt mõjusid egiptuse kunstist. Peamiselt tehti riietatud neidude kujusid koresid ja alasti noormehekujusid kuroseid. Kreeka skulptuur arenes realismi suunas. Kunsti klassikalisel kõrgajastul osati kujule anda erinevaid poose. Üks parimaid näiteid on Myroni ,,Kettaheitja", 5. saj eKr, kus kunstnik on kujutanud sportlast kõige pingelisemal hetkel. Kujur Polykleitos töötas välja täiusliku inimese proportsioonid. Klassikalise ajastu kõige kuulsam kujur oli Pheidias, kelle valmistatud on istuva Zeusi kuju Olümpias. See kuju oli üks maailmaimedest. Zeusi kuju oli 12 meetrit kõrge ja valmistatud puust, kuju juuste ja riiete osa oli kaetud kuldplaatidega ja paljastatud kehaosi kattis elevandiluu.
Kourosèd kehastavad kreeka ühiskonnas ideaalset sõjakangelast ja sportlast. Selline keha oli ka jumalatel. Mehe ideaalikehastas alasti atleet, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. Kouros Kore KLASSIKALINE PERIOOD Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukaid liigutusi. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale). Kujud olid väga looduselähedased ja veenvad. Odakandja Myroni kettaheitja EHITISEGA SEOTUD SKULPTUURID Eelistasid kõrgreljeefi. Figuurid katavad osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid kivist rohkem välja raiutud kui tagumised (ruumilisuse efekt). Reljeefidel kujutatakse peamiselt võitlusstseene ja tegelased on mütoloogiast. Ateena Parthenoni tempel MAALIKUNST Maalikunst oli vana-kreekas väga populaarne kuid kahjuks pole mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajast säilinud
väline külg, mitte sisemus). Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised. Skulptur Polykleitos töötas välja selle aja ideaalse inimese proportsioonid. Nt. Tema töö “Odakandja”. Kuju loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. Kontraposti: keha toetus ühele jalale, teisele ainult nõjatus, figuur liikuvam. Skulptuur klassikalisel ajastul Kujudele osati anda kõige erinevaid poose. Nt. Myroni “Kettaheitja”, asend on väga liikuv Krüselefatiintehnikas skulptuurid – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. Reljeefid Tehti kõrgreljeefe. Dooria stiilis templitel metoopidel, joonia stiilis friisidel. Kujud ka templi katuse viiludel, sagely ümarskulptuurid, ühest
Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised Looduslähedane kujutamisviis. Kõige loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. kontraposti: keha toetus ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ainult nõjatus (nn, nõjajalg), figuur liikuvam Skulptor Polykleitos töötas välje selle aja ideaalse inimese proportsioonid. Nt. tema töö „Odakandja“. Kujudele osati anda erinevaid poose. Nt. Myroni „Kettaheitja“, asend väga liikuv. Hellenistlik skulptuur Rõhutati kannatusi, traagikat, seda väliselt, siseelu ei kujutatud. Rohkem liikumist. Portreed isikupärasemad (filosoofidest, literaatidest). Figuurid saledamad. Kujutati rohkem lahtiriietatud naisi. Praxiteles „Hermes Dionysosega“ Tuntumad tööd: - Melose saarelt leitud Aphrodite, roomapäraselt Milose Venus. - Skulptuurigrupp „Lakoon“.
Tuntud kurosedM ja koredN. Neil olid juuksed lokkides ja näol arhailine muie.Kurosed seisavad sirgelt, käed ruskas kõrval, vasak jalg veidi ees. 1PLASTIKA ÕITSEAJAJÄRK nimetatud kõrgklassikaks, skulptuur saavutab täieliku vabaduse, pole enam rangeid poose , ideaalitaotlus. ,*peloponnesose koolkond-500-430, tegutses ateenas ja olümpias ja Pheidias valdas kõiki k.a krüselefantiintehnikat. Polykleitose kasutusele võetud kontrapost on ,,odakandja" kastusel, myroni"kattaheitja"2PLASTIKA ÕITEAJAJÄRK skulptuuris taandub pidulik enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Hakati kasutama rahutumat, pateetilisemat laadi. *Lysipposele on omistatud palju töid aga vist enamus üpilaste tehtud, tema armastas pronkstehnikat. Ta muutis proportsioone, pea väiksem, jalad pikemad. *praxiteles eelistas marmorit, ja kujutas üksikfiguure ja ka naiste figuure hakkas tegema. HELLENISTLIK 3-1 saj Aleksander suure
peetakse meelelahutuseks. 2) Vana-Kreekas kehtestati olümpiamängude ajaks ülekreekaline vaherahu, tänapäeval selliseid muudatusi ei tehta. 3) Vana-Kreekas autasustati ainult esimest kohta, tänapäeval saavad kolm esimest kohta autasustatud. 10. Millised on 3 tuntumat Vana - Kreeka skulptuuri? Kuulsamaid Vana-Kreeka skulptuure teatakse roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Kolm tuntumat Vana- Kreeka skulptuuri olid Myroni Kettaheitja, mis oli liikumist kujutav figuur. Jumalanna Athena kuju Parthenoni templis, see oli 12 meetrit pikk ning valmistatud elevandiluust ja kaetud kullaga. Zeusi kuju Olümpias, mis oli vamistatud samas tehnikas. Zeusi kuju on ka üks seitsmest maailmaimest. 11. Millised skulptuurid kuuluvad 7 maailmaime hulka? 7Maailmaime hulka kuulub Zeusi kuju. 12. Mis on amfora, kuidas neid kaunistati? Vana-Kreekas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu
ARHAILINE AJASTU skulptuurid olid kohmakad, jäigalt seisvad, palju on leitud kouroseid ( alasti noormehe kuju) ja koresid(pikkades, volditud rüüdes noored naised), käed külgedel, otsevaade, üks jalg teisest eespool. KLASSIKALINE AJASTU loodi palju jumalakujud(jumalaid kujutati nagu inimesi, tihti võib leida akte, et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad, keerukamad liigutused Polykleitose "Odakandja" Myroni "Kettaheitja" HELLENISTLIK AJASTU emotsionaalne, sageli erootilise alatooniga, rahutum, tundeküllasem; kirgede, kannatuste, piinade kujutamine Kontrapost raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabalt Arhitektuur: Ehitusmaterjalina esialgu puud ja savi hiljem kiviv (lubjakivi ja marmorit), kive seoti metallist klambritega. TEMPLID: Kreeka arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid jumalate
viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. 1.2. Kettaheite omapärast
maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Teise tuntud skulpturisti Pheidiase 12 meetri kõrgune Athena figuur, on krüselefantiin tehnikas puuskulptuur kaetakse elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega. Pheidias kujutas skulptuuris väga loomutruult traperiid, ehk kangast. Hellenistlikust perioodist hea näide on Praxiteles, kelle töö Apollon sisalikuga on võetud mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil
See oli rahva kool. Olümpiamängud: Esimesed toimusid 776. a. e. Kr. Iga 4 aasta järel 1169 a. vältel. Katkestada sõjad. Eesmärk oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. 393.a. toimusid viimased mängud, sest kristlik keiser Theodosius keelas need paganlike mängudena ära. Olümpias töötasid ka nimekad kunstnikud, et jäädvustada marmoris ja pronksis olümpiavõitjaid. Siin on loodud paljud Myroni, Polykleitose, Skopase jt. meistriteosed. Tehnika ja teadusasutused: Tõstemehhanismid. Linnad kindla plaani kohaselt. Veejuhtmed, kanalisatsioon. Öine tänavavalgustus. Tuletorn. Heitemasinad, ratastel liikuvad piiramistornid. Archimedes originaalne veetõstemehhanism tigu. Kinnitusvahend . polt. Tema õpilased hammasratas. 1.saj. e.Kr. vesiveski. Riiklikku teaduse ja kultuuri viljelemise asutust nim. museioniks.
4. Millise suure muutuse skulpuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid asendeid 5. Millega seostad terminit ,,kontrapost"? Skulpuuride puhul hakati jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaspinget, mille tulemusena saavutati enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist. Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja" 7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Reljeefikunsti, kasutati peamiselt templite juures 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need peamiselt kajastasid? Iga figuur on omanäoline ja kordumatu, kuid siiski üldistatud ja idealiseeritud. Neil kujutati kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 9
Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised. Näiteid: Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi jõupingutusi. Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid (kes aga olid inimese-kujulised!). Vahel ka riigimehi, olümpiavõitjaid. Sageli figuurid alasti, sest hinnati arenenud inimkeha.
Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. · Pheidias- oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · Abu Simbel- Egiptuse lõunaosas Nuubias on Abu Simbeli kaks kivitemplit. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi.Kaksiktemplid lasi ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr
olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. Kettaheite omapärast
Arhailisel ajajärgul on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli Myroni Kettaheitja. Klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris- Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena. Phedeias on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid-hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.See oli kaetud kulla ja elevandiluuga.Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud. on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga
Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Skulptuurikunsti tähtsaimad avaldused on vabafiguurid ja ehitistega seotud reljeefid. Õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid figuure. 5 saj e.m.a. toimus üleminek klassikalisele stiilile. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole sellest praktiliselt midagi säilinud. Paremini tuntakse keraamikat ja vaasimaali. Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja". 6. hellenism 4saj e.m.a Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud nt komposiitkapiteel. Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m
ilmalikud hooned (raamatukogud,teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. ). maalikunsti vallas: Eriline osa Kreeka maalikunstis on vaasimaalid.Vaasivormide valik oli erakordselt rikkalik,ilusaimaks peetakse kahesangalist veinisäilitusnõu amforat.Mustafiguuriline stiil ja punasefiguuriline stiil. skulptuuri vallas: Kreeka skulptuuri eripära varasematega võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj. e.m.a MYRONI Kettaheitja. 1.2. Milline oli olümpiavõitja staatus Kreeka ühiskonnas? Võitlejate austamine: Oliivipuu lehtedest pärg, luuletused, kingitused, ausambad, eluaegne pension, võitjate nimekiri esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks.Kuulsamate sportlaste kujud seisid jumalate ja muud poliitikute kujude kõrval linna keskväljakul. 1.3. Millised olid kodanikuks olemise kriteeriumid Kreeka polises (4) ?
Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum Roomas 27) Pheidias- Pheidias oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 28) Abu Simbel- on kaks kivitemplit Nuubias, Egiptuse lõunaosas. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi
seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguuride kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. Myroni kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks Pheidias. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja
2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse
kõrgus 48 meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Pheidias - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Pheidiase elulooandmed on vaieldavad, pärimuslikud: protsess, mille tema vastu algatasid Ateenas Periklese poliitilised vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Ta visandas ning osaliselt
Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline). Seinamaalid ja ornamentika kasutamine 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid.
looduslähedus ja väljenduse veenvus. Pildil Polykleitose “Odakandja”. Polykleitos “Odakandja” Pompeijst 550-40 eKr., 2,12 m, marmor. Kõigile Polykleitose töödele on iseloomulik, et ta laseb figuuri kogu raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt (kontrapost – tasakaal tugijala ja nõjajala vahel). Polykleitos “Odakandja” (“Doryphoros”), parempoolne pronksist Rooma koopia. Myroni Myron “Kettaheitja” pronkskujud (“Diskobolos”) 5. saj. eKr. on säilinud üksnes rooma marmorkoo- piatena. Skopas “Märatsev menaad” (menaadid – Dionysose austajannad). 4. saj. eKr. skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas
meetrit) ja kõrgus 48 meetrit.Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. PHEIDIAS - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Pheidiase elulooandmed on vaieldavad, pärimuslikud: protsess, mille tema vastu algatasid Ateenas Periklese poliitilised vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises
sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis
5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4
poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud
esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. .
Iseloomustab tuim näoilme, suunurgad grimassitaoliselt ülespidi, punnis silmad. Teos: Vasikakandja 2) Klassikaline ajajärk (õitsenguaeg) Osati ära lahendada kontraposti (e. nõjajala) probleem. Leiti tasakaalupunkt. See võimaldas hakata valmistama igas asendis kujusid. 1) Ateena koolkond-Kujutati jumalaid (Apollon, Zeus, Aphrodite). Kujud olid vabad ja liikuvad Myroni ,,Kettaheitja" 2) Sparta koolkond- Põhiliselt kujutati sportlasi ja sõjamehi. Plykleitos ,,Odakandja" 3) Hellenistlik aeg Skulptuur muutub rahutuks ja näidatakse väga palju tundeid. Vaasimaalid Teos: Laokoon, Niobe Skulptuuris harrastati ka krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti kuju puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga
docstxt/.txt
Arhitektuur: · Dooria stiil raskepärane ja lihtne. Baas puudub. Kapiteeliks ketta- ja ruudukujuline kivi. · Joonia stiil saledad sambad, kerged vormid. Kapiteeliks allapoole rulli keerduv voluut. · Korintose stiil Sale tüves. Kapiteel moodustunud lopsakatest taimeelementidest. Skulptuurid: · Vabaplastika domineerimine, marmori kasutuselevõtt. Arhailine ajajärk kored riietatud naisekuju ja kurosed alasti mehekuju Klassikaline ajajärk Myroni ,,Kettaheitja", Polykleitose ,,Odakandja" Hellenismi ajajärk Lysippos. Praxiteles. ,,Laokoon" ,,Aphrodite". Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? *Perikles Ateena riigimees, teostas aastast 460 eKr tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 eKr ja Spartaga 445 eKr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. *Demosthenes Ateena kõnemees ja poliitik.
naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub. See ei muuda ainult jalgade asendid, vaid muutustele allub kogu keha. Viienda sajandi keskel eKr valmis Polykleitose ,,Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Odakandja seisab, kuid tajutav on tema liikumisvõime. Kuulsad on ka Ateena skulptori Myroni teosed, eriti ,,Kettaheitja". Myron suutis kujutada liikumist. Klassikalise ajastu algusst on pärit Olümpia Zeusi templi viilufiguurid. Kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis korra ja selguse jumal Apollon, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele. Parimad skupltuurid loodi Ateena Parthenoni templi jaoks. Partheoni metoopidel kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raske, kuid
jalaaste). Näoilmes on üritatud anda edasi rõõmsat meeleolu, venitades suu naljakas ja naiivseks muigeks. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kiiresti areneti realismi suunas. Lokid muutusid loomulikuks, naeratust asendas rahulik selge ilme, tekkis klassikaline näotüüp. See nägu ei muutunud pikka aega, sest kunstnikku ei huvitanud konkreetne inimene vaid inimene üleüldse. Klassikalisel ajastul osati kujule anda erinevaid poose. (nt Myroni ,,Kettaheitja"). Täiustus lihaste modelleering, Polykleitos töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Kuulsaim kujur oli Pheidias, kes lõi istuva Zeusi kuju ja Ateena akropoli. Hellenismi ajajärgul ideaalid hajusid ning kunstnikke hakkas huvitavma inimese individuaalsus, välimus ja tunded. Rõhutati kannatust ja traagikat; lapsepõlve ja vanadust. Kujurite meisterlikkus kasvas; modelleering muutus tundlikumaks, figuurid saledamaks, rõhutati graatsiat ja ilu; üha
TÜVES-samba keskosa VOLUUT-spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde, kasutati ka hilisemates ehitusstiilides (näteks barokis) MEANDER-kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. KONTRAPOST-loomulikkuse saavutamise võte, kus üks on nõjajalg ja teine tavaline KORE- riietatud naise figuur KOUROS- alasti mehe figuur Pildid Ateena Akropol 3 orderit Kore, kourus Polykleitose " odakandja" Myroni "kettaheitja" "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal 11 6. VANAROOMA KUNST Etrruski kultuuri levikuala.-,hilisema Rooma keskosas ITAALIAS Surnutekultus ( hauakambrite kujundamine, inimfiguuridega sarkofaagid)- tuhastatud surnud maeti hauakambritesse. Tähtsamate inimeste tuhk pandi sarkofaagi. Tavaliste inimeste oma pandi
annaabi.ee 
