Third level Fourth level Fifth level Minotauros Härja pea ja inimese kehaga Click to edit Master text styles Minotauros elas labürindis. Second level Minotaurose tappis Kreeka kangelane Third level Theseus. Fourth level Fifth level Lineaarkiri A Click to edit Master text styles Second level Savitahvlitele vajutatav silpkiri
samal ajal tõusis lainetest valge härg. ·Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. · Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. ·Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros, kelle tappis Ateena kangelane Thesus. · Kasutatud allikas: Wikipedia.org
kui ka teiste naisolenditega. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. LEGEND · Kord palunumäd Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros. TEINE LEGEND · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. KELLE POSEIDON TAPPIS · Amaranf koos Evbei. Lainega. · Hippolytos. Jumal saatis pulli, mis hirmutas hobused. · Polybotes (hiiglane). · Ajax Oilid. · Fleg rahva. · Aegeon (hiiglane).
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. · Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. · Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti
Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega
· Suurim osaliselt säilinud loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. · Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. · Vannitubade seinu katavad pildid delfiinidest ja lendkaladest. · Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Seetõttu tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. · Sambad jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Knossose loss tänapäeval Lossi rekonstruktsioon Seinamaalid · Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures,
Müütilised koletised/olendid. Gorgo · Olid vanakreeka mütoloogias maapealsed olevused. · Neid oli kolm ja kaks neist olid surematud. · Nende nimed olid Euryale, Sthenno ja Medusa · Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. · Gorgod peletasid rahva arvates kurja eemale. Kentaur · Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. · Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem siiski loomad, kui inimesed. · Kuna kentaur on mõistuslik ja oskab rääkida, siis ei tohiks teda rangelt võttes elukaks nimetada, aga Võlukunsti Ministreerium on ta selleks liigitanud tema enda palvel. · Nende oskuste hulka kuuluvad võlujõu abil ravitsemine, ennustamine, vibulaskmine ja astronoomia. · Sümboliseerivad inimese taltsutamatust...
Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
Maalidel kujutatud naised kannavad seelikud erivärvilisest siidist. Mükeene ümbrusest on leitud ka omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest (nn Atreuse varakambri pseudokaar ja pseudokuppel). Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks ka legendile, kus kuningas Minos lasi kuulsal arhitektil Deadalusel ehitada loss-labürindi, millesse panna luku taha oma koletu poeg Minotauros. Tollel oli inimese keha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast. Ta tappis kõik ära eksinud inimesed labürindis, kuid ühel päeval tappis Minotaurose Ateena kangelane Theseus. Labürint pärineb sõna labrys, viidates kahe labaga kirvele. Selle aja rahvale oli sel ilmselt usuline ja maagiline tähendus. Hämmastav on siiski see, et Knossose lossist on küllaltki palju säilinud arvestades kui palju on erinevaid vallutajaid, peale nende kõrgkultuuri hävimist, seal olnud
Harpüia-Vastab number 3. Tegu on linnu ja inimese vahepealse olendiga, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi – nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning on peamiselt raipesööjad, kuid vajadusel murravad ka ise ohvri maha. Nende käed on kaetud soomustega ja juuksed kasimata, sassis. Neil on kitkutud soku habe, keha on kaetud sulgedega, jalgade asemel on kotkaküünised ning seljal nahkhiiretiivad. Kimäär-Vastab number 6. Ta on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu ja keskelt kits. Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid. Hephaistos-Vastab number 9. Ta on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. ...
Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse. · Härg (lk 229) Kreeta religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Teda võis kohata nii elus kui kunstis. Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Jumal (lk 237) Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik). Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides.
Euroopa kultuuri häll - mõjutas tugevalt mandri - Kreeka arengut ja läbi selle kogu euroopaliku tsivilatsiooni kujunemist. Religioon · Maine, elulähedane · Kummardati viljakuse- ja sigimisjumalaid · Puudusid templid ja preestrite seisus · Maa austamine · Kultusloomad: sõnn, madu Ehituskunst · Lossid valitejatele ja tema teenritele, nt Knossos, Phaistos · Ehitusmaterjalid: kivi, laed puidust · Puust sambad · Valguskaevud · Megaron - elamu mille sissepääsu ees on sambad Muu · Minotauros - sõnnipäine koletis · Rituaalne mäng - üle sõnnide hüppamine · Iiris - printside lill · Keraamika Vana-Kreeka Jumalad - VAATA VIHIKUST Ilu ja inetus Kreeka müütides Müütides vastanduvad · Võitlus kus ilu võidab inetuse Korrapära kaos Arhitektuur valgus pimedus · Templid - eeskujuks megaron
Ka päästis ta Kaptahi surmast. Nad kolmekesi põgenesid ja käisid mitmetes paikades. Lõpuks läksid nad Kreetale. Seal oli huvitav. Sinuhe ja Minea vahel oli armastus, mis oli juba suureks kasvanud ja nad tegid egiptusekohase abielutalitluselüües kruusi koos puruks. Lõpuks läks Minea härja juurde, lubades Sinuhele sealt kuu aja pärast tagasi tulla. Talitlused tehtud ja paar päeva oodanud Sinuhe otsustas tüdruku sealt ise ära tuua. Ta avastas, et koletis oli sunud ja et preester Minotauros oli juba mitmed noorukid ja puutumata neitsikud ise tapnud. Kaptah keelitas Sinuhed sealt maalt lahkuma koju Süüriasse. Nad läksid koos laevaga. Vahepeal oli olukord muutunud ja egiptlastesse ei suhtutud seal enam nii hästi kui varem, ka Sinuhe maja oli rüüstatud. Simüras kohtus ta selle maa kuningaga, kellele ta oli andnud oma kunagise naise. Kuningal oli mure oma lapse pärast, aga see sai lahendatud. Sinuhe otsustas tagasi reisida Egiptusesse, Teebasse, oma koju.
Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse. Härg (lk 237) Kreeta religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Teda võis kohata nii elus kui kunstis. Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Mardikas (lk 240) tugeva kitiinkattega ning lamejate tundlatega, elavad kõdpuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Vanad egiptlased pidasid pühaks loomaks sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates jätketes aga sarnasust päikesekiirtega
Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.
b. Minos, Europe ja Zeusi üks kolmest pojast, kelle Kreeta kuningas adopteeris. Poseidon saatis talle märguandena kuningaks saamisest merelt sõnni. Minos jättis looma ohverdamata ning Poseidon needis ta ära ning Minose naine Pasiphae armus meeletult sellesse samasse härga. Daidalos valmistas lehmakuju, kuhu Pasiphae sai sisse ronida, et lehmaga ühtida. Selle tulemusel sündis Minotauros. c. Pasiphae, - Heilose tütar, Minose abikaasa. Puust härg jne. d. Minotauros, e. Daidalos, f. Ariadne, - Minose ja Pasiphae tütar, Andis Theseusele lõngakera, et viimane leiaks tee labürindist välja. Lahkus koos Theseusega Kreetalt, ent viimane jättis magava Ariadne Naxose saarele. Dionysos hoolitses tema eest ning võttis ta naiseks. Naxosel austati teda kui taimestikujumalannat g. Kadmos, - esialgu pidi päästma Europe, ent Delphi oraakel käskis hoopis otsida
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos, Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti
Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre. 7. Tuli ohjeldada tuld sülgav Kreeta härg. Kreeta kuningas Minos sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema ja eluka vahekorrast sündis MINOTAUROS. Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka oma abikaasa veidruse tõttu) ja ta päästis eluka lahti. Herakles tuli kohale, taltsutas härja ja toimetas ta Peloponnesosele. 8. Tuli taltsutada Diomedese hobused. Traaklaste kuningal Diomedesel oli neli metsikut mära, keda mees kohutavalt armastas, kuid kes olid ohtlikud kõigile, kes Traakiat läbisid, sest need loomad toitusid inimlihast. Herakles tappis tallipoisid ja laskis hobused mere äärde lahti. Peagi
Sel päeva kohtas Sinuhe Minead, kellesse ta armus. Minea oli pärit Kreetalt ning Sinuhe lubas naise kodumaale tagasi toimetada. Sinuhe riskis oma eluga, päästes Minea Babülooniast. Kreetale jõudes toimus Minea minek Pimedasse majja, mis kuulus Jumalale. Enne lahkumist purustasid Sinuhe ja Minea koos kannu, mis tähistas seda, et nad olid nüüd mees ja naine. Mineal oli lubatud peale ühte kuud Pimedast majast lahkuda. Minea läks Pimedasse majja Minotaurose saatel. Minotauros oli preester kes kandis kuldset härja pead. Sinuhe hing ei andnud rahu ning ta läks Pimedasse majja hoolimata sellest, et võib surra. Kaptah ei jäänud temast sammugi maha. Nad seiklesid mööda maja kuni Kaptah tuli ideele, et lõngakeraga märgistada tee, et nad oskaksid tagasi tulla. Majas leidsin nad surnukehi ning tundus, et seal elas koletis. Lõpuks leidsid nad surnud olevuse, mis paistis surnud olevat juba kuid. Sinuhe silmad märkasid olevuse kõrval õblukest naise keha, see
Lahkuvad Kreetale. Keifu saar. · Minea ja Kaptah ärkavad · Minea päritolu · Mitannimaa seiklused · Hatimaa kombed · Läbi Hatimaa Kreetasse VIII Raamat PIME MAJA I ptk Merereis möödub merehaigusteta. Linn avatud merele. Pole kaitseehitisi. 2ptk Kreeta rõõmutsev maa. Egiptlastele harjumatu. Puhtus. Vannid. Vesikäimla. Kirjutatakse muusikat. Kuningas on kui võrdne. Veini joomine nii, et keegi ei jää purju. Minose palee. Minotauros ülempreestrid. Minos kuningad. 3 ptk Teenijate läänemaa. Minea peab minema jumala majja (talle on liisk langenud). Amfiteatris härgadega tantsimine. Alastiolek. Kruusi purustama abielu sõlmima. Sinuhe kavatseb Mineale jumala majja järele minna. 4 ptk Härgade tants. Surnud nooruk. Kuldne hobuvanker. Vaskväravatest minnakse mäe sisse. Minotaurose tagasitulek väikesest uksest. Vahid uinutatakse. 5ptk Kaptah ja lõngakera. Sõnnikuhais. Suur surnud elukas. Minea surm
värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. 4) Knossose paleega on seotud mitmed Kreeka mütoloogia kangelased, kelle nimed ja teod on saanud üldmõisteteks. Kes olid ja mille poolest on tuntud * Minos Kreeta kuningas, kes olevat olnud peajumal Zeusi ja sureliku naise Europe poeg. Minose järgi on ka kunstiajaloolased nimetanud Kreeta saarte kunsti minoiliseks kunstiks. * Minotauros -sõnnipäine koletis, kes oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg, kelle heaolust sõltus terve riigi saatus. Tema auks ehitati Knossose palee. * Theseus -Noor kangelane, kes vabastas Minotaurose kohutavatest nõudmistest Ateena ning tappis ta Knossose palee labüruntides. * Ariadne -Kuningas Minose tütar, kes armus Theseusse ning andis talle kuldse lõngakera, millega pääses noormees paleest välja.
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepu...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 ...
Need jumalannad on kodude kaitsjannad. 15. saj. eKr. tulid mandrilt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Ahhailased ise olid saabunud Kreekasse neli sajandit varem ja rajanud Peloponnesose poolsaare kõrgendikele võimsad linnad Mükeene ja Tirynsi. ______________ 1 Minos - kreeka mütoloogias Kreetat ja Egeuse mere saarestikku valitsenud võimas ja õiglane kuningas, kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg 2 Minotauros - tõlkes: Minose härg; kreeka mütoloogias härja pea ja inimese kehaga koletis, Minose abikaasa ja sõnni poeg, kelle jaoks Minos laskis ehitusmeister Daidalosel rajada labürindi. Kui Minos ateenlased alistas, pidi need igal aastal tooma Minotaurosele toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni Ateena kangelane Theseus labürinti sisenes ja koletise tappis. Pärast leidis ta labürindist väljapääsu Minose tütre Ariadne antud lõngakera abil 3
kuningas Aigeuse käsul reetlikult tapetud), mispeale Minos vallutas maa ja nõudis võigast andamit iga 9 aasta järel 7 neidu ja 7 noorukit, kes anti Minotaurosele (`Minose härg') Kord oli Poseidon andnud Minosele väga ilusa sõnni, et M. selle talle ohverdaks, kuid M. ei raatsinud ja jättis sõnni endale. Karistuseks pani Poseidon Pasiphae sõnnisse armuma. Pasiphae laskis Daidalosel ehitada lehmakuju, puges sellesse, et sõnniga ühte saada. Sellest ühendusest sündiski Minotauros pooleldi härg, pooleldi mees. Minos sundis Daidalost ehitama Minotaurosele vangla, kust on võimatu välja pääseda. D. ehitas labürindi. Ühe järjekordse inimsaadetise hulgas tuli labürinti Aigeuse poeg Theseus, kes magava Minotaurose rusikatega surnuks peksis (teises variandis sai Minose tütrelt Ariadnelt võlumõõga) ja Ariadnelt saadud lõngakera abil ka labürindist välja oskas minna, päästes nii
Kreeta arhitektuuri kuulsamateks mälestusmärkideks on suured paleed ( Knossos) 19. ja 20. saj. vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Kreeta paleede põhiplaanid jätavad lõputute koridoridega ja ruumide eriskummaliste piirjoontega labürindi mulje. Kreeta paleede keerukas ruumipaigutus sai aluseks legendile, milles räägiti labürindist, eksitavate keerdkäikudega koopast, kus peitus kohutav inimsõnn Minotauros. Palee keskel asus hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu ( rituaalne tähendus) suunaga idast läände. Õue ümbritsesid akendeta paleeruumid. Hoolimata süsteemitusest, olid need lossid väga mugavad, kus oli 4 laitmatu veevärk ja kanalisatsioon, vannitoad, basseinid, valitseja ja valitsejanna ruumid, troonisaal. Ruume oli varustatud rõdude ja galeriidega ning kütteseadmetega. Ükski saal ei sarnanenud teisega.
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
