ettekande vormi). Peale Akadeemia asutamist viibis ta veel kahel korral Sitsiilias, kuid oma elu lõpu sai ta kaheksakümne aastaselt siiski vastu võtta kodumaal. Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja dialoogid (nt "Gorgias", "Menon"), milles võib juba näha ideedeõpetuse alget; 3. meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat,
Need dialoogid on stseenid, täpsemalt öeldes filosoofilised komöödiad ja draamad. Platoni dialoogid on täis elavat dramaatilist liikumist; hoogsad ja vabalt visandatud, väljendusrikkad värvide ja karakterite maalilisuse poolest, nad on sädelevalt iroonilised, neist õhkub hingestatust ja kirge. Teosed Sokraatlikud dialoogid, milles Platon käsitleb peamiselt eetika küsimusi. Näiteks "Menon" Hilisema perioodi dialoogid. Näiteks "Pidusöök" ja "Riik" esimene raamat Hiliseimal perioodil "Riigi" ülejäänud osad Platoni kirjandusliku tegevuse lõppperioodil kirjutas näiteks teose "Sofist" Tsitaadid "Nauding on kohutav kiusatus." "Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele." "Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu." "Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp."
(6 lk 58-59) Kogu Platoni looming liigitatakse nelja rühma: 1. Noorusea dialoogid “Apoloogia” (Sokratese kaitsekõne) “Kriton” “Protagoras” “Lanches” “Lysis” “Charmides” Selle rühma dialoogide sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. Neis puudub veel ideeõpetus. 2. Üleminekuaja dialoogid “Gorgias” “Menon” “Euthydemos” “Väiksem Hippias” “Suurem Hippias” Nendes esindab Platon preeksistentsi ja surematuse õpetust. Samuti ilmnevad siin ideede õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon” “Phaidros”
"Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimus-vastus meetodi abil teatava matemaatilise "idee" tunnetuseni, mis Platoni arvates oli tema hinges juba varem olemas, kuid millest ta sai teadlikuks alles siis, kui see ta teadvusesse tõsteti. Filosoof leiab, et enne hinge, mis on surematu, ühildumist maise kehaga, omandab hing kaemuse teel endasse "ideed". "Sellest kaemusest on hinges püsinud jäljendid, mis nüüd esemelises maailmas asju ja nähtusi tajudes temas nagu ununenud mälestus taas elavaks saab
Seetõttu tuligi leida meelemuljetele tugi valdkonnast, mis jäi väljapoole meeltega tajutavat tegelikkust. Kui aga oli jõutud asjade mõistuspäraste olemuste teadmiseni, siis sai selle teadmise kaudu põhjendada ka oma arusaamu, mis olid kujundatud meeltetunnetusele toetudes, ehk Platoni terminoloogias – arvamusi. Olid ju meeltega tajutavad nähtused Platoni ontoloogia kohaselt oma ideede jäljendused. Nii määratles Platon vahel teadmist ka põhjendatud arvamusena. (Menon 97e-98a) Põhjendus eeldab tema käsituse kohaselt aga vastavale nähtusele aluseks oleva idee teadmist, st. nähtuse mõistmist tema olemuspõhjuse kaudu. Ilma selleta võib inimene küll õigesti ütelda, kuidas asjad meeltega tajutavas maailmas on, aga ta ei oskaks ütelda, miks nad nii on, kas see on hea, et nad nii on, ja kas nad peaks nii olema ja kui mitte, siis kuidas oleks asjadel hea olla ja kuidas nad peaksid olema. Teadmise kujunemise probleem; mõtlemine kui anamnesis
omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib.Väga huvitav on fakt,et paljud teadlased sellepärast juba üle 150 aasta ,,Platoni-küsimust" arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile.2)nende kronoloogia.Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige varasem on nn sokraatlike dialoogide grupp.Näiteks ,,Euthyphron","Laches","Menon".Hiljem kirjutas ta dialoogid ,,Pidusöök",Phaidon" ja ,,Riigi".Veel hiljem ilmusid ,,Riigi" ülejäänud raamatud,"Phaidros","Parmenides". Lõpp-perioodil kirjutatud: "Sofist", "Poliitik","Philebos","Timaios","Kritias" ja ,,Seadused".Vormi,iseloomu,esitlusviisi väärtuse poolest ei ole Platoni dialoogid ühelaadilised. Idealism.Õpetus ,,ideedest"
dialoogi kunst. õpetatavuse üle · Üleminekuaja dialoogid: · "Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele · GORGIAS Voorused ja nende õpetatavus. Mis saab tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti." Paidron, 73a hingest? · Kolm võimalust: · MENON Tunnetuse olemus on meeldetuletamine. · Me ei olegi neid ideesid näinud. · SYMPOSION Filosoofiliste püüdluste liikumapanevaks · Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored, jõuks on EROS · Õpetaja ei valda dialektika kunsti, ei osa meelde tuletada. · PLATONI TEOSED (2) · ÕPETUS HINGEST ja RIIGIST
3 Olynthose kõnet ,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks" Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil. Hiljem suundus poliitikasse. Kirglik, paatoslik leegitsev stiil. Atika kõnekunsti suurim esindaja. 26. Nimetage Platoni teoseid. 1) varajane periood ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton", ,,Charmides" 2) Keskmine periood: ,,Menon", ,,Phaidon", ,,Pidusöök", ,,Politeia", ,,Phaidros" 3) Hiline periood: ,,Parmenides", ,,Timaios", ,,Sofist", ,,Riigimees", ,,Philebos", ,,Seadused" 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? ,,Pilved" Milles Sokratest süüdistati? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud
ajalukku? Platon väljapaistvaim kirjanik, varieeris mitmeid eri stiile. Eri vestluspaigas ja vestluskultuurid. Oli see, kes kreeka kõnekeele varal kujundas välja filosoofilise sõnavara. Platon reisis Sitsiiliasse mitmel korral. Suuresti tänu filosoofilisele koolile on Platon kirja pandud teosed säilinud. Kuulub 36 teost. U 10 puhul kaheldakse autorluse üle. Enamik on dialoogid. Platoni loomingud jaotatakse vara-kesk- ja hilisperioodi. "Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon", "Phaidon", "Pidusöök", "Politeia"- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48
õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud. Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks. Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem". Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon
4 Itaalias. 387 tuleb tagasi Ateenasse. Rajab kuulsa Platoni Akadeemia, kus õpetab tasuta. Tema ümber koondub õpilaste ring. Platon elab kuni surmani Ateenas ning sureb keset tööd. Säilinud 34 dialoogi, milledest osa pole audentsed: "Apoloogia" - sisaldab Sokratese kaitsekõne kohtunikule. "Kridon" - räägib sellest, et seadustest tuleb lugu pidada. "Protagoras" - vaidlus sofistidega vooruste üle. "Gorgias" - voorused, nende õpetatavus. Retoorikast ei piisa harimiseks. "Menon" - tunnetuse olemus on meeldetuletamine. "Kratylos" - keelest, selle tähendusest. "Symposion" - võoruspidu, joomapidu. Eros (armastus ilu vastu) on filosoofilisi püüdlusi liikumapanev jõud. "Phaidon" - räägib hinge igavikulisest. Esitab oma ideedeõpetuse. "Politeia" - ehk riik. Kõige ulatuslikum ja sisukam teos. "Phaidron" - esitab oma hinge kolmikjaotuse. "Theaitetos" - tunnetusteoreetiline arutelu (teadmiste oletusest). "Timaios" - loodusfilosoofia. "Kritias" - lõpetamata
osaleb dialoogis Sokrates, kellele enamasti jäetakse viimane, kaalukaim sõna. Varasemates töödes ("Apoloogia", "Charmides", "Kriton") ilmneb tugev Sokratese mõju, ideeõpetuse 36 eelkäijaid sofiste kritiseeritakse teostes "Protagoras" ja "Gorgias". Tunnetusteoreetilisi seisukohti käsitleb "Kratylos". Ideeõpetuse põhialused sõnastatakse dialoogis "Menon". "Symposionis" ("Pidusöök"), "Phaidonis", "Politeias" ("Riik", sisaldab ka tuntud koopa- mõistulugu) ja "Phaidroses" rakendatakse ideeõpetust juba kõigis peamistes filosoofia valdkondades.Hilisematest teostest on tuntumad "Parmenides", "Politikos" ("Riigimees"), "Timaios" ja "Nomoi" ("Seadused"). Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr
annaabi.ee 
